"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Pangaanalüütik Kahekohaline inflatsioon jätkub järgmise aasta kevadeni, majanduskasv aeglustub (0)
10. august 2022
Tõnu Mertsina Foto Scanpix

„Hinnatase on väga kõrgele tõusnud. Isegi kuises võrdluses hinnakasvu aeglustumine jätab aastases võrdluses inflatsiooni väga kiireks,“ kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina jätkuvat, enam kui 22 protsendilist inflatsiooni koos majanduskasvu aeglustumisega.

Ta tõi näiteks, et kui alates augustist jääksid hinnad eelmise kuu tasemele, kuigi pank ise seda tegelikult ei prognoosi, siis aastases võrdluses näeksime me kahekohalist hinnakasvu veel vähemalt järgmise aasta märtsini. Siiski peaks inflatsioon lähiajal, kuid hiljemalt aasta lõpukuudel, aastases võrdluses aeglustuma hakkama.

Praegu on enamikes riikides kiire inflatsiooni põhjuseks peamiselt energiahindade tugev kasv, selgitas Mertsina. Energia komponent moodustab Eestis ligi poole kogu kuisest tarbijate hinnakasvust. „Kuna toiduained on Eesti inimeste tarbimiskorvis suurima osakaaluga ja nende hindade tõus on samuti kiirenenud, siis on ka toiduainete hinnakasvul oluline mõju.“

Samas on ettevõtete tootmissisendite hinnakasvu taga tarnehäired. Energiahindade kiire kasvu üheks oluliseks põhjuseks on Venemaa sõda Ukrainas ning tarneahelad pole veel pandeemia mõjudest taastunud. Lisaks tõstab ettevõtete kulusid kiire palgakasv.

Lõtv rahapoliitika

Hinnakasvu surub tagant tugev nõudlus. Veel hiljuti ütlesid mitmed ettevõtted, et nad saavad oma kõrged tootmiskulud edasi suunata teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. „Üldisemalt on aga tugeva nõudluse taga keskpankade pikka aega kestnud lõtv rahapoliitika, sealhulgas suured varaostud, eriti pandeemia ajal. Samuti valitsuste massiivsed toetused, mis aitasid kaasa riikide kriisist ootamatult kiirele väljumisele ja nõudluse taastumisele. Eestis andis hinnakasvu täiendava panuse ka pensioni teise samba reform,“ möönis pangaanalüütik.

Nii euroalal keskmiselt, kui ka Eestis on tootmissisendite kättesaadavus tasapisi paranema hakanud, kuigi see on veel jätkuvalt ettevõtetele oluliseks tootmist piiravaks ja ka hinnakasvu põhjustavaks teguriks. Samuti on euroala ettevõtetel toomissisendite hinnasurved leevenemas, kuigi see toimub veel kõrgel hinnatasemel. Tööstusmetallide hinnakasv on aeglustumas.

„Kuigi maailma toiduainete hinnakasv on veel väga kiire, on ka siin näha kasvu aeglustumist. Teraviljahindu aitab allapoole tuua Ukrainast teravilja eksport. Energiahindu hoiab jätkuvalt kõrgel tasemel või isegi kiirendab nende kasvu maagaasi hinnatõus, mis lükkab üles elektrihindu nii Euroopas tervikuna kui ka meil, Eestis,“ selgitas Mertsina.

Majanduskasvu halvenemine

Kuna kiiret hinnakasvu on siiani aidanud üleval hoida tugev nõudlus, siis peaks selle nõrgenemine ka inflatsioonile vastu töötama, ennustab ta. „Nii euroalal tervikuna, meie kaubanduspartnerite juures, kui ka Eestis saab prognoosida majanduskasvu väljavaate kiiret halvenemist aasta teisel poolaastal. Eesti ettevõtete ja tarbijate kindlustunne on halvenenud. Juba juunis läksid langusesse jaekaubandusettevõtete ja töötleva tööstuse müügimahud,“ tõdes ta.

Majanduskasvu aeglustumine või isegi majanduse langusesse minek peaks ettevõtete ja ka inimeste kui tarbijate nõudlust vähendama. „Valitsuse poolt kodutarbijatele energiahindade osaline kompenseerimine piirab energiahindade kasvu mõju ehk siis aeglustab veidi üldist inflatsiooni. Intressimäärade tõus lähiajal tõenäoliselt veel tarbijahindade kasvu ei mõjuta, kuid pikemas vaates küll,“ tõdes Mertsina.

Hinnatõus pidurdub

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert ennustas, et majanduskasvu aeglustumine hakkab hinnatõusu hoogu pidurdama. „Viimastel kuudel on aeglustunud nii jaemüügi kui ka tööstustoodangu kasv,“ osutas ta.

Pert tõi esile, et majanduse jahtumisfaasis on ettevõtetel raskem hindu tõsta, sest nende eelarved muutuvad pingelisemaks ning raskustesse sattunutel tuleb kulusid kärpida. Hinnatõusutempo ulatuslikumat aeglustumist võib oodata järgmisel aastal.

Kodutarbijad saavad sellel talvel tõenäoliselt osta energiat mõnevõrra soodsama hinnaga. Uus valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest. „Majapidamiste kodukulude kallinemine pole eeloleval kütteperioodil tõenäoliselt nii järsk kui eelmisel sügisel. Aasta lõpus kujuneb hinnakasv seetõttu mõnevõrra aeglasemaks,“ märkis Pert.

Ettevõtted peavad rekordiliste energiahindadega toime tulema. Maagaasi hind saavutab Euroopas üha uusi tipptasemeid ja ähvardab kujuneda märksa kõrgemaks kui eelmisel aastal. „Maagaas on tähtis tootmissisend nii elektri tootmisel kui ka toidu- ja ehitusmaterjalitööstustes. Elektri kõrge hinna tõttu on meie ettevõtetel raskem konkureerida Põhjamaadega, kus elekter on viimasel ajal olnud odavam,“ selgitas ta.

Toetused tulekul

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas ennustas, et inflatsioon hakkab selgemalt pidurduma järgmise aasta kevadel. Hinnang tugineb energiakandjate tulevikutehingutele, mille kohaselt jääb elektri ja gaasi hinnatipp börsil talvekuudesse. „Majanduse edasise jahenemise ja kiire inflatsiooni tingimustes pöördub eratarbimine langusesse, mistõttu ei ole kaupmeestel enam võimalik tööstuskaupade ja teenuste hindu senises hoogsas tempos tõsta,“ ütles ta

Ka on majanduskasv heitliku väliskeskkonna, kiire inflatsiooni ja intresside tõusu ootuses pidurdumas. Sellele viitab ka ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne, mis on viimastel kuudel languses. Pungase sõnul on riskid gaasivarustuse jätkumise osas suurenenud ning sellest tulenevalt on energiahinnad väga kõrgele tõusnud, piirates seeläbi majandusaktiivsust ja tuues ilmselt kaasa lühiajalise majanduslanguse.

Samas on valitsus plaaninud osaliselt hüvitada tarbijatele energiahindade kallinemise. „See tähendab ühtlasi ka inflatsiooni pidurdumist. Oluline on siinkohal toetada madalama sissetulekuga tarbijagruppe,“ kinnitas ta.

Statistikaameti andmetel tõusid juulis hinnad aastataguse ajaga võrreldes 22,8 protsenti. Energiahinnad kallinesid aastaga 87%, põhjustades üldisest hinnakasvust ligikaudu poole. Toiduainete hinnad, sh alkohol ja tubakatooted, tõusid 17% ning teenuste ja tööstuskaupade hinnad vastavalt 12% ja 11%.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.