"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
uus koalitsioon Majandusekspert Heido Vitsur: valitsuse peab hinnatõusuga toime tulemiseks kiiresti otsustama (0)
15. juuli 2022
Heido Vitsur. Foto: Scanpix

„Sellise hinnatõusuga toime tulemiseks, kui paljudel inimestel ja firmadel ei jätku raha, peab uus valitsus olukorra stabiliseerimiseks midagi kiires korras ette võtma. Sellest, mida ja kui kiiresti ette suudetakse võtta, sõltub ka majanduse edasine käekäik,“ ütles LHV majandusekspert ja endine presidendi majandusnõunik Heido Vitsur.

Valitsuse tegevuse kiirus on tema sõnul kriitilise tähtsusega, sest kogu maailma majanduskasv, eriti aga Euroopa majanduskasv aeglustub ning on oht, et saamatumad hakkavad turgu kaotama. Majandusteoorias nimetatakse pikemaajalist majanduskasvu puudumist kõrge inflatsiooni ja tööpuuduse tingimustes stagflatsiooniks. „Eks järgnevad kvartalid näita, kas meid ootab stagflatsioon või mitte, sest tööpuudust meil praegu ei ole.“ märkis ta.

Samas Eesti ja meie naabrite inflatsiooninumbrid on erinevad ja tulenevad meie turukorralduse eripärast. Oleme olnud rohkem turuusku kui enamik nn. vanu Euroopa Liidu liikmesmaid ning seetõttu pole ehitanud oma majandussüsteemi selliseid stabilisaatoreid, mis Lääne-Euroopas on suutnud hindu üle kahe korra stabiilsena hoida.

Praegu veel plussis

„Kuid nõnda nautisime me nende stabilisaatorite puudumise tõttu mitme aasta jooksul madalamaid energiahindu kui mitmetes Lääne-Euroopa maades,“ lausus Vitsur. „Nii et mitme aasta lõikes võime me praegu veel isegi plussis olla. Kuid paraku loeb see praeguses kriisi vähe.“

Vitsur tõi esile, et maailma ulatuses iseloomustab praegust olukorda kriiside paljusus. „Puutume ühel ja samal ajal kokku võlakriisidega, keskkonnakriisiga, energiakriisiga, tarneahelate kriisiga, epideemiatega ja terve rea poliitiliste kriisidega alates kaubandussõdadest ja lõpetades päris sõjaga. See pole ju päris tavaline olukord, mil eelnenud kriisidele lisandub järjest uusi ajal, kus eelnenud vaid paremal juhul mingi osalise lahenduse on leidnud.“

Kuivõrd me elame aga globaliseerunud maailmas ja kuulume Euroopa Liitu, oleme paratamatult osalised kõigis neis kriisides. „Kuni maailmas olukord paranema ei hakka, ei saa ka meie olukorra erilisele paranemisele loota,“ tõdes Vitsur.

Majanduskasv pidurdub

Ka Eesti Konjunktuuriinstituut hindas Eesti majanduse üldist olukorda vaid rahuldavaks ning prognoosis, et see nõrgeneb järgmise poole aasta jooksul.

EKI direktori Marje Josingu sõnul on eelkõige prognoositav majanduskasvu aeglustumine, jaehindade jätkuv tõus, ekspordi ja impordi võimaluste halvenemine. „Me pole päris seal majanduskriisis või kõige põhjas, aga oleme ikkagi languse faasis ja liikunud sinna kriisi poole praegu,” ütles Josing.

EKI prognoosis selleks aastaks vaid üheprotsendilist sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu, kuid samas14-protsendilist hindade kasvu. „Palgad jätkavad kasvu, aga kuna inflatsioon on kiirem kui palgakasv, siis inimeste reaalpalgad üle väga pika aja langevad. Selles mõttes inimestel tasub praegu vaadata pika pilguga talveperioodi ja arvestada, et ajad ei saa olema tarbijale kõige kergemad,” tõdes Josing.

Euroopa kiireim hinnatõus

Statistikaameti viimastel andmetel Eesti hinnatõusu peegeldav tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 22 protsenti. Tarbijahinnaindeks tõusis juunis võrreldes maiga 2,7 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9 protsenti. 2021. aasta juuniga võrreldes olid kaubad 17,9 ja teenused 29,7 protsenti kallimad.

Eesti hinnatõus on euroala kiireim. Eurostati hinnangu järgi kiirenes juunis euroalal aastainflatsioon 8,6 protsendini ning Eestis euroala kõrgeimale tasemele ehk 22 protsendini. Mais oli euroala inflatsioon 8,1 protsenti. Hinnatõusu veab peamiselt energiahindade tõus. Kõige kiiremini tõusevad hinnad Balti riikides. Eestis kiirenes inflatsioon 20,1 protsendilt 22 protsendini. Eestile järgnevad Leedu 20,5 protsendiga ja Läti 19 protsendiga.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.