"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Rahvaloenduse värsked andmed Kõige rohkem on Eestis 30-34-aastaseid (0)
14. juuli 2022
Pilt on illustratiivne Foto: Pixabay

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eesti rahvastik kümne aastaga kasvanud, sealjuures on kõige rohkm 30-34-aastaseid, märgib statistikaamet. 

Statistikaameti juhtivanalüütiku Triinu Augi sõnul on juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimesed andmed on juba kantud ka statistikaameti interaktiivsesse rahvastikupüramiidi rakendusse, kus igaüks saab erinevate andmetega katsetada. Ilmneb, kuidas on muutunud olulisemate vanuserühmade suurus, mis vanusest ja soost on Eestis elavad eestlased ja mitte-eestlased ning kuidas inimesed üle Eesti jaotuvad.

„Esmalt hakkab muidugi silma see, et andmeid näitav püramiid pole üldse klassikalise püramiidi kujuga. Nii oli see muidugi ka viimasel kolmel loendusel ja selle suureks põhjuseks on olnud laulva revolutsiooni lapsed,“ selgitas Aug. 

2021. aasta rahvaloenduse tulemusi kujutava püramiidi kõige laiem koht on vanuse 30–34 juures ehk kõige rohkem on 2021. aastal inimesi vanuserühmas 30–34 aastat. Kümme aastat tagasi olid need inimesed vanuserühmas 20–24 aastat ning 2000. aastal rühmas 10–14. „Näeme, et praegu on see rühm veidi väiksem kui 2000. aastal, kuid 2011. aastal oli see inimeste rühm veelgi väiksem. See tähendab, et 2011. aastaks oli märgatav osa neist Eestist tõenäoliselt ära kolinud. 2021. aastaks on osa neist aga tagasi tulnud või siis teise välismaalase piltlikult öeldes enda asemel siia saatnud,“ märkis Aug. 

Vanemates vanusegruppides on naisi kaks korda rohkem kui mehi

Püramiidist saab selgelt välja lugeda ka seda, et nende inimeste arv ja osakaal Eesti rahvastikust, kes ennast eestlasena identifitseerivad, on kümne aastaga suurenenud.

Aug toob välja aga veel silma paistvaid huvitavaid leide. Näiteks on 2021. aasta seisuga eestlaste seas vanemates vanusegruppides naisi kaks korda rohkem kui mehi. Kõige suurema rühma moodustavad 30–34-aastased mehed. Venelaste hulgas on enim 60–74-aastaseid naisi.
Ukrainlaste puhul on kõige suurem 35–39-aastaste meeste rühm, seda mullu 31. detsembri seisuga, kusjuures samas vanuses ukrainlastest naisi on pea kaks korda vähem. Varasematel loendustel pole ukrainlaste puhul meeste ja naiste soo ja vanuse jaotused erinenud.

“Tasub küll märkida, et loenduse andmed näitavad rahvastiku olukorda seisuga 31. detsember 2021 ehk sõja mõjud nendes andmetes ei kajastu. Muude rahvuste jaotumine on sarnane ukrainlaste jaotumisega, kuid veidi rohkem on veel nooremaid mehi ning vähem vanemaid inimesi,” ütles Aug. 

Valglinnastumine on hoogu juurde saanud

Juba avaldatud rahvaloenduse andmed on näidanud, et väikelinnaliste piirkondade elanike arv on kümne aastaga kasvanud 12,8 protsendi võrra ehk on hoogustunud valglinnastumine. Tung suurematesse linnadesse elama asuda on stabiliseerunud või lõppemas, kuid maapiirkonnad pole selle arvelt väga võitnud – eriti just lastega pered eelistavad järjest rohkem suurlinnade ümbruste väikelinnu. 

Kui vaadelda Eesti eri piirkondi, siis ilmneb, et 1980.–1990. aastatel sündinud ehk praegused 30–40-aastased on väga suures osas kolinud teistest piirkondadest Põhja-Eestisse ehk Harjumaale, kus asub pealinn Tallinn. Väiksem on rahvastiku vähenemine Lõuna-Eestis ning maakondasid eraldi vaadates on näha, et Lõuna-Eestit hoiab stabiilsemana Tartu maakond, kus asub Eesti suuruselt teine linn Tartu.

Ootuspäraselt elab suurem osa mitte-eestlastest Kirde-Eestis ehk Ida-Virumaal, kus enamiku moodustavad venelased. Teine rahvuste poolest kirjum piirkond on Põhja-Eesti ehk Harjumaa, kuid seal on mitte-eestlasi siiski alla poole ning mitte-eestlaste seas peale venelaste rohkem ka teisi rahvusi. Ülejäänud piirkondades on mitte-eestlaste osa väike, eriti nooremate inimeste seas. Maakondade võrdluses paistab, et kõige vähem elab mitte-eestlasi Hiiumaal.

Detailsemalt saab kogu temaatika kohta lugeda statistikaameti blogist ning ise erinevaid andmeid katsetada rahvastikupüramiidi rakenduses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.