"Kriisiolukordades on igasugused naljamehed väga nõutud, sest nad aitavad ventiili lahedamaks keerata. Võim, iseäranis autoritaarne, kardab saada välja naerdud."

Hardi Volmer, muusik ja filmimees
fotod Kalaranna promenaad on külastajatele avatud, nautida saab mereäärset puhkeala ja liikuda katkematult mööda kaldapealset kuni Noblessneri sadamani (1)
22. juuli 2022
Vaade Kalaranna promenaadile. Foto: Kaupo Kalda

Tänasest on avatud Tallinna lahe ääres Põhja-Tallinna asumis Kalaranna Kvartali rajamise käigus välja ehitatud Kalaranna promenaad ja pargiala, nii et huvilistel on võimalus nautida mereäärset puhkeala või liikuda katkematult mööda kaldapealset Tallinna linnahalli juurest Noblessneri sadamani.

Vaata galeriid (5)

“Kalaranna promenaad moodustab osa pikemast Tallinna rannapromenaadist, mis avab linna merele ja mereääre inimestele. Vastavatud osa promenaadist on mõnus jalutamiseks, lisaks loovad võimaluse pikemaks peatumiseks ning mereääre nautimiseks mänguväljak ning linnarand,” ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

“Soovime, et promenaad hakkaks toimima samamoodi nagu varasemalt – olulise kohtumispaigana kohalike elanike ja teiste linlaste jaoks. Järkjärgult täieneva rannapromenaadi eesmärk on võimalikult väikeste katkestustega ühendada linnarandu ja asumeid, pakkuda linlastele head avalikku ruumi ning erinevaid tegutsemisvõimalusi.”

Pilt: Tallinna Strateegiakeskus

Abilinnapea Vladimir Svet märkis, et Tallinna avamine merele tähendab enamat, kui kõnnitee rajamine mere äärde. „Kalaranna uus promenaad on ehe näide sellest – päevitusrand riietuskabiinidega, rannavolle väljak, rikkalik haljastus, mitmed mängmisvõimalused lastele ja lausa statsionaarne slack-line,” sõnas ta.

Ka kõrval asuv kohvik annab ruumile kvaliteeti juurde. “Ametlikku suplusranda seal veel küll ei ole, sest vee kvaliteet on mõõtmata, aga ehk tulevikus saab sinna siiski vastava võimaluse luua või Helsingi eeskujul rajada lausa merebasseini. Nüüd aga kutsun kõiki linlasi ja meie külalisi Kalaranna promenaadi uudistama,” lisas Svet.

Mereäär on avatud ja takistusteta

Linna pikaajalise strateegia “Tallinn 2035” järgi peaks meri olema linnas hästi tajutav ning eriilmelised rannaalad ja väikesadamad võiksid olla nii linnaelanike kui ka linna külaliste seas armastatud ajaveetmiskohad. Mereäär on avatud ja takistusteta, sinna pääseb paljude tänavate ja radade kaudu. Tallinna lahe äärne ala on põnev: elamust pakuvad huvitava linnaruumi ja silmapaistva arhitektuuriga alad ja sadamad.

„Meil on hea meel, et alates tänasest on Kalaranna Kvartali promenaad külastajatele avatud. Kalaranna promenaad on rajatud Pro Kapital Gruppi kuuluva ASi Kalaranna Kvartal poolt lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringust ja linna poolt antud juhistest,“ sõnas AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige Edoardo Axel Preatoni.

Promenaadi välja ehitanud ja selle linnale üle andnud kinnisvaraarendusettevõtte Pro Kapital turundus- ja müügijuhi Maria Varblase sõnul on promenaadi ja pargiala kohalikele elanikele avamine kauaoodatud sündmus, millega saavad nii Kalaranna Kvartal kui kogu Kalamaja asum veelgi atraktiivsemaks elukeskkonnaks.

Mõnus koht nii elamiseks kui ka külastuseks

„Meil on hea meel, et tänaseks on paljud õnnelikud inimesed leidnud endale uue kodu just Kalaranna Kvartalis. Nüüdsest on tegelikult kõigil tallinlastel ja linna külalistel olemas veel üks mereäärne jalutamiskoht, kus on lisaks võrkpalliplats, ronimisatraktsioonid, pingid ja puhkeala, mis tervikuna kokku moodustavad läbimõeldud keskkonna,” rääkis ta. “Tasakaal hoonete- ja maastikuarhitektuuri vahel teebki külastajate olemise ja vaba aja veetmise toredamaks.”

Kalaranna Kvartalis asuval Kalaranna 8 kinnistul on valminud kaheksa maja, hooneid ühendav linnaväljak ning Kalaranna pargiala. Samuti korrastati sadama- ning rannaala, kus suuresti säilitati olemasolev looduskeskkond. Kvartal on planeeritud autovaba linnaruumina, kus parkimine on täielikult maa all.

Planeeringu kohaselt rajatakse kvartali Patarei merekindluse poolsesse ossa veel neli eluhoonet koos rohealadega. Kalaranna Kvartali arhitektid on Mihkel Tüür ja Ott Kadarik arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid ning maastikuarhitektideks Maarja Tüür ning Kerttu Kõll ettevõttest Sfäär Planeeringud.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Pettunud linnaelanikud
23. juuli 2022 11:54
Tore jaa kõik. Aga - palun miks valati lihtsalt suured kivid terves pikkuses rannaserva peale, aga alt ei puhastatud ära nõukaaegseid betoonblokke, milledes roostes armatuurraua jäänused ohtlikult välja turritavad? Ja mis juhtub, kui nimesed neil kividel (mis katavad tervet rannaserva) ronivad ja kivi veidi nihkub? Jalg jääb suurte kivide vahele! Ja "liivaranda" - mis lubati ära puhastada ja rahvale kasutamiseks jätta - on alles ainult paar meetrit! Minge vaadake ise. Miks Tallinn rahvale antud lubadusi ei pea?!! Ainult selle liivaranna kordategemise kokkuleppe alusel rahvas lubas sinna ehitada! Ja kuidas kompenseeritakse elanikele see 3 aastat kaotsiläinud aega, kui keegi avalikku randa ei saanud kasutada? Selle ranna oleks vabalt kohe korda teha saanud enne ehitust, see pole ehituse osa. Nii ei tohi enam Tallinnas asjad edasi käia, et tavaline linnaelanik on see viimane, kelle soove ja heaolu arvestatakse. Jah, mereserv tehti kohati kenaks, et need ülehinnatud karbid (kvaliteedist alles hakkame lugusid kuulma) kiirelt maha müüa. Aga edasi? Jälgigem mängu... Aitäh. (Kui selle kommentaari kustutate, ilmub see pikema leheloona mujal.) Siin lehes paluksime vastuseid esitatud küsimusele, et millal teete rannaosa tegelikult korda nii nagu see ette oli nähtud - lai liivarand, mitte nõuka raudbetooni peale valatud lahtised suured kivid.