„Töötajate ja tööandjate maksukoormuse tõus ükskõik millise maksu või kohustusliku makse näol oleks praegu vastuvõetamatu. Olukord on niigi keeruline ja vastu sügist veel keerulisemaks läheb,“ kommenteeris Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Ille Nakurt-Murumaa töö- ja terviseministri Peep Petersoni välja käidud ettepanekut tõsta töötuskindlustusmakset nii töötajatele kui ka tööandjatele.

Väikeettevõtjatele on värske ministri maksutõusu jutt vastuvõetamatu kahel põhjusel. Esiteks on ettevõtjad arvestanud koalitsiooni maksurahu lubadusega. Teiseks põhjusel, et maksurahu rikkumise idee tuleb just ministri sulest, kes alles kuu tagasi istus teisel pool lauda ametiühinguliidrina. „Selline lähenemine annab selge signaali, et kogu koorem lükatakse veelgi enam tööandja ja tegelikult kaudselt ka töötaja kaela, unustades, et ka nemad on samas kriisis koos riigiga,“ väitis Nakurt-Murumaa.

EVEA on seisukohal, et Eesti maksusüsteemi muudatused on vältimatud, kuid pakutud töötuskindlustusmakse tõstmine ei lahenda tervise- ja sotsiaalkindlustuse süsteemi defitsiidi probleemi. „Tuleb teha mitmeid põhimõttelisi muudatusi, ennekõike hinnata millised kulud üldse peavad olema töötuskindlustuse ja ravikindlustuse maksetest rahastatud. Seega peab muudatustele eelnema laiem poliitiline ja ühiskondlik debatt ning muudatusi ei saa teha lööktööna,“ märkis Nakurt-Murumaa.

Maksutõusu ideede asemel ootavad ettevõtjad vastselt ministrilt ettepanekuid haigekassa ja töötukassa raha sihipärasemaks kasutamiseks, et kriisi tingimustes iga riigi poolt maksudena või kohustusliku kindlustusmaksena kogutud euro leiaks parima kasutuse Eestimaa inimeste hüvanguks. „Maksutõusu ei kannataks välja praegu inflatsiooni all kannatavad  ettevõtjad ega ka töötajad.“

EVEA juht tõi ka välja, et nende aastatetagune ettepanek laiendada töötuskindlustuskaitset ka ettevõtte juhtorganite liikmetele ja FIE-dele on poliitilise tahte ja ametlike sotsiaalpartnerite huvipuuduse tõttu pidurdunud või tegelikult sootuks laualt kadunud. „See oleks märgatavalt laiendanud töötuskindlustussüsteemi maksjate ringi ja seega töötukassa maksutulubaasi,“ selgitas ta. 

Eestis on viimased aastad kehtinud töötuskindlustusmakse määr töötasust 1,6 protsenti töötajale ja 0,8 protsenti tööandjale. Lähtuvalt töötuskindluse seadusele võib töötaja töötuskindlustusmakse määr olla 0,5 kuni 2,8 protsenti töötasust. Tööandja töötuskindlusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti töötasust.

Töö- ja terviseminister Peep Peterson põhjendas oma plaani tõsta töötuskindlustusmakse määra töötajatele 0,2 ja tööandjatele 0,1 protsendipunkti võrra sellega, et vaja oleks taastada koroona ajal enam kui 300 miljoni euro võrra vähenenud töötukassa reserv.