"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
kiire rikastumise lootuses Investeerimispettuste ohvrid on aastaga kokku ilma jäänud enam kui 1,4 miljonist eurost ja satuvad üha sagedamini võlaorjusesse (3)
09. august 2022
Statistiliselt on keskmine võlkanõustaja poole pöörduv abivajaja meesterahvas vanuses 40-45 aastat, kellel on keskmiselt 5-6 võlanõuet. Foto: Scanpix

“Kelmustest enim registreeriti juulikuus investeerimiskelmusi (22), mille kahjud on kokku 222 310 eurot. Paraku on see jäämäe tipp, tõenäoliselt kelmide ohvriteks langenud inimesi on rohkem ja tegelik kahjusumma suurem,” tõdes Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin.

Alates aasta algusest on Tallinnas ja Harjumaal ainuüksi investeerimispettustega heausksetelt inimestelt politseile teadaoleva 79 juhtumi raames välja petetud enam kui miljon eurot. Kogu Eesti peale on investeerimispetturite ohvrid ilma jäänud enam kui 1,4 miljonist eurost.

Investeerimiskelmuste puhul kasutavad kurjategijad Milenini sõnul võtet, kus nad lubavad kiiret kasumit ning kogu sellel ajal, mil nad inimesega suhtlevad, kannustavad kelmid rohkem raha juurde „investeerima“.

Lõpuks tekitatakse inimestele näiline kasum ning peagi selgub, et nii-öelda investeeritud raha aga ka kasumit välja võtta ei saa. Suurim kahjusumma, mille kurjategijad sel moel juulikuus tekitasid, oli üle 55 tuhande euro, mille kannatanu kaotas kelmidele, kes väitsid, et suudavad lisatasu eest varem investeerimisplatvormil kaotatud raha tagastada.

Enne raha investeerimist tuleks teha põhjalik eeltöö

“Soovitan enne investeerimisega alustamist lugeda valdkonna kirjandust või suhelda mõne investoriga, kes on tegelenud investeerimisega pikalt. Samuti tasub oma kodupangast uurida erinevaid investeerimisvõimalusi. Kindlasti tuleks suhtuda ettevaatlikult investeerimiste aga ka kauplemiste platvormidesse, kus lubatakse kiiret kasumit,” sõnas Milenin.

Juulikuus vähenes oluliselt pangapettuste ja ka Google-pettuste arv. Pangapettusi viiakse läbi kahel moel, ühel juhul helistatakse väidetavalt pangast ja teavitatakse kahtlastest tehingutest kontol või väidetakse, et keegi püüab võtta laenu. Teisel juhul on Facebookis pankade nimel tehtud kampaaniate libalehed, millele inimene klikib ja avaneb järele tehtud koduleht, kus tuleb sisse logida.

“Iga ärevaks tegeva kõne puhul tasub meelde jätta, et pank, politsei või mõni ministeerium ei küsi inimestelt isiklikke PIN-koode. Soovitan kõne lõpetada ja guugeldada konkreetse asutuse klienditeeninduse numbrit, millele helistage ja küsige, kas väidetav info teie konto osas vastab tõele või mitte,” soovitas Vjatšeslav Milenin, kelle sõnul helistavad kelmid ohvritele tihtilugu numbritelt, mis ei kuule väidetavale asutusele.

Allikas: PPA

Pettuse tõttu võlgadesse sattunute hulk suureneb aasta-aastalt

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja Heete Simmi sõnul on viimasel paaril aastal kasvanud keskuse võlanõustajate vastuvõtule pöördunud isikute arv, kes on langenud investeerimispettuse ohvriks.

“Me ei pea selliste klientide üle statistilist arvestust , kuid saab väita, et pea igal kuul on mõni selline klient. Kasvanud on just nooremate klientide osakaal ja investeerimiseks võetud summad on vägagi suured,” kinnitas Heete Simm, kelle hinnangul näitab see inimeste kergeusklikkust ja lootust läbi investeerimise kiiresti rikastuda, ent petturite võrku langenutel aga tuleb enda võetud laenud  tagasi maksta.  

“Eriti kummastav on see, et noor, kes teenib kuus ca 1200 eurot, saab võtta laenukohustusi kokku 60- 70 000 eurot. Ühel hetkel selgub, et tegemist on pettusega, aga võlausaldajatele tuleb laenud tagasi maksta. Nii juhtubki, et isikud muutuvad püsivalt maksejõuetuks, sest selliste kohutuste täitmine pole võimalik  ja tuleb maksejõuetusavaldusega pöörduda kohtu poole,” kirjeldas võlanõustaja.

Võlanõustaja vastuvõtule pöörduvate inimeste arv on aastate lõikes jäänud laias laastus samaks, ent siiski on teatud momendid , kus klientide arv hüppeliselt kasvab – seda näiteks veebruaris ja märtsis, kus jäädakse hätta  jõulukuul võetud kiirlaenude tagasimaksmisega.

“Statistiliselt on keskmine meie poole pöörduv abivajaja meesterahvas vanuses 40-45 aastat, kellel on keskmiselt 5-6 võlanõuet,” sõnas Simm.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustajatel on igapäevaselt vastuvõtt neljas linnaosas, so Põhja-Tallinnas Tuulemaa 6, Mustamäel Akadeemia tee 34, Lasnamäel Mahtra 44 ja Nõmmel Männiku tee 92. 

Võlanõustamisele tuleb eelnevalt registreerida igal tööpäeval kell 9.00-16.00 telefonidel 666 0886; 56941023 või e-post. volanoustaja@swcenter.ee.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
10. aug. 2022 20:59
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120048842/vanemad-olge-valvsad-noorte-seas-populaarses-tiktokis-levib-uus-voimalik-ponzi-skeem
Minu Arvamus
10. aug. 2022 02:43
Siin kehtib, et kes tegi? vastus, et ise tegi. Loomulikult lähevad petiste õnge need, kes oma ahnuses kiiresti rikkaks tahavad saada. Kellel raha vähe, ega see otsigi, kellele seda pakkuda, vaid ostab selle eest endale midagi igapäevast ja vajalikku. Oma pangakoode ütlevad võõrastele vaid napakad ja neil peaks sotsiaalhooldaja olema, kes nende rahaasju ajab.
-
9. aug. 2022 14:09
Nn võlausaldajad on ise petised.