Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Zelenskõi tänas Eestit toetuse eest: Eesti oli üks esimesi riike, kes toetas Ukrainat ka relvade tarnimise küsimuses (3)
04. august 2022
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Scanpix

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis kolmapäeval, et Ukraina on saanud paljudelt riikidelt kinnitust osalemiseks taastamiskava elluviimises, kuid Eesti oli esimene, kes projekti ellu viima hakkas, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

Zelenskõi kohtus äsja ametisse nimetatud Eesti välisministri Urmas Reinsaluga, kes viibis Ukrainas oma esimesel välisvisiidil.

President tänas ministrit solidaarsussignaali eest Ukrainaga. Samas märkis Zelenskõi, et Eesti toetust pole vaja tõestada, sest ukrainlased teavad sellest ja hindavad seda.

“Oleme tänulikud meie suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamise eest. Tõeline toetus ja mitte ainult sõnades. Toetus reaalsete sammudega,” ütles Zelenskõi.

President märkis, et Reinsalu visiidi ajal alustati Žõtomõri oblastis asuvas piirilinnas Ovrutšis kiire taastamise kava raames esimese lasteaia ehitust. See on esimene 15 ühiskasutatavast infrastruktuurirajatisest, mille kohalik administratsioon on Eestile piirkonna ülesehitamiseks üle andnud.

Eesti järjekindel toetus

“Saame aru, et kogu taastamine on suur hulk tööd ja pikk aeg ning põhiosa sellest jääb peale sõja lõppu. Aga on ka niiöelda hädalisi asju, mida on vaja teha praegu. Algamas on õppeaasta. Need on koolid ja lasteaiad, ülikoolid, aga ka sisepõgenike kodud,” ütles president.

“Tahan tänada teid selle protsessi käivitamise eest. Oleme tänulikud, et töö algas teie riigiga. Aitäh Eesti valitsusele ja eestlastele,” lisas riigipea.

Zelenskõi meenutas eraldi, et see pole ainus juhtum, kui Eesti on esimene, kes Ukrainat toetab – Eesti oli üks esimesi riike, kes toetas Ukrainat ka relvade tarnimise küsimuses.

“See on täna lahinguväljal kõige olulisem prioriteet. Ja seda oli eriti tunda kohe sõja alguses, kui maailma veel abistamine ei ühendanud. Aga oli mitu riiki, kes aitasid esimesest päevast peale,” rääkis riigipea.

Lisaks märkis president, et Ukraina jaoks on oluline Eesti järjekindel toetus agressorriigi vastasele sanktsioonipoliitikale ning Ukraina eurointegratsiooni kursile.

Agressiooni hind tuleb tõsta võimalikult kõrgele

Reinsalu kohtus kolmapäeval Kiievis Ukraina presidendi, peaminister Denõss Šmõhali ja Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga, rõhutades, et kogu maailm peab suurendama survet Venemaale.

Kohtumistel president Zelenskõi ja peaminister Šmõhaliga rõhutas Reinsalu, et hoolimata sellest, et Venemaa jätkab ebainimlikku sõda Ukrainas, tuleb alustada Ukraina ülesehitamisega.

“Peame lõpetama lubaduste andmise ja asuma tööle. Talv on tulemas ja paljudel inimestel puudub Venemaa tekitatud purustuste tõttu peavari. Aeg tööle asuda on praegu,” ütles Reinsalu kohtumisel peaminister Šmõhaliga. 

Reinsalu lisas, et agressiooni hind tuleb Venemaa jaoks võimalikult kõrgele tõsta.

“Jätkame ettepanekute tegemist karmimate ja tõhusamate sanktsioonide kehtestamiseks. Ühtlasi peame ühiselt takistama Venemaad sanktsioonidest kõrvale hiilimast,” ütles Reinsalu.

Sanktsioonipaketid ei ole piisavad

Sanktsioonide rakendamise tõhustamiseks võttis Euroopa Liit juulikuu lõpus vastu seitsmenda sanktsioonipaketi, millega keelati energiakandjate järel Venemaa jaoks tähtsaima ekspordiartikli kulla import.

“Seitsmes sanktsioonipakett ei ole piisav. Peame jätkama tööd Venemaa energiakandjatele edasiste sanktsioonide kehtestamise nimel,” ütles Reinsalu.

Reinsalu lisas, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahjud ja selleks tuleks kasutada Venemaa külmutatud varasid. 

Kokku on Eesti riik ja inimesed andnud Ukrainale humanitaarabi kokku ligi 20 miljoni euro ulatuses ja kaitseabi ligi 245 miljoni euro ulatuses, mis on kolmandik Eesti aastasest kaitse-eelarvest. Ukrainast on Eestisse Venemaa julmuste eest varjunud enam kui 48 000 ukrainlast, mis on ligi 3,7 protsenti Eesti rahvaarvust.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ruteen
5. aug. 2022 21:38
Garri Kasparov: h ttps://www.youtube.com/watch?v=AKHECAiccNE h ttps://www.youtube.com/watch?v=bvw0clzLgPM Uri Geller
tänapäev
4. aug. 2022 09:46
Need rahvusvahelised analüütikud, kes ütlesid pärast 2008. aasta Vene-Gruusia sõda, et järgmine lahingukoht saab olema Ukraina, ei eksinud. Nüüd väidavad needsamad analüütikud, et järgmine lahingukoht on Baltikum. https://objektiiv.ee/valgatused--mart-helme-praegune-olukord-on-kui-taiusliku-tormi-saabumise-hetk/
meenutaja
4. aug. 2022 08:30
https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/200-aastat-hiljem-voitmatu-relv-ja-piiritu-kavalus/