Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
intervjuu Eesti majanduskasv ja palgaralli toob kaasa vaesuspiiri tõusu (0)
01. august 2022
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar. Foto Tervise Arengu Instituut

Arenenud tööstusriikide organisatsiooni OECD hiljutises raportis kirjutati, et Eesti vähendab juba 2023. aastaks vaesust praeguselt 22 protsendilt 15 protsendile. Statistikaameti uuringud aga toovad välja, et viimastel aastatel on vaesuse vähenemine Eestis toimunud vaid komakohtade võrra. Kuidas selle vaesusega paberil ja tegelikus elus siis lood ikka on?

Vastab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar

„Eesti 2020“ strateegia seadis eesmärgiks vähendada Eesti elanike suhtelist vaesust 15%-ni. Eesmärk seati siis kui majanduslangusest tulenevalt oli suhtelise vaesuse määr 2009. aastal vähenenud 15,9%-ni. Seejärel aga suhtelise vaesuse piir ning suhtelise vaesuse määr taas suurenes. Ehk suhtelist vaesust ja suhtelise vaesuse piiri mõjutab lisaks riigi sotsiaalse kaitse tegevustele ka majanduse olukord.

Ehk siis majanduskasv tõstab vaesuspiiri.

Ühest küljest tähendab majanduskasv seda, et suureneb tööhõive ja töise tulu suurus ning see aitab elanikke suhtelisest vaesusest välja. Teisalt aga toob majanduskasv ning palkade suurenemine kaasa vaesuspiiri tõusu. Majanduslanguse olukorras, nagu näiteks 2009. aastal, võib nii toimuda vastupidine muutus – töötuse suurenemisel ja sissetulekute vähenemisega langeb vaesuspiir ning sellega koos väheneb suhtelise vaesuse määr.

Kas Eestil on eesmärgiks vähendada suhtelist vaesust 15 protsendile 2023. aastaks? “Eesti 2035” kavas on see eesmärk seatud alles aastaks 2035.

„Eesti 2035“ strateegia eesmärgiks on vähendada Eesti elanike püsivat suhtelist vaesust. Strateegia loomisel oli elanikkonna püsiva suhtelise vaesuse määr 16,7% (2018. aastal) ning 2035. aasta eesmärgiks seati, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 15,6% (eesmärk võrdne või väiksem kui 15,6%).

Kuidas seda vaesust ikkagi mõõdetakse?

Vaesuse mõõtmisel kasutatakse Eestis erinevaid näitajaid. Lisaks sellele, et hinnatakse absoluutset ja suhtelist vaesust, analüüsitakse ka püsivaesust. Kui perioodnäitajana on kasutusel suhtelise vaesuse määr (konkreetse aasta jooksul allpool vaesuspiiri elavate elanike osatähtsus), siis pikemaajalise vaesuse mõõtmiseks püsiva suhtelise vaesuse määr.

Kui suhtelise vaesuse määr näitab, kui paljudel jäi vaadeldud aasta jooksul sissetulek suhtelise vaesuse piirist allapoole, siis püsiva suhtelise vaesuse hindamisel vaadatakse, kui paljudel jäi nelja aasta jooksul sissetulek vaesuspiirist madalamaks nii viimasel vaadeldud aastal, kui veel kahel sellele eelnenud kolmest aastast. Sarnaselt suhtelisele vaesusele, hinnatakse ka püsivat absoluutset vaesust.

Kui suhteline vaesus näitab sissetulekute jaotuse ebaühtlust ühiskonnas ehk milline on sissetuleku suurus võrreldes elanikkonna keskmisega, siis seda, kui paljudel jääb sissetulek allapoole miinimumtasemest, näitab absoluutne vaesus.

Eestis on seega palju suhteliselt vaeseid inimesi, üle 270 000?

Suhtelise vaesuse määr näitab Eesti elanike osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek jääb konkreetsel aastal allapoole suhtelise vaesuse piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides on suhtelise vaesuse piiriks 60% elanikkonna netosissetulekute mediaanist.

2020. aastal oli suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus (2019. aastal 611 eurot kuus). Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. 2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220 eurot kuus.

Vaesuse vähendamise eesmärke on veel mujalgi kirja pandud?

Lisaks Eesti 2035-s seatud püsiva suhtelise vaesuse vähendamise eesmärgile on vaesuse vähendamine üks Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärkidest. Heaolu arengukava 2023–2030 sihtide seas on nii absoluutse vaesuse vähendamine kui ka suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Täpsemalt on kasutatavaks näitajaks suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, mis näitab sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ning seda kui palju on neid, kes elavad mittetöötavates leibkondades või kelle sissetulek ei ole piisav, et võimaldada teatud kestvus- ja püsikaupu või osaleda teatud tegevustes. Konkreetne sihttase on kokkuleppimisel ning selle juures arvestatakse, et Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärke vähendada 2030. aastaks suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate elanike arvu EL-is kokku vähemalt 15 miljoni võrra.

Paberil on eesmärgid suured ja üllad. Aga milliseid konkreetseid tegevusi selleks tehakse või plaanitakse?

Nii vaesuse ennetamiseks kui vähendamiseks on vaja väga erinevaid tegevusi. Ühelt poolt on vaja ennetada vaesusesse langemist ja teisalt aidata neid, kes on juba toimetulekuraskustesse sattunud. Seejuures on olulised erinevate valdkondade tegevused: vaesuses elavate elanike osatähtsust mõjutavad ühelt poolt tööhõivet ja töötasu suurenemist soodustavad meetmed, kuid ka tööhõivet ja iseseisvat toimetulekut toetavad ning kulutusi vähendavad teenused.

Seejuures on ebavõrdsuse ja ebasoodsamas olukorras inimeste toetamisel olulised erinevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega seotud tegevused. Teiselt poolt mõjutavad vaesuse ulatust erinevate sihtrühmadele makstavad toetused ja hüvitised. Ka näitas alampalga uuring, et alampalgal on oluline mõju sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisele.

Ometi näitavad statistikaameti uuringud suhtelise vaesuse vähenemist viimastel aastatel. Millest see on tingitud?

Elanikkonna suhtelise vaesuse määr ei ole viimasel kahel uuritud ehk 2019. ja 2020. aastal oluliselt muutunud (vastavalt 20,7% ja 20,6%). Alates 2012. aastast on elanikkonna suhtelise vaesuse määr olnud 20–22% vahel.

Kuigi elanikkonna suhtelise vaesuse määr ei ole oluliselt muutunud, siis on näha olulist vaesuse vähenemist laste seas, kuid ka töötute ja pensioniealiste seas. 2020. aastal oli alla 18-aastaste laste suhtelise vaesuse määr 15,5%, kuid 2018. aastal oli see 17,2% ning veelgi varem, nt 2015. aastal oli see 18,6%. Sarnaselt laste vaesuse vähenemisel on vähenenud ka tööealiste ehk 18-64-aastaste elanike suhteline vaesus. Laste vaesust on mõjutanud nii nende vanemate töötasu kui ka erinevad lastega leibkondadele makstavad toetused ja hüvitised.

Ja kuidas on vaesusega lood vanemaealiste ja töötute seas?

Võrreldes 2017. aastaga on oluliselt vähenenud ka 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määr: 46,4%-lt 2017.aastal 40,6%-le 2020. aastal. Seejuures on viimastel aastatel suurenenud nii rahvapension kui vanaduspension ning ka järgmisel aastal on pensionid suurenemas. Endiselt on vanemaealistest enim vaesusest ohustatud üksi elavad pensionärid.

Ka on 2020. aastal vähenenud töötute suhtelise vaesuse määr. Registreeritud töötute arvu suurenemisega kasvas ka töötuskindlustushüvitise määramiste arv ja osakaal kõigist töötutest. Lisaks tõusis 2020. aasta teises pooles esimese 100 kalendripäeva töötuskindlustushüvitise asendusmäär (50% asemel 60% eelnevast sissetulekust).

Kuidas aitab soolise palgalõhe vähendamine kaasa suhtelise vaesuse vähendamisele?

Vastab sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.

  • Soolise palgalõhe vähenemine on kindlasti seoses suhtelise (ja ka absoluutse) vaesuse näitajaga, sest teenitav palk ja töötasud mõjutavad töötavatel inimestel leibkonna kogutulu suurust ning tulevikus vanemaealistel pensioni suurust ning seega inimeste toimetulekut ja vaesust.
  • Tallinna Ülikooli REGE palgalõhe uuring on välja toonud, et näiteks töötasu alammäära tõus võiks palgalõhe vähenemist kiirendada, samuti mõjuda positiivselt suhtelise ja absoluutse vaesuse vähendamisele.
  • Samas peab märkima, et töine sissetulek pole vaesuse määra kujunemisel ainus tegur, vaesuse määra arvestamiseks oleva sissetuleku hulka arvestatakse ka näiteks sotsiaalseid siirdeid ehk toetusi ja hüvitisi. Ning leibkonna sissetulekuid mõjutab ka naiste ja meeste tööturul hõivatus üldiselt, seetõttu mõjutavad suhtelist vaesust lisaks palkade suurusele veel näiteks hõivenäitajad ja toetuste ja hüvitiste suurused.
  • Samuti on oluline välja tuua, et suhtelise vaesuse määr arvutatakse leibkonna põhiselt – arvesse lähevad nii leibkonnas elavate meeste kui naiste sissetulekud, palgalõhe on aga indiviidi põhine näitaja.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.