"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Kaspar Oja: ilma maksutõusuta koalitsioonileppe kulusid ei kata (0)
15. juuli 2022
Kaspar Oja Foto Scanpix

Koalitsioonileppe pikaajalisi kulutusi saab katta vaid maksutõusudega, ütles Eesti Panga ökonomist ja presidendi majandusnõunik Kaspar Oja Postimehele. 

“Võiks arvata, et Eesti on jõudnud oma arengus faasi, mil tahamegi neid teenuseid rohkem. Ega ühiskond pole nende vastu,” kommenteeris Kaspar Oja saates “Otse Postimehest” koalitsiooni kokkuleppeid peretoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, hooldekodutasude ning elektri hinnale ülempiiri kehtestamise kohta. Nende lubaduste täitmine maksab rahandusministri hinnangul ligi 300 miljonit eurot, opositsiooni väitel küündib hind miljardi euro lähedale.

“Kui aga hakkame neid teenuseid riigieelarvest rahastama, tuleb neile leida pikaajaline kate. Seda tuleb hakata täiendavate maksudega rahastama,” nentis Oja.

Oja sõnul on Euroopa ajutiselt lõtvade eelarvereeglite tõttu tekkinud niiöelda aken, kus nii uus kui ka eelmised valitsused on otsustanud teha mitmeid pikaajalisi kulutusi, aga neile pole maksude näol pikaajalist katet. “Harilikult on Euroopas tuldud sellisest kulude kasvatamisest välja sellega, et pole kulutusi vähendatud, vaid on makse tõstetud,” viitas Oja, et poliitikud ei taha enne valimisi maksutõusudest rääkida, ehkki neist ilmselt pääsu pole.

“Palju on räägitud, et meil on tänu kiirele inflatsioonile suurenenud maksulaekumine ja see on allikas, mida saaks kasutada kulutuste tõstmiseks,” lisas Oja. “See on niimoodi lühiajaliselt. Pikaajaliselt suurenevad avaliku sektori kulusurved,” märkis ta samas.

Oja tõi näiteks, et kallinevad igasugused lepingud riiklike teenuste saamiseks, näiteks doteeritavate maakonnabussiliinide lepingud muutuvad kallimaks, kui kütuse hind tõuseb.

“Kui erasektoris toimub kiire palgatõus, siis võib arvata, et ka õpetajate, politseinike ja meditsiinitöötajate palgad võiksid mõne aja pärast kiiremini kasvada,” jätkas ta.

Kütuseaktsiisi langetamine tuleks Oja vaates eeskätt kõne alla konkurentsivõime aspektist. “Kui kõik teised riigid ümbruskonnas teevad ja me ei taha, et meie ettevõtted oleksid kehvemas olukorras. See oleks küllaltki kallis, kuid selle mõju inflatsioonile poleks kuigi suur. Eestis on diisliaktsiis juba miinimumi lähedal ja aktsiisilangetustega me väga palju inflatsiooni vähendada ei saaks,” tõdes ta.

Lisaks ei tahaks ta praeguses geopoliitilises olukorras soodustada fossiilsete kütuste suuremat tarbimist. “Isegi kui me ostame kütust näiteks Araabiast, suurendame sellega nõudlust maailmas ja see on teene sõjaagressorile,” märkis Oja. “Võib-olla peaksime olema Euroopas eeskuju ja mõtlema alternatiivsete lahenduste peale. Kohati on üritatud välja naerda poliitikuid, kes on teinud ettepanekuid, kuidas saaks energiat säästa. Aga praeguses olukorras on energiasäästunipid see, mida me peaksime järgima,” leiab ökonomist.

Oja tõi eeskujuks 1970. aastate naftakriisi ajal Euroopas tehtut – siis keerati toatemperatuuri vähemaks ja üritati kokku hoida nii palju kui võimalik.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.