"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Tööinspektsioon: mida läbipaistvamad ja selgemad on töötingimused, seda väiksem võimalus on töövaidluste tekkeks (1)
29. juuli 2022
Foto Scanpix

„Näiteks võimaldab katseaja pikenemine haiguselehel või puhkusel viibitud aja võrra mõlemale poolele täiendavat aega, et selgusele jõuda, kas antud töötaja sobib konkreetset tööd tegema ja kas see töö sobib ka töötajale,“ selgitas Tööinspektsiooni nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva. „Tööandjale lisandub rohkem kohustusi ja töötajale rohkem õigusi, kuid kasu muudatustest on kindlasti mõlemale poolele.“

Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil 2022, aga tööandjatel oleks mõistlik juba praegu selleks kuupäevaks valmistuma hakata.

Silva sõnul laiendatakse 1. augustist 2022 jõustuvate muudatustega töötajate õigusi. „Näiteks nähakse ette töötaja õigus taotleda sobivaid töötingimusi ning kaitse ebasoodsa kohtlemise eest,“ ütles ta. „Töötajate teadlikkuse tõstmise ja töötingimuste piisava läbipaistvuse eesmärgil laieneb andmete hulk, millest tööandja töötajat enne tema tööle asumist peab teavitama. Lisaks hõlmab muudatus katseaja regulatsiooni.“

Silva hinnangul on töötajate teadlikkus oma õigustest märgatavalt väiksem, kui see olla võiks. „Kehtima hakkav teavituskohustuse laiendamine aitab seda probleemi lahendada,“ märkis ta. „Näitena võib tuua tööajakava muutmise. Tööajakava muutmine eeldab tavapärastel juhtudel poolte kokkulepet. Samas esineb praktikas tihti olukordi, kus tööandja teeb muudatused ühepoolselt ära ja üksnes teavitab sellest töötajat.“

Sellises olukorras tuleks Silva sõnul töötajal muudatustega mittenõustumisel esimesel võimalusel sellest tööandjale teada anda. „Paljud töötajad aga ei tea, kas tööandja võib ühepoolselt tööajakava muuta või mitte,“ nentis ta. „Seetõttu ei väljenda nad ka keeldumist, millest tööandja omakorda järeldab, et töötaja on muudatusega nõustunud. Jõustuvate muudatustega tekib tööandjatel aga kohustus tööajakava muutmisest töötajat teavitada.“

Katseaeg pikeneb, kui töötaja ei saa tööl käia

Üks olulisi aspekte, mida seaduse muudatus puudutab, on Silva kinnitusel katseaja regulatsioon. „Katseaja pikenemise osas võib välja tuua, et tulenevalt kohtupraktikast ei pikene katseaeg praegu kehtiva regulatsiooni alusel ajal, mil töötaja tööülesandeid ei täitnud, näiteks kui töötaja viibis haiguslehel,“ selgitas ta. „Nõnda on tekkinud olukordi, kus teatud juhtudel, kui haigusleht kestis pikalt, ei olnud tööandjal võimalik töötaja sobivust ametikohale hinnata ja tuli seetõttu tööleping üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, mis tegelikult ei pruukinud olla kummagi poole huvides. Seaduse muudatusega katseaeg pikeneb aja võrra, mil tööülesannete täitmine on takistatud töötaja poolt, eelkõige kui töötaja on ajutiselt töövõimetu või kasutab puhkust. Samas on pooltele soovi korral jäetud võimalus vastupidises kokku leppida.“

Silva rõhutas, et juba hetkel kehtiv töölepingu seadus näeb ette töötaja teavituskohustuse. „Muudatusega laiendatakse üksnes andmete hulka, millest tuleb töötajat teavitada,“ märkis ta. „Tööandja halduskoormust silmas pidades kehtib uutest tingimustest teavitamise nõue vaid nende töötajate puhul, kes asuvad tööle alates 1. augustist, kui just enne muudatuste jõustumist ettevõttes töötav töötaja eraldi nende andmete esitamist ei nõua.“

Silva sõnul aitab seaduse muudatus vähendada töövaidlusi. „Lisaks näeb muudatus ette, et andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval,“ lausus ta. „Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb seda teha ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Muudatuste kohene kirjalikult fikseerimine aitab vältida arusaamatusi ja võimalikke vaidlusi töötingimuste üle. Näiteks saab nõustamiskogemuse pinnalt öelda, et tihti tekib töötajatel küsimusi olukorras, kus pooled on suuliselt kokku leppinud tööülesannete muutmises, töötaja on tööülesandeid täitma asunud ning teinud seda pikema aja vältel, kuid üks hetk mõtleb ümber ning soovib tugineda siiski töölepingus sätestatule, kuna on arvamusel, et suuline kokkulepe ei kehti.“

Tööandja peab andma selgemat tagasisidet

Silva lisas veel, et tööandjal on edaspidi kohustus töötingimuste muutmisest keeldumisel andma selgemat tagasisidet. „Kui töötaja taotleb tööandjalt sobivaid töötingimusi, näiteks töötamist tähtajatu töölepingu alusel või täistööajaga, aga tööandja keeldub, peab ta edaspidi keeldumist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates,“ selgitas ta. „Kuid ka siinkohal on arvestatud tööandja lisakoormusega – nimelt kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sobivate töötingimuste taotluse, peab tööandja vastama üksnes ühele taotlustest.“

Osaliselt läheb aga Silva sõnul lihtsamaks ka tööandja elu. „Samas on säte, mis lausa kergendab tööandja teavituskohustust juhul, kui töötaja töötab väikese töökoormusega,“ märkis ta. „Nimelt ei pea alatest 1. augustist tööandja töötajat töötingimustest kirjalikult teavitama, kui töötajaga kokkulepitud ja tegelikult töötatud tööaeg ei ületa keskmiselt kolme tundi nädalas nelja järjestikuse nädala jooksul. Kui tööleping kestab üle kahe nädala tuleb tööleping siiski kirjalikult esitada.“

Silva kinnitas, et seaduse muudatusest on igal juhul kasu kõigile osapooltele. „Tööandjale lisandub rohkem kohustusi ja töötajale rohkem õigusi, kuid kasu muudatustest on kindlasti mõlemale poolele,“ lausus ta. „Näiteks võimaldab katseaja pikenemine haiguselehel või puhkusel viibitud aja võrra mõlemale poolele täiendavat aega, et selgusele jõuda, kas antud töötaja sobib konkreetset tööd tegema ja kas see töö sobib ka töötajale. Üldiselt võib ka öelda, et mida läbipaistvamad ja selgemad on töötingimused, seda väiksem on võimalus töövaidluste tekkeks.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

temaatik
29. juuli 2022 14:42
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120039716/toooigus-muutub-tooandjatelt-nouab-see-hulga-lisasamme/kommentaarid