"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Eestlaste huvi matkaautode ja haagissuvilate vastu on suur Nende arv on viimase viie aastaga kahekordistunud (0)
07. august 2022
Facebook

“Viie aastaga on matkaautode arv Eesti teedel rohkem kui kahekordistunud. Samas tempos on kasvanud ka haagissuvilate müük. Matkasuvilate vastu on huvi kasvanud tasapisi ja järjepidevalt viimase 15 aasta jooksul,” kinnitas matkasuvilate müügi ja rendiga tegeleva Heidenline OÜ turundus- ja arendusjuht Alma Saat.

Matkaautode ja haagissuvilate müük on Eestis kasvanud aasta-aastalt stabiilselt ca 15% aastas. Kui näiteks 2016. aasta lõpu seisuga oli transpordiameti statistika andmete järgi Eestis registrisse kantud 1 135 matkaautot, siis 2021. aasta lõpuks on see number 2 347 (Sisaldab peatatud registrikandega, ajutiselt kustutatud jne sõidukeid).

Tänaseks registreeritud matkasuvilate hulk Eestis tema sõnul kasvanud selliseks, et nad jäävad ka meie teedel rohkem silma.

“Kui varem olid Eesti teedel liikuvad matkaautod enamasti välismaa numbrimärkidega, siis tänaseks on juba olukord vastupidine – enamus meie teedel liikuvaid matkaautosid on Eesti numbrimärkidega,” märkis Saat.

Eestis on juurde tulnud ka rendifirmasid, kellel on hooajal kindlasti kõik matkaautod töös, kuna huvilisi on palju. Suvisel hooajal on rendibussi soovijate saba pikk ja kõikidele tipphooajal matkaautosid ei jätku.

“Samas on Eestis hooaeg lühike ja talvisel ajal tihti matkaautot välja rentida ei õnnestu, kuigi ka talvel on matkaautoga väga lahe suusatama sõita või talvist metsa nautima minna. Eestlased võiksid veidi julgemalt ka talvel matkaautoga liikuda ja õppida matkasuvilaid kasutama ka jahedamal hooajal,” arvas ta.

Matkaautode vastu kasvav huvi on Alma Saati hinnangul tingitud paljudest erinevatest asjaoludest.

“Kuna matkaauto on üsnagi suur väljaminek pere eelarvest, siis ilmselt on see otseselt seotud heaolu kasvuga ühiskonnas. Eesti majandusel on hästi läinud ja aina enam on eestlastel hakanud tekkima vabu vahendeid,” tõdes Saat.

“Aga kindlasti on üheks oluliseks teguriks ka mõtteviisi muutus – kui veel kümmekond aastat tagasi tundus matkaauto eestlasele pigem selline Saksa pensionäri puhkamisvahend, siis täna tulevad matkaautot ostma väga paljud noored lastega pered Matkaauto on saanud populaarseks ja lahedaks ning ka need, kes varem vaatasid veidi kahtlevalt neid, kes endale matkaauto soetasid on tänaseks oma meelt muutnud.”

Eestlane eelistab suuremat masinat

Kui Euroopas on Saati sõnul trend pigem väikesemate van’ide ehk kaubiku põhjale ehitatud matkaautode suunas, siis eestlased eelistavad siiani endiselt pigem suuremaid pool- või täisintegreeritud matkaautosid.

“Van’id sobivad hästi kahekesi reisimiseks, nende kütusekulu ja teemaksud on odavamad ning nendega liiklemine ja eraldatud kohtadesse ligipääsemine on lihtsam. Kui reisiseltskond on suurem, siis on ikkagi juba mõistlik vaadata veidi suurema matkaauto suunas.”

Matkaautode ostjaid on Saati sõnul väga erinevaid. Üheks traditsiooniliseks grupiks on keskikka jõudnud majanduslikult kindlustatud inimesed, kellel hakkab üle jääma aega ja soovivad oma aktiivse tööelu jooksul kogunenud raha investeerida oma vaba aja nautimisse ja unistuste täitmisse.

“Palju on ka selliseid korraliku kogemustepagasiga reisihunte, kellel on juba matkasuvila olemas ja kes soovivad osta midagi uuemat, suuremat või muus mõttes talle sobivamat. Lisaks on ka selliseid peresid või sõpruskondi, kes on valmis matkaautot omavahel jagama,” loetles ta.

Haagissuvilate vastu tunnevad rohkem huvi noored lastega pered. Sellel on mitu põhjust – haagissuvila nõuab matkaautoga võrreldes oluliselt väiksemat investeeringut, haagissuvila on seest avaram ja lastega perel on seal mõnusam toimetada, haagissuvilaga reisides on peale sihtkohta jõudmist võimalik autot kasutada poes käimiseks ja ümbruskonnaga tutvumiseks.

“Haagissuvila kasuks otsustavad tihti need, kellel ei ole veel väga palju vaba aega pidevalt ringi sõita ning kes saavad seda vahepeal kasutada näiteks suvemajana või külalistemajana oma aias.”

Hind alates 60 000 eurost

Uute kaubiku põhjale ehitatud matkaautode ehk van’ide hinnad algavad 60 000 eurost ja ülemist hinnapiiri matkaautodele on üsna võimatu öelda.

“See on sama nagu maale suvekodu ostmisega, et lihtsama saab soodsamalt ja kui soovid järve äärde looduskaunisse kohta imeilusat  ja kõikide mugavustega maakodu, siis ka hind on mitmeid kordi kallim,” võrdles Alma Saat.

Kes soovib endale veel suuremat luksust või hoopis mõnda väga erilist nelikveoga matkakodu, siis neid mudeleid tuleb enamasti otsida väljastpoolt Eestit ja hinnad kerkivad kiiresti üle 300 tuhande euro.

Kõige odavama suviseks kasutamiseks mõeldud lihtsa tehase poolt toodetud haagissuvila saab kätte hinnaga alates 17 tuhat eurot. Korralikumad ja ka talvisema ilmaga kasutamiseks sobivate haagissuvilate alghinnad on viimase aastaga tõusnud juba üle 30 tuhande euro.

Matkaautode järelturg on Euroopas väga suur ja sealt leiab ilmselt oluliselt odavamaid matkaautosid ja haagissuvilaid. Samas manitseb Alma Saat, et kasutatud matkaauto ostmisel tuleb olla tähelepanelik ja teha korralik eeltöö, et vältida hilisemaid suuri kulutusi.

“Matkaautode ja haagissuvilate puhul on oluline, et tal ei oleks selliseid kerevigastusi, kust niiskus pääseb matkaautosse ja võib tekitada erinevaid kahjustusi. Lisaks tuleb kindlaks teha, et veesüsteem ei lekiks ja et külmkapp ja muu tehnika töötaks korralikult. Matkaauto puhul on oluline ka läbisõit ning mootori, veermiku ja alusraami olukord, et ootamatult teele ei jääks ja saaks sellega veel aastaid ringi liikuda.”

Huvi kasv on olnud hüppeline

“Matkaautode populaarsus on Eestis viimase 5 aastaga kasvanud hüppeliselt ja ilmselt paljud on seda märganud meie liikluses ja erinevates puhkekohtades viibides. Eestis müüdi eelmisel aastal 152 uut matkaautot ning näeme, et see trend kasvab iga aastaga järjest enam. Samuti tuuakse Eestisse ka välismaalt kasutatuid matkaelamuid,” ütles samuti matkasuvilatega tegeleva AD Consult OÜ turundusjuht Malle Dapon.

“Kesk- ja Lääne-Euroopas ning samuti Põhjamaades on matkaautode populaarsus ja selle kultuur juba aastakümneid n.ö maad võtnud ja see trend kasvab veelgi. Eks see mingis mõttes oli aja küsimus, millal karavanide ja matkaautode populaarsus ka Eestis levima hakkab,” sõnas Dapon.

Malle Daponi hinnangul on matkaelamute menu kasvatanud mõnevõrra ka koroonaviirusest tingitud pandeemia, kuna matkaautoga reisimine oli ja on praegugi kõige turvalisem ja kindlam viis – saab hoiduda liigsetest kontaktidest võimalike nakatunutega ja olla vaid oma pere, sõprade või lähedastega.

“Samuti ei ole muret, kas lennuk ikka väljub või on lend tühistatud. Ehk siis ei ole muret, kas pikalt oodatud ja/või planeeritud reis saab üldse toimuda. Matkaautod annavad mingis mõttes kindlustunde ja sõltumatuse,” arvas ta.

“Paljud ostjad kaaluvad, kas osta endale suvila või siis selle asemel hoopis matkaauto. Suvila on küll väga mõnus koht kus käia, kuid matkaautoga võib perel olla nii-öelda maakodu nii Saaremaal, Setomaal, Soomemaal kui Saksamaal.”

Laste ja lemmikloomadega reisimiseks mugavaim variant

Automatkamise fänn Fredrik sattus matkaautode maailma seetõttu, et kasvava perekonnaga ei olnud reisimine enam kuigi lihtne.

“Pärast koera võtmist tekkis meil küsimus, et kuidas puhkusereisi korraldada. Kui niisugust väga suurt tugigruppi ei ole, kelle juurde oma koera reisile minemise ajaks hoiule viia ja nii edasi, siis oligi haagissuvila või matkabuss ainuke variant, et veeta puhkuseid perega koos, mitte nelja seina vahel korteris,” ütles, Fredrik.

Esmalt otsustas ta haagissuvila kasuks, ent pere kasvades vahetas selle välja matkabussi vastu, millega ta pere juba suve algusest alates on ringi sõitnud ning peatselt võetakse ette pikem reis Itaaliasse Garda järve äärde.

“Eks olen aja jooksul palju õppinud oma vigadest ja eksimustest, sest matkaauto või haagissuvila kasutamine polegi nii lihtne, et kõikidest neist süsteemidest ilma kõrvalise juhendamata kohe aru võiks saada,” nentis mees.

“Selles mõttes ma soovitaks esmalt matkasuvila rentida mõnest ettevõttest, kus selgitatakse täpselt ära, kuidas mingid asjad toimivad ja milline on matkaauto “hingeelu”. Kui ka kõik kohe meelde ei jää, siis on vähemalt olemas kontakt, kuhu hätta sattudes kohe helistada.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.