"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Raamatutäika külastaja: igale lapsele on vähemalt üks raamat, mis teda kõnetab ja talle meeldib (0)
20. juuli 2022
Lingvistika doktorant Andra leidis raamatuid laste lugemisringi jaoks. Foto: Taavi Tamula

„Keda paeluvad printsessid, rüütlid, putukad-mutukad – igale lapsele on üks oma raamat olemas, mis talle meeldib,“ lausus Viljandist pärit, kuid Tallinnas töötav ja lingvistikat õppiv Andra, kes muuhulgas tuli laadale ka enda veetava laste lugemisringi jaoks. „Üldjuhul mulle ikkagi tundub, et lapsed on tublid lugejad. Lihtsalt tuleb leida see huvitav kirjandus, anda võimalus ja ka ise eeskuju näidata.“

Vaata galeriid (21)

Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakunna juhataja Tiina Põldmaa sõnul on raamatutäika tagasi pärast kahe ja poole aastast pausi. „Koroona ajal ei saanud me ühtegi sellist suurt kogunemist teha, aga vanasti oli meil aastas vähemalt kolm tükki neid,“ rääkis ta. „Neid 10 aastat vähemalt tehtud, et see on lihtsalt viis, kuidas me saame riiulitele ruumi juurde teha raamatutest, mida enam nii palju ei laenata. Need on viis aastat meil riiulitel olnud ja nüüd inimesed saavad võimaluse endale neid väga mõistliku hinnaga koju soetada.“

Raamaturiiulite ja raamatutega kaetud laudade vahel oli uudistamas omajagu linnarahvast ning Põldmaa hinnangul võis külastajate arvuga igati rahule jääda. „Hommikul olid kohe inimesed kohal ja leiti endale väga palju põnevat lugemist,“ märkis ta. „Me oleme veidi seda formaati nüüd muutnud, et oleks rohkem õhku ja et ei oleks lauad nii lähestikku koos. Raamatud on eraldi kärudel ja on ruumi rahulikult ringi vaadata – inimesed ei ole külg külje kõrval. Aga me oleme väga rahul, et inimestele meeldib lugeda ja neile meeldib meilt heas korras raamatuid osta.“

Populaarseimad raamatud on teadmiskirjandusest

Laadalt võis leida palju erinevaid teoseid erinevatest žanritest ning Põldmaa sõnul on huvilisi kõige jaoks, kuid eriti populaarseks on osutunud erinevad temaatilised ja teadmiskirjanduslikud raamatud. „Teadmiskirjandus on väga populaarne, erinevad teemad nagu ajalugu ja reisimine ning väga palju retseptiraamatuid on sel korral,“ loetles ta. „Samuti on äärmiselt populaarne lastekirjandus – erinevad juturaamatud, samuti temaatilised raamatud. Üks ema sai aiateemalisi raamatuid lastele, kes juba hakkasid kohe lehitsema. Samuti on meil väliskirjandust ja eesti kirjandust ning neid läheb niimoodi, ütleme võrdselt.“

Just teadmiskirjanduse riiulitel soovitas Põldmaa ringi vaadata. „Siin on väga põnevaid ajaloo- ja kunstiraamatuid, teises saalis oli retseptiraamatuid suurem hunnik, need on väga hea hinnaga,“ märkis ta. „Originaalis on neid kallim osta ja retsept ju ei aegu. Ja siis muidugi kes tahab endale randa võtta raamatut, millele kui läheb natuke liiva vahele, ei ole suur katastroof, siis kindlasti vaadata ilukirjanduse riiulit – seal oli väga-väga head kraami. Nii Põhjamaade romaani oli kui ka tänapäeva punast sarja. Romanovite raamat jäi mulle silma mingi hetk kusagil, mis oli viis aastat tagasi nii populaarne, et inimesed ootasid järjekorras, et lugeda.“

Raamatutäika üks suurimaid võlusid on kahtlemata raamatute soodne hind – Põldmaa polnud lõunaks veel ühtki üle kolme eurost raamatut müünud. „Hinnad algavad 15-st sendist,“ ütles ta. „Üle kolme euro, pole mina täna ühtegi raamatut müünud. Ühte ma nägin, aga see on ka omal ajal olnud väga kallis, selline suurem kohvilauaraamat.“

Raamatud laste lugemisringile

Viljandist pärit, kuid Tallinnas töötav ja õppiv Andra leidis laadalt midagi nii endale kui ka lugemisringi lastele. „Ma ikka kohe jälgin, millal (laat) tuleb, siis täiendan oma varusid,“ ütles ta. „Mul on Tallinnas selline lastele mõeldud lugemisring „Lugemissemud“ ja siit ma saan väärtkirjandust lastele, nii et kõik läheb lugemisse, nii endale raamaturiiulisse kui lastele ka.“

Vabal ajal loeb Andra enda sõnul nii erialast kirjandust, kui ka palju muud. „Kõik mis puudutab keelt ja kultuuri, kuna ma õpin lingvistikat ja olen doktoritööd kaitsmas, siis mind selline keele ja kultuuriruum huvitab,“ rääkis ta. „Aga kõike muud ka – ajalugu ja kultuuriraamatud ja võib-olla üldisemalt või kaugemalt populaarteaduslik suund. Ja lasteraamatud satuvad tahes-tahtmata kätte väga tihti.“

Andra hinnangul on olemas igale lapsele vähemalt üks raamat, mis teda kõnetab ja talle meeldib. „Keda paeluvad printsessid, keda rüütlid, keda putukad-mutukad, nii et ma arvan, et igale lapsele on tegelikult üks oma raamat olemas, mis talle meeldib,“ lausus ta. „Tuleb see võimalus anda, et laps raamatukokku kaasa võtta. Ja kui vanemad räägivad, et lapsed võiksid rohkem lugeda, siis on ise ka hea eeskuju anda, et ise ka lugeda. Üldjuhul mulle ikkagi tundub, et lapsed on tublid lugejad. Lihtsalt tuleb leida see huvitav kirjandus, anda võimalus ja ka ise eeskuju näidata.“

Raamatud tuttavatele ja raamatuvahetusse

Tulihingeline raamatukoi Tanel oli laadale tulnud suisa Tartust ning enda kõrvale pingile kuhjanud juba kena virna igasugu erinevat kirjandust. „Ma olen 22 aastat seda teinud, aga ma Tartust pärit ja seal käinud müükidel kogu aeg ja nüüd avastasin mingi aeg, et Tallinnas on ka need müügid, mis siis ikka,“ rääkis ta. „Ma olen terve aasta Tartus olnud ja pean lihtsalt puhata saama ka kuskil, seega miks mitte tegeleda oma hobiga.“

Taneli sõnul varustab ta lugemismaterjaliga suurt osa oma tutvusringkonnast. „Mul on kujunenud välja oma ema ja siis tema sõbrannade ja oma sõbrannade ja tuttavate igasugused eelistused,“ selgitas ta. „Minu poole on nad pöördunud aegade jooksul ja siis ma hoian silmad lahti, kui midagi kuskil näen, siis ma annan neile teada.“

Lisaks tuttavatele oli Tanel laadal raamatuid hankimas ka raamatuvahetuse jaoks. „Vaatan mida siin tahetakse ja siis istun maha ja hakkan raamatuvahetuses üles panema ja saan selle eest punkte,“ lausus ta. „Teeb inimese õnnelikuks, mina saan punkte ja saan siis ise midagi võtta raamatuvahetusest endale meelepärast.“

Raamatud ajateenijatele

Märkimisväärse hulga raamatuid oli endale aknalauale varunud ka kaitseväelane Eero, kes plaanis osa raamatuid väeossa lugemiseks viia. „Eks osad on ise endale lugemiseks, aga kindlasti viin ka teistele, kuna meil on ka ajateenijad, siis ka neile meeldib väga palju lugeda,“ selgitas ta. „Kuna mul raamatute huvi on, siis ikka olen varem ka juhtunud laadale, et kui aega ja võimalust on, siis ikka jõudumööda olen külastanud. See on väga hea, et raamatud lastakse niimoodi uuele ringile, mitte ei lähe makulatuuriks.“

Eero sõnul on ta terve elu meeleldi raamatuid lugenud ning peab seda väga heaks ja harivaks vaba aja veetmise võimaluseks. „Nagu öeldakse, et raamat on haritud inimese tunnus,“ ütles ta. „Kuna ma olen elukutselt kaitseväelane, siis mind huvitab rohkem ikka selline sõjaajalugu ja ajalugu, et vastavalt elukutsele selline temaatika, aga loen ka teisi raamatuid.“

Eero hinnangul ei ole olemas häid ega halbu raamatuid. „Pigem on see, mis kellelegi meeldib, et see on nagu kunst, kus ilu on vaataja silmades,“ rääkis ta. „Sõltub, keda milline raamat kõnetab.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid