"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Pevkur: aastail 2023–2026 kulub riigikaitse hangeteks üle 1,8 miljardi (0)
08. august 2022
Foto Mats Õun

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et aastatel 2023–2026 on riigikaitse hangeteks kavandatud vähemalt 1,8 miljardit eurot, millele lisandub veel sadades miljonites keskmaaõhutõrje süsteemi maksumus. 

See on ligi pool selleks ajaks planeeritud kaitsekuludest. “Riigihangete eesmärk NATO riikide seas on 20 protsenti,” tõi Pevkur välja. Kõige suurem investeeringute maht on kavandatad 2024. aastaks, mil suur osa hangetest hakkab kohale jõudma või makstakse välja. 

Tänavu on riigikogu riigikaitse rahastamiseks kinnitanud kaks tugevduspaketti: 340 miljonit eurot jaanuaris ja 476 miljonit eurot märtsis. Jaanuaris eraldatud 340 miljonit eurot on nüüdseks kõik lepingutega kaetud, samuti suurem osa märtsi paketist, märkis Pevkur. Muu hulgas on hankes lühimaaõhutõrje ning liitlaste majutamisega seotud ehitusprojektid. Ettevalmistamisel on loitering ehk varitsevate õhuründedroonide hange. 

Lisaks on töös plaan tõsta Eesti maakaitseüksuste koosseis praeguselt 9500 inimeselt 20 000 inimeseni. Hanked selle teostamiseks on kavas välja kuulutada tuleva aasta esimeses pooles. 

Keskmaaõhutõrjesüsteemi täpne maksumus pole kaitseministri sõnul veel teada ning et vältida hanketulemuste mõjutamist ei soostunud ta seda istungil ka täpsemalt kommenteerima. “Aga seda saab kinnitada, et ta läheb sadadesse miljonitesse,” lisas Pevkur. Hange viiakse läbi koostöös Lätiga. 

Riigikaitsekulud võiksid Pevkuri sõnul viimaste, aprillis koostatud prognooside järgi tänavu ulatuda ligikaudu 2,35 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning 2024. aastal ulatuda ligi 3 protsendini. Numbrid täpsustuvad aga igal aastal vastavalt riigikaitsele suunatud otsustele ning majanduse käekäigule. Siiski jääb näitaja püsivalt üle 2 protsendi ja kaitseministri sõnul on eesmärk kaitsekulud hoida nelja aasta keskmisena 2,5-2,6 protsendi juures SKT-st. 

Rahandusministeeriumi eelarvepolitiika asekantsleri Sven Kirsipuu sõnul on aga täpseid osakaale aastasest SKT-st praegu ennatlik välja öelda, kuna viimati aprillis tehtud prognoosid on nüüdseks aegunud, seda mitmel põhjusel. “Valitsuse rahalised võimalused sõltuvad eelarvetasakaalu ambitsioonist ja eelmise valitsuse ambitsioon ei kehti käesolevale valitsusele,” märkis ta, rõhutades, et esmalt peab valitsus riigieelarve ja riigieelarve strateegia kõneluste käigus kokku leppima eelarvetasakaalu trajektoori. Teine ebaselge muutuja on majandusprognoos, mille värsked andmed avaldab rahandusministeerium augustis. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.