"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Rein Toomla: ka ajutises valitsuses peaks olema kogenum inimene ministriks (2)
19. juuli 2022
Rein Toomla. Foto Scanpix

Kuigi ministrikandidaatide valik peaks vanadel ja kogenud erakondadel olema suur, siis ametisse pannakse ikka kogenematuid inimesi. Ma ei suuda aru saada sellest, miks pannaks ministriks inimene, kellel pole erilist poliitilise tegevuse kogemust või professionaali ja juhi tausta,“ rääkis Tartu Ülikooli politoloogiaõppejõud Rein Toomla ametisse astunud uuest valitsusest.

Õigustatud skepsis uute tundmatute ministrite osas on täiesti olemas ja põhjendatud, ütles Toomla. See puudutab kahte Isamaa ja enamiku sotsiaaldemokraatide ministreid. „Vaatamata sellele, et väiksemaid erakondi premeeriti väga tõsiselt ministrikohtadega, jäävad nende puhul üles kahtlused, kui tõsiselt nad nende täitmisse suhtusid. Ministrikoht pole amet uue ajutise kogemuse saamiseks. Seal tuleb riiki ka juhtida,“ ütles ta.

Toomla sõnul paistab võrdne valitsusliikmete kohtade jaotus olevat viimaste aastate suundumus. Vaatamata sellele, kui palju koalitsioonis kohti või partnereid on, proovitakse valitsuses kohti jaotada võrdselt. „Jüri Ratase valitsused ja Kaja Kallase esimeses valitsuses jagunesid ministrikohad laias laastus partnerite vahel võrdselt olenemata sellest, kui palju on kohti parlamendis. Isamaa ja sotsiaaldemokraadid peavad olema seekord kõvasti rahul.“

Toomla tõi ka esile, et alates 2004. aastast peab ministrite puhul jälgima sedagi, kuivõrd hästi tulevad nad toime rahvusvahelisel areenil Euroopa Liidu tasandil. Samas pole sugugi vähetähtis see, kuivõrd head on nad avalikkusega suhtlemisel.

Lühike lepe lühikeseks ajaks

Kõneldes eelmise nädala lõpus sõlmitud uuest koalitsioonileppest Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel, märkis Toomla, et see on oma lühiduse ja sisu poolest üsna erandlik, sest reaalset valitsemist on jäänud vaid pool aastat.

„Kui tavaliselt sõlmitakse koalitsioonileping valimiste järel, siis juba pealkirjas märgitakse, et see sõlmitakse neljaks aastaks. Tänu sellele need nelja-aastased lepingud on ka hästi mahukad, kümnetes lehekülgedes. Aga praeguse leppe puhul oli juba ette teada, et valitsemise aeg jääb lühikeseks ning seetõttu tuli see ka tunduvalt lühem,“ selgitas ta.

Ent nüüdne kaheksa leheküljeline dokument pole Eesti poliitilise ajaloo kõige lühem leping. On olnud veel lühemaid. „Kui 20 aastat tagasi asus aastaks ametisse Siim Kallase juhitud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, siis toonane leping oli vaid 4-5 leheküljeline. Nii et on võimalik veel lühemalt kokku leppida,“ meenutas Toomla.

Kui aga silmas pidades seda, et reaalset valitsemist jääb vaid veidi enam kui pooleks aastaks, siis seda arvestades on sellesse leppes isegi piisavalt palju sisse kirjutatud. „Vaadates neid lubadusi, mida kohustutakse tegema enne valimisi järgmise aasta märtsis, siis neid on ka viis-kuus tükki. Tuntumad asjad on tulumaksu miinimumi ja peretoetuste tõstmine uuest aastast, energiatarbijatele hinnatõusu kompenseerimine aga juba 1. oktoobrist. Kõige üllatavam ja täpsem termin on aga seotud hoopis raiemahtudega. See valdkond läbirääkimiste käigus eriti silma ei hakanud, kuid kirja pandud tärmin on kõige kiirem ja konkreetsem – sellest kuust alates toimub raiemahtude vähendamine.“

Need on asjad, mille tulemusi uus valitsus ka reaalselt näha proovib. Kaugemale tulevikku ja järgnevatele valitsustele lahendada jäävad näiteks koolide keelereformi teemad. „Tähtaegu saab seal panna, kuid tulemusi näeb hiljem.“

Üldhuvid erakonna huvidega segamini

Pärast niisuguse lepingu sõlmimist võib ju küsida, et miks selle sõlmimine võttis siis nii palju aega. Põhimõtteliselt olid sellised asjad kokku lepitavad juba jaanipäevaks.

Toomla sõnul jääb põhiküsimuseks nii selle, aga ka mitmete varasemate koalitsioonilepingute puhul ikka see, kust see raha lubaduste katmiseks tuleb? Võimalikud kulutused suudetakse ikka kiiresti kirja panna, kuid kust raha võetakse, see on jäänud paraku saladuseks.

„Välja on käidud, et makse ei tõsteta. Ju siis loodetakse, et senine maksusüsteem annab veel parema tulemuse, kui senini on andnud. Kui energiakandjate kõrgenenud hindadelt igasugused maksud kätte saada, siis mõne aja võib riigikassa küll kindlana tunda. Aga see ei saa kaua kesta,“ möönis ta.

Laias laastus on koalitsioonilepe aga ikka Reformierakonna nägu, kes teatud teemadel kas siis oli nõus või vaidles vastu. „Kuigi hariduses keelereformi osas on välja käidud konkreetne kuupäev, tuleb see edaspidi ikka sisuga täita ja see võtab kaua aega. Sotsiaaldemokraatide välja käidud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist saab aga teha kohe ning see ei nõua erilisi vaidlusi enam. See on miski käegakatsutav asi,“ kinnitas õppejõud.

Tema sõnul polnud Reformierakond põhimõtteliselt ju ka peretoetuste suurendamise vastu, küsimus oli tähtajas ja summades. Selles vallas tuleb esile tõsta eelmises valitsuses Keskerakonna panust, kes panustas tõsiselt toetuste tõstmisse.

Esimene kari uuele valitsusele on tema arvates riigieelarve strateegia ja eelarve tegemine. Samas on põhjust arvata, et eelarve puhul tuleb uus survestamine, mis on seotud lähenevate valimistega. „Senised liitlased võivad uuesti muutuda omavahel konkurentideks ning raha jagamisel lähevad üldhuvid erakonna huvidega segamini,“ märkis Toomla.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Mari
26. juuli 2022 13:45
Võrreldes kasiinosõltlasest keskharidusega ministriga on ülejäänud Eesti sisuliselt väga kompetentne
Minu Arvamus
19. juuli 2022 14:30
Rein Toomla: ka ajutises valitsuses peaks olema kogenum inimene ministriks. Mis te nüüd. Kellel veel on rohkem kogemusi riigi juhtimises kui Kaja Kallasel. Uustulnukad peavad vaid hoolega sõna kuulama.

Seotud artiklid