"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Tööandjad soovivad maksurahu Keerulisest ajast hoolimata kutsub uus ametiühingujuht üles koguma reserve (2)
06. august 2022
Albert Truuväärt

„Kui Töötukassasse panustab rahaliselt järjest väiksem osa töötavatest inimestest, siis on reserve koguda keeruline. Pean silmas OÜ-tamist, platvormtööd ja muid tegutsemisvorme, kus tulu teenitakse, kuid töötuskindlustusmaksu ei maksta,“ rääkis Jaan-Hendrik Toomel, vastne Eesti Ametiühingute Keskliidu juht.

Toomel peab nüüd ise minema 19. augusti Töötukassa nõukogu istungile, kus tuleb võtta seisukoht, kas toetada või mitte praeguse töö- ja terviseministri ning endise kauaaegse ametiühingujuhi Peep Petersoni ettepanekut töötuskindlustusmaksete suurendamiseks.

„Pean positiivseks, et selle ettepanekuga on alanud debatt töötuskindlustuse jätkusuutlikkuse üle, sest selle taga on probleemid, mis vajavad lahendamist,“ märkis Toomel praegu diplomaatiliselt.

Sama mure, reservid vähenevad ja maksumaksjaid jääb vähemaks, on Haigekassaga. Oma osa on ka vananeval ühiskonnal, kus tööealiste arv väheneb ja eakate osakaal suureneb ning viimase paari aasta kriisid – koroonapandeemia ja Ukrainas toimuv näitasid ilmekalt kui kiiresti solidaarsusel põhinevate kassade reservid kriisiolukorras vähenevad.

„Kui tahame olla kindlad, et kriisi ajal jagub vahendeid hüvitiste maksmiseks, tuleb reserve suurendada. Üks võimalus on suurendada maksu, teine, ja meie arvates parem võimalus, on suurendada kassadesse panustajate hulka,“ pakub Toomel.

Reservid vähenevad

Siit kerkib uus küsimus: kas liita olemasolevatele maksudele uus, universaalne maks või püüda tuua nö mitte tavapäraste lepingutega töötegijad maksu maksjate hulka, et seeläbi kassade reservi kasvatada. „Nii Töötukassa kui Haigekassa eelarved kujunevad solidaarsuse põhimõttel ja seetõttu võiks meie arvates olla nendesse panustavate inimeste ring võimalikult suur.“

Samas kui inflatsioon põletab kogutud reserve, siis väheneb samal põhjusel ka iga inimese pangaarvel oleva raha ostujõud. Enamgi veel, mida rohkem lisanduvat raha inimesed tarbimisse suunavad, seda eredama leegiga see inflatsioon põleb. Toomeli sõnul oleks alternatiiviks lisarahaga suurendada jõuliselt investeeringuid, aga seda ei saa ka teha, kuna inflatsioon on kõik hinnad nii kalliks ajanud. „Kogu inflatsiooni ja hinnatõuse ei tohi jätta ainult inimeste kanda. Seega toetused nendele inimestele, kes neid vajavad, on hädavajalikud.“

Teisalt on praegusel segasel ajal neil, kel see võimalik, mõistlik rasva koguda küll. Kui vaadata üldisi majandusnäitajaid, siis peaks olema hea aeg rasva kogumiseks, aga üldised majandusnäitajad ei kehti individuaalselt kõigile inimestele ja kõigis sektorites. „On palju inimesi, kelle sissetulekud on aastatagusega võrreldes jäänud samale tasemele või pole kaugeltki tõusnud inflatsiooninumbrite taktis. Sellises olukorras on päästerõngaks rahulik meel ja tasakaalukus. Heal ajal peame koguma rasva, mida kehvemal ajal kasutada,“ kinnitas ametiühingujuht.

Kui 2020. aasta lõpus oli töötukassa reserv 838 miljonit eurot, siis praegu on reservi suuruseks ligikaudu 500 miljonit. Reservi vähenemine on seotud erinevate koroonaajal välja makstud toetustega.

Maksutõus pingestaks olukoda

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas on seevastu töötuskindlustusmakse tõstmisele vastandudes üsna resoluutne. „Tööandjate keskliidu ettepanek on jätta tööstuskindlustusmakse määr praegusele tasemele, kus töötaja osa on 1,6% ja tööandja osa 0,8%. Selline maksemäär tagab Töötukassale piisavad tulud oma kohustuste täitmiseks.“

Aas märkis, et töötuskindlustusmakse on sihtotstarbeliselt kogutav maks. Seetõttu tuleks enne maksemäära muutmist esmalt üle vaadata Töötukassa pakutavad teenused ning nende põhjendatus. „Pole saladus, et viimastel aastatel on uusi teenuseid ja toetuseid üha juurde tulnud, millel kõigil on oma hind.“

Prognooside kohaselt on töötuskindlustuse kogukulud tänavu 255 miljonit, tulud 258 miljonit eurot. Lisaks on Töötukassal eelmise aasta lõpu seisuga reserve 506 miljonit eurot. „Seega on Töötukassa tulude ja reservide maht hetkel täiesti piisav, et olla tööpuuduse suurenemiseks valmis. Ligi 20-protsendilise inflatsiooni tingimustes pole praegu rahavaru kogumine ka majanduslikult otstarbekas, selle reaalne väärtus kahaneb kiirelt,“ selgitas Aas.

Tema sõnul seisab tööandjatel ja töövõtjatel lähikuudel ees keeruline aeg, mille põhjuseks on nii Ukraina sõja mõju, energiahinna ja muude sisendite kallinemine, inflatsioon ühiskonnale laiemalt ning tööjõupuudus, mis survestab tööjõukulusid. Eksperdid ennustavad majanduse jahtumist aasta teises pooles. „Põhjendamatu maksutõus pingestaks nii töötajate kui ettevõtjate olukorda veelgi. Sellistes tingimustes on maksurahu ja stabiilsus eriti oluline,“ on tööandjate esindaja ühel meelel ametiühingute juhiga.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Hinnarahu enne!
6. aug. 2022 12:06
Maksurahule peab eelnema hinnarahu. Ettevõtjad saavad hästi aru, millega tegemist. Oodata on turu korrektsiooni nõrkadest ettevõtjatest.
hm
6. aug. 2022 15:27
korrektsioon ei tähenda alati, et ettevõte oleks olnud nõrk. Kui riik keelab koroona tõttu ettevõtte tegevust oluliselt ja ettevõte ei saa tegutseda, siis pole see ettevõtte nõrkus