"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Ehitusinstituudi juht Jarek Kurnitski Kuumalainete sagedus on suurenenud, korterid kuumenevad rohkem üle ja jahutuse järgi on tõsine vajadus (1)
21. juuli 2022
TTÜ professor Jarek Kurnitski. Foto Scanpix

“Kehtivad nõuded suvise ülekuumenemise vältimiseks lähtuvad tavapärasest suvest, kui temperatuur eriti üle 27 kraadi ei tõuse ning siis saab ka passiivsete meetmetega hakkama,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, professor Jarek Kurnitski. „Alates 30 kraadist ilma jahutuseta hakkama ei saa ja selline olukord on meil nüüd teist suve järjest.”

Kurnitski sõnul on KredEx-i korterelamute renoveerimistoetuses jahutus abikõlbulik juhul, kui see on lahendatud ventilatsiooni või küttesüsteemi osana. See tähendab, et soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni on lihtne lisada tsentraalne sissepuhkeõhu jahutus, mis koos passiivsete meetmetega (varjestus, päikeseklaasid) leevendab ülekuumenemist päris hästi. Eraldi ruumipõhised jahutuslahendused on juba tehniliselt keerukamad.

„Energiatõhususe seisukohalt võib jahutussüsteem pea täielikult töötada päikeseelektriga ning see on ka kliimaneutraalne kui hoonele paigaldatakse ka päikesepaneelid,“ märkis ta.

Et korterid vajavad jahutust tõdes ka energiatehnoloogia professor Alar Konist. „Üks asi on mugavus, aga praktilise poole pealt on seda vaja töövõime säilitamiseks. Aga ka selleks, et vältida kuumaga kaasnevaid ja võimenduvaid terviseprobleeme ning ka näiteks kuumarabandust.“

Ta selgitas, et vanemates kortermajades, kus puuduvad liftid, pole eakatel ja liikumisraskustega inimestel võimalik väljas jahutamas käia ning juba seetõttu peaks kindlasti jahutus neis vanemates majades olemas olema. Riik peaks aga selliseid projekte kindlasti toetama.

Aktiivne ja passiivne jahutus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo ütles, et kõigi eluasemete puhul on oluline jälgida, et neis oleks tagatud hea ja tervislik sisekliima. Temperatuur mängib selles osas mõistagi olulist rolli.

Ta tõi esile, et hoonele ehitus- ja kasutusloa saamiseks tuleb kehtivate hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohaselt täita suvise ruumitemperatuuri nõuded. Uute hoonete ruumitemperatuur ei tohi ületada normikohast suveperioodi jahutuse seadeväärtust elamu korral rohkem kui 150 kraadtundi.

Jaanisoo sõnul on ruumide jahutamiseks kaks viisi: aktiivne jahutus ehk näiteks konditsioneer, jm jahutusüsteemid ning passiivne jahutus ehk ruumi ülekuumenemise vältimine arhitektuurse ja ehitusliku lahendusega. „Aktiivsed jahutusüsteemid on suure energiakuluga, mistõttu tasub eelistada passiivseid lahendusi, mille oskuslikul kombineerimisel on Eesti kliimas tihti võimalik tagada suvised ruumitemperatuurinõuded ehk mugav sisekliima,“ märkis ta.

Puud aitavad

Häid lahendusi annavad suurte päikesepoolsete aknapindade varjestamine markiiside, ribikardinate või varikatustega, samuti pakutakse näiteks kaasaegsetele klaaspakettidele päikesekaitset. Loomulikuks varjestuseks on väga oluline ka haljastus. „Näiteks lehtpuude tiheasustusse toomine aitab vältida soojussaari, tagada parema vihmavee immutamise ning pakkuda üldiselt meeldivamat elukeskkonda,“ lisas ta

Jaanisoo tõi esile, et passiivseid jahutuslahendusi kasutades tuleb läbi viia ka suvise ruumitemperatuuri kontroll. „“Kui projekteeritud lahendus ei võimalda nõudeid täita, siis tuleb kasutusele võtta eelistatult passiivsed lisalahendused või muude variantide puudumisel ka aktiivne jahutussüsteem, millega suvise ruumitemperatuuri nõue tagatakse.“

Ta möönis siiski, et sisekliimaga on rohkem probleeme just vanematel hoonetel. Nende renoveerimisel tuleks pöörata tähelepanu ka õhukvaliteedile, näiteks soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisel.

Mis puudutab aga toetusi, mida võiks riik anda jahutussüsteemide paigaldamiseks, siis praegune hoonete rekonstrueerimise toetusraha on Jaanisoo sõnul suunatud eelkõige energiatõhususe parandamisele. „Kuid aktiivsed jahutussüsteemid on pigem energiakulukad.“

Kasu ka soojustamisest

Samas on ka soojustamisest, mida riik toetab, suvel kasu, sest tänapäevaste nõuete järgi soojustatud hoone on vähem tundlik välisõhu temperatuurikõikumistele. „Kindlasti on rekonstrueerimisel oluline erinevate passiivsete lahenduste kasutuselevõtt, mis on ühtlasi tunduvalt vähem kulukas lahendus kui aktiivne jahutus,“ lisas ta.

Kurnitski märkis siiski, et kodude puhul rakendatakse praegu üldiselt passiivseid meetmeid mis töötavad hästi siis, kui on tavapärane suvi. „Kui meil on väline temperatuur aga üle 30 kraadi, siis on selge, et kodus on väga kuum ja see on inimesele ebamugav. „Edaspidiseks jääb lahendada ikka küsimus, et kas ka kodudes on vaja jahutust, mida praegu tehakse ja pakutakse veel väga vähe,” tõdes professor.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Eksitav
20. juuli 2022 16:43
See ei ole tavapärane suvi kui temperatuur alla 27 kraadi jääb. See on ainult siis kui oleks terve suve jooksul lääne- või loodevool. Selliseid suvesi pigem tuleb ainult päikesetsükli maksimumi lähedal. Viimane jahe suvi oli 2017. Viimane aasta kus temperatuur ei saavutanud 30 kraadi ühtegi korda oli 2009.

Seotud artiklid