“Praegu on Eestis tegemist leebe COVID-19 lainega, mis ei vaja karmimaid piiranguid. On vaja jälgimist, suurendada inimeste teadlikkust, vaktsineerimist ja on vaja, et inimesed mõtleksid rohkem nii enda kui ka teiste tervise peale,” tõdes teadusnõukoja juht Toivo Maimets, kelle sõnul on olulisim viirusevastane meede jätkuvalt vaktsineerimine ning inimestevaheliste kontaktide vähendamine.
Terviseameti peadirektor Birgit Lao kinnitas, et sügiseks valmistumisel tegeletakse tugeva seiresüsteemi ülesehitamisega.
“Teame, et eelnevate pandeemiate jooksul keskendusime PCR testimisele, aga hetkel on teada ja ka näha, et toimivamaks lahenduseks on erinevad uuringud, mis põhinevad valimipõhiselt läbi perearstide. Oluline on ka see, et hoiame koos tervisevaldkonna staapi, hindame olukorda tulenevalt seireandmetest, nakatumisest, vaktsineerimise andmetest ja teeme operatiivseid otsuseid,” märkis Lao. “Hetkel neid väga palju ei ole olnud vaja teha, aga see ei tähenda, et me ei kraadiks temperatuuri.”
Kolmas oluline teemade ring puudutab Lao sõnul haiglaid – nende toimepidevust, valmisolekut ning vaktsiinide, ravimite, maskide ja testide olemasolu. Terviseameti jaoks on oluline olukorra teadlikkus, et aru saada, milline seis on Eestis.
Vastutus oma tervise eest lasub igaühel endal
“Me läheme vastu sügisele kindla veendumusega, et esmatähtis on igaühe enda vastutus ja riskikäitumise hindamine, kuidas nakkushaigustega tervikuna toime tulla. Me ei väsi kordamast hügieenireegleid ja seda, et kui teil ei ole vastunäidustusi, siis vaktsineerige,” soovitas Lao.
Igal ettevõttel ja koolil tuleb teha riskihinnang, kuidas enda organisatsiooni piires seda viiruse levikut oleks võimalik maandada. “Teine asi, mida Terviseamet ka hetkel teeb, on tihe koostöö hooldekodudega, nende asutustega, kus on üsna palju vanemaealisi. Me nõustame neid, kuidas nakkushaiguste tõusu korral käituda, missugused on vaktsineerimise võimalused ja hoiame tihedat kontakti võimalike sihtgruppidega,” kirjeldas Lao.
Alates 1. juulist muutus Terviseameti roll – kui seni oli Terviseamet ka vaktsineerimisekorraldamise ja kommunikatsiooni eest vastutav, siis see roll on läinud üle Eesti Haigekassale. Terviseameti roll on tagata Euroopa ravimipoolt heakskiidetud vaktsiinid jõuaksid Eestisse, et nad jõuaksid perearstideni, vaktsineerijateni ja tegelikult ka kolme tööpäeva jooksul vaktsiini vajava inimeseni, kes saab seda perearsti kaudu selgelt paluda.
“Kogu informatsioon vaktsiinide toime kohta – kuidas manustada, hoiustada – see on meie töö ja ka ravimid, mis puudutavad COVID-viirust või teisi nakkushaigusi,” selgitas Lao.
Kahe doosiga ei saa end päris vaktsineerituks lugeda
“Nagu elu on näidanud, siis nakatumise vältimiseks aitab ainult üks- totaalne isolatsioon. Me kasutame meetodeid, mis nakatumist ei väldi, küll väldivad need aga rasket haigestumist, haiglasse sattumist ja surmasid,” ütles teadusnõukoja juht Toivo Maimets, kelle sõnul on olulisim meede kindlasti vaktsineerimine.
“See aitab ka uute tüvede vastu ja päris kindel on see, et tõhustusdoos on oluline ehk kolm doosi vaktsiini on oluliselt parem kui kaks doosi vaktsiini. Tänases omikroni kontekstis ei ole kaks doosi lõpetatud vaktsineerimiskuur, vaid lõpetatud vaktsineerimise kuur on kolm doosi, mis annab tõhusa kaitse raske haigestumise, haiglasse sattumise ja surmade vastu.”
Eestis ei ole olemas sundvaktsineerimist, see on vabatahtlik. Maimetsa sõnul on mitmeid riike, kus prooviti kohustuslikku vaktsineerimist kehtestada, kuid see plaan jäeti kiiresti kõrvale.
“See, et mõned tööandjad nõuavad inimestel vaktsineeritust, ei ole midagi uut. Arstid on kohustatud gripivaktsiine tegema igal sügisel, sest nad töötavad inimestega, kes on ohus ja riskigrupis. Lubamatu oleks see, kui ka hooldekodudes oleks personal vaktsineerimata, levitades viirust inimestele, kes on haiged ja kelle immuunsussüsteem on nõrk. Seda ei saa nimetada sundvaktsineerimiseks,” rõhutas ta.
Maimetsa sõnul on oluline kindlasti ka maskide kandmine – need ei tööta küll 100 protsenti, aga neil on olemas teaduslikult tõestatud tõhusus.
“Meie soovitus inimestele on see, et kuigi kohustus ei ole, siis nad võiksid ise mõelda, et kui nad liiguvad rahvarohketes kohtades, rongides, bussides, siis mõelda enda ja lähedaste tervise peale ja äkki on mõistlik mask ette panna. Aga on ka muid hügieeninõudeid, mida kõik inimesed juba teavad. Me oleme enam kui kahe aasta jooksul väga targaks saanud, aga hea on aeg ajalt meelde tuletada,” nentis Maimets.
Hetkel pole piirangute kehtestamine vajalik
“Praegu on meil kindlasti tegemist leebe lainega, mis ei vaja mingeid piiranguid. On vaja jälgimist, on vaja suurendada inimeste teadlikkust, vaktsineerimist ja on vaja, et inimesed mõtleksid rohkem nii enda kui ka teiste tervise peale,” tõdes teadusnõukoja juht.
“Lained tekivad koostöös inimeste ja viiruse vahel,” ütles Lao. “Ühest küljest on oluline see, mida viirus teeb, aga teisest poolest, kuidas me ise käitume. Kui meil on immuunsus olemas, kasutame kõiki kaitsemeetmeid ja suhtume sellesse teadlikult, suudame seda viiruse levikut oluliselt allpool hoida.”
Teadusnõukoja kaheaastane kogemus näitab Maimetsa hinnangul, et piirangute kehtestamisel peab olema paindlik ja vaatama korraga mitut parameetrit. “Tänane viirusetüvi omikron-5 on selline, mis täidab haiglaid, aga mitte intensiivravi osakondi,” märkis Maimets. “See tähendab, et intensiivraviosakondade koormust, mis eelmiste lainete puhul oli, enam ei ole.”
Praeguses leebes laines ei ole teadaolevalt valitsusel plaanis piiranguid kehtestama hakata. Usutakse inimeste enda teadlikkust ja seda, et inimesed saavad probleemiga ise hästi hakkama. “Kui jõuame teistesse stsenaariumitesse, raskemasse või uude pandeemiasse, mis on tegelikult vähe tõenäoline, siis peame rääkima uutest meetmetest, kuidas hoida ühiskonda ja haiglaid funktsioneerimas,” märkis Maimets.
“Meie siht on võetud, et hoida ühiskond maksimaalselt avatud, nüüd on küsimus kuidas. Siin tuleb olla paindlik ja vältida tegelikult seda, et ennetamiseks sulgeme ühiskonna mitte ei kaalu erinevaid võimalusi,” kinnitas Lao.
Massilist testimist esialgu plaanis pole
PCR testimine on praegu tasuta perearsti saatekirja alusel riskigrupile ja 60+ vanuses inimestele.
Covid-nakatumist on võimalik tuvastada antigeeni testiga, mis on tehtud kas perearsti poolt või kodusel viisil ning on perearsti poolt kinnitatud, et tegemist on tõesti Covid juhtumiga.
“Üldjuhul on see tasuline, aga võib ka juhtuda, et testimist pakutakse tasuta. Ettevõtted ning koolid seda ka teevad,” rääkis Lao. “Koolid oma personali testimist kindlasti jätkavad ja vajadusepõhiselt ka laste testimist. Antigeenid testid on 1. septembriks igas koolis vajadusel olemas. Täpselt samamoodi kehtib ka hoolekandeasutuste personaliga ja haiglate personaliga.”
Alati on võimalus ka see, et koroonapuhangu korral tuleb kohale Terviseameti regionaalosakond ja viib läbi mastaapse testimise. Maimetsa sõnul tuleb apteekides müüdavate antigeeni testide puhul arvestada, et nakatumise alguses test positiivset tulemust ei näita, selleks läheb paar päeva aega ja sel ajal on inimene nakatusvõimeline.
“Ameerika Haiguste Kontrolli Keskus ütleb, et inimene on nakatamisvõimeline juba 1-2 päeva enne sümptomite teket, sealt tuleb see viiepäevane isolatsiooninõue. Võime öelda, et 100-protsendilist kindlust see ei anna, aga kui ta aitab ka ühe osa nakatunuid korjata koolist välja, siis on meil natukene kindlam, et saame kooli lahti hoida ja ei pea õpilasi kontaktõppelt ära viima arvutite taha,” lootis Maimets, kelle sõnul on elu näidanud, et distantsõpe on olulisemalt viletsamate tulemustega kui kontaktõpe.
Ülikoolides ootavad lisaks tudengitele Maimetsa hinnangul kontaktõpet ka õppejõud. “Ka õppejõu jaoks on see oluline vahe kvaliteedi mõttes,” lausus ta. “Oluline on see, et saavutame ikkagi kontaktõppe nii palju, kui see on võimalik. Oleme kõik seda kaks aastat läbi teinud, midagi uut siin ei ole. Kindlasti ei tasuks haigustunnustega õpetama minna ega ka õppima. Tuleb jälgida nii enda kui ka teiste tervist.”
COVID-passi vajadus võib kiirelt esile kerkida
“See sõltub sellest, mida teeb viirus ja mida teeme meie,” lausus Maimets. “Peame lootma parimat ja valmistuma kõikideks variantideks. Tänane teadusnõukoja koostööseis ei ole veel ühtegi piirangut soovitanud valitsusel vastu võtta ja tahaksime niimoodi ka jätkata.”
Hetkeseis tõendites tuleb kriitiliselt üle vaadata. “Me ei pruugi seda Eestis kehtestada, kuid inimestel, kes reisivad Euroopa Liidu või teiste riikide piires, võib see vajadus tekkida,”rääkis Lao. “Covid-passid võivad tulla kiirelt kasutusse tulenevalt sellest, et mõne riigi nakatumise olukord seda nõuab. Soovitan reisihuvilistel igaks juhuks oma tõend toimivana hoida.”
