„Ooper räägib sellest, kuidas muutustega toime tulla, kuidas teiste inimestega koos elada ja nendega arvestada, jäädes samas iseendaks. Samuti kuidas ei tohiks teisele inimesele oma tõde peale suruda. Näiteks Ukrainas elavatele inimestele on praegu see tõeküsimus väga oluline.“ lausus Birgitta festivali avateose „Lalli ehk Mere keskel on mees” kohta üks selle autor Rasmus Puur.
Festival algab 6. ja 7. augustil just selle Veljo Tormise alustatud ja Rasmus Puuri lõpetatud ooperi maailma esiettekandega.
Kahevaatuseline ooper räägib ajast, mil risitiusk jõudis Põhjamaadesse. Sellest tulenevad vastuolud erinevate maailmavaadete vahel põhjustavad konflikte, mis kulmineeruvad tragöödiaga. Lalli on mees, kes elab rahus oma naise ja tütrega keset üksildast põlismetsa. Segamatu üksindus ei kesta kaua, kuna Inglismaalt saabub piiskop, kes on saabunud kõiki „paganaid“ ristima ja ristiusku vastu võtma. Veljo Tormise pooleli jäänud ooperi lõpetanud helilooja Rasmus Puuri sõnul jäävad ooperis käsitletud küsimused inimkonnaga aegade lõpuni. “Ooper räägib sellest, kuidas muutustega toime tulla, kuidas teiste inimestega koos elada ja nendega arvestada, jäädes samas iseendaks. Samuti kuidas ei tohiks teisele inimesele oma tõde peale suruda,“ märkis Puur. „Mida me siis teeme, kui kõik teised võtavad ristiusu vastu ja üks ei võta või kui kõik vaktsineerivad ja üks ei vaktsineeri? See ongi väga keeruline ja minu meelest inimeses sisse kodeeritud küsimus.“
Inimesed pole sajanditega muutunud
Puuril sai teos valmis juba kaks aastat tagasi, kuid aeg muutis seda vaid päevakajalisemaks. “Me oleme üllatunud kuivõrd kaasaegseks ja oluliste teemade poolest rikkaks on see ooper muutunud. Teosele süžee andnud Soome kirjanik Eino Leino tajus tolerantsuse küsimust ning suure ja väikese kultuuri ristumiskonflikte juba eelmisel sajandil,“ kinnitas Kaljuste. „Tänapäeval on küllaltki märgiline, et juulis palus Rooma paavst Franciscus Kanada põlisrahvastelt andeks neile tehtud ülekohtu eest katoliku kiriku internaatkoolides. Samuti on märgiline, kuidas Moskva vene õigeusu patriarh Kirill ütleb, et lääne väärtuste vastu tuleb võidelda, toetades sõda Ukrainas. Ka see on oluline, et möödub 50 aastat Veljo Tormise „Raua needmise” loomisest, kus relvade arsenal on väga rikkalik. Inimolend ei ole „hammas hamba vastu” ajaloolisest kogemusest midagi õppinud.“
Puuri sõnul on tõde igal ajal oluline, eriti aga inimestele, kes oma elus mingite tõsiste küsimustega silmitsi seisavad. “Ma arvan, et näiteks Ukrainas elavatele inimestele on praegu tõeküsimus väga oluline,“ lausus ta. „Samas liiga hästi elavad inimesed mujal maailmas seda tõde ei vaja või ei otsi seda piisavalt.“
Soome sõbrad tulid appi
Festivali avaooper sünnib soome teosele sobivalt koostöös Soome rahvusooperiga ning on soome keeles, kuid eestikeelsete tiitritega. Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi selgitas, et soomlaste jaoks on Lalli mees, keda teavad kõik. „Nad on seda koolis õppinud,“ tähendas ta. „Lalli on vastuhaku sümbol ja kui meile õpetati Soome ajalugu, räägiti, et ta oli põikpäine mees, kes läks võõra vastu, talupoeg, kes ei tahtnud alluda võõrale jõule. Eestlastele võiks öelda, tema teod olid nagu ühe mehe jüriöö ülestõus. Olgugi et ristiusk oli Soomele väga kasulik ja saime sellega luteri usu ja kirjakirjutamis- ja lugemisoskuse. Aga siiski Lallil on väga palju toetajaid ja Lalli oma tahte sümbolina on väga tuntud. See, et eestlased Veljo Tormis ja Rasmus Puur, kes on ooperi teinud, on väga liigutav ja kõnetab meie ühtsusest palju. Ma usun, et just see vastuhaku sellise oma jõu väljendamise lugu on meil ühine.“
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul loob tänavuse festivali programm silla Eesti ja Soome muusikute ja heliloomingu vahele. “Esmakordselt on Birgitta festival pühendatud Soome ja Eesti muusikute koostööle,” ütles Kõlvart. “Raskel ajal on vaja rohkem koostöö ja sõpruse märke kahe riigi vahel, kahe sõbra vahel. Kultuur on kindlasti selleks kõige parem võimalus.”
Peaosas on ehk Lallit mängib Soome rahvusooperi bass Koit Soasepp, Eesti ooperitähtedest osalevad etenduses Maria Listra, Iris Oja, Mati turi jt. „Lalli“ Lavastaja Veiko Tubin on tipptasemel meeskonnaga väga rahul. Tal on ka hea meel, et Eestis toimub üle pika aja Eesti helilooja kirjutatud uue ooperi esiettekanne. „Sellist asja juhtub meil väga harva,“ lausus ta. „Ja ka sellist asja, et saame lubada endale Eesti ühte parimat kunstnikku, visuaalkunstniku ja koreograafi, ma ise olen väga elevil,“ märkis ta.
Sünge mets sobib eestlastele
Listra sõnul on avaooperi muusika tundeliselt kuidagi sünge, kuid keskkond samas tuttavlik. „Ooper ise ei ole raske, eestlastele on sünge mets väga tuttav,“ tähendas ta. „Süngus on ikkagi Põhjamaa inimestele võib-olla vastuvõetavam, kui kellelegi teisele.“
Puur lisas, et „Lalli“ on nagu elu ise. „Muusika on lavastuse muusikalises tõlgenduses ikka dramaatiline, sellest ei pääse,“ lausus ta. „Aga on ka väga helgeid, ilusaid ja pehmeid kohti nagu elus endas. Vahel on meil kõigil selliseid tugevad tunded ja vahel leebust ka.“
Tubina kinnitusel on „Lalli” põhiteema ürgsus. „Võib-olla mõne jaoks tundub mets natukene sünge olevat,“ tähendas ta. „Samas minu jaoks on selles lavastuses või selles muusikas materjalist sees selline ürgne jõud nagu Veljo Tormisel alati on olnud. Ta tegeleb meie põhjala rahvaste jaoks oluliste teemadega mingisuguse ürgse jõuga, mis meid käivitab ja mis meid paneb otsima lahendusi. See tuleb siit muusikast väga kihvtilt välja ja see on midagi, mis ooperis kannab. See ooper on nagu mingi teekond, mis tuleb läbi ürgse põhjala käia, et jõuda lõpuks välja mõtte puhtusesse.“
Listra kehastab ooperis Lalli tütar Sinikkat, kelle rolliks on oma isa konflikti kõrvalt jälgida ning ühteaegu talle ka toeks olla ja kaasa tunda. „See roll on materjali mõttes väga keeruline, aga ma tunnen, et emotsionaalselt samastun nende teemadega,“ lausus Listra. „Näiteks lähedus vanematega. Ma sain ka enda elust tundeid ja soove just oma vanemate eest hoolitseda või nendega kaasas olla. Muusikaliselt on ooper kohati keeruline, aga rolli on mulle ligi tulnud hästi lihtsasti.“
Naistemehelt paljugi õppida
9. ja 10. augustil kell 19 näeb festivalil aga Elmo Nüganeni lavastatud Mozarti ooperit „Don Giovanni“, mis on saanud palju kiidusõnu. Kaljuste kinnitusel on Don Giovanni persoon, kes inspireerib nii mehi kui ka naisi. „Don Giovanni meeleoludest on väga erinevatel lavastajatel olnud erinevaid kunstiteoseid,“ ütles ta. „Ootan huviga, kuidas Nüganen selle kõige lahendab, kuidas tema suudab selle suurepärase naistemehe maailma meie ette tuua. Seal taga on ka väga palju erinevat, mis meid kogu koomilisuse juures mõtlema paneb.
Birgitta Festival on kahel viimasel aastal pandeemia tõttu ära jäänud, kuid nüüd, 6.-14. augustini, see Tallinna Filharmoonia ja Eri Klasi ellu kutsutud festival jätkub. Tallinna Filharmoonia direktor Lennart Sundja sõnul algas tegelikult Birgitta Festival täiesti algusest peale. Kahe ära jäänud festivali ettevalmistusi ei oleks õnnestunud produktsioonil sel aastal nii või teisiti teha,“ lausus ta. „Ehk siis kõik töö hakkas meil otsast peale. Töö, mis muusika ja etenduste taha jääb, on tegelikult hoomamatu. See ehk väljapoole ei paista, aga publikule peabki jääma saali sisenedes kunstiline elamus.
Mitmekordne rõõm esinemisest
Listra jaoks on festivalil esinemine suur au. „Ma olen põline tallinlane ja Birgitta festival ning Pirita klooster üldse on ikkagi minu mälus olnud juba väga väikesest lapsest alates,“ ütles ta. „Olen aastate jooksul ikka vaadanud neid plakateid ja mõelnud, et küll oleks hea meel ise ka üles astuda. Kui seda veel saab seda teha sellise materjaliga, siis on rõõm mitmekordne.“
Kaljuste jaoks on Birgitta kõige eredam meenutus festivali asutaja Eri Klasi energia. „Klasil oli nägemus, et meil on Tallinnasse vaja taolist festivali, mis väärtustab suurt kultuuri Pirita kloostris, mille Ivan Julm meile kunagi varemetena maha jättis. Soovime varemeid elustada ja anda sellele kohale kunstienergiat, et vana klooster ei jääks meile lihtsalt müüride vaatamise kohaks, vaid et see oleks täidetud sisuga. Võib-olla kõige tähtsam, et Eri Klas kehtestas ennast siin koos Tallinna linnaga ja pani asja veerema. See on väärtus, mida peab hoidma.“
Vaata Birgitta festivali kava siit:
- Tallinna Filharmoonia avab oma festivali Veljo Tormise poolelijäänud ooperi „Lalli“ Rasmus Puuri lõpetatud versiooniga 6. ja 7. augustil kell 19. Tormise kirjapandust kõlab ooperis kümme esimest minutit, edasi areneb juba sama libreto järgi Puuri fantaasia. Elmo Nüganeni Vanemuises välja toodud Mozarti ooper „Don Giovanni“ on saanud palju kiidusõnu. Pirital esitatakse lavastust kahel õhtul.
- Elmo Nüganeni Vanemuises välja toodud Mozarti ooper „Don Giovanni“ on saanud palju kiidusõnu. Pirital näeb seda 9. ja 10. augustil kell 10.
- Jean Sibeliuse lavateost „Torm“ pole Eestis lavastatud ega ette kantud. Maailma draamalavadel on Shakespeare`i näidend saanud muidugi ohtralt interpretatsioone, kuid Sibeliuse muusikaga lavastatakse seda harva. Kristjan Järvi tõlgendab seda koos Läänemere sümfooniaorkestri ning video-ja valgusmänguga 12. augustil kell 19.
- Ürgsele muusikale toetuv kontsert ka lõpetab ehk raamib tänavust festivali. Selleks on Kimmo Pohjoneni, Juuso Hannukainen ja Tallinna Kammerorkestri ettekandes „Uniko“. Etendus toimub 13. ja 14. augustil kell 20.
- Programmi näed ka SIIT.
erinev
4. aug. 2022 18:05