"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
SEB Euroopas ostetakse hetkel gaasi pea ükskõik mis hinnaga (1)
23. juuli 2022
Kuvatõmmis

SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo sõnul tekitab lisaks muudele teguritele gaasi hinnasurvet soov enne talveperioodi võimalikult palju varuda – ehk hetkel ollakse Euroopas nõus gaasi ostma peaaegu ükskõik mis hinnaga.

“Kuna ainus “vaba” tarnekanal on veeldatud maagaas (LNG), makstakse Euroopas gaasi eest rohkem kui mujal. Kuna hetkel on Euroopa nõus maksma rohkem kui teised, võib tekkida puudujääk mõnes teises maailma piirkonnas,” kirjutas Sillasoo SEB blogis. 

Võrreldes 2021. aasta algusega, on gaasi börsihind tema sõnul änaseks kerkinud üle 370 protsendi ning jõudnud tasemele 170 eurot megavatt-tunni kohta.

“Võrreldes 2019. aastaga on tänaseks Venemaa gaasitarnete maht vähenenud üle kahe kolmandiku, mis tähendab, et Venemaa osakaal jooksvate mahtude põhjal on langenud ligi 10 protsendile Euroopa kogumahust. LNG osakaal on aga drastiliselt tõusnud ning on ligi 30 protsenti mahust ning alates veebruari lõpust on LNG tarned olnud maksimaalse vastuvõtuvõime lähedal suurema osa ajast,” tõi ta välja.

Tarbimine on Sillasoo sõnul olnud eri aastaaegadel erinev, näiteks suviti on olnud gaasi tarbimine Euroopas keskmiselt 8 teravatt-tundi päevas, ent talvel 22 teravatt-tundi päevas. See tähendab, et  ligi 35 protsenti kogu aasta jooksul tarbitud gaasi kogusest on seotud otseselt Euroopa talviste vajaduste katmisega. 

“Esimese poolaasta gaasi tarbimise andmete põhjal on näha, et Euroopa peale tervikuna on tarbimine vähenenud ligi 8 protsenti võrreldes 2017–2021 keskmisega. Samal ajal kui näeme, et tarbimise vähenemine on toimunud enamikes riikides, on protsentuaalselt enim vähenenud tarbimine Baltikumis ning Põhjamaades,” märkis Sillasoo.

Euroopa gaasivarude ja -infrastruktuuri ülesehitus ei ole tema sõnul mõeldud pikaajaliselt asendama jooksvaid tarneid, sest peamine eesmärk on olnud toimida puhvrina ja sesoonsuse tasandajana. “Soojemal suveperioodil täidetakse tüüpiliselt mahutid eesmärgiga neid samu varusid järgmisel talvel kasutada. Osaliselt on vaja kasutada mahuteid ka selleks, et ilma varudeta muutuksid osad tarnekanalid tiputarbimise ajal pudelikaelteks ning gaasi ei jõuaks Euroopasse kohale vajaminevas koguses,” selgitas ta.

Varude täituvus on Sillasoo kinnitusel viimastel nädalatel hoogsalt kasvanud ning on lähenenud sama kuupäeva keskmisele tasemele. 10. juuli seisuga oli Euroopa gaasimahutites kokku 689 teravatt-tundi gaasi, mis moodustab 62 protsenti maksimaalsest mahutavusest, samal ajal kui Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks mahutite täimise 80 protsendi ulatuses 1. novembriks. See tähendab, et hetkel on puudu 200 teravatt-tundi gaasi.

Gaasi olemasolu ja varude ennustamine eesolevaks talveks on Sillasoo sõnul praegusel hetkel üsna tänamatu tegevus, kuna muutujaid on sedavõrd palju – regionaalsed pudelikaelad, tarnete kindlus ehk kui palju tuleb Venemaalt ning millisel määral jõutakse täiendavad LNG võimekusi lisada ning kolmandaks tarbimise hulk.  

“Üldiselt annavad stsenaariumid üsna selge pildi – juhul, kui järgnevatel kuudel gaasi tarnemahud ei kasva, peab tarbimine olema tavapärasest madalam. Arvestades juba toimunud tarbimise vähenemist, võib piisata samas tempos jätkamisest, kuid sellisel juhul võib muutuda täiendav tarnete vähenemine olukorra veelgi keerulisemaks,” tõdes ta.

Gaasi hind mõjutab Sillasoo sõnul olulisel määral ka elektrihinda. “Kuna gaasist toodetakse jätkuvalt elektrit ning see on hetkel kõige kallim elektri tootmise viis, on gaasielektrijaamad hinnakujundajad. Sellest tulenevalt võivad elektri börsihinnad jääda kõrgeks pikemaks ajaks, kui ei leita lahendust võtta kasutusele alternatiivseid allikaid ning suruda gaasielektrijaamad erinevate tootmisüksuste pingereas kaugemale,” selgitas ta.

Baltikum ja Soome toimib Sillasoo sõnul täna gaasituru vaates ühise ja teatud määral isoleeritud piirkonnana. Pärast Venemaalt gaasi ostmise lõpetamist, on hetkel Baltikumil ja Soomel üks suur tarnekanal – Klaipeda LNG terminal aastase võimsusega 39 teravatt-tundi. Lisaks avati hiljuti ühendus Poola ja Leedu vahel.

“Meie piirkonna ainus gaasvaru asub Lätis, Inčukalnsis. 10. juuli seisuga oli Inčukalnsi hoidlas 10,34 teravatt-tundi gaasi ning varude maht kasvab aeglases tempos. Seda arvestades võib eeldada, et sügisene varude maht võiks jääda vahemikku 13–16 teravatt-tundi. Kuigi praegu on varude maht üle keskmise võrreldes sama ajaga eelnevatel aastatel, siis kasvu tempot arvestades võib sügisene varude maht jääda alla tavapärase keskmise,” nentis Sillasoo ning toonitas, et seetõttu on igasugune täiendav LNG vastuvõtuvõimekus Paldiskis, Soome Hankoo või Inkoo terminalide näol tarnekindluse jaoks oluline.

Baltikumi ja Soome aastane tarbimine on Sillasoo andmetel olnud suurusjärgus 67 teravatt-tundi. Esimesel poolaastal oli piirkonna tarbimine kokku 24 teravatt-tundi, mis on 35 protsenti vähem kui keskmine tarbimine perioodil 2017–2021.

“Kõigi nelja riigi puhul on näha, et tarbimine on olnud tavapärasest väiksem juba aasta algusest alates. Seetõttu võib olla madalam tarbimine seotud kõrge gaasi hinnaga, mis on pannud inimesed ja ettevõtted otsima alternatiive juba enne sõda,” märkis ta.

Võttes arvesse tarnekanalite, tarbimistrendide ja varude seisu on Sillasoo hinnangul tõenäoline, et maagaasi osas tuleb talv tavapärasest keerulisem. Milline täpsemalt, ei ole veel teada, kuna muutujaid on liiga palju – mis juhtub Venemaa tarnetega, kui külm on talv ning kui edukalt suudetakse leida alternatiivseid energiaallikaid. 

“Pikas perspektiivis on üha selgem, taastuvate energiaallikate lisamine aitab olukorda tervikuna leevendada ning on hea valik mitmekesistada tootmist ning sõltuvust fossiilsetest energiakandjatest, mille kättesaadavus võib mõnel hetkel kujuneda suureks väljakutseks,” võttis Sillasoo kokku.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
23. juuli 2022 21:40
Eks Euroopal tule süüa nüüd parema puudusel neid omaenda rumalasusest kasvatatud kibedaid vilju ainsaks lohutuseks vaid võimalus sealjuures vähemalt Putinit süüdistada nagu kõigis muudeski viimasel ajal läänemaailma tabanud hädades.