"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
UUS KOALITSIOON Loe kuidas opositsioon Kallast grillis: Peeter Ernits ristis peaministrikandidaadi isevalitsejaks (1)
15. juuli 2022
Peeter Ernits Foto: Mats Õun

See kuidas te, vaatamata heale välimusele ja lastetoale, olete kümne küünega klammerdunud võimu külge, annab mulle aluse teid edaspidi isevalitsejaks kutsuda,” kuulutas riigikogu liige Peeter Ernits tänasel riigikogu erakorralisel istungil, kus arutati Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituse andmist.

Ernits soovis muuhulgas teada, miks on valitsus panustanud nii palju raha Ukraina toetamiseks. “Soome on öelnud, et meil on vaja eelkõige mõelda relvastust tarnides oma riigikaitsele – oleme ikkagi eesliiniriik, meil ei ole midagi ebavajalikku ladudes ja Soome on panustanud Ukraina abistamisele praeguse hetkega Kieli instituudi andmetel 0,1% SKT‑st,” märkis ta. “Ta on sellesama kurja Vene karu naaber juhtumisi. Aga meie oleme teie juhtimisel, austatud isevalitseja, panustanud juba praeguse seisuga 0,9%. Mida te silmas peate sellisele avantüürile minnes?”

Kallas kinnitas selle peale, et Ukrainat aidates aitame me iseennast ja Ukraina sõdib praegu Venemaaga ka meie eest. “Nad (Venemaa) ei ole seda kuidagi varjanud, et neil on tegelikult ka suuremad ambitsioonid,” ütles ta. “Kui te vaatate geograafiasse, vaatate Eestit või Balti riike või vaatate Soomet, siis meie pindalad on hoopis teistsuguse suurusega – Eestis ei ole sellist suurt ruumi kuhugi taganeda,” selgitas ta. “Seetõttu meil on väga selge huvi, et Ukraina selle sõja võidaks ja Venemaa saaks otseselt vastu nina, et Venemaa saaks selle eest karistatud. Kui Venemaa ei saa karistatud ja Venemaad ei lööda sealt tagasi, siis isu kasvab ja nad võtavad järgmisi samme ette. Ja see on juba ohuks otseselt meie julgeolekule. Nii et Ukraina aitamine on otseselt Eesti huvides.”

Kallas presidendivalimistel rahvale häält ei annaks

Riigikogu liige Marko Šorin tundis huvi selle kohta, milline on uue koalitsiooni seisukoht presidendivalimiste osas. “Sügisel algatati eelnõu presidendi valimise korra muutmiseks, esimese lugemise see läbis, teine lugemine on jäänud oma aega ootama,” nentis ta. “President on öelnud, et ta on rääkinud kõigi erakondade esimeestega ja tema soovib, et presidendi valimise korda muudetaks. Milline on teie seisukoht, kas need muudatused on tulemas? Meil oleks vaja kahe koosseisu heakskiitu ja see oleks praegu ääretult hea ajaaken kasutada ära praegust Riigikogu koosseisu ja kohe-kohe tööle tulevat järgmist.”

Kallase sõnul see teema koalitsioonikõnelustel lauale ei tulnud ning tegu on suuresti ideoloogilise küsimusega. “Kui president valitakse rahva poolt, siis tal võiks olla tunduvalt rohkem õigusi või mandaati otsuseid teha, mida meie presidendil parlamentaarses riigis ei ole,” märkis ta. “Seal tekivad need tasakaalukohad. Aga kui selline eelnõu on sees, siis kindlasti tasub seda arutada. Meie erakond seda iseenesest ei toeta. Mida ma toetan, on see, et presidendi valimise korda muudetaks selliselt, et oleks selge, et valijameeste kogus valitakse president ära.”

Keskerakondlane Jaak Aab tundis muret energiakriisi käes vaevlevate ettevõtete pärast, kuna koalitsioonilepingus on toetusmeetmete puhul juttu vaid eratarbijatest. “Eelmises koalitsioonis me tegime näiteks võrgutasud, hüvitasime ka ettevõtjatele gaasi ja elektri ning praegune prognoos näitab, et majanduskasv pidurdub,” lausus ta. “Ettevõtjate hakkama saamine on eriti oluline.”

Kallas nentis, et koalitsioonilepingu fookuses olid tõepoolest eelkõige kodutarbijad. “Nii nagu sa ise ka tead väga hästi – me soovisime ettevõtjaid aidata, aga seal tekkis see probleem, et konkurentsireegleid võib see moonutada, kui ühed ettevõtjad saavad ja teised ei saa,” selgitas ta. “Seetõttu on ka koalitsioonilepingus tegelikult need tingimused. Need peavad vastama riigiabireeglitele ja ei tohi halvendada konkurentsiolukorda.”

Kütuseaktsiis ei tõuse ega lange

EKRE esimees Martin Helme väljendas suurt pettumust selle üle, et koalitsioonilepingusse pole sisse kirjutatud kütuseaktsiisi või -käibemaksu langetamist. “Reformierakonna enese müüt on selline, et te olete majandust hästi teadev ja juhtiv erakond, aga teie juhtimisel on Eesti Euroopa rekordimees inflatsioonis,” ütles ta. “Tuleb välja, et me oleme ka endise Nõukogude Liidu vabariikide seas kõige kõrgema inflatsiooniga. Sellised suurepäraselt juhitud riigid nagu Türkmenistan, Kasahstan või Usbekistan on meist poole madalama inflatsiooniga, see‑eest me oleme seal kuskil Kuuba, Haiti ja Etioopiaga samal pulgal. Mis teie plaan siis on inflatsiooni alandamiseks, kui te maksualandusi ei tee?”

Kallas nõustus, et inflatsioon on väga suur probleem ning lisas, et probleem on ülemaailmne ja üleeuroopaline. “Jah, see on erinev, kui me vaatame ka majanduskasvu, siis majanduskasv on olnud samamoodi väga erinev,” märkis ta. “Kui Eesti majanduskasv eelmisel aastal oli 8,3%, siis meie naabri Soome majanduskasv oli 3,3%, Rootsi, Läti ja Leedu majanduskasv 4,8%, ehk siis meie majanduskasv oli väga palju suurem ja sellest tulenevalt ka inflatsioon.”

Aktsiiside osas sõnas kallas, et loodaval valitsusel pole plaanis neid vähemasti tõsta. “Mis puudutab aktsiise, siis me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et aktsiiside tõstmise, mis oli planeeritud selles valitsuses, kus teie (Martin Helme) olite, me lükkame aasta võrra edasi just sellepärast, et raskel ajal saaksid inimesed toime tulla,” rääkis ta. “Aktsiiside alandamisel on muidugi mõju, aga neil on mõju siis, kui hind on stabiilne. Praegu see hind stabiilne ei ole.”

Eesti keel kõigile suhu juba lasteaias

Keskerakondlane Tarmo Tamm tundis huvi, et mis kasu on kohalikele vene keeles õppijatele eesti keel selgeks teha, kui mitu korda rohkem umbkeelseid inimesi rändab lihtsalt riiki sisse. “Kui vaadata vene keeles õppijate arvu ja nende eesti keele eksami tulemusi, siis mina teen järelduse, et peale üleminekut saab igal aastal 1000 kuni 2000 noort inimest aastas rohkem eesti keele selgeks kui praegu,” lausus ta. “Aga eelmisel aastal oli meil mitteoskajate rändesaldo ligi 6000. Ma siinkohal põgenikke ei arvesta. Kuidas te hindate koolide eesti keelele ülemineku tulemusi terve ühiskonna riigikeele oskamise seisukohalt, kui mitteoskajaid tuleb mitu korda rohkem sisse kui me noortele eesti keelt selgeks õpetada suudame?”

Kallas rõhutas, et eesti keele juba lasteaias selgeks saamine on meie ühiskonnale pikas perspektiivis väga oluline, kuid rändesaldo osas jäi ta teisele arvamusele. “Mul ei ole kahjuks praegu neid numbreid, et ma saaks teiega vaielda selle saldo üle,” nentis ta. “Ma tean, et kui me infotundides oleme siin vaielnud, siis ma tegelikult nendes numbrites ei nõustu. Ma kaldun arvama, et see on täna ka nii. Aga meie eesmärk on täpselt samamoodi tagada eesti keele ja kultuuri jätkumine ja kestlikkus. Sellepärast me neid samme teeme.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
16. juuli 2022 10:57
Peeter Ernits ristis peaministrikandidaadi isevalitsejaks . . . Aga kas ta siis seda ei ole? Koalitsioon on vaid näiline, silmapetteks. Tegelikult dikteerib oma võimu peaminister, kas on valitsuses üksi või sõnakuulelike teenritega, keda vahetab vastavalt oma vajadustele?