"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Tallinn lubab lõpetada haljasalade nudimise (0)
27. juuli 2022
Foto Ilja Matusihis

Tallinna linn on hakanud kuulama järjest valjemalt kostvaid hääli, mis nõuavad, et muru ei niidetaks igal pool regulaarselt paari sentimeetri pikkuseks, vaid et jäetaks mõni koht ka niitmata, vahendab BNS. 

Abilinnapea Vladimir Svet rääkis, et sel suvel on haljasalade niitmist vähendatud kõige põuasemal ajal. “Teiseks, uutes teehooldushangetes, mille me paari nädala eest välja kuulutasime, on ette nähtud võimalus eeskätt südalinnas niitmissagedust muuta. Plaan on selline, et kui need hanked on omadega lõpule jõudnud, hakkab linn linnaosade kaupa üle vaatama, kus on sellised alad, mida võiks niita natuke vähem, ja millistel aladel tuleb säilitada senine hooldusintensiivsus,” ütles Svet.

Ta leidis, et üldiselt võiksid inimesed ka ise endale teadvustada, miks ühes või teises kohas muru sagedamini niidetakse. “Kui näiteks mõnel platsil on inimesed harjunud pidevalt koertega jalutama või lapsed mängivad muru peal palli, siis seal on ilmselt põhjust sagedamini niita, et inimestel oleks mugav selliseid platse kasutada. Aga seal, kus pole mingit otsest vajadust madala muru järele vaatame, kas edaspidi on vaja nii tihedalt niita,” selgitas abilinnapea.

Kalarannas spetsiaalsed niidutaimed

Sveti sõnul mõeldakse pikemas perspektiivis ka sellele, et lisada murule mingeid taimi, mis üldpildi paremaks muudaksid. “Kui räägime elurikkusest, siis elurikkus tähendab rohkemat kui lihtsalt niitmisest loobumine või harvem niitmine. See tähendab ka seda, et sinna tuleb teatud kultuure lisada ja neid ka hooldada,” ütles Svet.

Suurepärase haljastuse näide on äsja avatud Kalaranna promenaad. “Kalarannas pole lastud lihtsalt suvalisel taimestikul kasvada. Sinna istutati spetsiaalseid niidutaimi, mida on vastavalt hooldatud. Ja selleks, et kogu see asi elaks, tuleb alasid ka edaspidi hooldada. Nii et see on kokkuvõttes keerulisem küsimus kui lihtsalt niitmine või mitteniitmine, aga meil on igal juhul plaanis üldist niitmise mahtu vähendada. Samuti mitmekesistada haljasalade taimevalikut,” lubas Svet.

Keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Tarmo Sule sõnul toimub praegu erinevate koolkondade ja kultuuride kokkupõrge. “Linnaosavanemad räägivad, kuidas nende poole pöördutakse alati, kui kuskil mõni väheke pikem rohututt püsti on, ja nõutakse, et keegi tuleks ja selle ära niidaks. Praegu on sobiv aeg senist olukorda muuta ja eks me läheme muutustega kaasa,” ütles Sulg.

Liigirikkus on ka linnas oluline

“Praegu, kui teeme rohealade hooldamise lepinguid järgmiseks seitsmeks aastaks, oleme mõningaid järeleandmisi teinud. Et muru kõrgus võiks olla suurem ja erinevate alade niitmine võiks olla diferentseeritum. Aga nagu iga uue asja puhul, tuleb ka siin inimestele selgitada, miks seda tehakse, sest väga paljud ei taha kohe sellega kaasa tulla. Ikka kurdetakse, et väikesed koerad upuvad muru sisse ära ja puugid levivad ja on veel mingid muud hädad,” ütles Sulg.

Kristiine linnaosa vanema Jaanus Riibe sõnul on tänavu mitmes Kristiine pargis jäetud mõni nurk niitmata. “Ja mulle tundub, et sel aastal on niitmise kohta vähem kaebusi kui varasematel aastatel. Võib-olla on asi ka selles, et oli suur kuumaperiood, aga võib-olla tõesti hakkavad inimeste seisukohad niitmise osas muutuma,” arvas Riibe.

“Liigirikkus on ka linnas kindlasti väga oluline ja tänavu oleme lihtsalt mitmele poole lilli juurde istutanud, et me ei näeks ainult rohupinda, vaid rohelus oleks mitmekesisem,” lisas ta.

Tallinna uus heakorra eeskiri seda enam ette ei kirjuta, kui kõrge võib muru koduaias olla.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.