"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
repliik Loomakaitsjad või inimeste vihkajad? (0)
12. august 2022
Oliver Õunmaa.

Laupäeva hilisõhtul sõbraga jooksma minnes märkasime üht kassi, kelle tagakeha oli halvatud nii, et ta vaid esikäppadega end edasi liigutada suutis. Lasime siis kella ja koputasime läheduses asuvate majade ustele arvates, et ehk on kass lähedusest pärit ja üle sõidutee tee lipates auto alla jäänud. Keegi ei tunnistanud looma omaks.

Postitasime teate vigastatud kassist sotsiaalmeediasse kohaliku kogukonna gruppi, lootes, et ehk teadet jagades õnnestub omanikul oma lemmik ära tunda. Passisime kaks tundi ka kohapeal, et vaid kahe käpa abil südilt edasi rühkiv loom silmist ei kaoks niikaua, kuni omanik talle järele tuleb. Lõpuks viisin looma sõbra juurde koju, sest meil polnud lihtsalt enam võimalik keset ööd tänaval oodata. Hommikul selgus, et postitus sotsiaalmeediasse oli olnud viga.

Sõber oli saanud öö otsa vihaseid sõimusõnumeid aktiveerunud loomakaitsjatelt. Et kuidas me nii julmad olime ja keset ööd võõrast kassi oma raha eest arstile ei viinud. Kuidas me üldse julgesime sellises seisus kassi liigutada, miks me ikka tema omanikku ise üles ei otsinud, kindlasti sõitsime ise kassist üle, mis meie endiga tuleks kõik teha jne. Kommentaarid olid muutnud öö edenedes üha õelamaks.

Viimaks märkas ka kassi omanik teadet ja tuli loomale järgi. Kass oli tal lihtsalt õnnetult kodust minema jooksnud ja nüüd polnud üksikemast omanikul raha, et kalli operatsiooni eest maksta. Seepeale sai omanik ühismeedias veelgi räigema sõimu osaliseks. Õnneks siiski panid loomakaitsjad lõpuks rahad kokku ja tasusid ise operatsiooni eest.

Kallid loomakaitsjad! Pigem võiks tänada ja aidata hädas looma leidjaid. Näiteks seesama korjandus looma aitamiseks on väga tänuväärne, kuid milleks taoline sõim? Sellise suhtumise peale on tahtmine järgmisel korral vigastatud loom lihtsalt märkamata jätta ja vaikselt minema hiilida, sest kas on mõtet endale aitamise eest vihkamist ja häda kaela tõmmata?

Kommentaar loomakaitsja Hellika Landsmann poolt:

Leides Tallinna linnas hulkuva lemmiklooma (sh vigastatud) tuleb teavitada Tallinna loomade varjupaika telefoninumbril 5141431.

Varjupaik töötab 24/7. Kui loomal on kiip ja andmed registreeritud, teavitatakse koheselt looma omanikku.

Kui omanikuga ei saa kontakti või tal ei ole võimalik loomale järele tulla, toimetakse loom varjupaika.

Hellika Landsmann.
Pilt: Erakogu/ Helen Marz.

Vigastatud loomale tagatakse arstiabi varjupaigas, väljaspool tööaega viiakse vigastatud loom kliinikusse. Tallinna linn koostöös Tallinna varjupaika haldava lepingupartneri Varjupaikade MTÜga on püüdnud hea seista, et ükski loom abita ei jääks.

Siiski paneme loomaomanikele südamele, et lemmikloomad ei tohi hulkuda väljaspool omaniku territooriumi, kuna seal ei ole nende turvalisus tagatud. Koerad ja kassid tuleb kiibistada ja nende andmed registreerida, et meie perekonnaliikmed kadumise korral koju tagasi jõuaksid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.