"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
VIDEO Ehitusalpinist: valesti kasutatav turvavarustus on sama ohtlik kui selle puudumine (1)
19. juuli 2022
Mihkel Nurm Foto: Mats Õun

„Me näeme inimesi, kes panevad endale julgestusrakmed selga ja kasutavad neid valesti, see tegelikult seab neid veel rohkem ohtu,“ rääkis ehitusalpinist ja Skyproffi juht Mihkel Nurm. „Neil tekib võltsturvalisus. Nad võtavad riske, mida nad muidu niisama ei võtaks. Näiteks palju kasutatakse sellist aasa, mis rakmetel külje peal, aga see ei ole mõeldud enese kinnitamiseks selliselt. Kui ta nüüd kukub siia külje peale, siis ta reaalselt kukub oma selgroo pooleks.“

Nurm ja tema tiim teevad just neid töid, mida keegi teine ei tee ning vahest ei julge ka. Nurm ja Skyproffid nimelt tegutsevad pilvepiiril kõrghoonetel. Aknapesud, talvel lumekoristus ja palju eritöid. Ta jagab oma töökogemust ja ohutusnõuandeid pealinlastele. Katuste korrashoid, miks ja kuidas, kas teha ise või kasutada professionaalide abi. Nurm teeb ülevaate ka õnnetustest ja kuidas neid vältida.

Nurmi sõnul peituvad peamised ohud selles, et ei ole mõeldud tagavaraplaani peale. „Ehk siis kui inimesega peaks mingi õnnetus juhtuma, näiteks aknapesukorvis, siis ei ole head viisi, kuidas seda inimestelt ära päästa,“ rääkis ta. „Me oleme Keila komandoga teinud ühe õppuse, et kuidas siis inimest ära tuua. Aga tegelikult, kui ta peaks näiteks üle korvi serva kukkuma, sinna rippuma jääma, siis on ainult 25 minutit aega, kuni hakkavad juba tekkima erinevad probleemid ja ta võib sinna ära surra.“

Nurm nentis, et on juhtunud situatsioone, kus inimesed on korvist välja kukkunud, ilma et nad üldse oleks kinni olnud. „Kuigi, kui ma nüüd meenutan, siis võib-olla isegi kuskil Ida-Virumaal oli ka situatsioon, kus inimesed jäid sinna rippuma,“ märkis ta.

Tööle otsitakse Nurmi sõnul inimesi, kel on vähegi kõrgusekartus ja mingi spetsialistioskus. „Meie suudame neid õpetada siis ronima kohtadesse, kus on keeruline, aga seda oskust on raskem õpetada,“ ütles ta. „Ja meie juurde tulevad muidugi ka inimesed, kellel on vaja abi selleks, et oma ettevõttes siis seda kõrgtööde ohutusekompetentsi tekitada.

Väljaõpe toimub spetsiaalses treeningsaalis

Nurmi kinnitas, et suvi on neil kõige kibedam tööaeg ning uute töötajate koolitamiseks on olemas spetsiaalne treeningsaal. „Siinsamas selja taga on näiteks ülemiste korsten, kus meil on pikk-pikk projekt,“ tõi ta näiteks. „Meil on eraldi koolitussaal, mis on välja ehitatud spetsiaalselt selle jaoks, et simuleerida seda päris elu situatsiooni – seal on redelid, seal on katused, erinevad luugid, kus inimene saab ohutult läbi proovida neid töösituatsioone, mida ta peaks päriselt tegema hakkama.“

Ehitusalpinismi mõiste on Nurmi hinnangul natuke eksitav, kuna ta ei tegele ei alpinismi, ega ka otseselt ehitusega. „Tegelikult me ikkagi otsime seda spetsialisti,“ rõhutas ta. „Meil on eksperdid, kes on oma alal väga tugevad, ehk siis mul sellest alpinismist või ronimisest otseselt kasu ei ole ettevõttena ja kliendil ei ole ka kasu, sest ta ei telli inimesi ronima.“

Nurmi sõnul teostavad nad erinevaid keerulisi töid nii offshore tööstuses, erinevatel tööstuskorstendel ja paigaldavad ka maste. „päris tihti tuleb ette väga erilisi töid, kuna me ei ehita mingit uut asja, vaid me tavaliselt lahendame mingisuguse vana asja keerulist probleemi,“ selgitas ta. „Alati on esimene küsimus, et kuidas see ligipääs sinna siis saavutada, kui traditsioonilised meetodid nagu tõstukid ei ole nii efektiivsed. Siis me peame leidma köisligipääsu lahenduse, aga see vajab jälle omaette regulatsioonide läbimist. Seal peavad õiged ankurpunktid olema ja siis me peame mõtlema, kuidas me materjali üles saame ja kuidas me materjali alla saame jne.“

Inimesed seavad enda elu ohtu

Talviti on Nurmi sõnul suurimaks probleemiks see, et inimesed ronivad katustele lund koristama ilma korrektse turvavarustuseta. „Peamine probleem on seal see, et inimesed ei tea, mida nad ei tea,“ märkis ta. „Ja kui meie kui professionaalid paneme rakmeid endale selga, oleme kahes küljest kinni ja näeme inimesi, kes ilma igasuguse julgestuseta katuse peal tööd teevad, siis tekib küsimus miks?“

Nurmi rõhutas, et valesti kasutatav turvavarustus on sama ohtlik kui selle puudumine. „Me näeme inimesi, kes panevad endale julgestusrakmed selga ja kasutavad neid valesti, see tegelikult seab neid veel rohkem ohtu,“ nentis ta. „See põhjus, miks see neid veel rohkem ohtu seab, on see, et neil tekib võltsturvalisus. Nad võtavad riske, mida nad muidu niisama ei võtaks. Näiteks palju kasutatakse sellist aasa, mis rakmetel külje peal, aga see ei ole mõeldud enese kinnitamiseks selliselt. Kui ta nüüd kukub siia külje peale, siis ta reaalselt kukub oma selgroo pooleks.“

Õnnetus ei hüüa tulles

Kõrgusest kukkumisega seotud õnnetusi pole nende ettevõttes Nurmi kinnitusel ette tulnud. „Meil on inimene endale näppu lõiganud või keegi pea ära löönud, ehk siis jah, selliseid asju juhtub, aga kuna me teeme nii-öelda keerulist kõrgtööd, siis inimesed seal ikkagi pööravad ohutusele tähelepanu,“ selgitas ta. „Õnnetusi juhtub palju muudes olukordades. Näiteks redelite peal – inimesed võtavad redeli ja kasutavad seda ilma üldse mõtlemata, et see tegelikult on ohtlik ja sellepärast seal palju juhtubki neid õnnetusi. Nad kasutavad seda tööplatvormina, kuigi tegelikult redel on ainult ligipääsuvahend.“

Nurmi sõnul on igaljuhul tegu adrenaliinirohke tööga. „See on põnev töö, selles pole kahtlust – kui sa ikkagi oled 180 meetrise korstna otsas ja vaatad sealt alla ning kui sul nüüd midagi peaks kukkuma, siis see kukub ikka tükk-tükk aega alla,“ rääkis ta. „Siis sa mõtled, et jah, et see on selline kogemus ja me teeme tööd kohtades, kuhu väga harva inimesed pääsevad või lähevad üldse.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Martin Aasajärv
23. juuli 2022 13:32
Ehitusalpinism on hea töö. Ültse töö kõrgemal kui teised samal objektil on hea ja huvitav, isegi siis kui pead teistele töö tegemiseks tellinguid laduma. Ise enam kõrgustes ei tööta aga turvavrustus on veel moepärast alles, oma maja katuselt lund lükata veel saaks, ehitusobjektile või teenuse oakkumiseks enam ei kõlba kuna on aegunud, ka vajaks oma teadmised juba uuendamist. Pks asi mida mina oma kõrgustes töltamise aja jooksul selgeks sain oli see ,et kõrgust peab kartma,siis ei tee lollusi, paanilise hirmuga nagunii üles ei roni ja ilma hirmuta väga kaua kõrgustes ära ei ela, tugevad tervisekahjustused on kiired tulema.