Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Iga inimese kohta kogutud geeniinfo aitaks tõhusamalt ravida ja raha kokku hoida (0)
03. august 2022
Riigikogu arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov. Foto Scanpix

Vananeva rahvastikuga Eestis tuleks tervishoidu ja I samba pensioni rahastada peale tööjõumaksude ka varamaksudest,“ rääkis Riigikogu arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov.

Vananev rahvastik ja sellega kaasnev tervishoiu, pensioni ja pikaajalise hoolduse kulude kasv suurendavad tosina aasta pärast sotsiaalkaitse aastast puudujääki 2,5 miljardi euroni. Ka praegune valitsus ei ole selles vallas maksumuudatusi kavandanud. „Näiteks tervishoius on tähtis tegelda kulude ohjamisega,“ märkis Danilov. „Üks kasutamata võimalus selleks on nn tulemuspõhine rahastamine, ehk haigla saab raha ravitulemuse saavutamise eest, mitte läbiviidud protseduuride eest. See võiks aidata raviraha paremini kasutada, aga kindlasti on sellist süsteemi väga keerukas sisse seada ja juhtida,“

Rohkem kui 10 aasta perspektiivis aitab raviraha kokku hoida personaalne haiguste ennetus. Kõigil Eesti inimestel võiks olla hinnatud nende geneetilised haigusriskid ja ravimite vastunäidustused ja sellest siis saaks perearst juhinduda. Praegu on Eestis geenidoonoreid, kelle kohta seda infot on võimalik saada, vaid pisut üle 200 000 ning perearsti töölauale see info veel ei jõua.

Tervisekindlustus katku hoolduskulud
Seevastu pikaajaline hooldus vajab nn kõik ühes lahendust, mille üks nurgakivi peaks olema kindlustus. Näiteks Saksamaal katab kohustuslik tervisekindlustus ka pikaajalise hoolduse teenuseid.

Eestis on selliseks näiteks õendusabi ja koduõendus, mille kulusid haigekassa juba katab. Danilovi sõnul oleks üks võimalus laiendada ravikindlustuse katvust hooldusteenustele, otsides samas ravikindlustusele täiendavaid katteallikaid. „Kuna pikaajalise hoolduse vajadus sõltub üldjuhul eluviisist ja varasemast haigusloost, annaks tervishoiu ja hoolduse koos käsitlemine ka kulude säästu,“ ütles ta. „Eelmisel aastal läbi viidud pikaajalise hoolduse tuleviku arenguseires pakkusime täiendava katteallikana välja nn tagurpidi hüpoteegi, mis tähendab hooldusteenuste eest tasumise kinnisvara vastu võetava laenu abil.“

Kuid milliseid konkreetseid maksumuudatusi oleks ikkagi tarvis teha?

Danilovi meelest on kõigepealt oluline paika saada lähtekohad, et miks on maksusüsteemi vaja muuta. Kui Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu riikide võrdluses alumises kolmandikus, siis kas oleme valmis ühiskonnana ka avalike teenuse puhul leppima EL -i keskmisest madalama tasemega? „Kui jah, siis pole vaja midagi muuta. Kui mitte, siis vajame lisatulusid,“ märkis Danilov.

Järgmine küsimus on see, kas kiirem majanduskasv saaks tuua need lisatulud, mida vajame. Arvestasime ülalmainitud sotsiaalkaitse puudujääki selle järgi, et pikaajaline majanduskasv jääb 2-3% aastas. „Kas tegelik majanduskasv võiks usutavalt kujuneda sellest suuremaks?“ küsis Danilov ning selgitas: „Arvestada tuleb ka sellega, kas maksukoormuse jagunemist Eestis tunnetatakse ühiskondlikult õiglasena. Näiteks asjaolu, et platvormide vahendusel töötajad ei kanna sotsiaalkaitse kulukoormat samal määral nagu töölepingulised töötajad.“
Kolm stsenaariumit

Arenguseire keskus koostas eelmisel aastal kolm stsenaariumit, millest igaühes on erinevad lähtekohad maksumuudatusteks. Ühes stsenaariumis kaotati sotsiaalmaks ning hakati sotsiaalkaitset rahastama tulumaksust, seega kasvas nii üksikisikute kui ka ettevõtete tulumaksukoormus. Teises stsenaariumis leiti lisatulusid keskkonnamaksudest ja kolmandas varamaksudest. Seejuures ei suurenenud üheski stsenaariumis üldine maksukoormus rohkem kui 1,5% SKP-st.

„Väga tähtis on Eesti soodsa ettevõtluskeskkonna ja majanduskasvu potentsiaali säilimine, seega maksumuudatusi tehes tuleks ettevõtlusele negatiivseid otsuseid millegagi tasakaalustada. Ühe võimalusena pakkusime välja maksusoodustuse teadus- ja arendustegevusele,“ lisas Danilov.

Varamaksud on Eestis viis korda madalamad, kui EL-is keskmiselt, samuti on Eestis süvenemas varaline ebavõrdsus, tõi Danilov esile. Lisaks on majanduses tänu aastaid kestnud rahatrükile kujunenud olukord, kus passiivne tulu näiteks kinnisvara omamisest ületab aktiivset tulu, mida on võimalik teenida ettevõtjana tegutsedes. „Selline olukord õõnestab majanduse pikaajalist tootlikkust, kuna ressursside jaotus eri sektorite vahel kisub kiiva, näiteks tööstusesse jagub vähem.“

Need argumendid koos on üsna tugev signaal varamaksude suurendamise kasuks. „Samas tuleb arvestada, et peatselt toimuv maa ümberhindamine võib maamaksukoormust niigi juba suurendada. Nii et eks sellele teemale tuleb läheneda ettevaatlikult,“ möönis Danilov.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.