"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
heeroldi jutud Keskajal peeti Pirita kloostri juures jaanilaata ning kohalikud said ühe mündi ja kolme tiiru eest kõigevägevamalt loa pidutseda (0)
10. august 2022

Pirita kloostri juures on päevakorda tekkinud üks huvitav idee. Kuna seal toimuvad ooperifestivalid ja muud kontserdid, siis ehitatakse sinna madal varikatus, mis kaitseb vihma eest nii esinejaid kui ka publikut. Nüüd on muusikud välja käinud idee, et kaua seda katust ehitatakse igal aastal. Võib-olla võiks teha ühe alalise katusse, mis jääkski nii, nagu algselt oli kloostril.

Aga peab tunnistama, et Tallinna muinsuskaitsele see idee alalise katuse ehitamisest siiski ei meeldi. Arvatakse, et sellise lahtise varemekarbina on Pirita kloostri kirik meile kõigile harjumuspärane ja külastusvääriline.

13. sajandil oli Tallinna linnamüüri haardes kaks kloostrit. Dominiiklaste mungaklooster ja Püha Miikaeli nunnaklooster. 15. sajandi alguses tekkis idee rajada veel üks naisklooster, mida mõned tallinlased ja aadel toetasid. Aga linn ei tahtnud, et see ehitatakse jõe äärde. Sest kui vaenlane tuleb ja algab sõda, siis saab neid hooneid kasutada kui tugipunkti Tallinna piiramisel, mis hiljem osutuski õigeks. Rüütelkond eraldas maatüki Pirita jõe paremal kaldal ja 1407 algas ehitamine.

Kloostri järgi nimetati Hirve jõgi ümber Pirita jõeks

1436 oli kirik valmis. See lähtus Rootsi jõuka ja heategevusele alti aadliproua Birgitta algatusest, kes nägi, et ilmalik elu on tihtipeale liiga toretsev ja priiskav ning et on küllalt palju naisi ja tütarlapsi, kes sooviksid ilmalikust elust hoiduda ja elada kloostris, pühendades ennast kõige kõrgema teenimisele. Klooster sai tegutseda poolteist sajandit ja Püha Brigitta on olnud nii mõjukas, et Pirita kloostri järgi nimetati Hirve jõgi ümber Pirita jõeks.

Praeguse seisuga on kiriku juures vaadata ainult müüre, seinu, orvasid ja sammaste ning altarite aluseid. Kõik, mis on kivist, aga omal ajal aastani 1577, mil klooster veel tegutses, oli see väga kunstiküllane. Ainuüksi sisemuses oli kokku 15 altarit või retaablit. Neist kõige tähtsam oli jumalaema altar, mis paiknes otse kiriku lõpus kõige tähtsamal kohal. Peaportaali kõrval on kaks tühjaks jäänud orva. Ühes neist oli Kristuse kujutis teises Püha Birgitta.

Fassaadi juures on kõige mõistatuslik ja eriti tähelepanuväärne üks pisikene tagasihoidlik avakene. Arvestatud oli sellega, et inimestel on vahel vaja pihtida, palvetada ja pattusid andeks paluda. Ööseks kirik suleti. Siis oli see üks võimalus kirikusse sisse vaadata ja teha oma rituaalid. Kiriku aed oli avatud ja siia pääses igaüks, kel oli tahtmist. Tuli siia palvetama, aga ta pidi ka ohvrianni jätma ja sellesse orva. Orva põhjas on väike süvend ja kõrval on jäljed sellest et selle peale oli asetatud metallraam, mis käis lukus. See oli püha Birgitta kassa. Kui sa palvetama tulid, siis pidid talle annetama ja selleks, et pätid sealt raha kätte ei saaks, käis see lukus.

Torupillide üürgamist kostus penikoormate taha

Eriti suured pidustused kloostri juures olid jaanipäeviti. Siin toimus suur laat, kuhu ümbruskonnast tuli kokku mitte ainult massiliselt kohalikke talupoegi, vaid ka linlasi. Nagu kirjutatakse Liivimaa kroonikas, peatükis Liivimaa vana hea aeg, olevat siin olnud ka torupillid, mis olid üüranud nii, et oli penikoormate tahab kuulda.

Oli ka niisugune komme, et kui keegi tuli kirikusse võttis ta mündi, tegi kolm tiiru ja siis viskas selle mündi kuskile altari alusele. Siis ta arvas, et tema kohustused kõigevägevama ees on täidetud ja võib hakata pidutsema. See oli tõeline Pirita festival keskajal. Hiljem sai siia alale talupoegade kalmistu, sest nunnad ja preestrid maeti kirikusse sisse. Nüüd on siin rahulik. Laata enam pidada ei saa. Muusikafestivali aga küll.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.