"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Riigikontroll Töötukassa peab selgitama välja koolituste kasulikkuse, pärast koolitust on tagasi tööturule jõudnud kolmveerand töötutest (0)
10. august 2022
Foto Aleksandr Gužov

Ehkki töötukassa pakub koolitusi üha rohkem ja selleks kulub aina suuremaid summasid, puudub riigikontrolli sõnul töötukassal ülevaade sellest, kas koolitusest on uue töö leidmisel kasu. Riigikontrolli analüüs näitab, et aasta jooksul pärast koolitust on tagasi tööturule jõudnud kolmveerand töötutest, õpituga seotud töökoha on leidnud vähem kui pooled.

Seega ei saa töötukassa võtta koolituste osas üksnes vahendaja rolli, vaid peab rohkem pöörama tähelepanu pakutava kvaliteedile, leiab riigikontroll. 

Riigikontrolli vaates on töötukassa koolitustega seotud eesmärgid liiga üldised ning koolituste tulemuslikkust tööle saamise seisukohalt tuleks täpsemalt jälgida. “Õppimine on alati hea, kuid oluline on ka see, et õpitaks ennekõike seda, mis töö leidmist hõlbustab ja millistest oskustest tööturul puudus on,” kommenteeris riigikontrolör Janar Holm pressiteates. 

Kas pakutud koolitused aitavad töötuid uue töö leidmisel piisavalt?

Töötukassa jälgib vaid, kas inimene on koolituse järel üldse kuhugi tööle läinud. Seda aga, kui paljud erialakoolituse lõpetanud on tööle läinud sinna, kus saab õpitud oskusi rakendada, teada pole, sest töötukassa ei kogu täpsema töövaldkonna kohta infot ega kõrvuta seda koolitustel osalemistega. Kui töötukassa ei analüüsi, kuhu inimesed koolituse lõpetamise järel tööle asuvad ning kas leitud töö ja õpitud oskused on omavahel seotud, ei saa olla kindel, kas pakutud koolitused aitavad töötuid uue töö leidmisel piisavalt.

Töötukassa koolitustel osalemine on viimasel ajal oluliselt kasvanud: 2018. aastal osaleti 19 000 ning 2020. aastal juba 29 000 korda. Töötukassa vahendusel on võimalik õppida keeli, täiendada oma digioskusi, omandada ettevõtlusteadmisi, kuid kõige populaarsemad on töötute hulgas erialakoolitused. Kolme aastaga on lõpetatud erialakoolituste hulk kasvanud 80 protsenti ja osalejate arv 75 protsenti. Selle ajaga on töötukassa erialakoolitustele kulunud 32,7 miljonit eurot.

Aastatel 2018–2020 on töötukassa vahendusel erialakoolitustel osalenud ligi 28 000 inimest. Neist on ligi 21 100 tööturule naasnud, aga 6900 pole aasta jooksul pärast erialakoolituse läbimist tööturule tagasi pöördunud. Riigikontrolli analüüs näitab, et protsentides väljendudes on erialakoolituse lõpetamise järel sisenenud taas tööturule 74 protsenti ning keskmiselt 44 protsenti on leidnud töökoha, mis on seotud koolitusel omandatud või täiendatud oskustega.

Valida saab 500 koolituspartneri väga erineva iseloomuga koolituse seast

Töötukassa koolituspakkumine vajab seega riigikontrolli hinnangul täpsemat eesmärgistamist ja koolituste mõju hindamist. Praegu töötukassa töötute koolitusvalikuid selgemal moel ei suuna, valida saab 500 koolituspartneri väga erineva iseloomuga koolituse seast. Kuid töötukassa roll pole riigikontrolli vaates üksnes vahendada inimeste endi valitud enesetäiendamise võimalusi, vaid esmajoones toetada koolituste abil nende võimalikult efektiivset naasmist tööturule.

Koolitusvaldkonna ja hilisema rakendumise põhjalikum analüüs aitaks suurendada tõenäosust, et raha suunatakse sinna, kus selle kasutamine on tulemuslikum. Täpsem ülevaade tööle saamisest annaks ühtlasi võimaluse koolitusi paremini kavandada ning viia pakutav rohkem kooskõlla tööturu vajadustega.

Töötukassa pakutud koolitused vajavad põhjalikumat kvaliteedikontrolli, juhib riigikontroll tähelepanu. Töötukassa pakub koolitusi oma koostööpartnerite kaudu, kuid ei hinda nende koolituste kvaliteeti, sest peab piisavaks seda, kui partner on Eesti Hariduse Infosüsteemis märkinud end koolitajaks. 2015. aastal vastu võetud täiskasvanute koolitusseaduse järgi on tegevusluba vaja vaid mootorsõidukijuhi, eesti keele tasemeeksami, turvatöötaja ning vedurijuhi koolituse korraldajatel. Teistes koolitusvaldkondades loa taotlemisega sarnanevat kvaliteedikontrolli ei tehta ning koolituse soovija või tellija peab ise oskama hinnata, kas koolitus vastab nõuetele ja on kvaliteetne.

Riigikontroll on seisukohal, et koolituse rahastaja saaks täiskasvanute koolituste seaduse raames teha koolituste kvaliteedi üle tõhusamat järelevalvet ning kehtestada selged tasemenõuded. Töötukassa koolitusvõimaluste pakkujana ja -kulude kandjana ei tohiks võtta vaid vahendaja rolli. Töötukassa vastutab enda pakutava teenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest ning koolitusteenus on selle osa. Praegune süsteem ei taga aga riigikontrolli hinnangul seda, et pakutaks vaid kvaliteetseid koolitusi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.