„Kõige suurem argument on ikka see, et ta on eelmise sajandi kõige vägevam ja õnnestunud maastikuarhitektuuri kunstiteos,“ ütles BFM kommunikatsioonidotsent Katrin Aava. „See väärib hoidmist ja isegi edasiarendamist. Nii suur maa-ala õnnestus terviklikult lahendada ja nii modernsel viisil. Seda tuleb ikkagi näha mälestusmärgina, mis tuletab meile iga päev meelde, milleks on õigusriiki vaja.”

Maarjamäe memoriaal on Kadrioru asumis Pirita tee ääres asuv mälestusmärk. Jää obelisk valmis Maarjamäel 1960. aastal, selle autorid olid arhitekt Mart Port ja skulptor Lembit Tolli. Kogu kompleks sai valmis 1975. aastal. Praegu on memoriaal sellises seisus, et inimestel on ligipääs piiratud. Mis saab sellest kompleksist edasi?

Küsimus Maarjamäe memoriaali tuleviku üle on taas üles kerkinud: on nii lammutamise kui kordategemise pooldajaid. „See ei kuulu meie maale ja seetõttu peaks selle maha võtma,“ märkis Andrus.

Ljudmilla ütles, et see tuleks korda teha. „Ta on juba sellises kehvas seisus, et peaks remontima,“ rääkis ta. „Ära remontida, et kõigil oleks ligipääs olemas siia tulla.“

Ülle sõnas samuti, et peaks mälestusmärgi peaks taastama. „See on ikka raske sõja läbielanud, kus on inimesed surma saanud ja sinna maetud,“ lausus ta.

Mall lisas, et memoriaal lisab linnaruumile ilu. „Mina arvan, et võiks taastada. Sellepärast, et ta on seal nii kaua olnud ja ta on seal ennast juba sisse töötanud – need kuusedki, mis seal kõrval, on juba suurteks puudeks kasvanud,“ rääkis ta.

Vägevam maastikuarhitektuuri kunstiteos

Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi “Balti laevastiku kangelasliku jääretke” auks. „Jääretke auks tehtud mälestusmärk oli ühe kapteni vastuhakk, kes ei olnud nõus oma laevu sakslastele ära andma,“ kirjeldas Aava. „Tegemist oli väga julge ja jõulise mehega.“

Mitmed kunstiteadlased on toonud välja kompleksi unikaalsuse. Selle loojad olid üle punameelsusest ja tegid nii maastikuliselt kui ka sümboolselt midagi, mida saab mitut pidi tõlgendada.

„Kuulsin juhuslikult, kuidas memoriaalist möödajalutavad isa ja poeg omavahel sel teemal vestlesid,“ rääkis Aava. „Poeg küsis isalt, et mis asi see on, isa vastas et mälestusmärk, mida on ilus vaadata mere poolt, siis on ta täiuslik. Isa lisas veel pojale vastates, et rahvakeeli on ta kellegi unistus.“

Aava sõnas, et seda tulebki näha mälestusmärgina. “Tegemist on mõjuvõimsa ja suure sõnumiga mälestusmärgiga,” lisas ta.

Linn soovib mälestusmärki päästa

Tallinna linn on alati väljendanud soovi Maarjamäe kompleks oma hallata saada ja see korda teha. Seni on see olnud raha taga. Praegu on Tallinn nõus selle korrastama oma kulu ja kirjadega.

„Maarjamäe memoriaal ei ole eeskätt koht, kuhu inimesed lilli toovad,“ ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. „See ei ole koht, kus korraldatakse paraade, miitinguid või ülistatakse nõukogude võimu. Tänapäeva tallinlaste jaoks on Maarjamäe memoriaal pigem vaba aja veetmise koht, osa sellest mereäärsest linnaruumist ja selleks peabki ta jääma.“

Praegu on kompleksi suurem ala maa-ameti käes ehk keskkonnaministeeriumi haldusalas. Kompleksi üleandmise peaks otsustama valitsus. Millal see küsimus valitsuse lauale jõuab, kahjuks täna ei tea.