"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Amserv Grupp Kuidas on eestlased oma auto suveks ette valmistanud? (1)
17. juuli 2022
Amserv

Et suvist sooja aega on Eestimaal kõigest paar kuud, võetakse sellest maksimum – seatakse puhkused suvekuudele ning organiseeritakse vajalik varustus, mis võimaldaks sellest perioodist parim võtta. Vaata, kuidas eestimaalased oma autosid suve jaoks ette valmistavad ja mida kõige enam neile juurde lisavad, et aasta parimaks hooajaks valmis olla.

Amservi järelteeninduse juhi Ahti Aasala sõnul on autode juurde lisatavatest kõikvõimalikest valikutest kujunenud eestlastel välja omad lemmikud, mis on paljuski seotud nii siinsete ilmastikutingimustega kui ka meie kultuurile omaste vaba aja tegevustega. “Täpsemalt iseloomustades vajatakse sellist varustust, mille abil porist külateed mööda maale sõita ja seal erinevaid töid ja tegemisi teha,” võtab Aasala kokku TOP-i erinevatest lisatarvikutest, mida sõidukitele kõige enam paigaldatakse.

Eestlane eelistab veokonksu nii puhkuseks kui töö tegemiseks

Üheks peamiseks lisavarustuseks, mida Eestis uuele ostetud autole palutakse juurde lisada, on haakekonks – veokonksu lasevad paigaldad pea kõik tarbesõidukite ja maasturite ostjad. Käesoleval aastal on näiteks Amservi töökodades endale konksu külge saanud iga teine era- või ärikliendi kasutusse ostetud uus auto.

“Vajadused on erinevad – mõnel on tarvis vedada käruga vana kola prügimäele, teine aga soovib hoopis haagissuvilat sõidutada,” kirjeldab Aasala. Kuigi turule on tekkinud palju sõidukite ühisjagamisvõimalusi ning seda ka kaubikute osas, ei ole need veel pealinnast kaugemates piirkondades tihti saadaval. Seetõttu on kaubiku asemel haagise rentimine või ostmine ja selle kinnitamine oma olemasoleva sõiduki külge just kaugemates piirkondades jätkuvalt väga populaarne. “Samuti on see üks eelistatud lisavarustusi ka siis, kui sõidukit kasutatakse töösõitudeks ning sellega seotud kaupade vedamiseks,” märgib Aasala, kuid tõdeb, et vahel on palutud konksu lisamist ka hoopis rattahoidja kinnitamiseks.

Katuseraamid suurema varustuse vedamiseks

Eeskätt just erinevate ekstreemspordialade populaarsuse kasvu tõttu Eestis näeb Aasala kasvutrendi ka katuseraamide paigaldamises. Katuseraamid paigaldab täna iga kümnes autoomanik ning see kogub järjest populaarsust.
“Raame lisatakse näiteks katusebokside jaoks, kuhu saab pakkida matka- ja kalastusvarustuse – kõik, mis sinna ära mahub. Kui auto on juba niigi rahvast täis ning pagasit palju, siis lisaruum selleks kulub igati ära. Samuti soovitakse katuseraamil vedada rattaid, kanuud, surfilauda või muid sporditarvikuid ning nüüd on võimalik isegi väiksemaid telke katuse peale kinnitada,” kirjeldab Aasala võimalusi, kuidas autoomanikud suve nautimiseks vajalikele tarvikutele parimaid lahendusi leiavad. Boonuseks on see, et samad raamid kuluvad ära ka talviste spordialade harrastajatele.

Porikummid kodumaa poriste teede vastu

Kui talvel ei võimalda keerulised lumeolud vahepeal nii mõnelegi väiksemale kitsamale teele ja selle lõpus asuvale maakodule ligi pääseda, siis suvel on võimalik sõita kasvõi mööda metsasihti – kuigi vahel porisemalt. Selge on see, et randa või metsa seenele sõites tuleb asfaltkattega teelt kõrvale põigata. “Eesti autokasutaja on kogenud ja teab, et looduses ja ekstreemsematel teedel sõites tasuvad lisavarustusena kaasa ostetud porikummid end igati ära, sest hoiavad auto pikemalt puhtana ka porilompidest läbi sõites ja suvistel metsateedel seigeldes. Tegelikult valib koos autoga endale porikummid kaasa koguni 90% kõikidest meilt auto soetanud sõitjatest,” selgitab Amservi järelteeninduse juht.

Lisaks enda auto puhtuse ja parema seisukorra hoidmisele, on porikummid abiks ka kaasliiklejate ohutusele, sest Aasala sõnul on porikummidega sõitja puhul väiksem võimalus, et ratta alt lendavad kivid tabavad tagasõitja esiklaasi.

Lisatuled hoiavad ära liiklusõnnetusi

Kui kesksuvised valged õhtud päev-päevalt taas pimedamaks muutuvad ja augustisse jõuavad, on abiks lisavalgustus, mis võimaldab ka kogu ülejäänud aasta pimedatel aegadel oluliselt turvalisemalt sõita. “Mul endalgi on õnnestunud tänu auto lisavalgustusele vältida rehvide katkisõitmist tee peal vedelevate ootamatute esemete tõttu ning hoiduda loomaga kokkupõrkest. Pimedal ajal ei pruugi auto tavalambid olla selleks piisavad, sest maanteekiirusel sõites on reageerimisaeg üsna lühike,” märgib Aasala.

Sõidukite lisavarustuse kohta statistikat jaganud Amserv tegutseb 1992. aastast ja tähistab tänavu oma 30. tegevusaastat. Tegemist on ühe suurima autode müügi- ning teenindusettevõttega Baltimaades. Amservil on Eestis ja Lätis 10 autosalongi, mis müüvad ja teenindavad automarke Toyota, Lexus, Opel ja Peugeot. Amservis töötab ligi 400 inimest.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

elukestev õpe
17. juuli 2022 15:18
Amserv vist kallite ja näitavate veljede jällemüügi pealt lisakasumit ei saa. Õhtumaades pidada veljed olema autost parema arvamuse kujundamisel ja jällemüügil parema hinna ja kiirema tehingu pant (vt või Discovery+ "Wheeler Dealers"). Siinses loos eriveljesid (aastakäigu originaal v lugupeetud brändi ajastu mall) ei mainita. Kummaline! Tegelikult toovad siiski pikaajalised omanikuks ja kasutajaks olemise kogemused tõe lagedale, kui just lausa enesekindlusetu ja mõtlemisvõimetu eputrilla ei ole. Õige valik, milline auto soetada, on hilisema rahulolu pant. Autot on lühiajaliseks pidamiseks soetada kallis. Odavam on rentida. Kui pikemaks ajaks, siis läheb ratsionaalse otsustamise mõttekäik keerulisemaks. Alustama peaks sellest kui palju kilomeetreid aastas koguneb. Ja kui palju kogu planeeritud pidamise ajal kokku tuleb (näit. 30K aastas ja nii 9 aastat. S.o oksüümoron, sest EU-s praegusel ajal müüdavaid autosid ei passi nii kaua pidada. Tuleb kangesti kulukas. GM Opel, see vana Opel siis, andis oma väike-keskklassi ja keskklassi sõiduautodedele eluaegse garantii. Selgus, et see garntii on 180K km ja/või 12 aastat. Sakslane ei pidada rohkem harilikult sõitma.). Pärast silmaoperatsioonil käimist polnud mul paremaid valgusteid autole vaja. Tehase H4 on piisav. Peaasi kui tulede klaasid (plastist niisugused) on hooldatud ja tuled reguleeritud. Ja veel. Ka nende nn suurperede autodega sõidetakse enamus kilomeetreid ilma kaasreisijateta ning koormateta. Kõige olulisemad mõõdud sõiduauto juures on teljevahe (e nn mugavusmõõt) ja ukseaugu ülemise serva kõrgus maast (teest siis tavaliselt), kah mugavusmõõt. Siin annavad nimetatud järjekorras palju juurde - esimene üle 2500 mm ja teine üle 1460 mm. Mootori valikul jäta kõrvale vähim ja võimsaim (tihti kaks võimsaimat sama mudeli mootorit). Jne Jne. See oli sisepõlemismootorite kohta. Tegelikult on aeg ka meil niikaugel, et vedavad rattad ei peaks väntvõlliga ühendatud olema. Siis jäävad kõrvale sidur, käigukast, vahekast, kardaanid, diferentsiaalid, veovõllid koos laagrite, ristliigendite, simmerling-tihendite ja portsu muude kobakate ja kulukate tihendamist ja määrimist vajavate kulukomponentidega. Rattaid käitagu elektrimootorid (igal rattal oma) ja sähmakat selle jaoks pole mõistlik sõitu minnes akudes kaasa vedada (piirab liikumisvabadust) vaid valmistada sõidu ajal pardal, nagu laevas, kus abimasin keerutab generaatoreid ja hõõrutab vajalikku sähmakat. EU normid on arusaamatud, vaadakem millega hiinlased nüüdsel ajal sõidavad. Generaatoreid ringi ajav sisepõlemismootor võib suurepäraselt olla madalamalt forsseeritud, sest töötab kogu aeg suurimat väänet andvatel pööretel. Seal pole mingeid turbot, kompressorit ja katalüsaatorit vaja. Paari-kolme silindriga neljataktilise mootori vibratsiooni ja müra saab alla viia väntvõlli tasakaalustus-hooratastega, sest mootor ei pea taluma järske pöörete muutusi nagu väntvõllilt rattaid käitavatel autodel. See kõik on ammu valmis konstrueeritud ja katsetatud, aga pole kasutusele võetud (v.a Hiina ja selle naabrid). Huvitav miks?