"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Kaevetööde käigus välja tulnud Lootsi koge pardalt leiti maailma vanim gürokompass (1)
11. juuli 2022

„Need kaevamised olid arheoloogia mõistes väga edukad ja leiumaterjal oli väga huvitav,“ kirjeldas arheoloogilisi leide arheoloog Mihkel Tammet. „Kindlasti võiks alustada maailma kõige vanemast stabiliseeritud gürokompassist. Niimoodi on vähemalt arvatud, et see võiks olla selline leid, mille kohta on küll varasemaid kirjalikke teateid, kuid leitud ei ole.“

Vaata galeriid (33)

Ehituse juht Tarmo Milli sõnul teadsid nad ehitustöid alustades, et kõnealusel kinnistul juba on üks koge. „Me leidsime selle 2009. aastal, kui me paigaldasime parklasse sadememahutit,“ selgitas ta. „Tulid välja vanad laevaosad, mis dateeriti kuhugi 13. sajandi keskpaika. Selle koge saatust arutasime me juba eelmise aasta lõpus ja nüüd peame andma üle järgmise.“

Teine koge avastati Milli andmetel 31. märtsil. „Enne kaevetöid tellisime me georadariuuringu, mis kahjuks või õnneks meile täit pilti ei andnud,“ märkis ta. „Võimalik, et me poleks üldse kaevetöödega alustanud, kui oleksime teadnud, et see koge seal on. Seda poleks siis välja viidud ja Meremuuseumile üle antud.“

Edasi oli Milli sõnul tarvis otsustada, mida kogega ette võetakse. „Esimene variant oli kaevamine pooleli jätta ja üldse kogu asi seisma panna,“ rääkis ta. „Teine variant oli ta välja võtta ja uputada see Naissaare juurde, kus paljud sellised koged on oma koha leidnud, mida ei ole mõtet konserveerima hakata. Järgmine variant oli see, et võtame ta osadeks. Hollandis just üks selline seisab kuskil merekonteineris siiamaani ja kokku seda pole suudetud panna. Järelikult jäigi ainult üks lahendus – me lõikame ta neljaks erinevaks tükiks ja proovime võimalikult terviklikuna välja saada.“

Koge transpordiks on tellitud neli suurt treilerit, millede peale tõstetakse koge Milli kirjeldusel üle hoonete. „Kahjuks on see ainuke viis kuidas me suudame ta välja tõsta,“ nentis ta. „Kui kõik plaanipäraselt läheb, saame me koge Meremuuseumile päikesetõusuks pidulikult üle anda.“

Kogu ettevõtmine kestab täna õhtul kella kuuest, kuni hommikul kella kolme-neljani ja läheb Milli andmetel maksma umbes 40-50 000 eurot.

Unikaalsed arheoloogilised leiud

Arheoloogilisi töid vedas Mihkel Tammet, kes esindab Muinasprojekt OÜ-d. „Esialgsed hinnangud olid tellijale positiivsed – me arvasime, et see laev ei ole nii suur,“ märkis ta. „Arvasime, et see on kuskil 12-14 meetrit pikk, aga mida rohkem me neid kontuure välja puhastasime, seda rõõmsamad olid arheoloogid ja seda murelikumad olid tellijad (kinnisvaraarendaja – T.T). Selgus, et tegu on vähemalt 24 meetri pikkuse ja 8 meetri laiuse laevaga.“

Tammeti sõnul alustati kõigepealt laeva sisemuse läbikaevamisega. „Need kaevamised olid arheoloogia mõistes väga edukad ja leiumaterjal oli väga huvitav,“ ütles ta. „Kindlasti võiks alustada maailma kõige vanemast stabiliseeritud gürokompassist. Niimoodi on vähemalt arvatud, et see võiks olla selline leid, mille kohta on küll varasemaid kirjalikke teateid, kuid leitud ei ole.“

Tammeti hinnangul näitab see leid, et Läänemerel ei juhindutud keskajal ainult Põhjanaela ja päikese järgi, vaid kasutati ikkagi moodsaid merekompasse.

Kohe alguses hakati Tammeti sõnul läbi viima ka dendrokronoloogilisi uuringuid, et määrata koge vanus. „Esmased uuringud näitasid, et tegu võiks olla laevaga, mille ehituseks kasutatud puud on langetatud kusagil juba 14. sajandi alguses,“ selgitas ta. „Edasise dateeringu käigus selgus, et laev on natuke uuem. Kõige vanemad detailid pärinesid aastast 1363 ja kuna laeval olid säilinud osaliselt ka lastina veetud tammepuust prussid, siis selgus neid uurides, et laev on tõenäoliselt uppunud kusagil 1375. aastal.“

Laevast leiti ka kalavõrkude raskused, mis on valmistatud kusagil Läänemere kallastel, aga mitte meil, kuna Tammeti kinnitusel meil sellist liivakivi ei eksisteeri. „Leiti ka 14. sajandile väga iseloomulik vöökott, mida võib lähemal uurimisel leida selle ajastu altarimaalidelt ja keskaegsete käsikirjade illustratsioonidel,“ märkis ta. „Leiti ka üks pistoda käepide, mis oma välimuselt meenutab midagi muud. Kirjanduses nimetataksegi seda munadega pistodaks.“

Meremuuseum ei saanud pakkumisest keelduda

Tallinna Linnaplaneerimise ameti arheoloog Ragnar Nurk möönis, et laevavraki leidmine sellel kinnistul ei tulnud täieliku üllatusena, kuna samalt krundilt oli juba varasemalt üks laev teada. „Selle uue leiu suurus, aga ka säilivusaste ning arheoloogilised leiud olid siiski üllatavad,“ ütles ta. „Uuringute välitööde osa on tänaseks lõpetatud ja ees seisab aruande koostamine, põhjalikumad leiumaterjali analüüsid ja jooniste tegemine.“

Nurga sõnul hakati leiu väärtust üha enam hindama ja teadvustama, mida rohkem koge välja sai kaevatud. „Ma ütleks isegi, et oli innuga selle kaevamise ja uurimise juures ka arendaja,“ märkis ta. „Need mõtted kadusid kiiresti, et see laev osadeks lahti võtta.“

Nurga hinnangul tõi laevavraki saatuse osas murrangu Meremuuseumi otsus võtta see omale. „Et temast ei saa mälestis merepõhjas, kus teda näeks vaid mõni tuuker,“ selgitas ta. „Ta ikkagi läheb muuseumisse ja kui kõik konserveerimisprotseduurid on läbitud, siis loodame, et ta jõuab ka kõigile inimestele vaatamiseks välja.“

Nurk rõhutas, et see leid on olulise ajaloolise väärtusega Tallinna jaoks ning muinsuskaitse eesmärk on selliseid asju säilitada. „Natuke jäi hinge kripeldama see, et me pidime selle laeva võtma ikkagi osadeks,“ nentis ta. „Siin olid omad tehnilised ja muud kaalutlused, mis seda tingisid, et see vrakk viiakse muuseumisse nelja osana. Muinsuskaitse seisukohast oli see siiski päris hea kompromiss.“

Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen avaldas lootust, et koge saab kenasti konserveeritud. „Sisuliselt oleme täna samas olukorras, kus seitse aastat tagasi, kui Meremuuseumile pakuti seda Kadrioru koget, mis nüüd Paksu Margareta endises sisehoovis on,“ rääkis ta. „Ütlesin toona, et Meremuuseum tahab ja ütlesin ka nüüd. Meremuuseum ei saa sellistest asjadest mööda vaadata – selleks me oleme loodud ja seatud.“

Dresen kinnitas, et Meremuuseum ehitab Lootsi koge jaoks ajutise uue maja. „Ehitustegevus pole meile võõras ja praeguseks teeme me ühe väikese ajutise laevahalli,“ märkis ta. „Eelpinnas on meil selleks juba tasandatud – see tuleb 30 korda 15 meetrit. Niimoodi see ei jää ning aastaks 2026 saab meil olema ajutiste hoonete asemel üks korralik hoone. Milline see välja hakkab nägema on veel lahtine.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Margus Kiis
5. juuli 2022 08:46
Pildil on siiski magnetkompass. Aga kodarik ja stabiilne kardaanisüsteem tõesti olemas.