“Suvel tekivad inimestele tihti imelikud lööbed, viirushaigused, mis tüsistuvad bakteriaalsete põletikega ja esineb ka erinevaid traumasid,“ loetles perearst Le Vallikivi arste üllatavaid probleeme, mis mingil põhjusel inimestel just suviti esile kerkivad. “Inimene on näiteks õlaliigese ära nihestanud, sest tantsis naisega, kukkus ja naine kukkus talle veel omakorda otsa. Mis see põhjus on, et just suvel selliseid asju rohkem ette tuleb, ei oska ma öelda.“

Tavalistest probleemidest on Vallikivi sõnul suviti ikka kõige levinumad kuumast ilmast tulenevad vaevused. „Eelkõige muidugi vanematel, krooniliste haigustega, inimestel on kuumaga väga raske,“ ütles ta. „Igasugused südame-veresoonkonna probleemid, südame rütmihäired ja väga paksudel inimestel on jube raske.“

Vallikivi rõhutas, et kuumade ilmadega peaks mõistlik inimene üldse kodus püsima ja välja kuuma kätte poleks vaja ronida. „Seda on arstikülastustest märgata, et vanem inimene on siiski mõistlik ja alalhoidlik, kui väljas on hirmsad ilmad, siis ta pigem väldib väljas käimist,“ märkis ta. „Paljud ütlesid ise seda, et nad käivadki oma asju ajamas õhtuhämaruses.“

Kergemate kuumast tulenevate vaevuste puhul aitab Vallikivi hinnangul kõige paremini ikkagi kodune ravi. „Palju vedelikku juua, magada, puhata, pikali olla, et enamasti teevad need ikkagi asjad korda,“ õpetas ta. „Kui on mingisugused kroonilised haigused ägenenud tänu sellele, et ilm on palav, näiteks on südamepuudulikkus süvenenud, siis loomulikult saame neid raviskeeme korrigeerida, et natukenegi kompenseerida seda, et ilm on hirmus palav.“

Praegune ilm veel tervisele suureks ohuks ei ole

Erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novaku sõnul praegune palav ilm inimeste tervisele veel ohtlik ei ole. „Eelneva laine ajal olid küll mõned üksikud patsiendid, kes olid tõesti kuumarabandusega saanud tõsised tervisehäired,“ ütles ta. „Üks nendest ka suri intensiivravis, nii et ohvreid on olnud küll meie haiglas, mis on puhtalt kuumarabandusest tingitud.“

Novak rõhutas, et kuumarabandus on raske ja kriitiline seis, kus toimuvad organismis eluohtlikud muutused nagu näiteks neerupuudulikus ning inimese seisund võib väga kiiresti halveneda ja isegi kui kiiresti raviga alustada on suremus päris kõrge. „Rahvas arvab, et kui mul päikese käes istumise järgselt natukene pea valutab, käib ringi või, või on naha peal põletus, et see on kuumarabandus. See ei ole üldse ligilähedanegi sellele.“

Kõige haavatavamad patsiendid on Novaku sõnul vanurid, kes on palavas toas näiteks kukkunud ja jäänud kuumas toas, kus aknad kinni, lebama. „Siis võib kehatemperatuur pikaks ajaks üle 40 kradi tõusta,“ märkis ta. „Samuti insuldi saanud inimesed, või alkoholijoobes inimesed, kes on jäänud päikse kätte lebama mitmeteks tundideks kuskil rannas näiteks. Siis nad saavad tugevad organikahjustused ja see võibki surmaga lõppeda.“

See kui laps mängib rohkem kui pool tundi õues ja tal pärast pea valutab või näiteks oksendab, siis see ei ole Novaku kinnitusel veel kuumarabandus – see on tavaline elu. „Rahvasuus räägitakse ka päikesepistest, kuid see ei ole diagnoos,“ märkis ta. „Kui inimene rumalasti ilma peakatteta näiteks kuskil ehitusel päev otsa tööd teeb ja vedelikku ei tarbi, siis muidugi on halb olla.“

Konditsioneeri puhul väldi pidevat temperatuuride suurt vaheldumist

Kuumade ilmadega otsivad inimesed sageli leevendust konditsioneeridest, kuid kliimaseadmed võivad endaga samuti tervisemuresid kaasa tuua.

Novaku sõnul tuleb konditsioneer nõnda seadistada, et inimesel endal mugav oleks olla ning siinkohal pole vahet, milline see temperatuur täpselt on. „Probleem on temperatuurivahetuse kiiruses,“ selgitas ta. „Ehk siis, kui on temperatuuride vahemik suur ja keha asub ühest kohe teise keskkonda.“

Novak tõi näiteks autosõidu. „Näiteks istute päikese käes ja siis istute autosse, mis on külm,“ selgitas ta. „Kui õues on 30 kraadi ja autos näiteks 15 kraadi, siis temperatuurivahe on 15 kraadi ning organismi jaoks muutub see vahe sekundiga. Hingasite enne kuuma õhku ja nüüd külma. Nii, sõitsite maanteel tund aega külmas, astute välja ja jälle on kuum, siis istute uuesti tagasi.“

Küsimus ongi Novaku sõnul selles, et mida suurem temperatuuri vahe ja mida sagedasemad temperatuurikõikumised on, seda enam tekitab see organismis immuunsuse langust, mis disponeerib inimese igasugustele külmetushaigustele. „Kurk hakkab valutama või pea hakkab valutama ja nii edasi,“ rääkis ta. „Nii et veel kord, ei saa soovitada ja öelda, et töökohal tuleks temperatuuri sättida 21 kraadi või 18 kraadi. Vahet ei ole, küsimus on selles, kui tihti inimene käib ühest toast teise, kus on suur temperatuuride ja niiskuse vahe.“