Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
INTERVJUU Riina Sikkut: muretsema peaks järgmise talve pärast, see tuleb omaette takistusjooks (1)
28. juuli 2022
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Foto: Ilja Matusihis

„Kui selle talve elame gaasivarude põhjal veel üle, on kevadeks need varud läbi ja küsimus on hoopis järgmises talves, kuna siis on baas veel kehvem,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut intervjuus Pealinnale. „Kehvem nii vaimse tervise, gaasivarude kui ka finantsressursside mõttes. Et kuidas mitte sellele, vaid järgmisele talvele vastu minna, tuleb omaette takistusjooks.“

Pealinn uuris värskelt majandus- ja taristuminister Riina Sikkutilt, milliste plaanidega minnakse järgnevale kaheksale kuule vastu ning mida arvab ta hetkel kõige põletavamatest majandusteemadest. Kuidas saame võidelda inflatsiooniga? Kuidas on plaanis aidata inimesi energiakriisist tulenevate suurte küttearvetega ja mida üldse oodata eelolevast talvest?

Uuel valitsusel on sisuliselt loetud kuud, et enda eesmärke ellu viia. Mida sellise lühikese ajaga ära saab teha?

Paljud on üllatunud, et võrreldes varasemate koalitsioonilepetega on praegune minimalistlik ja selge fookusega, milleks ongi julgeolek, toimetulek, sealhulgas ka energiahüvitised ja eestikeelne haridus. Ajaaken, et ka ära teha need asjad, mis kirja said, on ühelt poolt ambitsioonikas, aga koalitsioonilepe on ikka realistlikult selle mõttega kirja saanud, et need on võimalik ära teha järgmise kaheksa-üheksa kuu jooksul. Ja kui mitte ära teha, siis vähemalt astuda pikk samm selles suunas.

Need pikaajalised eesmärgid puudutavad näiteks siis taastuvenergeetikat ja hariduspoliitikat, et pikaajaliselt ka õiges suunas liikuda. Kõik need tavapärased asjad, mis on sellised stampelemendid olnud koalitsioonilepetes, seda ei ole. Ei ole kultuuri, tervishoidu, kõigi valdkondade sellist pikka vajaduste kirjeldust, vaid ongi fookus sellel, mis on võimalik ära teha. Kõik see, mis praeguses julgeolekuolukorras, kui ka hinnatõusu olukorras tunduvad kõige prioriteetsemad asjad.

Asusite majandus- ja taristuministri kohale keerulisel ajal. Kuidas hindate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi varasemat tööd ja kas panete ka mõne uue tuule puhuma?

Ma ise arvan, et on hea, kui tegemist on ausa kaubaga. Sa tead ette, milline see portfell on, et selles osas ei ole kellelgi kahtlust, et ongi keerulised ajad – talv tuleb raske, nii energiajulgeoleku kui energiakandjate hinna osas. Need on väga kriitilised teemad ja seega saabki teadlikult teha otsuse, et kaheksa kuu jooksul on vaja need asjad ära lahendada. On vaja paratamatult seista selle eest, et Eesti huvid oleks kaitstud, inimeste kodud oleksid soojad ja keegi endale üle jõu käivat koormat ei peaks kandma.

Seista on vaja selle eest, et Eesti huvid oleks kaitstud, inimeste kodud soojad ja keegi ei peaks endale üle jõu käivat koormat kandma.

Ei ole seda üllatust, et asud ametisse ja siis vaatad, et oi milline jama siin lahti on! Mul endal ei ole mingisugust muret, kuna need asjad olid ette teada. Ma olen ka palju kasutanud seda paralleeli, et kui on kriitilises seisus patsient, siis keegi ei eelda, et arst ütleb, et oih see tundub nüüd hirmus, ma võib-olla ikkagi ei võta seda ülesannet enda peale. Kui sa annad endast parima, siis see on see, mida oodata saab ja samamoodi on poliitikas. Öelda, et meil on keerulised ajad või raske portfell – ei tea, kas meie seas on üldse kedagi, kes seda kanda tahaks, oleks mõnevõrra kummaline minu meelest ja nii valijate kui Eesti alt vedamine tervikuna. Arusaadavalt poliitikas ei saa teha ainult endale mugavaid ja lihtsaid valikuid, vaid tuleb teha seda, mis parasjagu laiemalt vajalik on. Me ei räägi ei erakonna ega inimese enda huvidest.

Täna on Eestis ja Euroopas laiemalt peamisteks majanduslikeks probleemideks energiakriis ja inflatsioon. Kuidas teie hinnangul need kaks probleemi üksteist mõjutavad või võimendavad ning kas on üldse võimalik üht ilma teiseta lahendada?

Eks energiakriis ja sõda seda hinnatõusu meil tagant lükkavad. Raha on rohkem ja tarbimissoovi on rohkem kui seda energiat, mida me kätte saame. Eestis, kus majanduses tervikuna on energiaroll suurem kui mõnes teises riigis ja samamoodi ka inimeste ostukorvis, tabab meid see kütuste hinnatõus, eluaseme kulude tõus meie inimesi valusamalt. Nii et nad on selgelt omavahel seotud.

Pikas plaanis, niikaua kui energia puudujääki ei lahendata, aga siin Baltikumi piirkonnas ei ole võimalik odavad elektrit saada, peame me tegelema nii sellega, et meil oleks seda energiat. Aga lühiajaliselt peame tegelema ka sellega, et kuna neid võimsusi ei ole võimalik üleöö rajada ja energia on kallis, et siis inimeste toimetulek löögi alla ei satuks.

Inflatsiooni juurpõhjuseid on mitmeid. 10 pluss aastat tagasi alanud rahatükk, tarneahelate ümberkorraldamine koroona ja sõja tõttu ja ka gaasikraanide kinnikeeramisega seotud teemad – kõik need on sellised asjad, mida Eesti valitsuse otsusega ei muuda. Inflatsiooni oluliselt vähendada Eesti valitsus ei saa. See mida teha saab, on selle mõju leevendav ja see tähendab nii alampalga tulumaksuvabastust, perehüvitisi, energiahüvitiste paketti kütteperioodiks. Need otsused, mida valitsus tegi, on kõik suunatud sellele, et inimesed selle keerulise talve üle elaks.

Mainisite kütuse hinda, mis samuti hoogsalt tõusnud. Kuidas suhtute Raivo Vare seisukohta, et meie kütuseturul valitseb kartell?

Eesti ajakirjanduses on ka väga huvitavaid lugusid olnud sellest, kuidas Eesti kütusehinnad ja maailmaturu hinnad liiguvad. Vahepeal on see seos olemas ja vahepeal justkui ei ole seda seost olemas, eriti kui muutus peaks olema tarbijale kasulikumas suunas. Seda prognoosida, millises mahus aktsiisilangetus tarbijani jõuab, on keeruline teha, eriti arvestades diisli puhul, kus maksimaalne mõju on viis senti liitri kohta. Praeguse hinna puhul see viis senti liitri kohta on nii väike, et kui maailmaturuhind peaks tõusma, siis see hinnatõus sööb aktsiisilangetuse mõju kohe ära. Nii et suures plaanis seda võitu keegi oma rahakotis ei tunne.

Aga see, milline seis kütuseturul on, ma arvan on üks põnev teema alustava konkurentsiameti juhile. Eks ta selline turukonkurentsi teema on, et kas küsimus on praegu analüüsis, hindamises või mingites sekkumismeetmete rakendamises, selles osas mina praegu küll kommenteerida ei oska.

Keskpanga hinnangul on Eesti elektri hinnatõus seletamatult suur ja elektri inflatsiooni võimalik ülehindamine vajaks suuremat tähelepanu. Millega seletada, et elektribörsi Nord Pool hinna ja tarbijahinnaindeksis kajastuva tarbijatele müüdud elektrihinna vahel on tugev vastuolu?

Samamoodi, ma ise ei ole üle arvutanud ega ei võta küll mingisugust poolt, et kes siin eksis. Aga ma arvan, et võib-olla ongi see küsimus statistikaametile. Eks nad on sinna sisse vaadanud, et mis on need loogilised selgitused sellisele olukorrale. Seda, et see hinnatõus on suur ja see mõju inimeste toimetulekule ja rahakotile on olemas, seda ei vaidlusta keegi, aga konkreetses numbris ja komakohas on küsimus.

Paljud majanduseksperdid on öelnud ja mainisite ka ise, et inflatsiooni puhul on paljud erinevad põhjused sellised, mis tulenevad Eestist väljastpoolt ning ei olegi meie poolt otseselt lahendatavad. Küsiks veel kord, et mis üldse on meie võimuses?

Tõesti, selliseid valitsuse otsuseid, mille puhul olulist ja pikaajalist mõju inflatsioonile oleks, ei oska kohe ette näha. Need teoreetilised lahendused, mis tähendavad mingisugust hindade kontrolli, need ei ole minu arust Eestis ühiskondlikult aktsepteeritavad. Need ei ole midagi sellist, mida me praeguses olukorras reaalselt kaaluks. Reaalselt on minu meelest selgelt küsimus leevendusmeetmetes. Need suured numbrid praegu ehmatavad kõiki.

Nüüd minu meelest on küsimus ka selles, et kui sellel aastal hinnad on juba rohkem kui viiendiku võrra tõusnud, siis järgmise aasta inflatsioon jääb numbrites ilmselt oluliselt tagasihoidlikumaks. Aga see ei tähenda, et muret ei ole, sest isegi kui inflatsioon on järgmisel aastal viis protsenti, siis see tähendab, et niigi 22 protsenti kõrgemad hinnad kasvavad veel viie protsendi võrra, ehk siis hinnatõus on endiselt väga olulise mõjuga.

Võib-olla meil tekib hinnatõusuga võlts kergendustunne, et 22-st on saanud viis, nüüd läheb küll elu paremaks!

Võib-olla meil tekib selline võlts kergendustunne, et oh 22-st on saanud viis, nüüd läheb küll elu paremaks! Seejuures aru saamata, et tegelikult suurel osal inimestest ei ole neid ressursse, et selle aasta hinnatõusuga niisama ilma palgatõusuta ja toetusmeetmeteta toime tulla. Kui need niigi kõrged hinnad veel viis protsenti kasvavad, siis see olukord kergemaks kellegi jaoks ei lähe.

Kahekohalised ja 20 pluss inflatsiooninumbrid, nii Eesti kui tegelikult ka Euroopa keskpanga prognooside järgi kaovad ära ja tulevad oluliselt madalamad numbrid asemele. Aga ka see indikeerib väga kiiret edasist hinnatõusu ja juba niigi kõrgustesse tõusnud hindade edasist kasvu.

Eesti Panga president Madis Mülleri sõnul tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei annaks. Milline on teie seisukohalt õige lähenemine ja kompromiss inimeste toimetuleku toetamise ja majanduse jalul püsimise jaoks?

See on muidugi täiesti õige, et iga lisaeuro, mis me tarbimisse suuname, annab oma panuse nõudluse kasvu ja kui meil on mure selles, et pakkumispool ei tule järgi, siis kahtlemata tekib hinnatõusu surve. Aga kui me oleme olukorras, kus me räägimegi inimeste toimetulekust, et eluaseme kulud on kasvanud, toiduainete kulud on kasvanud, siis need ei ole kulud, mille puhul inimene saab otsustada, et oh tead ootan siin paar kuud, äkki see hinnatõus vaibub ja siis ostan oma igakuise toidu. Need on kulud, mida ei saa edasi lükata või asendada.

Siin tõepoolest tekib inflatsiooniline surve, aga see ei ole piisav põhjus, et need kulud tegemata jätta ja selline see aus seis siin ongi.

Kuidas on plaanis toetada neid ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid, kelle puhul inflatsioon on mõjutanud reaalselt võimalust otseses mõttes leiva peale vorsti panna?

Seda, et tööl käiv inimene võiks oma palgaga paremini ära elada ja et kui inimene teenib alampalka, ehk 654 eurot bruto kuus, siis ma arvan, et ei ole kellelgi küsimust, et tõesti selle summaga, kahekümneprotsendise hinnatõusu tingimustes, on keeruline toime tulla. Nii et alampalk, mis tõuseb 500 euro pealt 654-ni pakub uuest aastast leevendust madalamat palka teenivatele inimestele ja tegelikult selle maksimaalse kasu saavad kõik kelle palk on kuni 1200 eurot.

Ja siis lisaks lastetoetused, nii esimese ja teise lapse toetuse tõus, üksikvanema toetuse tõus, kui ka vast kõige olulisem, tõuseb ka lasterikaste perede toetus. Samamoodi lastega seotud kulud on paljuski sellised, mille puhul sa ei ütle, et nojah, see jope jäi nüüd väikseks, vaatame kui hinnad alla tulevad, siis ostame järgmise numbri. Ka lastega seotud kulud on sellised, mille puhul nende vältimine ja edasilükkamine on sageli võimatu. Lisaks veel ka juba eelmise valitsuse ajal kokku lepitud 50 eurot ühekordse toetus eakatele ja uue aasta alguses tuleb erakorraline pensionitõus.

See, et eraldi taotlust esitada pole vaja, peaks energiatarbijate kasuks mängima.

Energiahüvitiste puhul erinevalt eelmisest aastast, kus inimene pidi kõigepealt arve tasuma ning siis tagantjärgi arvete ja tšekkide alusel hüvitist taotlema, siis seekord hüvitis tuleb automaatselt. Inimene ei pea kõigepealt arve ära tasuma, vaid juba arvel kajastub see hüvitis. Inimene tasubki kohe väiksema arve. Hinnalagi on 80 eurot megavatt-tunni kohta ja sellest edasi 80 protsenti hüvitab riik. Kaugkütte puhud mahupiiri ei ole, gaasi puhul on mahupiir 2000 ja elektri puhul 2600 kilovatt-tundi kuus. See on heldem skeem võrreldes eelmise aastaga, nii hinnalae kui mahu mõttes ja see, et eraldi taotlust esitada pole vaja peaks energiatarbijate kasuks mängima.

Kas saan õigesti aru, et hüvitised saavad olema lausalised, mitte suunatud ning ei sõltu inimeste või leibkondade sissetulekust?

Jah, ainult mahupiirang on selleks, et kui tegemist on tõesti väga suure eratarbimisega või et palju ruutmeetreid basseini või mis need värvikad näited on toodud ajakirjanduses ka, et seda tõesti ei hüvita. Aga tegelikult me analüüsidest ka näeme, et inimesed elavad palgapäevast palgapäevani ka olukorras, kus nad ei teeni ainult miinimumpalka. Neid peresid, kes eluaseme ja energiakulude kasvu tingimustes peavad tegema valusaid valikuid ja enda elu ümber korraldama, on palju rohkem kui ainult madala palga teenijad. See hüvitise selline automaatne andmine ja see mugavus, et inimene ei pea arvet ette ära tasuma ning hüvitist tagantjärgi saama, vaid juba maksab madalama arve, see kaalub üles selle täpsema sihtimise.

Et seda, et me hakkame üksikjuhtude põhjal otsustama ja vaatama, et kui palju pinda ja sissetulekut leibkonna liikme kohta, katsetati eelmisel aastal. Sel aastal tundus tõesti mõistlikum ja õiglasem teha tõepoolest väiksem suunamine, aga see tagab laiema abi kõigile Eesti leibkondadele.

Milliseks kujuneb eesootav talv võrreldes mullusega?

Hüvitiste mõttes, arvestades seda, mis koalitsiooniläbirääkimistel kokku sai lepitud, siis kahtlemata inimestel saab olema lihtsam. Aga kui me vaatame, et sõda kestab edasi ja gaasihind on tõusnud sellistesse kõrgustesse, mida ka kevadel veel ette ei osatud prognoosida, siis tervikuna ei ole olukord kuidagi parem. Ja kuna koroonakriis, energiakriis ja sõda on niimoodi järjest teineteise peale tulnud, siis isegi kui inimesed kasutasid oma sääste või mingisuguseid muid ressursse, et seda esimest koroona-aastat üle elada, siis paljuski need ressursid on ammendatud.

Talv tuleb kahtlemata raske, samas kevadega võrreldes on gaasi osas olukord parem kui loodeti ja mahutid on täitunud suuremas mahus kui kardeti. Kui selle talve me gaasivarude põhjal elame veel üle, on kevadeks need varud läbi ja küsimus on hoopis järgmises talves, kuna siis on see baas veel kehvem. Nii vaimse tervise mõttes, gaasivarude mõttes ja finantsressursside mõttes. Et kuidas, mitte sellele, vaid järgmisele talvele vastu minna, tuleb ka omaette takistusjooks.

Lõpetuseks, milline õhkkond valitses Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel? Kas oli tunda üksmeelt või pigem tõrksat suhtumist Lõuna-Euroopa riikidelt, nagu näiteks Hispaania, kelle gaasitarbimine on pigem kasvanud?

Jah tõesti, nii energiaallikad, mida riigid kasutavad kui viimaste aastate trendid tarbimise osas, ongi olnud väga erinevad. Eks seal pinget oli, aga osaliselt ka seetõttu, et see otsus oli oluline. On väga erakordne, et üksmeelele jõuti nii lühikese aja jooksul, sellises teemas – nii vabatahtlikute kui siduvate eesmärkide seadmises kõigile liikmesriikidele ja seda veel energeetikas, mis seni on olnud ikkagi siseriiklik küsimus suuresti.

Euroopa ei ole valmis kogu maailma gaasi, ükskõik mis hinnaga, kokku ostma.

See otsus oli erakorraline, tempo oli erakorraline ja eks seda eelkõige seetõttu, et kõik said aru, et kuigi me räägime gaasist, siis tegelikult me räägime Venemaale selle sõnumi saatmisest, et meid ei ole võimalik energiaküsimustes lõhestada. Me oleme ühtsed. Me oleme valmis tegema valusaid otsuseid mitmete liikmesriikide jaoks gaasi tarbimise osas. See gaasi tarbimise vähenemine, mis kokku lepiti, ületab mahtu, mida Venemaalt Euroopa tervikuna saab. Ehk siis, et kui Venemaalt gaasi ei tule, siis selle 15 protsendise vähenemise puhul on võimalik gaasiga varustatus tagada.

Teiseks oli eesmärk saata turgudele sõnum, et Euroopa ei ole valmis kogu maailma gaasi ükskõik mis hinnaga kokku ostma. Me hoopis pingutame selle nimel, et tarbimist vähendada, et seda hinnatõusu survet maailmaturult maha võtta. Kuna see arusaam oli olemas ja toetus tegelikult Ukrainale ka väga tugev, siis seetõttu see kokkulepe tehti. Aga tõesti, liikmesriigid on erinevas olukorras ja saadi ka erandeid. Näiteks Hispaania puhul, et kui tõesti viimase aasta tarbimine on oluliselt kasvanud, siis nõuda vähendamist viimase viie aasta keskmise suhtes 15 protsenti ongi ebaõiglane. Tuligi läbi rääkida ja liikmesriigid üldiselt mõistsid, et kokkuleppele jõudmine on oluline.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
27. juuli 2022 21:47
Riina Sikkut: muretsema peaks järmgise talve pärast, see tuleb omaette takistusjooks. Ütleks, et palju mula, vähe villa. Kes peaks muretsema ja kes takistusi ületama? Ega ometi valitsus oma megapalkadega? Olen kindel, et meeletu hinnatõus on valitsuse teadlikult tekitatud. Kui hinnad alla lähevad, saab valitsus vähem maksutulu ja ettevõtted vähem kasumit. Neile on kasulik hindasid tõsta kuni ostujõu piirini. Vaatame siis kui kõrgele hinnad tõusevad kuni osta suudetakse. Juba mõned ettevõtjad hädaldavad, et kaupa ei osteta. Varsti ostetakse vaid hädavajalikku või kolitakse siit üldse minema ja migrantidele tehakse väravad valla.