"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Konjunktuuriinstituudi drirektor: kallis energiahind ja hull naaber peletavad välisinvestoreid eemale (2)
13. juuli 2022
Marje Josing Foto: Albert Truuväärt

Majandusekspertide hinnangul Eestis ärikliima viimase kolme kuuga halvenes ja majandust ootab järgneval kuuel kuul jahtumine,” sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing teisipäevasel pressikonverentsil. “Oluliseks probleemiks on saanud, et Eesti majanduskeskkond pole välisinvestoritele enam nii atraktiivne – kallis energia, halb naaber.”

Josing rõhutas, et meil on palju häid naabreid, aga ühest hullust piisab, et välisinvestorites ebakindlust tekitada.

Josingu hinnangul on väga selgelt näha ka majanduse usalduses, et need riigid, kes on rohkem ohustatud Venemaa agressioonist ja kes tõsisemalt tajuvad, et Putin ongi ohtlik, nendes riikides majandususaldus on madalam.

Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on rahuldav, kuid võrreldes märtsiga oluliselt halvenenud. Ka eelseisval 6 kuul on veebruaris alanud sõja tõttu oodata majanduse jahtumist. Majanduskliimaindeks langes enam kui 15 punkti võrra ja on nüüd -49.8 punkti.

Josingu sõnul oli Eesti majandususaldusindeks (92,6 p) juunis 8 punkti madalam kui märtsis ja halvem pikaajalisest keskmisest. “Majandususaldus halveneb kogu Euroopa Liidus ja meile oluliste kaubanduspartnerite juures,” nentis ta. “Samas kõigi majandusharude kindlustunne (v.a teenindus) oli juunis veel pikaajalisest keskmisest parem. Müügikasv jätkub, kuid aeglasemas tempos.”

Ekspertide ootused nii investeeringute kui ka eratarbimise arenguväljavaadete osas järgmisel 6 kuul on küllaltki pessimistlikud, kuid siiski vähemal määral kui märtsis. Väliskaubanduse arenguväljavaated on mõõdukalt pessimistlikud: nii ekspordimahu (-17 punkti) kui impordi osas oodatakse langust (-25 punkti). Võrdluseks märtsikuised tulemused vastavalt -46 punkti ja +30 punkti. Tööstusvaldkonnas püsib kindlustunde baromeeter plusspoolel, kuid oodatakse nii toodangu mahu kui eksporttellimuste kasvu aeglustumist. Tööstusettevõtete jaoks on põhiliseks takistuseks tootmise kasvatamisel materjali, seadmete ning tööjõu puudus. Toodangu müügihinnad tõusevad peaaegu kõigis tööstusharudes.

Ka Josing nentis, et ettevõtetel on jätkuvalt raskusi ennekõike tänu tööjõupuudusele ja sisendite kallinemisele ja kallid energiahinnad halvendavad ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

EKI prognoosib selleks aastaks 1% SKP kasvu ja 14% THI tõusu, mis tähendab, et ees on keerulised ajad, kuna 14% suurune tarbijahinnaindeksi kasv tähendab, et inimeste reaalpalgad sel aastal vähenevad.

Valmistuda tuleb keeruliseks talveks

Tarbijate kindlustunde kiire langus jätkus. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -35 (märtsis -16, pikaajaline keskmine -7). Tarbijate kindlustunnet mõjutavad peamiselt Ukrainas toimuv sõda, ebakindlus Venemaa edasiste plaanide suhtes ja kiire inflatsioon. Kuigi tarbimine on püsinud kõrgel tasemel, on perede majanduslik olukord enda hinnangul viimase aasta jooksul halvenenud. Samuti on halvenenud hinnang säästmise võimalikkusele järgmise aasta jooksul.

Josingu sõnul on oodata, et kuue kuu pärast eratarbimine halveneb. “Sest me räägime reaalpalga langusest, me räägime kõrgest inflatsioonist, me räägime kõrgetest energiahindadest tarbija jaoks,” loetles ta. “Ka investeeringud on kuue kuu pärast ilmselt väiksemad, kui nad praegu on. Ja ei olnud ühtegi tuntud majanduseksperti, kes oleks arvanud, et kuue kuu pärast võiks Eestimaal olla parem.”

Inflatsioon teisel poolaastal on madalam, hinnatõus aeglustub ja kodumaiste aktsiate hinnad langevad. Inflatsiooni tasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2022. aastaks 14,8 protsenti ja 2023. aastaks 4,4 protsenti.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõstatas neli olulist punkti. “Esimene on see, et lihtsalt mõistmaks selle olukorra või nende hinnangute tausta – sellist kombinatsiooni, kus meil on sõda ja maailma majanduse aeglustumine, ei ole aastakümnete jooksul olnud,” märkis minister. “Selles mõttes ma arvan, et ei peaks üllatuma, kui konjunktuuriinstituudi hinnangutest vaatab vastu hästi palju ebakindlust.”

Teiseks rõhutas Sutt, et kvalifitseeritud tööjõupuuduse mündil on kaks poolt. “Kindlasti on see kõikide ettevõtete jaoks üks suurimaid pudelikaelu,” nentis ta. “Aga teistpidi näitab see ka seda, et tegelikult ettevõtjad soovivad laieneda ja töötajaid palgata. See näitab majanduse üldist elujõulisust ja ettevõtete elujõulisust.”

Selge üleminek kaitsehoiakule on investeerimiskliimat parandanud

Kolmas Sutti kommentaar puudutas välisinvesteeringuid. “Kindlasti on üldine valmidus investeerida muutunud, mitte ainult Eestis, vaid ka globaalselt,” ütles ta. “Küsimus on, et kas Eesti eristub kuidagi oluliselt teistest riikidest. Ma olen viimastel päevadel suhelnud päris mitmete finantsinvestorite ja ka päris mitmete suurte ettevõtetega, kel tegelikult on huvi Eestisse investeerimise vastu. Nii selleks, et siin turul ise laieneda või siis Eestit kasutada juurdepääsuna Euroopa Liidu turule.”

Sutti sõnul on siin suurt rolli mänginud ka muutused julgeolekupoliitikas. “NATO laienemine Soome ja Rootsi, väga selge üleminek kaitsehoiakule, vägede ja tehnika eel-paigutus,” tõi ta näiteks. “Kõik need otsused, mis Madridis tehti, mõjutavad väga selgelt ka investeerimiskliimat Eestis ja mõjutab seda positiivselt.”

Neljandaks adresseeris Sutt muret innovatsiooni vähenemise osas. “Vähene innovatsioon on olnud ekspertide hinnangutes üks murekohti läbi aegade,” märkis ta. “Viimases raportis viimase kvartali tulemustes oli see üks kõige kiiremini vähenenud murekohti mis näitab, et Eesti majanduse innovatsiooni mahukus ja ettevõtete huvi investeerida innovatsiooni on tegelikult kasvanud ja ma arvan, et pikaajaliselt on see väga hea uudis.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

elukestev õpe
13. juuli 2022 16:04
Kui kasumit teenitakse käegakatsutavate asjade müügiks tootmisega või reaalsete teenuste osutamisega juriidilistele/füüsilistele isikutele, siis kipuvad välisomanikud/-investorid tagasi (välja-) tõmbuma ennekõike kahel põhjusel: omahind on liiga kõrge ja tööviljakus on hämmastavalt madal. Jääb mõneti arusaamatuks miks kohalikud omanikud/investorid üritamist jätkavad. Lähivälismaal on proportsioonid ju roosilisemad. Muu "monkey businessiga" elatise teenimise juures on numbrid vist rõõmustavamad. Ja pealegi, aritmeetiliselt on seal samaväärse lisandväärtusega tegemist. Nii, et Hõissa! Ma ei räägi siin eriti "tootlikest" rahategemise viisidest, kus kontoripoole pealike kuupalgad on kuue-seitsme kohalistes numbrites. Jah, neid polegi nii vähe. Peaasi, et maksud oleks makstud, siis on kõik suurepärane.
Arvamus
12. juuli 2022 16:01
Kõige rumalam ja vastutustundetum on oma hädades kohe kõiki teisi ja halba ilma süüdistama tõtata. Samas kui tänased kõrged energiahinnad nagu ka naabrist võimalikult lähtuda võiv oht tulenevad otseselt meie oma poliitilistest valikutest ja otsustest.