"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinnas on toimetulekutoetuse saajate arv enam kui kahekordistunud (1)
22. juuli 2022
Foto: Pixabay

Tallinnas on toimetulekutoetust käesoleva aasta kuue kuuga makstud 5,7 miljonit eurot, samas kui möödunud aasta samal ajal oli toetust makstud 2,4 miljonit eurot.

Ühtekokku on tänavu taotlusi esitatud 15 044 ja abi saanud peresid on 6096. Mullu samal ajal oli toetuse taotlusi esitatud 8111 ja peresid oli 1943. Nii on võrreldes eelmise aastaga makstud 3,3 miljonit enam, taotlusi on esitatud kaks korda rohkem (6933 avaldust enam) ja toetust saanud peresid ligi kolm korda ehk 4153 võrra rohkem.

Tallinna abilinnapea Betina Beškina märkis, et toimetulekutoetuse saajate arvu kasv oli prognoositav ja siin ei ole peamiseks põhjuseks üksnes Ukrainast saabunud sõjapõgenikud. „Üheks teguriks on kindlasti möödunud aastast kasvanud elektri- ja küttehinnad, sellest tingitud üldine elukallidus ja teisalt, käesolevast aastast tõstsime Tallinnas ka toimetulekutoetuse maksmisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärasid. Nii tekkis aasta algusest kõrgemate eluasemekulude piirmääradega paljudel inimestel, kes varem elasid näiteks toimetulekutoetuse piirimail – õigus ja võimalus toetusele,“ tõdes Beškina. „Ei ole kahtlustki, et hinnatõus mõjutab kõiki, aga eeskätt halvendab see vähekindlustatud inimeste olukorda.“

Toimetulekutoetus on rahaline abi puuduses inimesele või perele, mis tagab minimaalsed vahendid igapäevaseks eluks (toit, ravimid, riided, eluasemekulud jms) ning mida taotletakse kohalikust omavalitsusest. Toimetulekutoetust on õigust saada inimesel või perel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir pere esimesele või ainsale liikmele 200 eurot, igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot.

Toetuse saamiseks tuleb abivajajal esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle territooriumil tegelikult elatakse (sissekirjutus ei ole seejuures oluline). Avaldusele tuleb lisada eluruumi kasutamise õigsust tõendav dokument (omandit tõendav dokument või üürileping), jooksval kuul maksmisele kuuluvad eluasemekulude arved (üüriarve, elekter, gaas jms) ning antud pinnal elavate pereliikmete sissetulekuid tõendavad dokumendid.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

maksumaksja
23. juuli 2022 13:32
Tervise- ja tööminister Peep Peterson avaldas eile Äripäeva raadiosaates «Kuum tool» mõtteid maksude muutmise kohta. «Mõtleme selles suunas, et sotsiaalmaks muutub tulumaksutaoliseks ja kolib võib-olla töötaja reale, ja kindlustuskate jookseb siis kõikide tulude pealt,» avas Peterson oma kaarte. Praegu on koalitsioon kokku leppinud, et maksutõusu ei tule, ja seda kinnitas ka Peterson ise, öeldes, et see on arutelu järgmiste valitsuste tarbeks. Samas võimaldaks Petersoni plaan tekitada olukorra, kus ühendatud sotsiaal- ja tulumaksu võib koguda kõikide tulude pealt, kust seda praegu ei tehta, näiteks dividendid või üüritulu. «Midagi taanilikku selles asjas hakkab olema, Taani kogub kõik tulumaksuna ja ei nimeta neid eraldi,» ütles Peterson. https://majandus.postimees.ee/7567810/oleg-gross-on-uhes-asjas-peep-petersoniga-nous