"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
vaata, kuhu viia prügi MUPO: üks mees väitis, et jättis vana aiatooli pakendiplatsile, kuna ema käskis (0)
22. juuli 2022
Foto: Pixabay

„Prügistajatel tuleb arvestada, et tänapäeval on kasutusel palju salvestusseadmeid,“ hoiatas Munitsipaalpolitsei menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Krislin Pärt, kes kogus infot prügistajate kohta menetluse ja piirkonnatöö osakonna teenistujatelt üle linna. „Turva- ja valvekaameraid on igal pool. Lisaks salvestavad rikkumisi tihti eraisikud mobiiltelefonidega ning ka need võivad aidata prügistajat tuvastada ja ka vastutusele võtta.“

Pärti sõnul ei ole Tallinnas ühte konkreetset piirkonda, mis prügistamise probleemiga kuidagi eriliselt silma paistaks. „Prügistamise probleem on aga aktuaalne ning teateid erinevatest rikkumistest saame igapäevaselt,“ rääkis ta. „Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi Amet) saab teateid alates suitsukoni autoaknast välja viskamisest kuni Tallinna linna maale jäetud romusõidukiteni.“

Tavapärasest rohkem tuvastatakse prügistamist Pärti andmetel kevadeti, peale lume sulamist. „Olenemata aastaajast on aga probleemiks korteriühistute prügikonteinerite ja prügimajade ületäituvus ning seetõttu prügi nende ümbruses,“ märkis ta. „Sõltuvalt piirkonna eripärast on prügistamise ja jäätmetega seonduvad probleemid piirkonniti ka mõnevõrra erinevad. Ameti tugipunktide peainspektorid tõid välja, et  prügistamist on tuvastatud Mustamäe piirkonnas Sütiste parkmetsas, kuhu jäetakse enamasti olmeprügi. Harvem ka kasutatud rehve ja mööbliesemeid. Põhja-Tallinnas märgitakse ära Paljassaare- ja Laevastiku tänavate piirkonnas olev riigimaa ning Merimetsa park. Pirital aga on probleemiks olnud haljastusjäätmed, mida ladustatakse selleks mitte ettenähtud kohtadesse – jäetud prügikottidega teemaale ja viidud ka metsa, sh Pirita Kloostrimetsa metsa. Haaberstis aga Astangu 80/35 ümbrus, kuhu on viidud erinevat prügi.“

Sõltuvalt piirkonna eripärast tuleb Pärti sõnul ette ka juhtumeid, kus saadakse informatsiooni pargis või metsa all olevast prügist. „Näiteks võib nimetada kohti, mida oleme kontrollinud ja mille kohta ka edastanud info linnale: Rahumäe tühermaa, Merimetsa park, Kopli kalmistupark, Pelguranna ja Stroomi ranna park, Kase park, Karjamaa park, Noortemaja park, Süsta park, Kalamaja park, Kolde park ja Pirita Kloostrimetsa mets,“ loetles ta. „Kuna pargid kuuluvad üldjuhul linnale, siis reeglina koristab linn prügistatud alad ise. Küll aga selgitame võimalusel välja ka prügistaja ja rakendame seaduses ettenähtud meetmeid nende korrale kutsumiseks.“

Teemaale, parkidesse ja muudesse avalikesse kohtadesse jäetakse Pärti andmetel üldjuhul olmeprahti. „Aeg-ajalt saabub näiteks vihjeid maha visatud süstalde kohta,“ märkis ta. „Lisaks oleme kontrollinud ja menetlenud teateid, kus ehitusobjektidelt kandub linnateedele muda ja tolmu ning seda ei korrastata.“

Hoolimatuid prügistajaid saab tihti tagantjärgi tuvastada

Pärti sõnul on ka palju juhtumeid, kus korteriühistute prügikonteinerite või prügimajade aga ka pakendikonteinerite juurde jäetakse suurjäätmeid. „Näiteks mööbel, lapsevankrid, tehnika, olme -ja ehitusjäätmeid, autorehve aga ka muud olmeprügi,“ loetles ta. „Hiljuti oli Kristiine piirkonnas juhtum, kus tühjendati vast ostetud garaaž ning kõik, mis seal leidus ladustati võõra korteriühistu prügikastidesse ning nende kõrvale.”

Juhtunu asjaolude kontrollimiseks alustati väärteomenetlust. “Põhja-Tallinnas Merimetsas tuvastasid inspektorid mittenõuetekohaselt ladustatud prügi hulgas ka ravimeid,” lisas Pärt. “Seega käideldakse mittenõuetekohaselt väga erinevat sorti jäätmeid.“

Pärt nentis, et otse teolt tabatakse prügistajaid harva. „Küll aga on prügistajaid tihti võimalik tuvastada tagantjärgi, näiteks väärteo- või haldusmenetluse käigus,“ ütles ta. „Prügistajatel tuleb arvestada, et tänapäeval on kasutusel palju salvestusseadmeid. Turva- ja valvekaameraid on igal pool. Lisaks salvestavad rikkumisi tihti eraisikud mobiiltelefonidega ning ka need võivad aidata prügistajat tuvastada ja ka vastutusele võtta.“ 

Pärt tõi näiteks kuidas haldusmenetluse käigus on tihti tuvastatud linnamaale jäetud romusõidukite omanikke. „Sellisel juhul saab romusõiduki omanik selle ise linnamaalt ära koristada ning ettenähtud korras jäätmekäitlejale üle anda,“ märkis ta. „Kui omanik ise ei nõustu sõidukit linna maalt ära koristama, siis reageerivad Ameti teenistujad juba väärteomenetluse ja muude meetmetega ning sõiduk teisaldatakse parklasse.“

Pärti sõnul on prügistamiste taga inimeste teadmatus ja laiskus. „Vabanduseks esitatakse küsimusi, nagu kuhu ma pean siis prügi ladustama või vabandusi, et ma ju ei teadnud, et sinna ei tohi prügi jätta või kõik ju viivad,“ rääkis ta. „Üks mees aga väitis, et jättis vana aiatooli pakendiplatsile, kuna ema käskis. Talle määrati rikkumise eest trahviks 60 eurot.“

Veel väljavõtteid selgitustest:

 

„Olen väga korralik, sorteerin jäätmeid, aga pakendikogumise konteiner oli täis seepärast paningi kõik kaasatoodu konteinerite juurde maha.“

 

„Ega ma siis neid jäätmeid (vanarehvid, elektroonikajäätmed, vanamööbel, haljastusjäätmed jmt) ei viinud metsa, vaid panin pakendikogumise konteineri kõrvale, sealt ju korjatakse ära!“

 

„Ei mahtunud oma prügikasti ära.“

 

„Viisin sinna oma vanad rehvid, kuna olin eelnevalt kokku leppinud, et minu poeg tuleb ja viib need sealt ära.“

 

„Ma jätsin oma asjad sinna, kuna äkki on neid kellelgi vaja.“

 

Pakendikonteinerisse ja nende kõrvale jäetud jäätmete maha panijad on ka väitnud, et nende meelest ongi need platsid selleks, et sinna jäätmeid tuua.

Prügistajale antakse üldjuhul võimalus oma tegu heastada

Pärt kinnitas, et rikkumise puhul lähenetakse igale rikkumise tunnustega teole juhtumipõhiselt ja kontrollitakse kõiki võimalikke asjaolusid. „Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, ehk kuni 800 eurot,“ ütles ta. „Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.“

Trahvimäär sõltub Pärti sõnul menetluse käigus selgunud asjaoludest, sealhulgas arvestatakse süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. „Näiteks isikule, kes tõi Pallasti tn 33 korteriühistu konteinerite juurde kastid olmeprügiga, määrati karistuseks rahatrahv 48 eurot,“ märkis ta. „Esmatähtis on aga, et rikkujal oleks võimalik oma tegu heastada. Ehk anname rikkujale võimaluse prügi ära koristamiseks. Kui ta oma teo heastab, prügi ära koristab ja oma veast aru saab, siis on võimalik väärteomenetlus ära lõpetada ja rahatrahv kohaldamata jätta.“

Pärt lisas, et sõltuvalt probleemist ja rikkumise tunnustest, koostavad Ameti teenistujad ka teateid, märgukirju. „Lisaks reageerivad nad vajadusel ka ettekirjutustega, et kohustada rikkujaid tarvitusele võtma meetmeid prügistamise lõpetamiseks või tekkinud tagajärgede likvideerimiseks,“ selgitas ta. „Tulenevalt korrakaitseseaduse § 26 lg 1 nõudest Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuete mittetäitmisel, on Ametil õigus koostada ettekirjutus ja määrata sunniraha, mille igakordse kohaldamise ülemmäär on korrakaitseseaduse § 28 lg 2 kohaselt 9600 eurot.“

Pärti hinnangul tuleks tõsta inimeste teadlikkust prügi seadusliku käitlemise võimalustest. „Prügi tuleb viia jäätmejaama,“ rõhutas ta. „Samuti on võimalus kasutada avalikke pakendipunkte, kui prügi klassifitseerub selle alla (klaaspakendi jäätmed, paber- ja kartongpakend, segapakend). Korteriühistutel, kelle konteinerite ja prügimajade ümbrustesse tekivad olmejäätmed, saavad korraldada jäätmete, sealhulgas suurjäätmete, äravedu sagedamini ja selliselt, et see oleks inimeste jaoks mugav ning võimalikult lähemal.”

Pärt lisas, et alati on võimalik tellida jäätmete lisavedu ning suurjäätmete ja ehitusprahi äravedu. “Tallinna linn korraldab ka ohtlike jäätmete ja kasutuskõlblike esemete kogumisringe,” lisas ta.

Kuhu oma jäätmed viia:

 

Tallinnas asuvate jäätmejaamade kohta leiab info siit: https://www.tallinn.ee/et/keskkond/jaatmejaamad-tallinnas

 

Tallinna Jäätmekeskuse leht: https://www.prugi.ee/portal/

 

Pakendite tagasivõtmist korraldavad OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO).

Info ja asukohad: https://pakendiringlus.ee/ ; www.eto.ee ; https://tvo.ee/

 

Riiete kogumismahutid ja annetuskohad: https://www.tallinn.ee/et/keskkond/riiete-kogumiskohad

 

Kuhuviia abiga vabaned kergelt asjadest mida enam ei vaja: https://kuhuviia.ee/

 

Lisaks korraldavad erinevad linnaosad erinevate jäätmete erandkorras äravedusid nt sügiseti lehekottide (mahalangenud puude lehed) äravedu, jõulukuuskede kogumine ja äravedu ning muu sarnane.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.