"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Vabatahtlikult ajateenistusse minejate arv on tõusutrendis (0)
20. juuli 2022
Foto Mats Õun

„Hetkel maailmas toimuv pole jätnud puutumata kedagi. Seda on ilmestamas ka tänavu suvel omal soovil ajateenistusse tulijate hulk, keda on märkimisväärselt palju – peaaegu kaks kolmandikku saabujatest,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.Noorte inimeste soov anda oma panus enda riigi turvalisusesse ning iseseisvusesse on tugev, märkimisväärne ning igakülgselt tajutav.”

Kui 2019. aastal oli vabatahtlikult kaitseväe ajateenistusse minejaid 29 protsenti kutsealustest, siis sel aastal on vabatahtlike osakaal juba 63 protsenti. Sel nädalal alustas 11-kuulist väljaõpet kaitseväe erinevates üksustes enam kui 1900 ajateenijat, kellest ligi kaks kolmandikku asuvad teenistusse omal soovil, teatas BNSile kaitseväe peatsaap.

Ta tunnustas säärast tahet ning valmisolekut. “Kindlasti on vabatahtlike osakaalu suurenemine ka märk meie ohvitseride, allohvitseride ja ametnike heast tööst ajateenistuse läbiviimisel, samuti meie investeeringutest sporditegemise ja vabaaja veetmise võimalustesse. See on ühiskonna reaktsioon kogu meie reservväe süsteemile,” lausus Herem.

Baaskursus teeb sõdurid parimateks kodanikeks

1. jalaväebrigaadi väljaõppeohvitser major Lauri Kriisa sõnul algab sel nädalal teenistusse asunud noortel elu üks tähtsamaid ja põnevamaid etappe. „Meie noortel relvavendadel on ees palju avastamist, õppimist, ja seejärel teadmiste rakendamist ja juhtimist. Uuendatud sõduri baaskursus annab neile aega uue olukorraga harjumiseks, tegevväelased ja instruktorid on valmis toetama, juhendama ja vajalikud tarkused võimalikult hästi edasi andma. Usun, et see tee, mida sõdurid täna alustavad, teeb neid parimateks kodanikeks ja headeks riigikaitsjateks,“ ütles major Kriisa.

Sel nädalal on 1. jalaväebrigaadis teenistust alustamas üle tuhande uue võitleja. Küberväejuhatuses ajateenistust alustanud 165 noore seas on 12 ajateenijat, kes on lõpetanud Kehtna kutsehariduskeskuse mootorsõidukitehniku eriala ning läksid pea kogu kursusega koos ajateenistusse. Nende ajateenistuse eesmärk on siduda õpitud eriala ajateenistuses saadava erialaga – autojuhid-tehnikud. See projekt sai alguse juba möödunud aastal, mil teenima asus seitse autotehnikut.

Noored lähevad teenima aega ka erioperatsioonide väejuhatusse

Lisaks on küberväejuhatuse IT valdkonda kandideerimas Tartu Ülikoolist vähemalt 12 kursusega koos tulijat. Samuti noored Tallinna polütehnikumist, kust kaks õpilast on ühildamas kooli praktikat ajateenistusega ning noores Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja teistest koolidest. 

Kuperjanovi jalaväepataljoni ning staabi- ja sidekompaniisse tuli kokku pea 400 ajateenijat, sealhulgas 10 naist. Toetuse väejuhatuse logistikapataljonis alustas teenistust 160 ning sõjaväepolitsei vahipataljonis 140 ajateenijat.

Samuti on teenistust alustanud noored, kel eesmärgiks teenida aega erioperatsioonide väejuhatuses. Nimelt on eelkutses 14 noort, sealhulgas kaks naist, kelle hulgast tehakse lõplik valik detsembris, kes jätkavad erioperatsioonide väejuhatuse väikeüksuste taktika õppes koos oktoobris saabuva põhikutse ajateenijatega.

Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid. Teenistuse vältel saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.