"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
uuring Eesti elanikest 81 protsenti pooldab rünnaku puhul vastupanu (0)
22. juuli 2022
Foto Scanpix

Kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu tulemustest selgub, et 81 protsenti Eesti elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks ja üle poolte toetab kaitsekulude tõstmist. Kasvanud on ka valmidus ise kaitsetegevuses osaleda ning veendumus, et rünnaku korral tuleb osutada relvastatud vastupanu.

81 protsenti elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist pigem või kindlasti vajalikuks. Ise on oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 66 protsenti elanikkonnast.

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni pigem või kindlasti kaitsta. Sel aastal usub seda 60 protsenti elanikest, mullu 49 protsenti. Samas on oluliselt vähenenud nende elanike osakaal, kes ei pea seda üldse võimalikuks, neid on tänavu 7 protsenti, mullu oli neid 13 protsenti.

NATO-sse kuulumist pooldab 80 protsenti elanikest ja 69 protsentdi elanike hinnangul on NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt. Samuti usub 48 protsenti elanikest, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi.

Eesti riigi peamisteks julgeolekutagatiseks peavad 70 protsenti eestimaalastest kõige sagedamini kuulumist NATO-sse. 69 protsendi elanike hinnangul muudavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid Eestis elamise turvalisemaks.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul võib üldistatuna öelda, et Eesti elanikud nii toetavad kui on ise valmis Eestit kaitsma. “Võime kindlad olla, et oleme üheskoos valmis seisma ning võitlema Eesti vabaduse eest sama kindlalt nagu seisime vabaks saamise eest kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses,“ ütles Pevkur reedel avalikustatud uuringu tulemusi kommenteerides.

„Märkimisväärne on, et pooled elanikest peavad vajalikuks kaitsekulutuste tõstmist. Lähiajal seisab Eestil kaitsevõime tugevdamiseks ees rida väga olulisi investeeringuid ning on hea teada, et Eesti elanikud usaldavad kuidas kaitsevaldkond seda raha kulutab ja peavad investeeringuid julgeolekusse ja riigikaitsesse tähtsaks,“ sõnas kaitseminister.

Kaitsekulutuste tõstmise poolt on 51 protsenti elanikest. Valitsus on sel aastal kinnitanud kaks lisapaketti Eesti sõjalise kaitse tugevdamiseks summas 816 miljonit eurot. Kaitsekulutused moodustavad sel aastal 2,3 protsenti SKTst.

Kaitseministeeriumi tellitud 2022. aasta avaliku arvamuse uuringu küsitlus toimus märtsist aprilli alguseni. Valim koosnes 1200 Eesti elanikust vanuses 15–74 ning uuringumeetodina kombineeriti veebi- ja telefoniküsitlust.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.