"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
KESKAJA PÄEVAD Rüütliturniiri korraldaja: tõelisele keskaja rüütlile jääksid tänapäeva võistlejad alla (0)
10. juuli 2022

Muu hulgas kerkib Niguliste kiriku kõrvale keskaegne küla, kus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhi Liina Veskimägi-Iliste sõnul elavad meistrid oma käsitööelu. „Seal on sepad ja tekstiilitegijad, on noameistrid ja lõnga värvijad, väike rüütlikool lastele ja erinevad osavus- ja põnevusmängud,“ loetles ta. „Laupäevane põhisündmus leiab aset Niguliste kirikust veidi Vabaduse platsi poole, kus toimub rüütliturniir.“

Keskaja päevad algavad neljapäeval 7. juulil. Kell 10:00 – 18:00 on avatud Keskaja turg Raekoja platsil ja Keskaja küla Niguliste mäel. Kell 17:30 algab avarongkäik Viru tänava algusest, mis uundub Raekoja platsile, kus toimub avatseremoonia suurejoonelise õhuvaatemänguga „Magnificent“.

Vaata galeriid (60)

Veskimägi-Iliste sõnul kasvasid keskaja päevad välja vanalinna päevadest. „Me olime vanalinna päevadel üks laada korraldaja ja siis seal tekkis selline tunne, et me võiks rohkem keskenduda keskajale,“ rääkis ta. „Algul tuli keskaja turg, kuna me olime käsitöö liit, siis meil oli fookusesse ikkagi käsitöö ja just need käsitöömeistrid, kes teevad sellist keskaja tüüpi käsitööd. Tore ja mõnus turg kasvas sellest välja.“

Vaata galeriid (84)

Naabreid külastades saadi aga Veskimägi-Iliste kinnitusel kähku aru, et üritust tasub suuremaks kasvatada. „Käisime Soomes, Rootsis ja natuke kaugemalgi vaatamas erinevaid keskajafestivale,“ ütles ta. „Siis tekkis ikkagi see tunne, et me peame just seda kultuuriprogrammi suuremaks kasvatama – töötubasid, kontserte ja kõike sellist juurde haakima ja siis tulidki Keskaja Päevad.“

Vaata galeriid (30)

Veskimägi-Iliste sõnul on see festival kohalike seas väga populaarne ning seda tõestas ennekõike just mullu Covidist tulenev turistide nappus. „Eelmine aasta, kui oli veel selline imelik Covidi aasta ja meil ei olnud väga palju turiste linnas, siis meie suureks üllatuseks oli väga palju kohalikke Tallinna elanikke, kes siin keskaja päevadel osales,“ meenutas ta. „Sellega seoses ma võin ütelda, et ta sobib linnarahvale ja nad ootavad seda. Lihtsalt varem oli Tallinna vanalinnas nii palju turiste, et kohalikud kuidagi ei paistnud isegi silma. Aga nüüd ka sel aastal näen, kuidas meie käest küsitakse ekskursioonide ja töötubade kohta.“

Vaata galeriid (38)

Ennekõike meelitab Veskimägi-Iliste hinnangul rahvast festivalile võimalus tunda möödunud ajastu hõngu. „Kõik kauplejad ja osalejad on keskajastiilis rõivastes, see meeleolu on keskaegne,“ märkis ta. „Nagu astuks kuhugi muinasjutumaailma. Kõik on pigem selline lustiline ja mänguline. Meil on vähem selliseid väga keerulisi loenguid, selliseid asju me teeme talvel, kus me Keskaja klubis linnarahvast koolitame ja iseendale huvitavaid loenguid korraldame.“

Festivali südameks on Raekoja plats

Festivali külastajatel soovitab Veskimägi-Iliste alustada Raekoja platsist. „Seal on siis festivali süda, on turg ja päris mitmed töötoad,“ ütles ta. „Seal on Labora Meistrid, kes teevad kalligraafiat ja paberit, on kangatrüki töötoad ja ka näiteks veel Ukraina heaks kaitsevõrkude põimimine.“

Niguliste kiriku kõrval saab aga külastada keskaegset küla, kus Veskimägi-Iliste sõnul meistrid elavad oma käsitööelu. „Seal on sepad ja tekstiilitegijad, on noameistrid ja lõnga värvijad, väike rüütlikool lastele ja erinevad osavus- ja põnevusmängud,“ loetles ta. „Laupäevane põhisündmus toimub Niguliste kirikust veidi Vabaduse platsi poole, kus toimub rüütliturniir.“

Keskaegne Tallinn oli Veskimägi-Iliste hinnangul väga ilus koht, kus elada. „See oli uhke linn võrreldes teiste Põhjamaade ja Euroopaga – kogu see kooslus üla- ja alalinnast ning lähedal olevast kalarannast,“ rääkis ta. „Kõiki neid jälgi, mis meile keskajast pärandatud on, saab hästi näha meie festivali ekskursioonidel.“

Keskaja inimestelt oleks tänastel linlastel Veskimägi-Iliste sõnul õppida ennekõike inimlikkust. „Sa pead millessegi uskuma,“ märkis ta. „Kas sa usud siis sellesse, et apteeker sulle keedab ürtidest rohtusid või midagi muud. Inimlik suhtumine, veenev käitumine ja teistest hoolimine on ikka igal ajal olnud tähtis ja ma usun, et see on ka keskajast siia meie tänasesse päeva tulnud.“

Veskimägi-Iliste kutsus kõiki ülesse ka homsest festivali avarongkäigust osa võtma. „Sinna me ootame kõiki ja linnarahvas võiks endale otsida selga keskaja stiilis rõivaid,“ soovitas ta. „Tegelikult saab neid ka Hopneri majas laenutada, aga võib-olla kellelgi on endal midagi sellist toredat olemas, et saab kombineerida.“

Rüütliturniir ei ole näitemäng

Rüütliturniiri korraldava Nordburgi klubi juhataja Nikolai Terase sõnul peetakse selliseid turniire juba kuskil kuus kuni seitse aastat. „Korraldame neid ka mujal, näiteks vanalinna päevade raames,“ märkis ta. „Osalejad on ajaloo ja spordihuvilised, sest tegu on spordialaga. Vähemalt teistes riikides on see ametlik spordiala, meil kahjuks mitte.“

Teras kinnitas, et tegu ei ole mingi etteharjutatud koreograafiaga, vaid päris võistlusega, kus on oma reeglid ja kohtunikud. „Reeglite nimekiri on päris pikk seal, aga põhiliselt on keelatud löögid näiteks põlve alla ja kaelapiirkonda,“ tõi ta näiteks. „Relvade suhtes ka –  peab õige kaal olema, ei tohi raskem olla. Ei tohi olla teritatud ja relvanurgad peavad ümarad olema.“

Terase sõnul on tegemist korralikku füüsilist vormi nõudva spordialaga, kuna juba ainuüksi varustus ise kaalub umbes 40 kilogrammi. „Rõngassärgis turniirile tulla ei saa, peab täisturvis olema – selline 14-15. sajandist pärit, kõik metalliga kaetud,“ rääkis ta. „Sest me kasutame mitte ainult mõõku, vaid ka kirveid, kahekäelisi kirveid, hellebarde ja kohtunikud kontrollivad kohapeal varustuse üle, et kõik oleks turvaline.“

Kuigi raudrüü võib esmapilgul tunduda kohmakas, kinnitas Teras, et tegelikult võimaldab see vägagi suurt liikuvust ja paindlikust. „Aga siin on väga tähtis nüanss, et kui ma paneks näiteks teie selga oma varustuse, siis te ei saa liikuda ja võidelda nagu mina oma turvises,“ selgitas ta. „See vajab timmimist ja see on väga individuaalne. Iga inimene on omamoodi. Ei saa niimoodi, et ühelt mehelt panna teise selga ja kõik toimib.“

Turviseid ja relvi tellib klubi maailma eri paigust ning Terase sõnul on selleks erinevad töökojad. „On spetsiaalsed töökojad, kes tegutsevad sellel alal ja siis me tellime sealt,“ rääkis ta. „Muidugi mõned teevad ise, aga rohkem ikka tellime.“

Terase kinnitusel saab turniiril, lisaks Nordburgi klubi liikmetele, näha võistlejaid ka Lätist, Soomest ning erinevatest Eesti linnadest, nagu Narvast ja Tartust.

Tõelisele keskaja rüütlile jääksid tänapäeva võistlejad alla

Kui panna aga vastakuti tõeline keskaja rüütel ja mõni tänane võistleja, siis paneks Teras panuse ikka ehtsa rüütli peale. „Esiteks meie jaoks on see sport, kus me ei tohi torgata – lubatud on ainult löögid ja muud asjad,“ märkis ta. „Me ikka võistleme spordi nimel, nemad võitlesid oma elu nimel. See on väga suur erinevus. Meil on keelatud torked näiteks silma pihta aga neile ju need asjad olid lubatud. Meil on tihti kasutuses rohkem sportlikud kiivrid, kus on nägu peaaegu avatud, et oleks lihtsam hingata ja vaadata ja kui nüüd oleks torked lubatud, siis oleks kõik, finito!“

Füüsiliselt vormilt võiks Terase hinnangul mõni tänapäeva kahemeetrine mees keskaja rüütlist üle olla, aga sellest üksi ei piisaks. „Ma eeldan, et rüütel ikka võidaks – tal oleks rohkem kogemusi,“ ütles ta. „Tema jaoks oli see elukutse, meie jaoks sport. On suur vahe, kas inimene võitleb terve elu või võistleb kümme korda aastas.“

Terase sõnul oli keskaja rüütlite elu raske, kuid me võiks neilt õppida ausust. „Meie poolt vaadates oli nende elu huvitav, aga nende jaoks oli see muidugi raske,“ märkis ta. „Pidi kogu aeg valmis olema, et ükskord saad vastu pead niimoodi, et enam ei tõuse. Samas olid ka neil omad reeglid, mis küll hiljem välja surid – kuidas olla aus ja ausalt võidelda.“

Raekoja platsi kohal teeb trikke slackliner

Kõigil neljal päeval pakutakse linnarahvale Raekoja platsi laval kontserte, ülesastumisi ja keskaegset meelelahutust. Kaugemad esinejad Poolast, Ameerikast ja Venemaalt. Hopneri majas toimuvad keskaegsed õhtukontserdid.

“Keskajal kõnniti ilma julgestuseta, aga siin on kõik ikka turvaline,” ütles raekoja platsi kohal lindil kõndev tasakaalusportlane Tauri Vahesaar. “Seda on kõigil hea ja rahulik vaadata. Seal üleval ei mõtle ma mitte millelegi. Kui mingi mõte pähe tuleb, siis saan sellest kohe lahti sellega, et ma hingan ja mõtlen ühele lihasele või hingamisele ja see laseb mul lihtsalt olla seal, silmad vaatavad ühte punkti ja käed lähevad lõpuks ise õigesse kohta.”

Tasakaalu hoidmist õpivad kõik Vahesaare sõnul juba väikesest lapsest peale. “Väikesed lapsed õpivad samamoodi kõndima, mina teen seda lihtsalt natukene raskemal tasemel, kõrgemal ja peenemal lindil,” rääkis ta.

Esimesed viis minutit on tasakaalusportlasel hirm ja kartus sees. “Püsti tõusmine lindil ja esimene adrenaliini voog käib ikka läbi,” kirjeldas Vahesaar. “Sellepärast teengi seda, aga pärast pean hakkama hirmu välja hingama ja adrenaliini alla saama, nii suudangi seal ilma jala värisemiseta kõndida.”

Lindil kõndimisel on kõik hästi läbimõeldud. “Alates aastast 2018 plaanisime seda projekti,” selgitas Vahesaar. “Sellest hetkest peale on see asi küpsenud ja alati kui siia Raekoja platsile tulin, vaatasin ülesse ja unistasin juba üleval olla. Nüüd lõpuks on see realiseerunud. Lindil kõndimisel ei lähe midagi valesti, sest oleme kõik ise paigaldanud, tean täpselt, kuidas kõik on ja mida teen ning naudin seda.”

8. juulil on kell 19.00 ooperietendus Raekojas ja kell 21.00 ajaloomatk “Surm ja kummitused vanalinnas” koos õpetatud isanda Jaak Juskega. Algus Jaani kiriku eest Vabaduse väljakult.

9. juulil on kell 12 keskaegne rüütliturniir Väikese Rannavärava bastionil hakatusega Raekoja platsilt. Kaunite daamide südamete eest võitlevad tõelised rüütlid.

10. juuli on jalutuskäikude päev, kus tutvustatakse vanalinna ajalugu.

Ülejäänud programmiga saab tutvuda SIIN.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.