Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
fotod Ülemistele tulid jalgrattarajad, mis annavad ratturitele senisest rohkem ruumi, Lõõtsa ja Valukoja tänavad muutusid osaliselt ühesuunaliseks (1)
01. august 2022
Foto: Albert Truuväärt

“Ma arvan, et see projekt, mis on praegu Tallinna linna ja Ülemiste City koostöös alanud, on väga oluline samm selleks, et aru saada, kuidas on võimalik teha linna ilma suuremate investeeringuteta jalgratturite jaoks mugavamaks,” nentis Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Vaata galeriid (27)

Sveti sõnul annab asjaolu, et kogu selle projekti puhul pööratakse väga palju tähelepanu just kasutatavuse mõõtmisele ja andmete korjamisele, Tallinna linnale pärast võimaluse modelleerida, kuidas ühed või teised otsused võivad mõjutada inimeste käitumist ka väljaspool Ülemiste Cityt.

“Mis puudutab seda konkreetset kvartalit, siis me loodame, et tulevikus selline ajutine lahendus pigem leiab mingi püsivama ja süsteemsema väljundi, kus kõik liiklejate grupid tunneksid ennast piisavalt turvaliselt ja mugavalt,” märkis Vladimir Svet.

Linn omakorda panustab abilinnapea sõnul ka sellele, et ehitada kesklinna ja Ülemiste vahele – seal, kus Tartu maantee ristub Järvevana teega ja kus on praegu olemas üpris autokeskne viadukt – raudteekehandisse kaks kergliiklejatele mõeldud tunnelit, eesmärgiga siduda paremini Ülemiste linnak ja ülejäänud Kesklinna taristu.

“Me saame aru, et Ülemistel käivad tööl tuhanded inimesed ja mida rohkem neist inimestest otsustab kas jalgratta või ühistranspordi või jalgsi liikumise kasuks, seda parem on linnale tervikuna ja seda parem on ka Ülemiste linnaku jaoks,” sõnas Svet

Põhjalikud uuringud ja mõõtmised

“Ülemiste City rattateede projekt on oluline eelkõige seetõttu, et selle raames teostatakse väga suuri mõõtmisi, millest on suur abi ka linnale. Esmalt uuriti seda, millised on jalgrattakasutajate ootused sellele projektile ja mida peaks tegema, et arendada seal jalgrataste liikumist, teisisõnu tehakse seal nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset uurimust,” selgitas abilinnapea Madle Lippus. 

Nüüd asutakse liikumist abilinnapea sõnul monitoorima ja pärast viiakse taas läbi andmete analüüs, mille tulemusena tuuakse välja lõplikud tulemused. “Linna jaoks on see väga oluline, et me saaksime aru, mida üks selline linnakus tehtav suur muudatus tegelikult endaga kaasa toob ja see teadmine on väga väärtuslik,” tõdes Lippus.

1. augustil käivitus Ülemiste Citys koostöös Tallinna linnaga rattateede pilootprojekt, mis kestab esialgu kuni septembri lõpuni. Projekt aitab ka Tallinna linnal katsetada ja mõista, kuidas linnakeskustes tehtavad liikluskorralduse muudatused aitavad luua turvalist ja inimsõbralikku keskkonda ja milliseid edasisi andme- ja kogemuspõhiseid arendusi autovabaks liikumiseks Tallinnas ellu viia.

„Turvalised võimalused jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga liikuda edendavad tervist ning ühtlasi aitavad hoida loodust. Meie eesmärk on, et meeldiv linnaruum toetaks võimalusi elada ja liikuda aktiivselt, seda ka tänavaruumis töökoha lähedal,“ lisas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, kelle sõnul soovib linn liikuvuse kaudu toetada linlaste head vaimset ja füüsilist tervist.

Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega uurimustööd tehes on selgunud, et Ülemiste City linnaku inimesed istuvad päevas 5-8 tundi. See on aga kõrge terviserisk, kuna isegi üks tund trenni ei aita istumise mõju olematuks teha ning tervist toetada. Seetõttu testitaksegi koostöös Tallinna linnaga augustis ja septembris Lõõtsa ja Valukoja tänava osaliselt ühesuunaliseks muutmist, et läbi selle luua liikumisruum ratturitele ja tõukeratastega liikujatele.

Kahesuunaline jalgrattatee asub nii Lõõtsa kui Valukoja tänaval. Mõlemal tänaval on eraldatud üks autorada jalgratturitele.

Mugavad võimalused liiklejatele

„Tegemist on märgilise sammuga meie tulevikuvisiooni suunas, milleks on rohelisem linn ja autovaba linnaku süda, mis kuulub jalakäijatele ja ratturitele,“ ütles Ülemiste City innovatsioonijuht ja Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve.

“Koostöös linnatranspordiametiga bussiliikluse ümbersuunamist katsetades saame teada, kuidas ratturitele ja jalakäijate rohkem ruumi andes linnaku töötajad oma liikumisharjumusi ümber mõtestavad,” lisas ta. Velve loodab, et täna algatatud ja ka järgmiste füüsilist liikumist soosivate projektide abil tekib juurde mugavaid võimalusi erinevate liikumisviiside harrastajatele.

„Piloodi tarvis oleme koostöös Boltiga lisanud ka tõukerataste laadimise jaamasid, et oleks võimalik erinevaid liikumisviise kombineerida, tulles näiteks bussiga tööle ja minnes koju tõukerattaga,“ lisas Velve.

Samuti on ajutiselt muutunud liikluskorraldus autoga liiklejatele. Suur-Sõjamäe tänavalt pääseb linnakusse Keevise, Ääsi ja Sepapaja tänavate kaudu. Sissesõit on piiratud Lõõtsa tänavale Suur-Sõjamäelt ning Valukoja tänavale Keevise tänavalt. Lõõtsa ja Valukoja tänavatel on osaliselt ühesuunaline autoliiklus. Lisaks on läbipääs üle Valukoja ja Lõõtsa tänava ristmikult, kui sõita linnakusse Lõõtsa tänava lõuna poolt. Kõikidesse parklatesse ning hoonetesse on siiski ligipääs tagatud.

Selle aasta juunis Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori poolt linnakus läbiviidud uuringus selgus, et peamine liikumisvahend Ülemiste linnakusse tulemiseks on ülekaalukalt auto – seda kasutas enamasti 54% vastanutest, millele järgnesid ühissõidukid buss (23%), tramm (7%) ja jalgsi kõndimine (7%). Ülejäänud liikumisviiside osatähtsus peamise liiklusvahendina jäi alla 5%.

Autoliikluse kaart

Eesmärk vähendada müra ja saastetaset

“Meie eesmärgiks on suurendada kergliiklejate ja jalakäijate osakaalu kümne protsendini, et vähendada keskkonnas müra ja saastetaset. Pikem eesmärk on toetada Tallinn 2035 arengustrateegiat, et 2025. aastaks liiguks linnakusse ühistranspordiga, jalgsi või ratastega 50% inimestest ja 2035. aastaks 70% inimestest,” ütles Velve.

Autodega liiklejate arvu vähendamine aitab inimestele luua rohelisemat ja mitmekesisemat linnakeskkonda ning selleks on linnak loonud mitmeid võimalusi: eelmise aasta septembris avati ekspressbussiliin (Väike-Õismäelt läbi Mustamäe), paindlik trammiühendus kesklinnaga ning tulevikus ka sadamaga ja täna avatud rattateede pilootprojekt.

Alternatiivseteks ehk vahetevahel kasutatavateks liiklemisviisideks linnakus on peamiselt tõukeratas (22%) või jalgratas (21%), millele järgnevad üsna võrdse osakaaluga buss (19%) ja jalgsi kõndimine (18%) ning seejärel tramm (10%). Rongi kasutati nii enamasti kui alternatiivse liiklusvahendina ca 2%.

Seoses pilootprojektiga on bussiliinide 7, 15, 49 ja 65 liikumisteed ning bussipeatuste asukohad Ülemiste Citys muutunud 01.08.22-30.09.22. Lõõtsa tänava Dvigateli bussipeatus asub aadressil Keevise 10 ning Valukoja tänava Lõõtsa bussipeatuse asemel saab kasutada aadressil Valukoja 12 asuvat bussipeatust. Bussiliinide 64 ja 45 liikumistee jääb samaks.

Bussiliikluse kaart

Rattateede pilootprojekti aitab läbi viia Tallinna linn koos FinestTwinsi Targa Linna Tippkeskusega, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kui sotsid võimul
1. aug. 2022 15:31
Autosi vihkava marksismi edendamine jätkub