"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
fotod ja video Kaja Kultuurikeskuse katusel läks elu magusaks – võeti esimene meesaak (0)
12. august 2022

Kaja Kultuurikeskuse neljanda korruse katuseterrassil asetsevad kolm mesitaru, kus lisaks mesiniku hoolsale pilgule jälgib usinate putukate eluolu ka hulk erinevaid andureid. Sellised nutitarud on abiks nii mesinikule kui ka teadlastele, sest kogutavatel andmetel on suur potentsiaal olla abiks erinevate haiguste ja muude muredega võitlemisel. Täna oli aga erakordselt pidulik päev, kuna esimest korda võeti tarudest mett.

Vaata galeriid (29)

Ettevõtte MÖMesi mesinik Allan Liht on linnamesindusega tegelenud juba mitu aastat. „Alustasime üldsegi Riias ja siis sattusime siia,“ ütles ta. „Tallinnas alustasime eelmisel aastal ja sattusime siia Tehnopoli hanke kaudu. Tehnopoli katusel on meil ka kolm taru. Sel aastal tulid siis, Mustamäe linnaosavalitsuse projekti raames, lisaks need nutitarud siia – samasugused nutitarud nagu Tehnopolis.“

Nutitarud on varustatud anduritega, mis mõõdavad taru sisetemperatuuri, suhtelist õhuniiskust, CO2 taset, õhus lenduvaid orgaanilisi ühendeid, ümbritsevat valgust, heli ja õhurõhku.

Hetkel veel selliseid nutitarusid Lihti sõnul ei toodeta ning kogu kontseptsioon on veel väljatöötamisel ning hetkel käib eri osapoolte vahel tihe suhtlus ja arendustöö. „Üks osapool on Tehnopol, teine on osaühing Aiomatic (endise nimega Aiotex), kelle poolt on andurid ja tehnoloogia ja mina omalt poolt tegelen siis mesinduse poolega,“ selgitas ta. „Kõik nutitarude poolt mõõdetavad andmed saadetakse serverisse ja ka mina teen inspektsiooni käigus märkmeid, et mis ma seal tarus näen ja mis ma seal teen. Pärast saab neid andmeid kõrvutada ja pikema aja jooksul saab hakata sealt erinevaid mustreid tõlgendama.“

Ennekõike loodab Liht andmete põhjal saada paremat ülevaadet mesilaste heaolust ja tervisest. „Mesindus oma olemuselt on üsna rutiinne tegevus ja ma ei looda, et nutitarud mind aitaks mesindada, aga loodetavasti saab teha mingeid pikaajalisemaid prognoose,“ lausus ta. „Need andmed aitaks mul paremini ära tunda, et kas mesilased on terved ja kas neil on kõik hästi. Tavamesinikule oleks neist nutitarudest abi ka ses suhtes, et aitavad ära tunda kui pere hakkab sülemlema või on vaja sööta juurde.“

Liht rõhutas, et praegu alles andmeid kogutakse ning õpitakse tõlgendama, sestap hetkel veel sülemlemist ette ennustada ei saa. „Me ei oska praegu veel tõlgendada ja me ei ole seal maal veel,“ nentis ta. „Aga kindlasti on seal omavahel seotud temperatuurimuutused, pere suminatugevus ja võib-olla ka õhuniiskus. Kui neid osata õigesti ritta panna, siis võiks tulevikus saada sülemlemistungist teada läbi selle süsteemi.“

Potentsiaalne relv võitluses lestaga ja hea talvine abivahend

Suurim võit oleks Lihti sõnul see, kui saaks kogutavate andmete abil kuidagi varroa lestaga võidelda, mis on täna mesilaste jaoks kõige laiemalt levinum ja kurnavaim parasiit. „Need lestad on põhiprobleem ja põhilised haiguste tekitajad,“ märkis ta. „Öeldakse, et lestavabu peresid ei olegi, aga on osad kes suudavad paremini toime tulla ja osad, kes ei suuda. Kui saaks andmete põhjal juba sedagi infot, et kas on vaja varem lestatõrjega alustada või seda rohkem teha, siis saaks juba mingi vahe sisse.“

Hetkel veel pole Kaja Kultuurikeskuse katusel asuvate nutitarude anduritelt laekunud andmete põhjal ühtegi probleemi olnud vaja tõtata lahendama – see on aga pigem kiitus tublile mesinikule, kes pere eest hästi hoolt kannab.

Lihti sõnul teeb ta oma kindlaid tegevusi kindlas mesinduse rütmis. „Ma tean mida ja millal ma tegema pean,“ ütles ta. „Praegu ma lihtsalt ikkagi huvist jälgin pigem seda süsteemi.“

Hetkel on sellise nutitaru üles seadmine tavalise mesiniku jaoks kaunis keerukas ja ka kallis, mistõttu laialdaselt neid kasutusele veel võtta ei saa, kuid tulevikus võiks neist Lihti hinnangul abi olla paljudes erinevates olukordades. „Abiks võiks olla algajale mesinikule kindlasti olukorra hindamisel ja ka distantsilt mesindamise juures, kus pole võimalik regulaarselt käia kohapeal pere käekäiku üle vaatamas,“ tõi ta näiteks. „Samuti tooksin välja talvise perioodi. Siis ei taha väga tarukaant kergitada ja mesilasi häirida. On täiesti tavaline, et pere hakkab jääma nälga talvel. Siis seda saab jälgida. Saab ka sellele jälile, et kas seal hakkab temperatuur langema, kui see mesilaspere hakkab kokku kuivama näiteks ja hääl on teistsugune. On ka muud ärritajad – kui on kuskil metsas need tarud ja siis käib rähn toksimas vms, kõigele sellele saab eemalt jälile.“

Seda, et linnamesi oleks kuidagi kehvema kvaliteediga, ei maksa Lihti kinnitusel karta. „Me teeme õietolmu analüüsi ja kõik mis nö müüginäitajateks vajalik on – see on hoolduspaketi sees,“ ütles ta. „Kui linnavalitsus soovib seda analüüsi, mis näitab ka keemilist koostist ja võimalikke mürgiseid ja vähem mürgiseid aineid, siis me teeme ka selle. Eelmisel aastal Tehnopolis tehti ja siis seal oli kõik igati normide piires ja väga hea.“

Kingitus Mustamäe elanikele

Mustamäe linnaosavanem Lauri Laatsi sõnul on nutikad mesitarud ja sealsete tiivuliste elanike toodang kingituseks kõigile Mustamäe elanikele. „Mustamäe tähistab 60. juubeliaastat ja selle raames oli meil plaanis teha erinevaid kingitusi meie linnaosa elanikele ja see tarumõte on ka kingitus meie linnaosale,“ lausus ta. „Nende nutitarude põhjal saab tulevikus koostööd teha ka teaduritega.“

Laats avaldas lootust, et nutitarudest kogutavad andmed aitavad ka valdkonnaspetsialistidel saada paremat ülevaadet selles oas, mida täpselt mesilased tarus teevad ja kuidas käituvad. „See tehnoloogia, mida praegu kasutatakse, peaks päris hästi võimaldama neid andmeid välja lugeda,“ märkis ta. „Mesilaste korjatud mesi läheb erinevatel üritustel meie linnaosa elanike ja koostööpartnerite vahel jagamisele,“ kinnitas ta. „See on talvisel ajal hea kingitus – saab tee ja sidruniga manustada.“

Lisaks Kaja Kultuurikeskusele ja Tehnopolile kaalutakse Laatsi sõnul mesitarude paigaldamist ka koolide või lasteaedade katustele. „Vähemalt mesiniku juttu kuulates, on mesilased Mustamäe omaks võtnud ja eks siin tuleb edasi mõelda,“ sedastas ta. „Igal juhul on see selline hea uus trend – miks mitte lasta mesilastel toota siin linnas mett ja linnaosa elanikud saavad seda ju nautida.“ Laats kinnitas, et ka linlased suhtuvad mesilastesse hästi ning keegi nende üle kurtmas pole käinud. „Meil on siin vahepeal erinevaid loomi Mustamäel olnud – eelmine nädal nähti ju lausa boamadu meil siin ringi roomamas,“ lausus ta. „Nii et mesilase osas meil ei ole veel pretensioone olnud. Pigem vastupidi – on meelsasti vastu võetud ja alati kui ma linnaosas käin ringi, siis küsitakse, et kuidas meil Kaja mesilased ka elavad?“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.