"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi aulat hakkab ilmestama Maret Sarapu klaasikunstitaies „Voog“ (0)
11. juuli 2022
Klaasikunstnik Maret Sarapu Foto Scanpix

Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi aulasse. Žürii tegi valiku 21 kavandi hulgast ja valis võitjaks klaasikunstnik Maret Sarapu klaasikunstitaiese kavandi „Voog“, mis valmib järgmisel aastal.

Žürii sõnul kasutab klaasmaterjalide kihistustest koosnev võidutöö „Voog“ väga hästi ära Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi aula potentsiaali, lisades sinna vajaliku fookuspunkti. Kunstiteos hakkab paiknema kolmel terasraamil, mis toetuvad teise korruse aula lavale ning kinnituvad kolmanda korruse lakke. 5,3 meetri kõrgune, kõikidest külgedest hästi vaadeldav õhuline klaasikunstiteos hakkab olema lava taustaseinaks, mille ees toimuvad koolipere pidulikud üritused. Kooli keskses ruumis olev läbipaistvast klaasist teos tekitab aulasse värvilised varjud. Põnevust lisavad salapeeglitest detailid, mis paistavad läbi, kuid ei peegelda.

Võidutöö autori Maret Sarapu sõnul pakub „Voog” vaatajale süvenemisvõimalusi ning kutsub olema hetkes. Tehnilise kallakuga koolile sobilikult on ka kunstiteos tehniliselt keerukas. „Oleme harjunud mõtlema tulevikust kui tehismaailmast, mis on külm, terav ja ebasõbralik. Unustades, et tuleviku utoopia võib olla selline, nagu me selle ise loome.“

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik tõi välja, et võidutöös on kooli jaoks vajalikku helgust, rõõmu ja sära. Teoses kasutatakse klaasi külmusele vastanduvad sooje kuldseid loodustoone, millest peegelduv valgus loob tulevikku vaatava piduliku meeleolu.

Võidutöö autor Maret Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal, täiendanud end erialastel kursustel ning residentuurides nii Eestis kui välismaal. Sarapu tegeleb oma loomingus valdavalt isiklike teemadega. Hetkel huvitab teda kattuvus ja erisus, vaatenurkade paljusus ning üleminek ühest teise. Samuti köidab teda erinevate mastaapide kõrvutamine, liikumine väiksest suurde ning vastupidi.

Sarapu osaleb aktiivselt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali korraldamises ning olnud edukas ka mitmetel protsendikunsti konkurssidel. Tema loodud on muuhulgas mosaiik „Trepp” Eesti Rahvusringhäälingu uudistemajas, installatsioon „Jäämägi” EU IT-agentuuri peamajas, sulatustehnikas vitraaž „Esimene keel” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdimajas ning läbikumav mosaiik „Empaatia” Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Andeka klaasikunstnikku teoseid leidub muuhulgas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Ameerika Klaasi Muuseumis Millvilles USAs, Kaasaegse Klaasikunsti Muuseumis Eskisehiris Türgis, Glasmuseum Lette Coesfeldis Saksamaal.

Kunstikonkursi võidutöö autoritelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot. Võidutöö „Voog“ valmib 2023. aastal.

Teise koha pälvis Vahram Muradyan ja Svetlana Bogomolova nooruslik graffitist inspireeritud pannoo kavand „Pulseeriv energia“, mille mänguliselt voolavad kujundid tasakaalustavad hästi hoone geomeetrilist vormikeelt. Ideede ja teadmiste voolu hästi edasiandvad värvitud alumiiniumist ja perforeeritud taiese pinnad lisavad ruumi põnevaid valguse ja varju efekte.

Kolmanda koha saavutas Anna Solts, Oksana Buziak ja Allar Esko värvitud terastorudest installatsiooni kavand „Neuralink“, mis kannab endas sõnumit – oleme jõudnud punkti, kus informatsioon ja tehnoloogia meie ümber on muutunud meie elu osaks.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi hoone sisearhitekt Mari Põld, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Annely Köster ja  Elin Kard, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Rael Artel ja Triin Tulgiste, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik ning hääleõiguseta ekspert Jaanus Müller Riigi Kinnisvarast.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.