"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Roomet Sõrmus Põhitoiduainete käibemaks peab langema, toiduainete kiire hinnakasv toob kaasa nõudmisi käibemaksu alandamiseks (1)
23. juuli 2022
pollumajandus.ee

Peame käibemaksumäära langetamist oluliseks eriti nüüd, kus toiduainete hinnad on kiiresti kasvanud ja võivad veelgi tõusta. Põllumajanduskoda on läbi aastate korduvalt teinud ettepaneku põhitoiduainete käibemaksumäära langetamiseks, kuid kahjuks pole sellega varasemad valitsused arvestanud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Põllumajandus-Kaubanduskoda pooldab põhitoiduainete käibemaksumäära langetamist sarnaselt enamuse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kus toiduainetele rakendatakse soodsamat käibemaksumäära. EL-is ei rakenda toidule soodsamat maksumäära lisaks Eestile vaid kolm liikmesriiki.

Toit on Eesti leibkondade eelarves moodustanud kõige suurema osa. Statistikaameti andmeil on toidule kulunud 21% väljaminekutest. Tarbijahinnaindeks tõusis juunis aasta varasemaga võrreldes 22 protsenti, sealjuures toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hind üle 19%. See paneb tarbijad tõsise surve alla ja sunnib tarbimisotsuseid üha hoolikamalt kaaluma.

„Paraku tähendab see ka, et tarbija hakkab eelistama odavamat toitu, mis tihtilugu on kas imporditud või madalama kvaliteediga. Näiteks lihatoodete puhul teeb ligi 45% ostjatest valiku ainult ja ainult hinna põhjal. Nende jaoks on kauba päritolu ja ülejäänud parameetrid teisejärgulised,“ rääkis Sõrmus.

Kuna jaeketid ostavad tema sõnul sisse võimalikult soodsa hinnaga kaupa ja imporditud toidu hinnatase on paljudel juhtudel madalam kui Eestis, siis võib eeldada, et import siinse kiire inflatsiooni tingimustes ainult suureneb. „See aga mõjutab nii kohalike ettevõtete hakkamasaamist, tarbijate hakkamasaamist, tervislikust toitumisest ja muudest teguritest rääkimata.“

Hinnatundlik kodumaise eelistus

Eestimaalased eelistavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. Konjunktuuriinstituudi toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid käsitlev 2020. aasta uuring toob välja hinnatundlikkuse olulisuse – 50% vastanutest pidas hinda väga tähtsaks. Kodumaisust pidas toidu ostuotsuse tegemisel väga oluliseks 33% vastanuist. Kodumaist päritolu toitu eelistas 2020. aastal osta 74% vastanutest. Uuring toob välja, et kodumaise toidukauba eest ei olda enamasti nõus maksma kõrgemat hinda võrreldes importtoiduga. Lisaks ei saa paljud pered niigi soovikohast toitu endale lihtsalt lubada.

Eesti on samal ajal Euroopas üks väheseid riike, kus toidule ei kehti madalamat käibemaksu. Veelgi enam, Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid. Paljudes teistes riikides on kehtestatud väga madal või EL-iga liitumisel kokku lepitult suisa nullkäibemaks, mis seab Eesti ettevõtted ja tarbijad väga ebasoodsasse olukorda. Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib värsketele puu- ja köögiviljadele, mida kasvatatakse ka Lätis, 5% käibemaks. Lätis on välja rehkendatud, et käibemaksumäära alandamine 21%-lt 5%-le tähendas tarbijate jaoks ligi 12% soodsamat hinda.

2020. aastal olid Eestis toiduhinnad 96% EL-i keskmisest, samal ajal, kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82% EL-i keskmisest. Seega olid toidu hinnad meie jaoks juba enne hinnašokki suhteliselt kallid. Need on aga jätkuvalt tõusmas. „Selleks, et tarbijad ei kannataks, peaks põllumajanduskoja hinnangul Eestis toidu käibemaksu määra umbes poole võrra langetama,“ kinnitas põllumajanduskoja juht.

Maksulangetus jõuab hindadesse

Eestis on toiduainete jaekaubanduses omavahel konkureerimas 6-7 suuremat kaubandusketti, mistõttu võib konkurentsi selles valdkonnas pidada üsna tihedaks. Nii võib ka eeldada, et käibemaksumäära langetamise mõju jõuaks ka tarbijateni. Kaupmeeste esindajad on avalikult kinnitanud, et sellises konkurentsiolukorras langetaksid kaupmehed hindu, kui madalam maksumäär seda võimaldaks.

See võimaldaks toetada tervislikku ostukäitumist, parandada kodumaiste tootjate konkurentsivõimet ja leevendada karmi hinnatõusu. Eesti toidutootjad tegutsevad ELi siseturul, seega on ettevõtjatele oluline, et oleks tagatud ühesugune majanduskeskkond. „Igasugune erinevus mõjutab otseselt meie toidutootjate konkurentsivõimet, mida pärsib niigi meie ettevõtete ja tootmismahtude suhteline väiksus. Valitsev olustik loob soodsa pinnase impordi suurenemiseks ning vähendab Eesti tootjate konkurentsivõimet veelgi,“ möönis Sõrmus.

Esmaspäevasel parlamendi erakorralisel istungil andis Riigikogu Keskerakonna fraktsioon üle eelnõu langetada toiduainete käibemaks üheksale protsendile. Keskerakonna sõnul on erakordselt kõrge ja inimeste toimetulekut mõjutava inflatsiooni tingimustes riigi kohustus oma inimestele erinevate meetmetega appi tulla.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
23. juuli 2022 12:15
Põhitoiduainete käibemaks peab langema, toiduainete kiire hinnakasv toob kaasa nõudmisi käibemaksu alandamiseks. Käibemaksu alandamine ei too mingit tulemust hindade kasvule vaid lisatulu ärimeestele, sest käibemaks on maks, mis makstakse ettevõtjale tagasi ja käibemaksu maksab lõppkokkuvõttes kinni lõpptarbija ehk eraisik, kes kaupa tarbib. Turg paneb lõpuks asjad paika kui mingit kaubaartiklit lihtsalt enam ei osteta või ostetakse minimaalselt, mis ettevõtjale enam sisse ei too ja ta lõpetab tootmise.