"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Koroonast ja ahvirõugetest Irja Lutsar: Koroonalaine jätkab viie kuni kuue kuu tagust ilmumise trendi, kogu elanikkond rõugete vastu vaktsineerimist ei vaja (0)
12. juuli 2022
TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar Foto Scanpix

“Ma ei ole nii veendunud, et maski peaks kandma. Kui inimene tunneb end sellega kindlamalt, siis sellel vastunäidustusi ei ole, aga nii palju kui mina olen andmeid vaadanud, siis viirus kulgeb ikka oma teed,” ütles professor Irja Lutsar, kelle sõnul ahvirõugete vastu kogu elanikkonda selle eest vaktsineerima ei pea. „Ahvirõugete haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega.”

COVID-19 viirusesse haigestumine on taas tõusutrendis ning seetõttu peavad inimesed hoolsalt jälgima oma tervist ja võimalusel laskma teha endale vaktsiini tõhustusdoosi.

Eelmisel nädalal analüüsitud 7297 Covid-19 testist osutust 1346 positiivseks. Statistiliste näitajate järgi on haigestumine kasvutrendis. Testide arv vanemaealiste vanusrühmas on suurenenud keskmiselt 23% võrra, haigestumine selles vanuserühmas suurenes 44% võrra.

„See, et uus koroonalaine on juba tõusutrendis, ei ole minu jaoks uudis,“ ütles Lutsar. „Covid-19 on näidanud, et selle lained toimuvadki iga viie kuni kuue kuu tagant. Viimane laine oli kuskil veebruari lõpus- märtsi alguses.“

Lutsari sõnul oli omikroni tüve leviku ajal intensiivravis vähem haigestunuid. „Need inimesed, kes on Covid-19 juba läbipõdenud või vaktsineeritud, põevad uut tüve kergemalt läbi,“ lausus ta. „Olenemata sellest, et vaktsineerimine on oluline ja vajalik, siis vaktsiinid paraku ei väldi nakatumist. Kui loodus ei suuda eluaegset immuunsust tekitada, siis ei saavutata seda vaktsiinidega juba ammugi.“

Uuringud on Lutsari sõnul näidanud, et COVID-19 suremus on samasugune või väiksem kui hooajalisel gripil ning hoolimata kiirest levikust vajavad haiglaravi ennekõike vaktsineerimata inimesed ja liigsuremus on kadunud. „Koroonasse haigestumise puhangud, mida põhjustab viiruse uute variantide esile kerkimine, on paratamatud,“ märkis ta. „Seda nägime Portugalis ja ka Lõuna-Aafrika vabariigis.“

Korduvad nakatumised jäävad püsima

Vältima peab Lutsari sõnul rasket haigestumist, kaitsma riskigruppe ja vältima haiglate ülekoormust. „Selleks on meil olemas head vaktsiinid, mis meid kaitsevad,“ sõnas ta. „Eriti peaksid kohe vaktsineerima minema need, kes ei ole läbipõdenud ega ühtegi vaktsiini süsti saanud. Need, kes on kaks tõhustusdoosi saanud ja sellest on tükk aega möödas, peaksid saama juba ka kolmanda tõhustusdoosi.“

Eakamad inimesed, kellel on immuunsus nõrgem, diabeet, rasvumine, muu krooniline haigus, peaksid saama neljanda tõhustusdoosi, kui neil on kolmandast möödunud kuus kuud. Kõik, kes on neljanda saanud, võiksid Lutsari sõnul mõelda juba viiendale. „Vaktsineerimine jääb kindlasti meie ellu,“ ütles ta. „Noorte ja tervete inimeste puhul, kes on läbipõdenud ja kolm tõhustusdoosi saanud, siis soovitaksin neil neljandaga veel oodata. Meil ei ole piisavalt andmeid selle kohta, kas selles populatsioonis on vaktsiini kasu- ja kahjusuhe paigas.“

Suve tuleb hoolimata koroonalevikule nautida

Rahvatervis ei ole Lutsari sõnul vaid koroonaviirus, vaid selle alla kuulub ka meie vaimne tervis. „Meie hea enesetunne on ka rahvatervise kaitsmine,“ rääkis ta. „Kõik meelelahutusüritused ja reisimas käimine on meie vaimse tervise tõhustamine. Peame vaatama, et me seda tasakaalu käest ei laseks, et ühe haiguse hirmud ei tekitaks meile teisi haigusi.“

Lutsar ütles, et haigena või end kehvasti tundes, ei soovita ta kellelgi välja minna. „See ei ole enda tervisele kui ka vaimsele tervisele hea, tuleks paar päeva oodata kuni tervis paremaks läheks,“ lausus ta. „Aga kindel on see, et peame normaalse elu poole hakkama tagasi liikuma.“

Viirus jääb meiega. „Pikki prognoose ei julge anda, aga praeguste andmete kohaselt on see levik iga viie kuni kuue kuu tagant,“ sõnas Lutsar. „Võib-olla järgmisel aastal räägin teist juttu, aga praegused andmed nii näitavad. Praegu ei ole ka näha, et see viirus maailmast ära kaduma hakkaks.“

Uus nakkushaigus maailmas

Alates 13. maist on Maailma Terviseorganisatsioonile teatatud ootamatult kiirest ahvirõugete levikust nii Euroopas, Ameerikas kui ka Austraalias.

Ahvirõuged on loomade ja inimeste nakkushaigus, mida levitavad peamiselt loomad. See levib piisknakkusena kahjustustega nahaga otsesel kokkupuutel või pindade ja esemete vahendusel.

„Kogu maailmas on praegu olnud alla 6000 ahvirõugete juhtumi,“ ütles Lutsar. „Minu arusaamine on, et tegu on tihedate kontaktidega ja suhteliselt halvasti leviva viirusega.“

Lutsari sõnul on 6000 juhtumist valdav enamus esinenud Euroopas. „Need pildid näitavad, et ligi 90 protsenti juhtumitest on olnud just noorte meeste hulgas,“ lisas ta. „Nüüd on nakatumisi olnud ka meditsiinitöötajate hulgas ja ka perekondlike kontaktide hulgas ehk ei tohi ühte ega teist üle tähtsustada.“

Praeguseks on otsustatud, et ahvirõugetega inimene peab olema isoleeritud. „Kui isoleeruv ahvirõugetega inimene istub kellegagi koos kodus, siis on kontaktnakkuse võimalus suurem,“ ütles Lutsar. „Siis võivad rõuged levida patjade, voodilinad, tekkide ja näiteks ka toidunõude pealt edasi. Oluline küsimus on, kuidas kaitsta neid inimesi, kes haigega kodus on.“

Haiguse sümptomid on palavik ja lööbed nahal ning see taandub enamasti iseenesest ilma ravita. „Kuna ahvirõugete patogeen on sarnane rõugetega, siis on rõugetevastane vaktsiin 85 protsendi ulatuses efektiivne ka ahvirõugete vastu,“ lausus Lutsar. „Selge on see, et kogu elanikkond selle eest vaktsineerimist ei vaja. Saame elanikkonda sel teemal ainult harida, paanikat ei ole vaja kindlasti tekitada.“

Ahvirõuged ei ole Lutsari sõnul uus haigus. „Need ei ole ka esimest korda läänemaailmas, neid puhanguid on olnud, aga jäänud suhteliselt väikeseks,“ rääkis ta. „Puhangud on olnud pigem lokaalsed, piirdunud maksimaalselt paarisaja inimesega ehk nii laialdast levikut nagu praegu ahvirõugete kontekstis, ei ole kunagi olnud.“

Lutsar lisas, et Aafrika teadlased on kurbusenoodiga öelnud, et kui seal need rõuged levisid ei pööranud sellele keegi erilist tähelepanu. „Aga kui nüüd läänemaailmas need levivad, siis pööratakse esimest korda neile tähelepanu,“ märkis ta. „See on koht, kus peaksime oma käitumist ja suhtumist kindlasti ka muutma.“

Millised on ahvirõugete haigusnähud?

Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. „Nahalööve võib tekkida üks kuni kolm päeva pärast palaviku teket,“ kirjeldas Lutsar. „Lööve tekib enamasti näkku, peopesadesse, jalataldadele ja ka suguelunditele.“

Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, mis kuivavad ja kukuvad maha.

„Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega,“ ütles Lutsar. „Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikuga patsientidel.“

Lutsar tõi välja, et erinevate ekspertide hinnangul levivad ahvirõuged just Covid-19 ajal tekkinud nõrga immuunsuse tõttu. „Kui olime isoleeritud, siis inimesed puutusid igasuguste haigustega palju vähem kokku ja immuunsussüsteem ei olnud piisavalt stimuleeritud,“ rääkis ta. „Kuid üheks põhjuseks on arvatud ka seda, et järjest rohkem tuleb põlvkondi peale, kes ei ole rõugete vaktsiini saanud. Eks kõik üritavad vastata hetkel küsimusele, miks need rõuged levivad.“

Ahvirõugete sümptomid

  • Palavik
  • Peavalu
  • Lihasvalud
  • Seljavalu
  • Lümfisõlmede turse
  • Külmavärinad
  • Kurnatus
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.