"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Linnamesinik Tallinna piires 46 registreeritud mesilat, kust saab puhast ja testitud mett (0)
18. juuli 2022
Pealinn

Tallinna Mesinike Seltsi juhatuse liikme Erki Naumanise sõnul on üheks tingimuseks, et inimestele saaks öelda, et linnamesi on puhas, mee testimine laboris. “Kõige tihedama liiklusega kohaks (kus linnamesilasi peetakse) on Nordic Hotell – seal see Viru ristmik,” tõi ta näite. “Sealset mett on iga aasta testitud raskemetallide osas ja neid selles mees ka leidub, aga see määr on olnud alati piirnormides.”

Naumanise andmetel on Tallinna piires 46 registreeritud mesilat ning lisaks veel umbes kaks tosinat neid, mis on registreerimata. “Mesilasperesid on neid mesilates ikka tavaliselt ühest kuni mitmeni,” ütles ta. “Näiteks mu enda mesilates, kus suvel peresid juurde tehes ja paljundades, võib olla kuni 25 peret.”

Eksisteerib mitmeid erinevaid mesilaste tõugusid, kellel kõigil on oma tugevused ja nõrkused – mõni toob rohkem mett, aga kipub kergemini sülemlema. Mõni teine on jällegi oma iseloomult väga leebe, aga pole eriti vastupidav.

Seda, mis tõugu mesilasi linnas kõige parem pidada on, hetkel veel Naumanise sõnul teaduslikult uuritud ei ole. “Aga see teema on tõusnud üles mitmel erineval koosolekul ja kui leitakse nüüd selline õpilane või nii-öelda huviline, kes on nõus seda teemat oma diplomitööks tegema, siis on hea teema talle kätte anda,” märkis ta. “On ka olemas juhendajad ja praegu on pigem see teema, et ei ole sellist tudengit, kes selle lõputöö raames võiks ära teha. See on selline hästi laiaulatuslik projekt iseenesest ja ühe aastaga võib-olla ei suudagi seda ära teha.”

Talv oli mesilastele hea, kuid kevad kehv

Möödunud talv oli mesilastele hea, sest lund oli palju ja Naumanise kinnitusel töötab see hea isolaatorina, mis aitab tarus sooja hoida. “Ainuke mure on see, kui see lumi sulama hakkab kevadel ja talude alused niiskeks jäävad,” märkis ta. “See on eriti probleemiks siis, kui linnamesilas nad on paigutatud otse kuskile katusematerjalile. Maapinnal seda otsest probleemi ei ole, kuna tarud on niikuinii maast kõrgemale tõstetud.”

Linnamesinduses tuleb aga erilist tähelepanu pöörata sellele, kus mesilased talvituvad. “Just katustel talvitumisega on nii ja naa – on kohti, kus on hea talvitumine, näiteks Nordic Hotel Forum katusel ja Tallinna Ülikooli katusel,” tõi Naumanis näiteks. “Aga LHV katuselt pidime nad talveks alla tooma, sest see on tuultele kõigist kolmest küljest avatud ja varasema aasta talvitumine näitas, et lihtsalt pered ei suuda seal kevadist arengut üles tõmmata ja siis hakkasid vaikselt hääbuma.”

Mesinik Maie Männik kinnitas, et kõige parem mesi tuleb siis, kui õitseb pärn ja valge ristik ning see aeg ongi just käes. “Aga mesilased peavad jõudma nektarist vee välja töödelda, enne kui mett saab võtma hakata,” märkis ta. “Nad tõstavad seda ühest kannust teise ja peab jääma ainult 20 protsenti vett sinna mee sisse. Muidu ta ju talvel jäätub ära, kui vee protsent seal suurem oleks.”

Seejärel hakkavad mesilased Männiku sõnul mett kaanetama. “Panevad kärjekannudele vahakihi koos taruvaiguga peale ja siis ta on antibakteriaalse kihiga kinni ja suletud õhukindlalt,” selgitas ta. “Vot sellist mett siis tohib alles mesinik vurritada. Mesinik võtab selle kaanetise sealt pealt maha. Selline kahvel on selle jaoks olemas. Nagu tavaline kahvel, aga pikemad piid ja natuke laiem, võtab sellega maha selle kihi ja siis saab alles selle kärjeraami vurri panna ja mee välja vurritada.”

Saagikuse osas ennustas Männik pigem kehva aastat, kuid rõhutas, et see on tema isiklik arvamus. “Kuna kevad oli pikk ja külm,” põhjendas ta. “Mesilased saavad väga palju nektarit võililledest ja võilill siiski õitses küll – kõik nägid, aga võilill eritab mesilase jaoks nektarit alles pluss 18 kraadi juures,” selgitas ta. “Ja kui on kraade vähem, siis ta käib ja külastab seda võilille küll, aga ta saab ainult õietolmu võtta. Õietolmu läheb tal aga vaja oma järglaste kasvatamiseks.”

Hiljutine kuumalaine polnud samuti meesaagile hea, sest Männiku sõnul eritavad taimed kuuma ilmaga samuti vähem nektarit, mistõttu on ka mesilastel vähem võtta.

Turuhind on liialt madal

Seda, et nii palju kui on mesinikke, on ka erinevaid arvamusi, tõestab ilmekalt ka käesolev artikkel, kuna Naumanis oli selle aasta saagikuse osas küllaltki optimistlikult meelestatud. “Siin osad on juba mett võtnud ja päris head saaki saanud, aga kes kuna võtab on individuaalne,” rääkis ta. “Neil millega ise tegelen on raamid mett täis juba vähemalt kahe korpuse jagu. Kolmas korpus on kaanetamisel. Põhimõtteliselt saaks kolme korpuse jagu mett juba ära võtta.”

Selle aasta saagikus on aga Naumanise hinnangul parem juba seetõttu, et möödunud suvel püsis kuumalaine väga pikalt ja kõik nektar kuivas ära. “Kui nüüd on niimoodi, et päeval on soe ja õhtul natuke tibutab, siis võiks pärnakraanid päris valla minna,” ütles ta. “Praegu mesilastel on tegevust omajagu, vähemalt minu mesilastel, ma teiste kohta palju ei oska rääkida.”

Paar kraadi võiks aga Naumanise sõnul veel soojemaks minna. “Iseenesest päikest vaja ei ole, aga kui need kaks-kolm kraadi soojemaks läheb, 25 kraadi peale, siis on pärnal kõik kraanid valla ja sealt oleks päris meeletus koguses nektarit tulemas, sest nii palju vett on alla tulnud ja Pärn suudab taastuda selles osas,” selgitas ta. “Aga ta tahab sooja saada, nii ongi, et vaja on niiskust ja sooja, siis saab nektarit.”

Mee tänavuse hinna osas oli Naumanis aga mõnetises kimbatuses. “Arvestades kõiki neid kulusid, mis selle mesindamisega see aasta on tõusnud, siis võiks mee kilohind ülespoole minna,” märkis ta. “Aga kui vaadata praegu näiteks Facebookis või kuskil mujal turgudel, et paljuga mesi liigub, mida siis värske pähe müüakse, siis tuleb nutt peale, et ei saa nagu raha küsida üldse. Poolmuidu antakse.”

Kuidas osad mesinikud oma hinna nii madalal (6-7 €/kg) suudavad hoida ja mis kvaliteediga ja päritoluga mett üldse müüakse, ei soovinud Naumanis spekuleerida.

Naumanise sõnul peaks mesinik, selleks et oma kulud katta ja endale palka maksta, küsima kilo mee eest 20 eurot. “Omahind kujuneb kõikide kulude baasil ja siis vastavalt sellele tuleb arvutada, palju see töö kõik maksab, et kuupalka maksta omale, siis see hind läheb ikka tõsiselt kõrgeks,” nentis ta. “Siin ongi see küsimus, et kas nüüd ausalt hinda küsida, siis on 20 eurot kilo. Keegi ei osta selle hinnaga ja siis peabki vaatama, mis hinnaga teised liigutavad mett. Vastavalt sellele peab teise hinnas orienteeruma ja sellele hinnale siis vastavalt ka oma kulusid ja asju korrigeerima.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.