"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Kaja Kallas: gaasitarbimine Eestis on juba langustrendis (1)
21. juuli 2022
Foto Albert Truuväärt

Peaminister Kaja Kallase sõnul ei ole Euroopa Liidu (EL) plaan kehtestada gaasitarbimise vähendamise 15-protsendine eesmärk Eesti jaoks probleem, kuna koguseliselt on tarbimine Eestis juba vähenenud.

Vaata galeriid (10)

Peaministri sõnul kulges uue valitsuse esimene istung töiselt. „Kõik tahavad haarata kohe härjal sarvist ja oma valdkonna muredega tegeleda,“ ütles ta. Kallas lisas, et uuel valitsusel on kolm suurt eesmärki: tagada Eesti julgeolek, ohjeldada energiakriisi ja tagada eestikeelne haridus.

Kallas sõnas, et oluline on välispoliitikas hoida samasugust joont nagu eelmise valitsuse ajal. “Toetame Ukrainat nii kaua, kui on selleks vajadus,” lausus ta. “Tuleb teha kõik, et see sõda oleks Venemaale võimalikult kulukas ja nagu näha, siis sanktsioonid ka toimivad.”

Kallas rääkis pressikonverentsil, et Eesti saab esimeste hulgas Euroopa Liidult tagasi poole Ukrainale annetatud relvade väärtusest. Kallas ütles, et esialgu saab Eesti tagasi 135 miljonit eurot. „Eesti on Ukrainale andnud ligi 250 miljonit,” sõnas ta. “Taotleme seda raha tagasi, et ka oma varustust täiendada,“ ütles ta.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles samuti, et valitsuse esimene istung oli töine ja sisse elamiseks ministritel aega pole. „Eile jõustus seitsmes sanktsioonide pakett Venemaa vastu,” märkis ta. “Eesti vaatest ei ole see piisav. Miks? Sest Venemaa jätkab oma sõda Ukrainas. Meie eesmärk on saavutada sõja lõpp, seega tuleb agressiooni hinda veelgi tõsta.”

Siseminister Lauri Läänemets lisas, et siseministeeriumis tegeletakse analüüside ja ettevalmistusega, mis puudutab koalitsioonilepingu kokkuleppeid.

Tuleb tõsta valmisolekut

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil Eesti toetust 26. juulil toimuval EL-i energeetikaministrite erakorralisel nõukogul kehtestada liiduüleselt gaasitarbimise 15-protsendise vähendamise vabatahtlik eesmärk.

“2022. aasta esimesel poolaastal tarbimisime 18 protsenti vähem gaasi kui 2021. aasta samal ajal. Kuigi ajalooliselt on Eesti gaasitarbimine olnud kuskil 5 teravatt-tundi aastas, siis nüüd prognoosime koguseks 4 teravatt-tundi,” märkis Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Kallase sõnul on EL-i määruse eesmärk tõsta liidu valmisolekut reageerida Venemaa gaasitarnete võimalikule lõppemisele. “Esmalt on vabatahtlikud gaasitarbimise vähendamise eesmärgid alates tänavu 1. augustist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni 15 protsenti gaasitarbimist vähendada,” rääkis ta.

“Kui aga olukord Euroopas halveneb ja halveneb vähemalt kolmes liikmesriigis, kes on kuulutanud välja häireolukorra, siis saab EL kuulutada välja häireolukorra ka Euroopa tasemel, mis tähendab seda, et need gaasitarbimise vähendamise eesmärgid muutuvad kohustuslikuks.”

Juhul kui kuulutatakse välja Euroopa Liidu ülene hädaolukord ning liidu gaasisüsteemis esinevad olulised tarnehäired, toetab riik eelnõu järgi ka siduvaid gaasitarbimise vähendamise eesmärke, kuid need peavad arvestama ka liikmesriikide varasemaid jõupingutusi, regionaalseid meetmeid ning turupõhiselt tekkinud kokkuhoidu.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku gaasitarbimise vähendamiseks kolmapäeval.

Tagatakse ehitusprojektide valmimine

Valitsus otsustas ümber suunata erinevate meetmete vahel perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendid, et tagada ehitusprojektide, sealhulgas koolide ja haiglate valmimine kiirelt kallinenud ehitushindade tingimustes.

Eelkõige on lisavahendeid vaja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatud koolidel ja haiglatel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Esiteks otsustas valitsus suunata tõhusa majandamise tõttu kasutamata Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse summas 6,7 miljonit eurot võrdsetes osades koolide ning haiglate ehituste kallinemise korvamiseks. Suure aja- ja eelarvesurve all oleva Viljandi haigla projekti otsustas valitsus aga tõsta 2014–2020 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast välja ja taotleda rahastust taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) tervishoiu ja sotsiaalkaitse komponendi raames. Selle tulemusena vabaneb Euroopa Regionaalarengu Fondis omakorda täiendavad 20,7 miljonit eurot, mis on samuti võimalik suunata haiglate ja koolide kallinemise katteks.

Regionaalarengu fondi vahendite ümbertõstmisega kaetakse Narva, Rakvere ja Tallinna riigigümnaasiumite õppehoone ehitamise kallinemine ning tervisekeskuste, esmajoones Hiiumaa haigla ehitustööde kallinemine. Viljandi haigla tõstmine taastekavasse võimaldab projekti lõpule viia ning katta muu hulgas riigigümnaasiumite ja Ida-Viru Keskhaigla rahastamise.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Eluvaatleja
22. juuli 2022 07:24
Kaja ning kaporatuuri loodud süvariigi meedia on alustanud ajupesu: - elektri kõrge hind on paratamatus, see tuleb ära kannatada - kütuseaktsiisi langetada ei saa, sest teised riigid ütlesid , et pole vaja - kaupmehed peavadki hindu tõstma järsult ning palju , siis palgad ka tõusevad