"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
arvamusfestival MTÜ Slava Ukraini juht: Iga inimene, kellel on pea otsas mitte ainult juuste kasvatamiseks, peab võtma vastutuse iseenda eest (1)
12. august 2022
Johanna-Maria Lehtme Foto Scanpix

Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul on Eesti selges majandus- ja julgeolekukriisis. „Meil on kõrge inflatsioon ja eksperdid annavad 50 protsendise tõenäosuse, et tuleb suur majanduslangus,“ märkis ta. „Sõda Ukrainas ei ole aga ainult sõda Ukraina ja Venemaa vahel, see on sõda Venemaa ja Lääne vahel ning ka meie oleme selles sõjas. Sellega seoses peame olema valmis, et põgenike arv sügisel tõenäoliselt kasvab.

Alates 2020 on maailm olnud kriisides. Koroona halvas ühiskonna ja meditsiini, energiakriis tühjendas rahakotte, Ukraina sõda näitas meie haavatavust. Kõik pingutasid, aga kõik olid ka rahulolematud. Mis meil tegemata jäi ja mida tuleviku kriisijuhtimises ja -kommunikatsioonis teisiti teha, arutasid Arvamusfestivalil riigisekretär Taimar Peterkop, MTÜ Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme, Confido meditsiinijuht ja juhatuse liige Kadi Lambot, Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ja Magnum AS juhatuse esimees Ahti Kallikorm.

Peterkop rõhutas, et tegu on pikaajalise konfliktiga. „On uus külm sõda ja uus raudne eesriie,“ nentis ta. „Meie oleme selle uue raudse eesriide ääres ja selle uue raudse eesriide reeglite paika loksumine võtab aega. Tuleb aru saada, et seda rada, mille Putin on valinud, ei saa tagasi pöörata ilma tema valitsuse kokku kukkumiseta.“

Peterkop lisas, et kriis on see, mida me ette ei näe. „Kui me näeme seda ette ja oleme selleks valmistunud, siis ei ole tegu enam kriisiga,“ märkis ta.

MTÜ Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme nentis, et Ukraina sõjas valgust tunneli lõpus ei paista. „Kui arvati, et aasta lõpuks läheb vaiksemaks, siis rindel sellist lootust keegi ei hellita,“ ütles ta. „Eriti ebameeldiv oli seekord Ukrainas käies see, kui me läksime Zaporižžjasse taktikalist meditsiini kohale viima, siis üks komandör ütles, et vabandust ma ei saa teiega kohtuma tulla, ma pean minema tuumajaama juurde. Oli tunda meeleolumuutust ja tsiviilisikutes ei olnud särtsu ega sära, midagi oli muutnud. Nikolajevis ei suutnud üks vanaproua endale piima tatart ja kahte õuna osta. Selle sõja sees on palju erinevaid kriise.“

Confido meditsiinijuht ja juhatuse liige Kadi Lambot leidis aga, et kriisid on siiski ettenähtavad ja nendeks on võimalik valmistuda. „Eks kriisidefinitsioone on väga erinevaid,“ märkis ta. „Minu jaoks on kriis see, kui tavaelu protsessid enam ei toimi. Kriis võib olla tõesti raskesti ette ennustatav ja fundamentaalne kriis on täiesti ette ennustamatu. Aga sõda algas näiteks 24. veebruaril ja mind, kui erameditsiini asutuste liidu üht juhti, kutsuti juba jaanuari lõpus läbirääkimistele nõu pidama, kuidas põgenike vooluks valmistuda.“

Õppetunde on palju olnud

Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv rõhutas, et õppetunde on palju ja rumal oleks neid mitte tagantjärgi läbi analüüsida. „COVID-kriisi ajal meil ei olnud ettevalmistust,“ nentis ta. „Me teadsime, et vaktsiin tuleb, aga reaalselt meil ei olnud olemas ka vaktsiini vastuvõtmiseks ja vaktsiini väljaandmiseks laoprogrammi. Isegi mitte lihtsat Exceli tabelit, me hakkasime seda sel hetkel tegema, kui vaktsiin oli juba kohal.“

Magnum AS juhatuse esimees Ahti Kallikorm nentis, et pandeemia alguses ei tahtnud riik erasektorit üldse kuulda võtta, kuid õnneks on seda usaldamatust erameditsiini osas ajapikku vähemaks jäänud. „Kõike taheti ise ära teha, aga siis, kui hakkasid tekkima takistused ja avalik rahulolematus selle juurde ka, siis küll kuulati meid,“ rääkis ta. „Aga kuulati sellise kahtlustusega, et seal on ikka mingisugune äritrikk taga. Miks te tahate, et Tallink hakkaks nüüd siin inimesi vaktsineerima või mis vanainimeste vaktsineerima toomine – see on ju vanainimeste kaaperdamine.“

Lambot tõigi välja ühe olulise õppetunnina koostöö riigi ja erasektori vahel. „Õppetund on see, et koostöö otsustajate, erasektori ja riikliku sektori vahel on oluline,“ lausus ta. „Mina vaataksin tõesti positiivselt seda, sest selle viimase kolme aasta jooksul on saadud meditsiini ja tervisesektoris oluline õppetund koostöö tegemise osas. Nüüd kui siin uued ja järgmised kriisid peale tulid, siis oli seda esimestest sammudest näha.“

Kallikorm tunnustas sõja alguses toimunut, kus kutsuti kokku haiglajuhid, hulgimüüjad jne, et arutada kuidas hakkama saada. „Selle sõja alguses võttis esimest korda sotsiaalministeeriumi tervishoiupool kokku nii haiglajuhid, hulgimüüjad, apteekrid, sõjaväelased,“ kirjeldas ta. „Kaks päeva peeti aru ja tehti plaane, et mismoodi me Eestis selle asjaga peaksime hakkama saama. Sama hea oleks olnud, kui me oleks teinud seda COVIDi alguses.“

Ettevalmistus on kõigi kohustus

Lehtme avaldas lootust, et me ei ole enam nii naiivsed kui varem. „Ma loodan, et pärast nüüd selle sõja algust ei olda enam niivõrd naiivsed ja kui ikkagi riik sulle ütleb, et midagi on tulemas, siis sa reageerid sellele,“ toonitas ta. „Hästi oluline on nendes kriisides, et avalik sektor ja erasektor tegelikult töötavad koos. Nendes kriisides elatakse rahuaja seaduste või reeglite järgi, aga kui sa oled kriisis, siis sa ei saa olla nendes paindumatu ja sa peadki leidma endale õiged, kiired ja efektiivsed koostööpartnerid. Tegelikult ei tohiks vahet teha selles, et kes on avalik sektor ja kes on erasektor“

Lehtme rõhutas, et kriisiolukorras peavad kõik inimesed olema valmis ka ise enda eest vastutama ja kriisiks igal võimalikul moel valmis olema. „Iga inimene, kellel on pea otsas mitte ainult juuste kasvatamiseks, saab tegelikult teha ära rohkem kui me täna teeme,“ ütles ta. „Me saame paremini ette valmistuda. Sa ei saa riigi poole kogu aeg näpuga näidata, et teie lollid ei ole teinud ja et miks te ei ole toonud mulle neid sprotikonserve siia koju. Inimesed peavad tegelikult ka võtma vastutuse iseenda eest ja olema ette valmistunud.“

Ka Peterkop leidis, et koostöövajadus avaliku ja erasektori vahel peaks olema siililegi selge ja ka inimesed ise peavad kriisideks rohkem valmistuma. „Kui inimesed ootavad, et meie riik teeb ette-taha kõik ära, siis mul on hea meel, et meil on inimesed, kes meie riigist nii hästi arvavad,“ lausus ta. „Me oleme väga õhuke riik. Me saamegi teha asju ainult koostöös kogukondadega, ettevõtetega ja inimestega. Erasektor, kodanikuühiskond ja riik peavad koostööd tegema – see on elementaarne.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Eluvaatleja
13. aug. 2022 11:18
See Lehtmets on sveta-grigorjeva nr. 2 ...