Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
sirje potisepp Toiduliit on toiduainete käibemaksu langetamisel äraootaval seisukohal (1)
26. juuli 2022
Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp. Foto: Scanpix

Võib juhtuda, et käibemaksu alandamise mõju jääb üürikeseks. Paari kuu hinnavõidu söövad ära inflatsioon ja jaekettide juurdehindlused. Hinnad tõusevad taas ja eelarve kasumlikkus langeb. See ei aita ei vaeseid ega riiki,“ kommenteeris Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ettepanekuid alandada seoses kiire hinnatõusuga toiduainete käibemaksu üheksale protsendile.

Maksukärped vähendavad ka eelarvetulusid ja meie eelarve on praegu suure surve all. „Siin on vaja väga sügavat analüüsi, mida käibemaksu langus ikkagi kaasa toob,“ ütles ta.

Toiduliit soovib näha arvutusi, kust võetakse saamata jäänud tulu tagasi. Et see ei tähendaks jälle niisugust asja, et riik ühe käega annab ja hiljem mitme käega muudelt teenustelt või kaupadelt tagasi läbi erinevate maksutõusude hakkab võtma.

„Käibemaksu alandamist tegelikult ei ole võimalik kontrollida. Eriti ajal, kui tootmise hinnad jätkuvalt tõusevad. Juba praegu teame, et kaubandusketid tõstavad hindu ka nendel toodetel, mille hindu tootjad polegi veel tõstnud. Eriti just välisomanikele kuuluvad jaeketid,“ selgitas Potisepp.

Unustada hea elu

Tema sõnul ei pruugi planeeritud kasu ja abi tarbijateni tegelikult jõudagi. Samas maksulaekumised riigieelarvesse vähenevad. „Kui Toiduliidu poole sellise tõsise eelnõuga pöördutakse, soovime näha mõjude analüüsi ning kindlasti arutame teemat ka Toiduliidu liikmetega,“ kinnitas ta.

Potisepa meelest oleks tõhusam jätkata hinnatõusude tasaarveldamist otse sotsiaaltoetuste kaudu. „Ja on aeg vähemalt mõneks ajaks unustada hea elu, millega oleme harjunud, sest olukord on väga pingeline. Peame olema valmis selleks, et toodete valik väheneb, peame olema valmis säästma.“

Toiduliidu juhi sõnul saavad inimesed ise selles olukorras palju ära teha, lõpetades näiteks toidu raiskamise. „Toidu raiskamine on Eestis jätkuvalt üsna suureks probleemiks. Aastas visatakse Eestis ära ligikaudu 84 000 tonni toitu, mille maksumus on üle 160 miljoni euro. Peame olema valmis ja õppima elama volatiilsuse uues reaalsuses,“ märkis ta.

Toidukorv mõjutab elukvaliteeti

Seevastu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus on pidanud käibemaksumäära langetamist oluliseks eriti nüüd, kus toiduainete hinnad on kiiresti kasvanud ja võivad veelgi tõusta. „Põllumajanduskoda on läbi aastate korduvalt teinud ettepaneku põhitoiduainete käibemaksumäära langetamiseks, kuid kahjuks pole sellega varasemad valitsused arvestanud,“ on ta kinnitanud.

Juunis kallines konjunktuuriinstituudi andmetel toidukorvi maksumus aastases võrdluses 18 protsenti. Kui viimastel aastatel on toidukorvi kallinemine jäänud maksimaalselt kahe euro piiresse, siis tänavu suurenes maksumus rohkem kui 14 euro võrra.

Viimased uuringud näitavad, et hinnaralli mõjutab oluliselt ka toidukaupade tarbimist. Inimeste ostukorvis kasvab soodushinnaga ja odavamate toodete osakaal, mis omakorda avaldab mõju elukvaliteedile. Eestimaalased eelistavad kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
26. juuli 2022 13:08
Käibemaksu langetamine langetab hindu vaid mõneks ajaks ja minimaalselt. Käibemaksu langetamisest saavad kasu vaid käibemaksukohustuslased. Käibemaksu maksab alati kinni lõpptarbija ehk tavaline ostja.