„Me ei ole tänaseni näinud neid põhjendusi, mille alusel otsustati Tallinna Haigla rahastamisest loobuda,“ ütles Tallinna linnasekretär Priit Lello. „Ehitamiseni oleks jõutud aastail 2023–2024, see oleks olnud majanduse elavdamise projekt majanduslanguse faasis. Praegu tulebki sellele ette vaadata ja mõelda.“

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon pidas täna erakorralise istungi, kus arutati valitsuse tehtud muudatusi Eesti taaste- ja vastupidavuskavas. Lisaks oli kõne all ka Tallinna haigla projekt.

Lello ütles, et plaan oli kindel ja paigas 30. juunini, mil linnavalitsus sai meediast teada, et valitsus on otsustanud nende plaani muuta. „Taastekava on pingeline ja see nõuab tähtaegade järgimist,” lausus ta. “Ei ole nii, et täna otsustan ühtemoodi, homme teistmoodi Eesti kõige suurema meditsiini koha pealt veel eriti. Meie arusaamise järgi oleks pidanud seda põhjalikult kaaluma.“

Linn püsis ajakavas

Linna arusaamise järgi liiguti projekti ajakava kohaselt. „Täpselt nii nagu olime kohustusi võtnud,“ märkis Lello. „Taasterahastuse kinnitatud ajakava nägi ette, et 2021. aasta neljandaks kvartaliks pidi olema läbi viidud projekteerimise riigihange ja leping sõlmitud – see kohustus on täidetud. Tallinna linn on riigihanke läbi viinud ja oleme võtnud rahalisi kohustusi kolmandate isikute eest.“

Samuti tõi Lello välja, et Tallinna haigla ehitus võiks leevendada tulevast majanduskriisi: „Ehitamiseni oleks jõutud aastail 2023–2024, see oleks olnud majanduse elavdamise projekt majanduslanguse faasis. Praegu tulebki sellele ette vaadata ja mõelda.“

Riigikontrolör Janar Holm lisas, et seisukohta ei kujundanud selle osas, kas Tallinna Haiglat on vaja või mitte. „Hindasime suurprojektide riske,“ lausus ta. „Kuna selle objektiga on seotud ka riik, siis on see eraldi meie tähelepanu all.“

Küsimused, mis tõstatati, on Holmi sõnul elementaarsed. „Kes kui palju maksab haigla ehituse eest? Kui vaadata, et Viljandi haigla ehitusel on hinnad tõusnud kordades, siis on ka Tallinna haigla kulu suurem,“ märkis Holm. „Kuidas jaotavad linn ja riik riske? Kus on taluvuse piir?“ „Kelle haigla see on? Riigi või linna oma? Mis on riigi roll selles? Kes ehitavad, kes vastutavad?“

Holm rõhutas, et nendes küsimustes tuleks kindlasti kokku leppida, enne kui projektiga edasi minnakse. „Sedavõrd suurte kulude puhul võiks olla selge enne, kui labidas mulda  läheb, kes vastutab, kelle oma see hoone on ja kuidas selle eest maksmine toimub,“ märkis ta. „Kas selleks on vaja projekt lõpetada? Ei. Seda saab kindlasti ka jooksvalt kokku leppida.“

Haigla ehitust võiks rahastada laenuga

Lello väitis, et Tallinna linn viib haigla projekteerimise lõpuni, et siis edasi vaadata, milliste vahendite eest seda ehitama asuda. „Avaliku sektori raha ei saa kasutada nii, et viskame raha prügikasti. Oht, et ehitus läheb kallimaks, on olemas, kuid see oht on ka kõigi teiste projektide juures.”

Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles, et Tallinna Haigla ehitamise kulu taastekavasse enam lisada ei saa ja riigieelarve strateegiasse ei mahu, kuid kaaluda võiks laenu võimalust. „Uut haiglat on aga vaja, et luua moodsad ravitingimused kogu Eestile,“ rõhutas ta.

“Oleme saanud rahandusministeeriumist kindla sõna, et taastekavasse ei õnnestu Tallinna Haiglat tagasi tuua, mis on viinud meid mõttele, et teeme koostööd ja otsime võimalikke uusi rahastusallikaid tulevikus,” ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on haiglat kindlasti vaja. Projekt tuleks Petersoni vaates viia etappi, kus juhul, kui tekib vajadus majandust elavdada, saaks riik võtta laenu ja ehitusprojektiga toetada majanduskeskkonda.

Rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas ütles, et taastekava muutmine oli iga liikmesriigi enda voli. “Need otsused ei tulnud Euroopa Komisjonilt,” lausus ta. “Valitsus hindas iga projekti eraldi. Riik oli võtmas siduvaid kohustusi ja sõlmimas hankelepinguid, seetõttu oli vaja hinnata, kas kõigega ikka saab jätkata või tuleb teha korrektuure.”

Tallinna Haigla kogumaksumuseks oli varasemate hinnangute järgi 585 miljonit eurot. Taasterahastust oli plaanis katta 280 miljonit eurot haigla maksumusest ja ülejäänud kulud oli Petersoni sõnul kavas jagada võrdselt linna ja riigi vahel.