"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
abi nupuvajutuse kaugusel Häirenupu teenuseosutaja: õnnetult kukkunud vanureid on aidanud päästjad aknast sisse ronides, sest uks on seestpoolt võtmega lukus (1)
18. juuli 2022
Foto Meditech Estonia OÜ

„Meil on olnud mitmeid olukordi, kus Meditech Estonia väljakutse ekipaažile tuleb kõne, et eakas üksi elav inimene on kodus kukkudes viga saanud, kuid kui abivajaja koju jõuame, ei saa me sisse, sest uks on seestpoolt lukku keeratud,” ütles Meditech Estonia OÜ kontaktisik Paavo Ala. “Neil juhtudel oleme kutsunud kohale päästjad, kes ukse jõuga avavad või on sisenenud isegi akna kaudu ning avavad meile seestpoolt ukse.”

Meditech Estonia OÜ pakub häirenuputeenust, millega saab üksi elav eakas või puudega inimene oma kodus olles kukkumise, terviserikke, õnnetuse või muu hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Medi abikeskusega.

“Häirenupu suurim kasu ja mõte on selles, et inimene saaks ennast kodus turvaliselt ja kindlalt tunda,” rääkis Ala. “Kui temaga midagi juhtubki, siis abi on tema poole teel, et ta ei jääks abituna sinna tundideks või päevadeks ootama. Ta saab ühe nupu vajutusega häirekõne saata või aktiveerub kukkumisandur, mõne minutiga on lähedastel või meie väljakutse ekipaažil info olemas ja saame kiiresti reageerida, et hoolealust aidata.”

Meditech väljakutse ekipaaž on viimastel kuudel ligi 30 väljakutset saanud. „Varem oli see number 15 kuni 20 korda kuus, aga viimasel paaril kuul on ta tõusnud,“ lisas Ala.

Teenuse kasutamiseks tuleb anda teenuseosutajale allkirja vastu vastutavale hoiule. “Võtmete hoiule usaldamine on peamine hirm,” märkis Ala. “Kõik Meditechil hoiul olevad võtmed on varustatud ainult koodidega, ilma hoolealuse nime või aadressita. Võtmed on lukustatud võtmekapis, mis on kaameravalvega ruumis. Sellesse ruumigi pääsevad omakorda vaid täiendavalt kontrollitud isikud.”

Võtmeid kasutades jääb Ala sõnul alati kirjalik märge maha. “On näha, kes ja millal need võtmekapist välja võttis ja millal need tagastati,” rääkis ta. “Võtmeid liigutatakse väljakutse ekipaažiga spetsiaalses lukustatud võtmekarbis, mis on kogu aeg vastutava töötaja kontrolli all. Elukriitilise teenuse osutajana ei saa Meditech endale võtmetega ühtegi intsidenti lubada.”

Hoolealune saab abi ööpäevaringselt

Kui häirenuppu vajutada, suunab see kõne Meditech abikeskusesse, kus operaatorid ööpäevaringselt kõnedele vastavad. “Operaator reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema enda usaldatava tugiisiku – sugulase, sõbra-tuttava, naabri või hoolekandetöötaja,” lausus Ala. “Kui nemad abi osutama minna ei saa, saadame välja meie väljakutse ekipaaži, kes on samuti ööpäevaringselt Tallinna piires valmis appi sõitma.”

Ekipaaži keskmine reageerimisaeg alates häirekõne algusest kuni abi osutamise lõpuni on ligi tund aega. “Aastast aastasse meil see keskmine aeg kõigub 58 minuti kuni ühe tunni ja kuue minuti vahel,” lisas ta. “Aga sinna aja sisse mahub häirekõne, meeskond läheb kohale, osutatakse abi ning lõpeb sellega, et keerame ukse enda järel lukku.”

Teenuse eesmärgiks on toetada inimest, kellel terviseseisundist tulenevalt on oht kukkumisele või terviserikkele, iseseisvat elu oma armsaks saanud kodus. Inimene kelle käsutuses on häirenupp saab abi situatsioonides, kus ta ei ole võimeline iseseisvalt abi kutsuma ega ust avama.

“Kõige olulisem teenuse juures ongi inimelude säästmine, pikaajaliste tüsistuste vältimine ja selleks võimalikult kiire abi andmine,” lisas Ala.

Kogemata häirenupu vajutus toob kaasa pahameele

„Ma olen päris mitme inimese käest kuulnud, et kui eakad kogemata häirenupule vastu lähevad, siis saavad pahandada,“ rääkis koduhooldusteenusel olevate sotsiaalvalveteenuse kasutajate rahulolust Haabersti Päevakeskuse hooldusjuht Katrin Küngas. „Aga jällegi, kui olen rääkinud teenuseosutajaga, siis nemad on öelnud, et operaatorid kellegagi ei pahanda ja selgitavad hoolealusele rahulikult. Pigem oleneb kõik sellest, kuidas keegi info vastu võtab.“

Seda, et tuleb ette ka kogemata häirenupu vajutusi, kinnitas ka Ala. “Seda ikka juhtub,” lausus ta. “Aga häirenuppu ei ole tegelikult üleliia lihtne vajutada, see on natukene sisse süvistatud ja tahab konkreetsele keskmisele osale vajutust saada.”

Uutele hoolealustele, kelle juures käib meeskond teenust käivitamas, öeldakse, et sellest ei ole midagi, kui kogemata häirekõne tuleb. “Operaator võtab kõne vastu ja kui kuuleb, et inimesega on kõik korras, soovitakse talle kõike head ning kedagi ei alarmeerita ega kutsuta kohale,” selgitas Ala. “Kui kõik on hästi, siis meil on pigem hea meel, et hoolealusega midagi ei juhtunud. Pigem tehagi poole aasta tagant kogemata nupuvajutus ja veenduda, et kõik töötab ja operaator vastab, kui et õnnetuse olukorras nupu vajutust mitte teha.”‘

Häirenupp

Küngas ütles, et tema oli ühe korra kliendi juures, kui kogemata nupu vastu mindi. “Veidi hiljem helises telefon ja teavitati, et helistatakse häirenupuga seoses,“ kirjeldas ta. “Siis saadi aru, et kõik on inimesega korras ning eraldi meeskonda välja ei saadetud.”

Küngas rääkis, et on olnud juhtumeid, kus inimene läheb öösel magades kogemata häirenupu vastu ega vasta operaatori kutsungile. “Brigaad läks siis kohale, vaatas et inimene magab rahulikult ning läksid ära,” meenutas ta.

Kahjuks alati nii hästi kõigil ei lähe.”Oli selline õnnetu juhtum, kus üks eakas naine oli pime ning kukkus väga õnnetult,” rääkis Küngas. “Tema tütar proovis teda kätte saada ja kui ta õhtul kella üheksaks ei olnud vastanud, siis läks tütar kohale ja leidis ema põrandalt verise peaga. Minul kahjuks seda infot ei ole, kas proua vajutas häirenuppu ja see kõne ei läinud läbi või ei jõudnudki proua seda vajutadagi. Kahjuks on ka sellise lõpuga sündmusi.”

Ala sõnul aitab selle vastu kukkumisanduriga häirenupp, mis algatab häirekõne automaatselt olukorras, kus inimene pärast tugevat kukkumist enam ei häirenupuga kätt ei liiguta. “Kaotab isegi meelemärkuse ja ta ei suuda ise häirenuppu vajutada,” sõnas ta.

Eakad kukuvad, kuid ei saa enam iseseisvalt püsti

Ala ütles, et üle 75 protsendi häirenupu vajutamise põhjusteks ongi kukkumisega seotud. “Eakad või liikumispuudega inimesed komistavad, jalg kaob kuidagi alt ära, kepp libiseb käest, ratastooliga kukuvad või veeretakse voodist maha või jäädakse voodi ja seina vahele kinni,” loetles ta. “Kui noored inimesed kukuvad, siis tõusevad nad püsti, klopivad end nii-öelda puhtaks ja elavad edasi, aga eakad inimesed ei jaksa end iseseisvalt püsti aidata.”

Teiseks häirenupu vajutamise põhjusteks on erinevad terviserikked. „On ka mikroinsuldid, vererõhk on lakke läinud või halveneb ootamatult tervis,“ selgitas Ala.

Kõikidel väljakutsetel, kus Meditech väljakutse meeskond ise kohal käib, on neil kaasas ka tervishoiualase haridusega töötaja. „Me küll ei tohi ega peagi tervishoiuteenust osutama, aga peame oskama hinnata inimese tervislikku seisukorda,“ sõnas Ala. „Et oskaksime mõõta abivajaja vererõhku, pulssi, veresuhkrut ning hinnata ka seda, kui ta on pikali maas, kas teda tohib üldse liigutada. Kui nende tervisenäitajate puhul hindame, et meie kompetentsist jääb väheks, siis teeme läbi häirekeskuse kiirabile väljakutse, ootame nad ära ja siis võtavad hoolealuse juba nemad üle.“

Ala lisas, et ühes kuus on vaid paar-kolm korda, kus peavad nad eraldi kiirabi kutsuma, kes mõnel juhul hoolelause omakorda ka haiglasse toimetab.

Häirenuputeenuse põhimõte on lihtne ja elusid päästev:

  1. kui juhtub õnnetus või veab tervis alt – midagi sellist, mille puhul ise telefonini ei jõua – tuleb vajutada häirenuppu, mis on kodus alati randmel või tuvastab kukkumisandur põrutuse;
  2. kodus oleva spetsiaalse käed-vabad telefoniseadme abil saab telefoniühenduse Medi abikeskuse operaatoriga;
  3. operaator annab info edasi inimese enda valitud lähedasele, kes saab appi tulla. Vajadusel kutsutakse välja kiirabi, päästeamet, politsei või Tallinna Medi väljakutseekipaaž.

Teenuseosutaja peab regulaarselt häirenuppu seadet kontrollima. “Kuna seadme komplekt: hoolekande telefon, mis on vooluvõrku ühendatud ja patareiga häirenupp, mis on käe peal, jälgivad inimese elu ja tervist, siis meie meeskond ise monitoorib regulaarselt nende seadmete töökorda,” rääkis Ala.

“Seda teeme selleks, et veenduda, kas hoolekandetelefon on vooluvõrgus või kui häirenupp hakkab tühjaks saama, siis saame seda ennetada. Teeme koduvisiite ja vahetame häirenupu või selle patarei ära. Selliseid olukordi, kus häirenupp abivajaja jaoks ei tööta, ei tohi olla.”

On olnud juhtumeid, kus hoolekande telefon on vooluvõrgust välja võetud. “Näiteks kasutavad inimesed sama pistikut ka tolmuimeja jaoks ning hiljem unustavad hoolekandetelefoni uuesti vooluvõrku ühendada,” sõnas Ala. “Siis võtame koheselt ühendust ja palume kontaktisikul või hoolealusel seda kontrollida.”

Kõige olulisem on Ala sõnul see, et häirenupp annab inimesele ööpäevaringse turvatunde, et abi on vajadusel koheselt teel. “Samuti tagab häirenupp hoolealuse lähedastele meelerahu, et hädaolukorras saavad nad sellest mõne minutiga teada,” ütles ta. “On korduvalt juhtunud, kus minnakse heas usus oma (vana)vanemale külla ning avastatakse ta abituna kodus põrandal lamamas. Kaua ta seal olnud on või mis saanuks, kui niipea külla poleks mindud, ei taha mõeldagi. Medi häirenupp aitabki selliseid olukordi vältida.”

Tallinna sotsiaalvalveteenus on pealinna elanikele tasuta. Teenuse, seadmete paigalduse ja hoolduse eest tasub Tallinna linn. Teenuse saamiseks tuleb pöörduda oma linnaosa sotsiaalosakonda.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

temaatik
6. okt. 2022 15:26
Probleem on selles, et võti on risti ette jäetud.

Seotud artiklid