„Kui valitsus suudab elektri ja soojuse hinnad majanduslikult põhjendatud ja õiglasele tasemele viia, siis on valitsus oma töö inflatsiooni kontrollimisel ära teinud,“ ütles LHV panga majandusekspert ja endine presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. „Edasine tähelepanu majanduses peaks suunduma meie konkurentsivõime hoidmisele muutunud keskkonnas.“

Vitsuri sõnul saab valitsus hinnatõusu küllalt olulises ulatuses, milleks on elanikele elektri ja soojuse müümise hinda kontrollides teha. Selleks on praegu ka ettevalmistusi tehtud, viitas ta elektrituruseaduse muudatustele, mis põhjal saaks elanikele hakata pakkuma senisest börsihinnast soodsamat elektrit. „Tõtt öelda oleks valitsus seda pidanudki hiljemalt talvel sõja pärast tegema, kuid millegipärast arvati, et börsihinnale toetumine on õige ja et hoolitseda tuleb üksnes nende eest, kes ise abi paluvad,“ tähendas ta.

Kuid suurimat osa tarbijahinna erinevuse põhjusest tuleb ikkagi otsida meie turukorraldusest. „Tänu oma turukorraldusele oli mitmeid aastaid meie kasutuses odavam elekter, kui me ise toota oleks suutnud. Nüüd on olukord vastupidine. Me müüme enda elektrit börsi hinnaga, mis püstitab alatasa uusi rekordeid,“ märkis ta.

Väike kohalik turg

Rääkides üldisemast hinnatõusust ja inflatsioonist tõi Vitsur esile asjaolu, et kuivõrd Eesti hinnatõus oli üle kahe korra arenenud maailma keskmisest suurem, on suurem osa hinnatõusust siiski kodumaist päritolu. „Mõned protsendid üle 20 protsendilisest inflatsioonist lähevad jätkuvalt kiire konvergentsi arvele, kus meil kasvavad inimeste sissetulekud aastas 6-7 protsenti, arenenud maailma paari protsendi asemel. Samuti kiirema covidist taastumise arvele.“

Oma mõju hindadele on selleski, et ka muudel energiaturgudel hinnakonkurents praktiliselt puudub. „Näpuga siin kellelegi näidata pole. Meie turg on väike.“

Laias mastaabis on aga mitmed maailma suurematest majandustest on ilmselt (statistilised andmed laekuvad ju hilinemisega) juba tehnilises retsessioonis ja toornafta praegu enam ei kallinegi. Seega on üks paljudest maailma hinnatõusu põhjustest praeguseks ära langenud. „Kuid sama ei saa öelda gaasi hindade kohta. Õnneks on gaasi osa riikide energiabilansis siiski väiksem kui nafta oma, nii võib loota, et nafta odavnemine võib tasakaalustada gaasi edasist kallinemist. Kuid seda ainult siis, kui talv ei tule liiga külm,“ andis analüütik lootust.

Kuid kõigele vaatamata võib eeldada, et maailmas on hinnad selleks korraks uue tasakaalupunkti juurde jõudnud. Seejuures on ka koroonapandeemia järgne kiire majanduskasv aeglustumas. Seda olukorras, kus hinnad on maailmas lühikese aja jooksul kallinenud ümmarguselt kümnendiku võrra.

Majanduskasv pidurdumas

Paraku ei häiri majandusarengut praegu üksnes hinnatõus, vaid ka geopoliitilised riskid ja häired tarneahelates.

Kuivõrd inflatsiooni põhjused on antud juhul enamalt jaolt ülemaailmsed ja ainult osaliselt meie oludest tulenevad, tuleb eeskätt teha vahet Eesti ja maailma majanduskavu aeglustumisel. „Praegune inflatsioon maailmas on tingitud energia nappusest tingitud energia kallinemisest. Ükskõik, kas nappuse põhjuseks on sõda ja sanktsioonid või halvasti kavandatud üleminek taastuvatele energia-allikatele või tarneahelatest tingitud probleemid, siis majanduskasvu aeglustumine peaks muude tingimuste samaks jäämise korral tõepoolest algul energia hindade ja seeläbi kõikide muude hindade kallinemist pidurdama,“ selgitas Vitsur.

Seejuures on praegune majanduskasvu pidurdumine täiesti loomulik. „Tähendab ju selline hinnatõus inimeste reaalsissetulekute vähenemise tõttu automaatselt nõudluse vähenemist ja lisaks sellele veel nõudlust ja investeerimist pärssiva ebakindluse suurenemist. Nii tarbijatel kui ka ettevõtjatel,“ tõdes ta.