Venemaa propaganda edu selles seisnebki, et valesid tambitakse järjekindlalt, seal ainult jaburused ongi. Kõige krooniks on aga ütlemine, et Venemaa pole kunagi kellelegi kallale tunginud.

Toomas Alatalu, väliskommentaator
otseblogi Zelenskõi: Euroopas laieneb arutelu viisapiirangute üle venelastele; Zalužnõi: viiendik Ukraina sõjas osalenud Vene üksustest on purustatud; Ukraina: Venemaa takistab okpeeritud aladele ravimeid saata (33)
12. august 2022
Scanpix/Pilt on illustratiivne

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa šantaaž Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber vaid mobiliseerib üleilmseid jõupingutusi terrori vastu.

“Okupandid püüavad erakordselt küüniliselt inimesi hirmutada, kasutades Zaporižžja tuumajaama,” vahendas Zelenskõi sõnu portaal Unian.

“Nad sisuliselt varjavad end jaamaga, et tulistada Nikopolit ja Marganetsi. Nad korraldavad pidevaid provokatsioone tuumajaama territooriumi tulistamisega ja püüavad tuua piirkonda lisajõude, et meie riiki ja kogu vaba maailma veel enam šantažeerida,” rõhutas Zelenskõi.

14. august 2022

23:58

Zelenskõi: Euroopas laieneb arutelu viisapiirangute üle venelastele

Euroopas laieneb iga päev arutelu viisapiirangute üle Venemaa passi omanikele, sellega on liitumas uusi riike ja see peaks viima asjakohaste otsusteni, vahendas  Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi pühapäevaõhtust videosõnumit ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Töötame uute Venemaa sanktsioonide kallal, et ärgitada terroririigi kodanikke tundma oma osa vastutusest toimuva eest. Arutelu viisapiirangute üle Euroopas Venemaa passi omanikele laieneb iga päev. Uued riigid ja uued poliitikud liituvad sellega. See peaks viima asjakohaste otsusteni,” ütles riigipea.

Zelenskõi on varem öelnud, et viisapiirangud Venemaa kodanikele Euroopas on õiglased.

“Me kõik saame aru: on inimesi, kes tõepoolest vajavad kaitset, keda kiusatakse Venemaal taga, võidakse isegi tappa, see tähendab, nemad peavad saama tsiviliseeritud maailma abi,” ütles president reedel.

Zelenskõi sõnul on need teada õiguslikud mehhanismid – läbi paguluse, läbi varjupaigataotluse, läbi muude abi- ja toetamisvõimaluste.

“Kuid see on neile, kes võitlevad, neile, keda kiusatakse taga. Ja see ei tohi kehtida Venemaa kodanike puhkamisele Euroopas, turismile, meelelahutusele, ärireisidele. Terroririigi heaks ei tohi töötada,” ütles Ukraina president.

“Ei tohi muuta Euroopat kaubanduskeskuseks, kus pole vahet, kes siseneb – peaasi, et inimene lihtsalt tasub kauba eest. Seepärast on viisapiirangud Venemaa Föderatsiooni kodanikele õiglased ning kõik euroopalike väärtuste kaitsjad peavad neid nõudma” sõnas Zelenskõi.

Läti peaks koos Eesti, Soome, Leedu, Tšehhi ja teiste mõttekaaslastega nõudma Euroopa tasandil Vene kodanikele turistiviisade väljastamise peatamist, ütles laupäeval president Egils Levits.

President rõhutas Ikšķiles 23. poliitiliste repressioonide ohvritele pühendatud kongressil, et viisakeeld oleks mõjus täiendus Venemaale Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonidele.

Mõte piirata Vene kodanike liikumist Euroopas on leidnud pärast Baltimaid ja Soomet vastukaja ka Taanis, kirjutas laupäeval päevaleht Politiken. 

Schengeni viisade väljastamise piiramist Venemaa kodanikele pooldavad muu hulgas välisminister Jeppe Kofod ning rände- ja integratsiooniminister Kaare Dybvad.

Ministrite hinnangul tuleks viisaküsimuses anda üle-euroopaline vastus.

16:21

Ukraina: Vene vägedel on tekkinud Hersoni oblastis raskusi

Vene väed, mis oma pealetungi käigus ületasid Hersoni oblastis Dnepri jõe, on silmitsi üha suuremate raskustega pärast seda, kui strateegilise tähtsusega sillad said ukrainlaste rünnakutes kahjustada, ütles pühapäeval oblastinõukogu saadik Serhi Hlan.

Vene väegede pealetungi on saatnud teatud edu, kuid Ukraina relvajõud on viimastel nädalatel korduvalt rünnanud kolme strateegilist silda – neist kaks on maantee- ja üks raudteesild.

Hlan ütles Ukraina televisioonis, et ainus võimalus, kuidas Vene sõjaväelased saavad jõge ületada, on pontoonsillad Antonivski silla juures ning need ei suuda nende vajadusi rahuldada.

Venemaa on tõmbamas oma juhtimiskeskuseid jõe vasakkaldale teades, et nad ei ole suutelised neid õigeaegselt evakueerima juhul, kui sõjategevus peaks eskaleeruma, lisas ta.

Hlan märkis, et praegu Dnepri paremkaldal olevad 20 000 Vene sõjaväelast saavad praegu sildu jalgsi ületada.

Nova Kahhovka sild, mis asub Antonivski sillast umbes 50 kilomeetrit kirdes, oli Ukraina vägede sihikul sel nädalal.

Varem teatas Briti luure, et Vene okupandid ei saanud Hersoni oblastis Dnepri läänekaldal asuva grupeeringu varustamiseks kasutada kaht peamist maanteesilda. Seetõttu sõltuvad mitmetuhandelise Vene armee kõik tarned kahest pontoonsillast.

02:37

Zelenskõi: Venemaa šantaaž tuumajaamaga mobiliseerib maailma

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa šantaaž Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber vaid mobiliseerib üleilmseid jõupingutusi terrori vastu.

“Okupandid püüavad erakordselt küüniliselt inimesi hirmutada, kasutades Zaporižžja tuumajaama,” vahendas Zelenskõi sõnu portaal Unian.

“Nad sisuliselt varjavad end jaamaga, et tulistada Nikopolit ja Marganetsi. Nad korraldavad pidevaid provokatsioone tuumajaama territooriumi tulistamisega ja püüavad tuua piirkonda lisajõude, et meie riiki ja kogu vaba maailma veel enam šantažeerida,” rõhutas Zelenskõi.

Ta lisas, et kui keegi Venemaal arvab, et see neile midagi annab, siis nad eksivad. 

“Venemaa šantaaž üksnes mobiliseerib veel enam globaalseid jõupingutusi vastuseismisel terrorile. Iga päev Vene kontingendi viibimist Zaporižžja tuumaelektrijaama alal suurendab sedavõrd radiatsiooniohtu Euroopale, et isegi külma sõja haripunktis midagi sellist ei olnud,” märkis riigipea. 

Zelenskõi sõnul teevad Ukraina diplomaadid ja partnerriikide esindajad kõik selleks, et uued sanktsioonid Venemaa vastu blokeeriksid Venemaa aatomisektori. 

“Ja kõik terroririigi ametiisikud, aga samuti nende aitajad selles šantaažioperatsioonis tuumajaamaga peavad vastust andma rahvusvahelises kohtus,” ütles ta. 

President lisas, et iga Vene sõdur, kes jaama pihta või jaama kattevarjus tulistab, peab mõistma, et temast saab Ukraina eriteenistuste, luure ja sõjaväe eriline sihtmärk.

Venemaa tungis 24. veebruari varahommikul sõda välja kuulutamata kallale Ukrainale, rünnates nii sõjalisi kui ka tsiviilobjekte.

Juuli keskel teatas Volodõmõr Zelenskõi, et Venemaa on tulistanud Ukraina territooriumile üle 3000 raketi.

Ukraina relvajõudude andmeil on riigi pinnal 13. augusti seisuga hävitatud juba 43 400 vaenlase sõdurit.

13. august 2022

22:00

Zalužnõi: viiendik Ukraina sõjas osalenud Vene üksustest on purustatud

Viiendik Ukrainas lahingutegevuses osalenud Venemaa üksustest on purustatud, kirjutas laupäev sõnumirakenduses Telegram Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi, teavitades oma telefonivestlusest USA staabiülemate ühendkomitee esimehe kindral Mark Milleyga.

“Tänases telefonivestluses võrdlesime veelkord hinnanguid Venemaa kaotustele selles sõjas. Märgime, et vaenlane kannab olulisi kaotusi eelkõige elavjõus – viiendik Ukrainas sõjategevuses osalenud Vene relvajõudude üksustest on purustatud,” vahendas Zalužnõi sõnu portaal Unian.

Samuti rääkis ta oma Ameerika kolleegile, et aktiivne lahingutegevus käib praegu 1300 kilomeetri pikkusel rindel. “Me vajame tõesti suurtükitule tugevdamist – pöördusin selle teemaga taas meie partnerite poole,” rõhutas Zalužnõi.

11:59

Ukraina: Venemaa takistab okpeeritud aladele ravimeid saata

Ukraina tervishoiuminister süüdistab Vene võime inimsusvastases kuriteos, sest nad takistavad ravimite jõudmist sõja jooksul okupeeritud aladele.

Tervishoiuminister Viktor Liaško ütles reedel usutluses uudisteagentuurile Associated Press, et Vene võimud on korduvalt takistanud retseptiravimite jõudmist okupeeritud linnadesse ja küladesse.

“Kogu kuue sõjakuu jooksul ei ole Venemaa lasknud luua õigeid humanitaarkoridore, et me saaksime toimetada oma ravimid patsientideni, kes neid vajavad,” ütles ta.

“Me oleme veendunud, et Venemaa teeb seda sihilikult ning me peame seda inimsustasvaseks ja sõjakuriteoks, mis dokumenteeritakse.”

Ukraina riik tagab soodishinnaga ravimid vähihaigetele ja krooniliste haigustega patsientidele. Haiglate ja taristu purukspommitamine ning ligi 7 miljoni inimese põgenemine on teinud keeruliseks muu ravi andmise, ütlevad ÜRO ja Ukraina ametnikud.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on 11. augusti seisuga tehtud Ukraina haiglatele ja muudele tervishoiuasutustele 445 rünnakut, mille otsesel tagajärjel on surma saanud 86 ja viga 105 inimest.

Liaško tõdes, et rünnakute kaudne mõju on märksa suurem.

“Kui Ukraina vägede kontrollitavatel aladel on teed ja sillad purustatud, siis on raske infarkti või insuldiga inimest haiglasse saada,” ütles ta.

“Mõnikord me ei jõua õigeks ajaks, kiirabi ei jõua sinna. Sestap nõuab sõda palju rohkem ohvreid kui lahingutes hukkunud.”

02:49

Zelenskõi tegi ettepaneku pikendada sõjaseisukorda 90 päeva võrra

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi reedel ülemraadale ettepaneku pikendada sõjaseisukorda veel 90 päeva võrra.

Ta saatis ülemraadale seaduseelnõud kinnitamaks seadlused “Sõjaseisukorra tähtaja pikendamisest Ukrainas” ja “Üldmobilisatsiooni läbiviimise tähtaja pikendamisest”.

Seaduseelnõude kohaselt pikendatakse sõjaseisukorda 23. augustist 90 päeva võrra, sama kehtib ka üldmobilisatsioonile.

Ukraina kehtestas 90 päevaks sõjaseisukorra ja kuulutas üldmobilisatsiooni välja 24. veebruaril pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin saatis väed naaberriiki.

22. mail pikendas ülemraada sõjaseisukorda ja üldmobilisatsiooni 90 päeva võrra 23. augustini.

12. august 2022

11:16

Soome sõjateaduste doktori karm hinnang olukorrale Ukrainas: tõeliselt tume pööre

Ukraina olukorda hindava sõjateaduste doktori Jarno Limnélli sõnul on Venemaa agressioonisõda Ukrainas muutunud genotsiidiks, mille eesmärk on hävitada ukrainlaste rahvuslik identiteet, vahendab Iltalehti.

Sõjateaduste doktor Jarno Limnéll annab hinnangu Venemaa presidendi Vladimir Putini tugevat desukrainiseerimist ehk ukrainlaste rahvusliku identiteedi eemaldamist.

Limnélli sõnul on täidetud Ukrainas kaks genotsiidi defineerivat tunnust: aktsioon on suunatud kõikidele elanikkonnarühmadele, see on süstemaatiliselt koordineeritud ja selle eesmärk on hävitada terve inimrühm, vahendeid valimata.

Limnéll kirjutab, et tegemist on ajaloolise pöördepunktiga, mis ei otsusta mitte ainult julgeolekuolukorra üle Euroopas, vaid ka selle, milline on tänapäeva maailma reaktsioon genotsiidile.

„Iga päev annab Venemaale rohkem aega rindejoone taga genotsiidi läbiviimiseks ja oma venestamiskampaaniatega okupeeritud aladel haarde tugevdamiseks,“ kirjutab Limnéll oma ajaveebis.

Limnélli hinnangul on Putin oma genotsiidiplaani tugevdanud pärast sõjaliste eesmärkide ebaõnnestumist – Kiievi hõivamine ja nukuvalitsuse moodustamine. „Ukraina füüsilise hävitamise kõrval hõlmab Putini genotsiidiplaan okupeeritud aladelt pärit ukrainlaste süstemaatiline rahvastiku tühjendamine ja etniline puhastamine,“ kirjutab Limnéll oma blogis. „Kaasaegse Venemaa julgeolekuteenistustel on laialdased kogemused etnilise puhastuse ja elanikkonna väljasaatmise praktika rakendamisel.“

10:48

Venelased ründasid öösel Dnipropetrovski oblastit: ilmusid üksikasjad ja fotod

Teatatud on hukkunutest, sealhulgas 12-aastasest poisist, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Sissetungijad tulistasid Dnipropetrovski oblasti kahte rajooni
Pilt: t.me/dnipropetrovskaODA

„Ööl vastu 12. augustit avas Vene armee tule Dnipropetrovski oblasti kahe rajooni – Nikopoli ja Krõvõi Rihi pihta, on ohvreid,“ teatas piirkondliku sõjaväe administratsiooni esimees Valentin Reznitšenko, kelle sõnul sai Nikopoli linnaosa tabamuse “Gradist” ja suurtükkidest.

Sissetungijad tulistasid Dnipropetrovski oblasti kahte rajooni
Pilt: t.me/dnipropetrovskaODA

Marhanetsi lendas sisse kuni 40 raketti. Vigastada sai kolm inimest, neist kaks viidi haiglasse. Haiglasse sattunute seas on 12-aastane poiss.

Sissetungijad tulistasid Dnipropetrovski oblasti kahte rajooni
Pilt: t.me/dnipropetrovskaODA

“Linnas said kannatada neli mitmekorruselist hoonet ja mitu eramaja. Mürsud tabasid kohalikku tehast, trükikoda, kauplust ja kohvikut,” lisas Reznitšenko.

10:13

Hersoni elanikud elavad õudusunenäos: venelased korraldavad 30ndate stiilis pogromme

„Venelased korraldavad öösiti läbiotsimisi ja kinnipidamisi,“ ütles Hersoni piirkonnanõukogu juhataja esimene asetäitja Juri Sobolevski oma Telegrami kanalis, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN. „Hersoni oblasti ajutiselt okupeeritud osas on kohalike elanike jaoks elu muutunud õudusunenäoks. Sissetungijad viisid läbi rea läbiotsimisi ja vahistamisi. Venelased tegutsevad 30ndate stiilis.“

Inimeste seas külvavad hirmu Urali veokite mootori müra ja venekeelne ropendamine hoovil – kelle järgi seekord tuldi?

Lisaks ütles Sobolevski, et öösel kõlas õhurünnaku häire ja Novaja Kahhovka piirkonnas oli kuulda plahvatusi.

Nagu UNIAN varem teatas, märkis Hersoni linnapea Roman Golovnja, et Vene sissetungijad nõuavad Hersoni elanikelt neile kommunaalteenuste, eelkõige Ukraina pakutavate energiaressursside eest tasumist. Tema sõnul on palju juhtumeid, kus okupandid võtavad kohalikelt elanikelt kortereid, maju, paate ja autosid.

Presidendi kantselei juhi nõunik Aleksei Arestovitš omakorda leiab, et Ukrainal “on võimalus” vabastada kahe kuuga venelaste poolt okupeeritud Herson.

11. august 2022

15:52

Zelenskõi: Venemaa on muutnud Zaporižžja tuumajaama lahinguväljaks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kõnes Ukraina Põhjamaade liitlaste konverentsil, et Venemaa on Zaporižžja tuumajaama muutnud lahinguväljaks ja on teadlik selle võimalikest tagajärgedest, vahendab BNS.

Zelenskõi märkis, et Venemaa võib Zaporižžja tuumajaamas esile kutsuda ajaloo suurima kiirgusõnnetuse.

“Kui nõukogude võim püüdis Tšernobõli katastroofi ja selle kõiki tagajärgi varjata, siis Venemaa võimud on palju küünilisemad ja ohtlikumad: nad teevad ise kõik selleks, et tuumakatastroofi risk oleks maksimaalne ja valetavad kogu maailmale, et süüdi on keegi teine,” ütles Zelenskõi.

Ta rõhutas, et Euroopat on vaja selle ohu eest kaitsta.

“Ja ilmselt mitte ainult Euroopat, sest Ukraina Zaporižžja tuumajaam on meie maailmajao suurim, maailmas suuruselt kolmas. Kuus jõuplokki,” meenutas riigipea.

Zelenskõi lisas, et Vene okupatsiooniarmee kasutab seda tuumajaama terroriks ja relvastatud provokatsioonideks.

“Venemaa on muutnud tuumajaama lahinguväljaks. Kui sissetungijad ründasid Zaporižžja tuumajaama, tulistasid selle pihta nende tankid. Andsid jaama pihta otsetuld. Paigutades jaama alale sõjatehnikat ja utiliseerides seal isegi laskemoona, peavad Vene sõjaväelased teadma, et nad asetavad kogu Euroopa tuumakatastroofi ohtu,” ütles ta.

President lisas, et Venemaa võimud “on teadlikud tagajärgedest, kui nende väed tuumajaama pommitavad.”

“Oleme veendunud, et nende tiibrakettide trajektoor, millega Venemaa Ukraina territooriumi tulistab, ei asu Ukraina tuumaelektrijaamade kohal juhuslikult. Kõik need on Venemaa tuumaterrorismi ilmingud. Venemaa on muutunud terroristlikuks riigiks ja hoiab tegelikult tuumajaama pantvangis. Ja pressib tõenäolise katastroofiga kõigilt välja… Venemaa võib Zaporižžja tuumajaamas esile kutsuda ajaloo suurima kiirgusõnnetuse,” sõnas riigipea.

Zelenskõi lisas, et tegelike tagajärgede poolest võib see olla isegi katastroofilisem kui Tšornobõli õnnetus ja on tegelikult sama, mis Venemaa tuumarelvade kasutamine, kuid ilma tuumalöögita.

“Keegi meist ei saa tuult peatada, kui see kannab kiirgust edasi. Kuid me kõik oleme võimelised üheskoos peatama terroririigi. Ja mida varem me Venemaa peatame, seda varem saavad Euroopa ja maailm end taas turvaliselt tunda,” ütles Zelenskõi.

13:44

Saksamaa andis Ukrainale üle veel neli õhutõrjesüsteemi Gepard

Saksamaa laiendas Ukrainale antavat sõjalist abi, saates sealhulgas täiendavaid iseliikuvaid õhutõrjesuurtükke Gepard, teatas neljapäeval Saksa valitsuse pressiteenistus, vahendab BNS.

Avaldatud teabe kohaselt anti Ukrainale üle veel neli suurtükki, mis suurendas nende arvu Ukraina relvajõududes tosinani.

Lisaks sai Ukraina kümme maasturit HMMWV, millest kaheksa on varustatud radaritega, soomustatud päästemasinaid, kaugjuhitavaid demineerimisseadmeid, mobiilseid maapealseid radareid, droonitõrjeelektroonikat ja õhutõrjemoona.

Märgitakse, et Saksamaa kavatseb anda Ukrainale 18 Gepardi süsteemi.

13:39

Kuleba: Venemaa väärib juba ammu terrorismitoetaja riigi nime

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba tänas neljapäeval Läti seimi saadikuid Venemaa tunnistamise eest terrorismi toetavaks riigiks ning kutsus teiste riikide parlamentide liikmeid nende eeskuju järgima, vahendab BNS.

“Olen tänulik Läti parlamendile, seimile ja kõigile selle liikmetele Venemaa tunnustamise eest terrorismi sponsorriigiks. Õigeaegne samm: Venemaa on oma tegevusega Ukrainas ja välismaal selle seisuse juba ammu ära teeninud. Ukraina kutsub teisi riike ja organisatsioone Läti eeskuju järgima,” säutsus Kuleba Twitteris.

Teatavasti võttis Läti seim neljapäeval 67 poolthäälega 100-st vastu avalduse, milles tunnistas Venemaa agressiivse tegevuse Ukraina tsiviilelanikkonna vastu terrorismiks ja Venemaa terrorismi toetavaks riigiks.

12:46

Valgevene eitas plahvatusi Ukraina lähedal asuvas õhuväebaasis

Moskva liitlane Valgevene tõrjus neljapäeval kuuldusi plahvatuste kohta Ukraina piiri lähedal asuvas õhuväebaasis, mis on arvatavalt Vene vägede kasutuses, vahendab BNS.

“10. augustil umbes kell 23.00 süttis katse ajal väljavahetatud mootoriga masin,” teatas Valgevene kaitseministeerium avalduses, lisades, et tuli kustutati aegsasti ja ohvreid ei olnud.

Valgevene sõjaväe tegevust jälgiv Telegrami-kanal oli varasemalt teatanud, et riigi kaguosas asuva Zjabrovka õhuväebaasi lähedal kuuldi ööl vastu neljapäeval plahvatusi ja nähti “vähemalt kaheksat sähvatust”.

Valgevene opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskaja nõunik Franak Viačorka ütles, et baasi kasutavad sageli Vene sõjaväelennukid.

Zjabrovka asub umbes 30 kilomeetri kaugusel Ukrainast.

Plahvatused kärgatasid sel nädalal ka Venemaa annekteeritud Krimmis asuval Sakõ sõjaväelennuväljal. Moskva väitel põhjustas plahvatused õnnetus, mitte ukrainlaste rünnak.

Lääneriigid kehtestasid tänavu Valgevenele hulga sanktsioone Venemaa aitamise eest Ukrainasse tungimisel. Vene väed sisenesid Ukrainasse mitmest suunast, sealhulgas Valgevene territooriumilt.

11:54

Ukraina võlausaldajad nõustusid tagasimaksed kaheks aastaks peatama

Ukraina võlausaldajad nõustusid peatama kaheks aastaks riigi 19,4 miljardi eurose võla tagasimaksed, ütles kolmapäeval sõjast räsitud riigi peaminister, vahendab BNS.

“Ukraina välisvõla investorid nõustusid maksed 2024. aastani peatama. See lubab Ukrainal säilitada makrorahandusliku stabiilsuse ja tugevdada majanduslikku jätkusuutlikkust,” kirjutas Denõss Šmõhal Twitteris.

Pausiga nõustusid investorid, kellele kuulub ühtekokku 75 protsenti Ukraina võlast, teatas rahandusministeerium.

Varasemalt oli hulk lääneriike, nende seas Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Jaapan ja USA, nõustunud lükkama edasi intressimaksed ja kutsunud sama tegema ka teisi riike.

Maailmapanga hinnangul võib Ukraina majandus kahaneda tänavu 45 protsenti.

11:10

Kaitseminister: Suurbritannia saadab Ukrainale kolm raketiheitjat

Suurbritannia saadab Ukrainasse lisaks kolmele juba tarnitud raketisüsteemile veel kolm, samuti märkimisväärse hulga rakette nende jaoks, ütles Briti kaitseminister Ben Wallace, vahendab BNS.

Neljapäeval Kopenhaagenis BBC-le antud kommentaaris märkis ta, et need täppisrelvad võimaldavad Ukrainal võtta sihikule Venemaa laskemoonasaadetisi ja juhtimiskeskusi.

Minister ütles, et Suurbritannia on väga rahul sellega, kuidas Ukraina kasutab juba tarnitud raketiheitjaid.

Ta märkis, et Ukraina vägi oskab väga hästi eristada, milliseid sihtmärke tabada. Wallace märkis, et see on osa Ukraina üleminekust vanade nõukogudeaegsete relvade kasutamiselt tänapäevastele NATO relvadele.

“Meie jätkuv toetus saadab väga selge sõnumi: Suurbritannia ja rahvusvaheline üldsus on selle ebaseadusliku sõja vastu ning toetavad Ukrainat kaitselise relvaabiga, et aidata tal kaitsta end Putini sissetungi eest,” ütles Wallace.

Väljaanne ei täpsusta raketiheitjate marki, kuid kirjutab, et need sarnanevad Ameerika HIMARS-süsteemidele ja kasutavad samu, kuni 80 km lennuulatusega rakette.

Teadupoolest tarnis Ühendkuningriik Ukrainale kolm raketiheitjat M270.

09:21

Nikopoli pommitamises hukkus kolm inimest, üheksa sai kannatada

Ukrainas Nikopolis sai pommitamise tagajärjel surma kolm inimest ja veel üheksa vigastada, nende hulgas üks laps, edastas neljapäeval Dnipropetrovski oblasti sõjakuberner Valentõn Reznitšenko, vahendab BNS.

“Vaenlane tulistas Nikopoli rajooni Gradidest kolm korda. 120 raketti! Nikopolis hukkus kolm inimest, üheksa sai vigastada, haavatute hulgas oli 13-aastane tüdruk,” kirjutas Reznitšenko Telegramis.

“Linnas sai kahjustada üle 40 korrushoone. Hävis viis korterit. Päästjad koristavad rususid ja otsivad inimesi. Kannatada sai kolm kooli, mitu kauplust, garaaži ja autot. Elektriliin oli katki. Rohkem kui 6000 Nikopoli elanikku on elektrita,” lisas ta.

08:30

Donetski oblastis hukkus ööpäevaga Vene vägede rünnakutes 11 inimest

Ukrainas Donetski oblastis hukkus viimase ööpäeva jooksul Vene vägede rünnakutes 11 inimest ja kaheksa sai haavata, teatas neljapäeval oblasti sõjalise administratsiooni juht Pavlo Kõrõlenko, vahendab BNS.

Tema sõnul sai kuus inimest surma Bahmutis, kolm Soledaris, üks Krasnohorovkas ja üks Adijivkas.

04:32

WP: Krimmi lennuväljarünnaku korraldasid Ukraina eriüksused

Okupeeritud Krimmis asuval Sakõ sõjaväelennuväljal teisipäeval kärgatanud plahvatuste taga olid Ukraina eriüksused, teatas kolmapäeval USA väljaanne Washington Post viidates Ukraina valitsusallikale, vahendab BNS.

Lennuväljal toimus teisipäeval mitu võimsat plahvatust.

Venemaa sõjatehnika kaotusi pildi- ja videoallikatest jälgiva sõjaväeblogi Oryx andmetel kaotas Venemaa plahvatustes vähemalt 11 sõjalennukit, milledest neli Su-30 ja seitse Su-24.

Ukraina ei ole informatsiooni ametlikult kinnitanud.

Venemaa on väitnud, et plahvatused põhjustas õnnetus ladudes.

02:27

Zelenskõi kutsus okupeeritud alade elanikke üles Ukraina armeed aitama

President Volodõmõr Zelenskõi kutsus kolmapäevases videopöördumises ajutiselt okupeeritud alade elanikke üles andma Ukraina sõjaväele ja luureteenistustele võimalusel vaenlase kohta olulist teavet, vahendab BNS.

“Ükskõik, mida okupandid lubavad, on nende ainus võimalus põgeneda. Parimal juhul. Kui see õnnestub. Ajasime Vene armee põhjapiirkondadest välja. Ajasime sissetungijad meie Maosaarelt välja. Nad tunnevad juba, et aeg on käes põgeneda Hersonist ja teistestki piirkondadest. Tuleb aeg, mil nad põgenevad Harkivi piirkonnast, Donbassist ja Krimmist. Ja kõik, kes saavad seda aidata, peaksid aitama. Kui teil on oluline teave vaenlase kohta, siis palun teatage sellest ohutul teel meie eriteenistustele või meie sõjaväelastele. Kui teate neid, kes okupante abistavad või agressiooni õigustavad, siis andke ka sellest teada,” ütles riigipea.

President kutsus üles ühtlasi kindlasti aitama inimesi okupeeritud territooriumil, kes on jäänud üksi või sidevahenditeta.

“Rääkige nendega ja toetage neid. Rääkige neile meie võitlusest ja võimalusest evakueeruda vabale territooriumile. Okupandid kasutavad meie inimesi tihti inimkilbina. Ukraina tagastab kõik, mis on tema oma, kuid samas peab päästma võimalikult palju elusid,” rõhutas Zelenskõi.

President lisas, et pidas kolmapäeval mitu olulist nõupidamist, mille seas eelkõige vabastatud territooriumide kiire taastamise programmi teemal.

01:32

ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb seoses Zaporižžja tuumajaamaga

ÜRO Julgeolekunõukogu peab neljapäeval erakorralise istungi, et käsitleda Ukraina asuva Zaporižžja tuumakompleksi kriisi, vahendab BNS.

Kiiev ja Moskva süüdistavad teineteist tuumajaama pommitamises.

Allikate andmetel kogunevad 15 liikmesriiki Venemaa taotlusel, kes on üks viiest Julgeolekunõukogu alalisest liikmest koos Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ja Ühendriikidega. 

Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 mõistis kolmapäeval hukka asjaolu, et Venemaa okupatsioonivägi on hõivanud Zaporižžja tuumaelektrijaama ning kutsus Moskvat viivitamatult andma täielik kontroll jaama üle tagasi Ukraina võimudele.

“Jaama haldav Ukraina personal peab olema võimeline täitma oma kohustusi ilma ähvarduste või surveta. Venemaa jätkuv kontroll jaamas on see, mis kogu regiooni ohustab,” ütlesid G7 välisministrid ühisavalduses.

Venemaa raketirünnakutes Marhanetsi külale sai teisipäeval surma 14 inimest. Asula jääb Zaporižžja tuumajaamast üle Dnepri jõe. Ukraina riiklik energiaettevõte Enerhoatom teatas pühapäeval, et Vene okupandid avasid taas tule Zaporižžja tuumajaama territooriumi pihta. Kahjustada said platvormi ümber olevad andurid ja üks töötaja sai haavata.

Äsjane võitlus tuumajaama juures sundis ÜRO Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA) hoiatama “väga reaalse tuumaõnnetuse ohu” eest. IAEA hinnangul on olukord tuumaelektrijaamas ebastabiilne.

IAEA teatas avalduses, et selle juht Rafael Grossi annab ÜRO Julgeolekunõukogu eriistungil ülevaate “tuumaohutuse ja -julgeoleku olukorrast Zaporižžja tuumajaamas” ning oma jõupingutustest jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele sinna IAEA ekspertide missiooni saatmises.

ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas Tokyos toimunud pressikonverentsil, et iga rünnak tuumajaama vastu on enesetapp ja mõistis sellised teod karmilt hukka.

10. august 2022

23:16

Taani saadab Suurbritanniasse ukrainlasi koolitama 130 instruktorit

Taani saadab Suurbritanniasse 130 instruktorit, kelle ülesandeks on Ukraina sõjaväelaste väljaõpetamine, edastas kolmapäeval ukrainlaste meediakanal Unian Taani kaitseministeeriumi informatsiooni, vahendab BNS.

“Taani toetab Ühendkuningriigi juhitud väljaõppeprojekti ja saadab kohale 130 Taani sõjaväelast. Samuti pakutakse Ukraina sõjaväelastele väljaõpet Taanis. Sellega seoses on alustatud dialoogi Ukraina võimudega,” seisis teadaandes.

Ühtlasi märgiti, et see on üks algatustest, mida neljapäevasel doonorkonverentsil tutvustatakse. 2022. aastal eraldatakse sõjalise väljaõppe toetusprojektile 100 miljonit Taani krooni.

19:22

Ukraina viis raketilöögiga rivist välja strateegilise silla

Ukraina sõjavägi teatas kolmapäeval, et viis raketilöögiga rivist välja silla Venemaa okupeeritud Hersoni oblastis, olles paar päeva varem andnud löögi ka teisele olulisele sillale samas piirkonnas, vahendab BNS,

Täppislöök Kahhovka hüdroelektrijaama lähedal asuvale sillale tegi selle kasutuskõlbmatuks, kirjutas Facebookis Ukraina Lõuna operatiivväejuhatus.

Esmaspäeval teatasid Ukraina relvajõud, et ründasid samas piirkonnas asuvat Antonovski silda, mida peetakse Vene armeele strateegiliselt oluliseks varustusteeks.

Antonovski sild Dnipro jõel okupeeritud Hersoni linna ääres hävitati osaliselt juba 27. juulil.

Hersoni linn asub vaid paari kilomeetri kaugusel rindest. Samanimeline oblast on üks Ukraina põllumajanduskeskusi.

Samuti on piirkond strateegiliselt oluline, kuna piirneb 2014. aastal annekteeritud Krimmiga.

Ukraina vägedel on õnnestunud viimastel nädalatel territooriumi Hersoni oblastis tagasi võita, teatatud on mitmekümne küla vabastamisest.

18:22

Kiiev: Sakõ lennuväli oli üks viiest, millelt Ukrainat pommitati

Vene sissetungijad kasutasid Krimmis Novofedorivka külas asuvat Sakõ lennuvälja, nagu ka teisi Krimmi sõjaväelennuvälju Ukrainale õhulöökide andmiseks, ütles Ukraina relvajõudude õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat, vahendab BNS.

“Lennukid tõusevad sealt õhku ja kannavad rakette. Nüüd on selge, et meie õhutõrje laskeulatusse nad enam ei tule, tegelikult ei ole selliseid rünnakuid kolm kuud olnud, aga lennukid tõusevad sealt õhku ja lasevad rakette, mis on üsna ohtlikud. Siia kuuluvad ka radaritõrjeraketid ja muud õhurelvad, mida nende lennukid suudavad kanda,” ütles Ignat kolmapäeva hommikul televisioonis.

Tema sõnul avastati Sakõ lennuvälja plahvatused jäädvustanud videomaterjalide järgi seal asuv sissetungijate laskemoona ja lennukirelvade ladu.

“Okupandid paigutasid sinna peamiselt Su-30SM-i lennukeid… seal oli ka Su-24 lennukeid… seal oli nähtud ka Il-76-t, võib-olla helikoptereid – seda varustust seal hoitigi. Loodame, et see on hävitatud nagu ka see ladu, sest nähti mitut plahvatust terve lennuvälja alal… Seetõttu on iga lennuvälja rivist välja viimine väga hea. Ja kui seal oleks veel kümmekond lennukit hävitatud, siis oleks see tõeline jutuajamine,” rääkis Ignat.

Ukraina õhujõudude kõneisik täpsustas, et Sakõ lennuväljal “õpetatakse lennukikandjalendureid maanduma ja klammerduma spetsiaalse konksuga trosside külge – matkitakse laevatekile maandumist”.

Küsimusele, kui palju on Krimmis lennuvälju, mida Venemaa saab kasutada lennukite õhkutõusmiseks ja Ukrainale raketirünnakute sooritamiseks, vastas ta: “Lennuvälju on umbes 5: Belbeki (Fruktove) lennuväli on meile teada, Džankois on suur lennuväli.”

“Kui rääkida teistest, siis need on nii Valgevene kui ka Venemaa enda alal – kümned lennuväljad, kust lennukid pidevalt õhku tõusevad. Samuti ei ole küsimust lennukite ühelt lennuväljalt teisele lendamises. Kuid see annab vaenlasele võimaluse luua, nagu öeldakse, ligihüppe lennuväljad, kuhu paigutada ümber varustus, anda löök plaanitud kohta… Lennuväljad on äärmiselt olulised asjad, mis vajavad demilitariseerimist,” lõpetas Ignat.

Okupeeritud Krimmi Sakõ rajooni Novofedorivka küla sõjaväelennuväljal kärgatas teisipäeval hulk plahvatusi.

Ukraina kaitseministeerium ütles lennuvälja põlengut kommenteerides, et ei suuda tulekahju põhjust tuvastada, kuid mainis tuleohutuseeskirju ja suvalistes kohtades suitsetamise keeldu. Samuti rõhutas ministeerium, et tulekahju tõsiasja saab Venemaa ära kasutada teabesõjas.

13:30

Nausėda: Ukraina sõda lõppeb lahinguväljal, mitte läbirääkimistega

Venemaa Ukrainas alustatud sõja tulemus otsustatakse lahinguväljal, mitte läbirääkimiste laua taga, usub Leedu president Gitanas Nausėda, vahendab BNS.

“Praegu mõistame, et nende tüli ei saa lahendada läbirääkimiste laua taha istudes. See tüli lahendatakse lahinguväljal,” ütles president kolmapäeval usutluses Ameerika Häälele.

Sarnast mõtet avaldas ka eelmine Leedu president Dalia Grybauskaitė 24. veebruaril pärast seda, kui Venemaa Ukrainat ründas.

“Sõjakurjategija saab peatada ainult lahinguväljal,” ütles Grybauskaitė toona.

Küsimusele, kelle jaoks tema hinnangul sellest tülist oht tõuseb, ütles Nausėda, et võidu korral Ukrainas otsib Venemaa president Vladimir Putin endale vallutamiseks uusi alasid.

“Ma ei tea, kes on nende järgmine sihtmärk – Balti riigid, võib-olla Poola, võib-olla Rumeenia, kuid see ei ole kõige olulisem küsimus. Peamine väljakutse on teha NATO ja Euroopa Liidu formaadis seda, mis peataks Putini,” ütles Nausėda.

13:09

Ukraina viljale otsitakse uut ostjat

Venemaaga sõlmitud lepingu alusel Ukrainast üle Musta mere välja viidud viljale otsitakse uut ostjat, sest algne ostja Liibanon tühistas tellimuse, teatas Ukraina saatkond teisipäeva õhtul, vahendab BNS.

Sierra Leone lipu all seilav alus Razoni väljus Ukraina Odessa sadamast 1. augustil, trümmides 26 000 tonni maisi, mis pidanuks jõudma nädalavahetuseks Liibaninoni Tripoli sadamasse.

Nüüd otsitakse maisile aga uut ostjat, sest Liibanon keeldus saadetist pika tarneviivituse tõttu vastu võtmast.

Vene vägede Ukrainasse tungimisest tingitud viiekuise ooteaja tõttu jõudsid ostja ja transpordiagent kokkuleppele tellimuse tühistamises, ütles Ukraina saatkond.

Nüüd uurib agent teisi võimalusi, enne kui maislaadungi sihtmärk kindlaks määratakse, lisas saatkond.

Seireportaali MarineTraffic andmeil on Razoni praegu ankrus Türgi Mersini sadamas.

Moskva ja Kiiev leppisid möödunud kuul Istanbulis kokku taastada nisu ja muu vilja tarned Ukraina sadamatest esmakordselt pärast Venemaa veebruarikuist kallaletungi Ukrainale.

12:26

Kiiev: Krimmi plahvatustes hävis üheksa Vene sõjalennukit

Okupeeritud Krimmis Sakõ sõjaväelennuväljal teisipäeval kärgatanud plahvatuste tagajärjel hävis üheksa sissetungijate lennukit, teatas Ukraina õhujõudude juhtkond kolmapäeval, vahendab BNS.

“Sakõ! Miinus üheksa sissetungijate lennukit,” hõiskas Ukraina õhujõudude juhatus Facebookis.

Plahvatused Sakõ õhuväebaasis Novofedorivka linna lähedal leidsid aset Venemaa Ukraina-invasiooni 167. päeval.

Venemeelsed ametiisikud väitsid algul, et ohvreid ei ole, kuid Krimmi juht Sergei Aksjonov kinnitas hiljem teisipäeval ühe inimese hukkumist.

Vene kaitseministeeriumi teatel juhtunu põhjuseid uuritakse, kuid ei olevat märke, et tegu oleks rünnakuga. Selle asemel märkis Moskva, et “plahvatas laskemoon”.

Sotsiaalmeedias avaldatud kaadritel on näha suurt suitsusammast ja lähedalasuvast rannast pagevaid paanikas suvitajaid. Novofedorivkas puhkes põgenemislaine, sündmuskohale saadeti kiirabi.

Krimm piirneb Ukraina Hersoni oblastiga, mis on samuti Vene vägede kontrolli all, ja kaugel pole ka Zaporižžja oblast, mis on osaliselt okupeeritud.

Aksjonov ütles videopöördumises sündmuskohalt, et piirkond suletakse.

“Kõiki asjakohaseid meetmeid on karmistatud, et tagada taristu ja elanikkonna turvalisus,” lausus ta.

Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi 2014. aastal.

09:43

Dnipropetrovski oblastis sai Venemaa rünnakutes surma 13 inimest

Venemaa raketirünnakutes sai Kesk-Ukrainas Dnipropetrovski oblastis surma 13 inimest, ütles kuberner kolmapäeval, vahendab BNS.

“Oli kohutav öö. Üksteist inimest tapeti,” kirjutas Valentin Reznitšenko oma Telegrami-kontol, lisades veidi hiljem, et veel kaks inimest suri saadud vigastustesse.

Kaksteist inimest sai surma rünnakutes Marganetsi külale, mis jääb Zaporižžja tuumajaamast üle Dnepri jõe, ütles oblastinõukogu esimees Mõkola Lukašuk.

“Administratiivhooned purustati: kõrghooned, üks kool, kultuuripalee ja linnanõukogu hoone,” loetles ta.

“Linna elektriühendus katkes. Mitut tuhat inimest on elektrita.”

Reznitšenko manitses elanikke õhuhäire korral varju otsima.

“Ma palun ja anun teid… Ärge laske venelastel end tappa,” ütles ta.

Zaporižžja tuumajaam, mis on Euroopa suurim, on Vene vägede käes ja sellest on saanud viimase aja lahingute kese.

Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist elektrijaama pommitamises. Kiievi sõnul kasutab Moskva tuumajaama oma vägede ja laskemoona baasina, et kaitsta neid Ukraina rünnakute eest.

03:35

Enerhoatom: Venemaa plaanib ühendada Zaporižžja jaama Krimmi võrku

Ukraina kaguosas Zaporižžja tuumajaama okupeerivad Vene väed teevad ettevalmistusi jaama ühendamiseks Krimmi elektrivõrku ning kahjustavad jaama selle elektritootmist ümber korraldades, hoiatas teisipäeval Ukraina operaatorfirma Enerhoatom, vahendab BNS.

Vene väed on okupeerinud Euroopa suurimat tuumajaama sõja algusest alates. Kiiev ja Moskva süüdistasid eelmisel nädalal teineteist rünnakutes jaamale.

“Praegu Zaporižžja tuumajaamas olevad Vene sõjaväelased viivad ellu (Vene operaatori) Rosatomi programmi eesmärgiga ühendada jaam Krimmi elektrivõrguga,” ütles Enerhoatomi president Petro Kotin Ukraina televisioonile.

“Selle tegemiseks tuleb esmalt viia rivist välja jaama elektriliinid, mis on ühendatud Ukraina energiasüsteemi. 7.-9. augustini on venelased juba viinud rivist välja kolm elektriliini. Praegu töötab jaam ainult ühe liiniga, mis on äärmiselt ohtlik viis töötamiseks,” lisas ta.

Kui viimane liin lahti ühendatakse, töötab jaam diiselgeneraatorite jõul. Kõik sõltub nende usaldusväärsusest ja kütusevarudest, hoiatas Kotin.

Krimmi poolsaare lähedal asuvas Zaporižžja tuumajaamas on kuus reaktorit.

03:05

USA eraldab 89 miljonit dollarit demineerimistöödeks Ukrainas

USA teatas teisipäeval, et eraldab Ukrainale 89 miljonit dollarit tegemaks kahjutuks miine, mida Vene väed on sõja ajal paigaldanud, vahendab BNS.

Selle summaga toetatakse 100 demineerimismeeskonda, samuti väljaõpet ja varustuse hankimist ukrainlastele selleks ohtlikuks tööks. Kiievi teatel on Vene väed paigaldanud miine hinnanguliselt 16 miljoni hektari suurusele territooriumile.

“Venemaa ebaseaduslik ja provotseerimata edasine Ukraina-invasioon on risustanud suured maa-alad sellest riigist maamiinide, lõhkemata laskemoona ja isevalmistatud lõhkeseadeldistega,” ütles USA välisministeerium avalduses.

Need takistavad ligipääsu põllumaadele, tekitavad viivitusi ülesehitusjõupingutustes, takistavad inimestel naasta kodudesse ning jätkavad süütute ukraina tsiviilelanike tapmist ja sandistamist, lisati avalduses.

24. veebruaril Ukrainasse tunginud Vene väed on jätnud taganedes maha suure hulga maamiine ja teisi lõhkeseadeldisi.

Alates märtsi lõpust on Ukraina sõjaväelased teinud kahjutuks umbes 160 000 Vene miini, kuid umbes viis miljonit ukrainlast elab endiselt piirkondades, mida ohustavad venelaste paigaldatud lõhkeseadeldised, märkis USA välisministeerium.

01:36

Zelenskõi: Venemaa sõda algas Krimmis ja lõppeb selle vabastamisega

Venemaa sõda Ukraina vastu ja sõda kogu vaba Euroopa vastu algas Krimmis ning peab lõppema Krimmis – selle vabastamisega, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Tema sõnul on võimatu öelda, millal see juhtub.

“Venemaa on muutnud meie poolsaare, mis alati oli ja saab olema üks parimaid kohti Euroopas, üheks kõige ohtlikumaks kohaks Euroopas. Venemaa tõi Krimmi ulatuslikud repressioonid, keskkonnaprobleemid, majandusliku tupiku ja sõja,” ütles Zelenskõi traditsioonilises videopöördumises.

President ütles, et “ajaloolased teevad kunagi kindlaks, kui palju inimesi tapeti seetõttu, et Venemaa kasutas Krimmi terroriks. Kümned tuhanded? Sajad tuhanded? Ukrainast ja Gruusiast Süüriani ja kaugemalegi”.

“Vene okupantide kohalolek Krimmis – see on ohtu kogu Euroopale ja ülemaailmsele stabiilsusele. Musta mere piirkond ei saa olla turvaline, kuni Krimm on okupeeritud. Ei ole stabiilsust ja püsivat rahu ka paljudes riikides Vahemere ääres, kuni Venemaa saab kasutada meie poolsaart oma sõjaliseks baasiks,” ütles ta.

Zelenskõi ütles, et “maailm hakkab tunnistama, et (20)14. aastal eksis, kui otsustas mitte anda täie jõuga vastust Venemaa esimestele agressiivsetele sammudele”.

“Ma tean, et me naaseme Ukraina Krimmi. Ja ma olen tänulik kõigile meie partneritele ja rahvusvahelistele organisatisoonidele, kes meid selles aitavad,” lausus president.

00:08

Kiiev: Donetski oblastist on evakueeritud üle 1,3 miljoni ukrainlase

Ukraina Donetski oblastist on alates Vene vägede sissetungist evakueeritud üle 1,3 miljoni tsiviilisiku, teatas teisipäeval presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko, vahendab BNS.

Tema sõnul on oblasti territooriumile jäänud veel umbes 350 000 inimest, nende seas 50 000 last.

Kohustusliku evakuatsiooni raames on viimase kuue päeva jooksul Donetski oblastist ära toodud üle 3000 tsiviilisiku, neist ligi 600 on lapsed, lisas Tõmošenko.

9. august 2022

20:01

Venemaa teatel plahvatas Krimmi õhuväebaasis laskemoon

Moskva annekteeritud Krimmi õhuväebaasis plahvatas teisipäeval laskemoon, surma sai üks ja viga veel mitu inimest, vahendab BNS.

Plahvatused Sakõ õhuväebaasis Novofedorivka linna lähedal leidsid aset Venemaa Ukraina-invasiooni 167. päeval.

Ametiisikud väitsid algul, et ohvreid ei ole, kuid Krimmi juht Sergei Aksjonov kinnitas hiljem ühe inimese hukkumist.

Varem teisipäeval teatas piirkonna kõrgeim tervishoiuametnik viie inimese, teiste seas ühe lapse vigasaamisest.

Vene kaitseministeeriumi teatel juhtunu põhjuseid uuritakse, kuid ei olevat märke, et tegu oleks rünnakuga.

Sotsiaalmeedias avaldatud kaadritel on näha suurt suitsusammast ja lähedalasuvast rannast pagevaid paanikas suvitajaid. Novofedorivkas puhkes põgenemislaine, sündmuskohale saadeti kiirabi.

Krimm piirneb Ukraina Hersoni oblastiga, mis on samuti Vene vägede kontrolli all, ja kaugel pole ka Zaporižžja oblast, mis on osaliselt okupeeritud.

Aksjonov ütles videopöördumises sündmuskohalt, et piirkond suletakse.

“Kõiki asjakohaseid meetmeid on karmistatud, et tagada taristu ja elanikkonna turvalisus,” lausus ta.

Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi 2014. aastal.

15:32

Venemaa peatas naftatransiidi läbi Ukraina

Venemaa naftatarne kolmele Euroopa riigile läbi Ukraina on peatatud, kuna transiidi eest ei saa sanktsioonide tõttu maksta, teatas teisipäeval Vene firma Transneft, vahendab BNS.

“4. augustil peatati Vene nafta tarne läbi Ukraina territooriumi,” teatas torujuhtme operaator avalduses, lisades, et see mõjutab tarnet Ungarile, Slovakkiale ja Tšehhile.

Ettevõtte väitel peatas Ukraina pool nafta edastamise, “sest ei saanud nende teenuste eest tasu”.

Tarne Poolasse ja Saksamaale läbi Valgevene jätkub tavapäraselt, lisas Transneft.

Washington ja Brüssel on kehtestanud Moskvale Ukrainasse tungimise eest enneolematud sanktsioonid ning Venemaa rahvusvahelisest finantssüsteemist suuresti ära lõiganud.

Euroopa Liit püüab sõltuvust Vene energiast vähendada ja on leppinud kokku kahe kolmandiku Vene naftaimpordi keelamises.

Ühendriigid kehtestasid Vene naftale ja gaasile embargo loetud päevad pärast invasiooni algust 24. veebruaril.

15:09

Kreml nimetas Kiievi soovi tõrjuda venelased Läänest ennekuulmatuks

Kreml nimetas teisipäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ettepanekut keelustada lääneriikidesse sissesõit kõigile venelastele “täiesti ennekuulmatuks”, öeldes, et Moskvas nähakse seda äärmiselt negatiivsena, vahendab BNS.

Ukraina riigipea ütles ajalehele The Washington Post, et praegused lääneriikide sanktsioonid Moskva suhtes on liialt leebed ning et Lääs peaks sulgema oma piirid venelastele.

“Antud juhtumi mõtlemise irratsionaalsus on täiesti ennekuulmatu,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele. “Seda on võimalik vaadata vaid äärmiselt negatiivselt.”

“Igasugune katse isoleerida venelasi või Venemaad on protsess, mil pole väljavaateid,” lisas Peskov.

Poliitilistest hoiakutest hoolimta peaksid venelased elama omas maailmas kuni nad ei muuda oma filosoofiat, ütles Zelenskõi Postile.

Tema kommentaarid on muutunud kardinaalselt võrreldes Moskva okupatsioonivägede sissetungi esimeste päevadega, kui Zelenskõi kasutas Venemaal elavate Kremli-kriitikute poole pöördumiseks vene keelt.

Mitmed Euroopa riigid on peatanud teatud tüüpi viisade väljastamise Vene kodanikele ning õhus on üleskutseid astuda sealt veel mitu sammu edasi.

Nii näiteks ei ole Pariisis võimalik vene rahvusest inimestel enam külastada suurt turistide tõmbenumbrit Château de Vincennes’i.

Venemaa sõjavägi tungis Ukrainasse 24. veebruaril ning on sestsaadik tekitanud ulatuslikku kahju taristule, hävitanud terveid linnu ja linnaosasid, tapnud, piinanud, vägistanud ja küüditanud kümneid tuhandeid inimesi ning sooritanud arvukalt sõjakuritegusid, mida uurivad lisaks Ukraina võimudele nende partnerid mitmest riigist ja ühendusest.

14:18

Ukraina relvajõud said kätte esimese partii Türgi soomukeid

Ukraina relvajõud on saanud Türgist 50 uut Kirpi soomukit. Peagi tarnitakse eeldatavasti veel 150 ühikust koosnev partii. Sellest kirjutas sõdurite operatiivrühm Kahhovka Facebookis, vahendab Ukrinform.

“Välispartnerid toetavad meie sõdureid. Kogu maailm soovib, et Ukraina võidaks kibestunud vaenlase üle. Uued Türgi soomusmasinad BMC Kirpi anti üle Ukraina relvajõududele,” seisab raportis.
Märgitakse, et peagi on oodata veel ühe partii tarnimist 150 sõiduki ulatuses.
Parlamendisaadik, Ülemraada riikliku julgeoleku, kaitse ja luurekomisjoni aseesimees Juri Mysiahin ütles Telegrami postituses, et esimene partii Kirpi soomukeid koosneb 50 ühikust.

“Kaitsevägi on juba saanud Türgis toodetud Kirpi soomukeid. Kahe brigaadi merejalaväelased kasutavad juba 50 sõidukit. Ootame veel 150,” ütles Mysiahin.

Rahvasaadik lisas, et soomusmasin on varustatud kuulipildujaga, mida saab käsitsi juhtida ja 360 kraadi pöörata, tulekustutussüsteemiga, hea miinikaitsega, soomustasemega B6. Sõiduk mahutab kokku 12 sõjaväelast ja meeskonnaliiget.

07:39

Ukraina esitab süüdistuse 193 vaenlase kaastöölisele

Ukraina korrakaitsjad kahtlustavad 193 isikut koostöös Vene invasioonivägedega, nii ütles siseministri esimene asetäitja Eugene Jenin, vahendab Ukrinform.

“Hetkel on Ukraina elanike või kodanike koostöö faktide põhjal vaenlasega viimase huvides alustatud üle 1100 kriminaalmenetluse. Kokku on süüdistuse saanud 193 isikut. Kõik, kes tuleb vastutusele võtta, võetakse kinni. vastutavad, nii et see on kas Jumala või Ukraina kohtuotsus, millega nad silmitsi seisavad,” ütles ametnik.

Ametnik rõhutas, et vaenlase kaasosalistel on ainult kaks võimalust: saada süüdistus koos kõigi sellega kaasnevate õiguslike tagajärgedega või “kaduda sellest maailmast” üldse.

Jenin tuletas meelde, et Nova Kahhovka “gauleiteri asetäitja” suri pärast mahalaskmist. Juuli alguses lasti ajutiselt okupeeritud Nova Kahhovkas maha reeturpolitseinik. Enne seda lasti Hersonis õhku auto, milles oli kaks kaastöötajat. Hersoni kaastöötaja Saldo on pärast mürgitamist raskes seisundis.

“Paar päeva tagasi pidasid politseiametnikud Volõõni oblastis kinni Luganski oblasti elaniku, kes on pärast Ukraina kontrolli all olevale territooriumile jõudmist Vene vägedelt saadud tasu eest otsinud palgamõrvareid Ukraina sõjaväelaste mõrvamiseks,” lisas ministri esimene asetäitja.

05:44

Zelenskõi kutsus üles kehtestama Venemaale sanktsioone tuumaohu eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et vaja on uusi sanktsioone Venemaa ja selle tuumatööstuse vastu seoses tuumakatastroofi ohu tekitamisega, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul teavitab Ukraina maailma aktiivselt Venemaa väljapressimisest seoses Zaporižžja tuumajaamaga. Samuti Zaporižžja tuumajaama rajatiste pommitamistest. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide hukkamõistvad reaktsioonid on juba olemas.

“Aga reageerimistegevust on vaja kiirendada. Venemaa ei arvesta sõnade ja mure avaldamisega. Terroririigi ja kogu Venemaa tuumatööstuse vastu on vaja uusi sanktsioone tuumakatastroofi ohu tekitamise eest,” rõhutas Zelenskõi.

Presidendi sõnul ei tohiks maailm unustada Tšõrnobõli ja meeles pidama, et Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim.

04:50

Zelenskõi kutsus lääneriike üles keelustama Vene kodanikele sissesõidu

President Volodõmõr Zelenskõi kutsus intervjuus ajalehele Washington Post lääneriike Ukraina alade annekteerimise peatamiseks keelustama kõikidele Venemaa kodanikele sisesõidu, vahendab BNS.

Ukraina liidri sõnul on kõige olulisemate sanktsioonide seas piiride sulgemine, sest venelased võtavad praegu ära kellegi teise riiki.

“Venelased peaksid elama oma maailmas, kuni nad muudavad oma filosoofiat,” sõnas Zelenskõi.

Selliste meetmete kriitikud väidavad, et kõikidele venelastele kehtestatud sissesõidukeeld mõjutab ebaõiglaselt neid, kes lahkusid riigist Venemaa presidendi Vladimir Putini tegevusega mittenõustumise tõttu.

Zelenskõi hinnangul ei oma need erimeelsused praeguses sõjaolukorras tähtsust.

“Kõik venelased las lähevad Venemaale,” sõnas president.

“Siis nad saavad aru. Nad ütlevad, et sellel sõjal pole meiega midagi pistmist? Kogu elanikkond ei saa vastutada, kas pole? Võib-olla. Elanikkond on valinud selle valitsuse ja ei võitle sellega, ei vaidle sellega, ei karju selle peale. Kas te ei taha seda isolatsiooni? Räägite kogu maailmale, et see peab elama teie reeglite järgi? Siis minge ja elage seal. See on ainus viis Putinit mõjutada,” võttis Zelenskõi kokku.

Soome võimud plaanivad piirata Soome viisaga teistesse Euroopa Liidu riikidesse reisivate venelaste transiitturismi, bloki välisministrid arutavad seda teemat augusti lõpus, ütles esmaspäeval välisministeeriumi konsulaarteenistuse juht Jussi Tanner ringhäälingule YLE.

Yle andmetel on mõni Vene transpordiettevõte hakanud pakkuma bussireise Peterburist Helsingi ja Lappeenranta lennujaama, kust lähevad otselennud kogu Euroopasse.

Varem on osa Soome seadusandjaid nõudnud, et sõja tõttu Ukrainas lõpetataks viisade väljastamine venelastele, nagu seda tegid Balti riigid. Euroopa asjade ja rahandusminister Tytti Tuppurainen ütles aga, et Soome ei kavatse selliseid meetmeid rakendada, sest see tuleb kokku leppida EL-i tasandil.

Euroopa Komisjon kinnitas omakorda, et ühenduse reeglid ei luba venelastele viisade andmist täielikult keelata.

Kreml hoiatas eelmise kuu lõpus, et Vene võimud rakendavad vastumeetmeid, kui venelasi Schengeni viisast ilma jäetakse, kuid loodavad, et asi selleni ei jõua.

02:45

Ukraina sõjavägi likvideeris Venemaa ühe parima kopteripiloodi

Ukraina sõjavägi likvideeris Venemaa kosmosevägede üheks parimaks kopteripiloodiks peetud Vassili Kleštšenko, vahendab BNS.

Ukraina relvajõudude informatsiooni kohaselt leiti polkovniku laip kopterirusudest.

“Venemaa kosmosevägede parima kopteripiloodi polkovnik Kleštšenko surnukeha oli luure- ja ründehelikopteri Ka-52 rusudes,” öeldi raportis.

Tapetud Vene polkovnik juhtis mullu 9. mail helikopterite paraadi Punase väljaku kohal, millest annavad tunnistust vastavad väljaanded Venemaa propagandameedias.

Briti luure andmetel on alates täiemahulise sõja algusest Ukraina armee likvideerinud vähemalt kümme Vene kindralit. Samal ajal on viinud Vene vägede ebaõnnestumised Ukrainasse sissetungil vähemalt kuue Vene kõrge komandöri vallandamiseni.

02:00

Zelenskõi: pärast sõda ei tohi jääda hõõguvat ega külmutatud konflikti

Pärast käimasolevat sõda ei tohi jääda hõõguvat ega külmutatud konflikti, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäevaõhtuses videopöördumises, vahendab BNS.

Zelenskõi märkis, et praegu räägitakse palju Venemaa sõjast Gruusia vastu 2008. aastal ja selle tagajärgedest.

“Muu hulgas sellest, kuidas keeldumine Ukrainale ja Gruusiale NATO liikmelisuse tegevuskava andmisest suurendas pidevalt Venemaa juhtkonna jultumust. Kuid ometi ei ole toonane sõda veel ajalooks saanud ja pole täielikult minevikku taandunud. Seetõttu peame rääkima mitte niivõrd sellest, mis juhtus, vaid sellest, mida saab selles osas teha,” rääkis riigipea.

President märkis, et toonased väljakutsed on väga aktuaalsed ka tänapäeval.

“Ja mitte ainult sellepärast, et Venemaa edasise agressiooni oht selles Kaukaasia osas püsib endiselt, kuigi konflikt on külmutatud. Alles nüüd on maailm hakanud mõistma vajadust tõeliste tõhusate vahendite järele, et sellist agressiooni ennetada ja agressoreid vastutusele võtta,” seletas Zelenskõi.

Presidendi sõnul ei toiminud aastatel 2008, 2014 ja 2022 alanud sõdade ajal regionaalsed ja globaalsed julgeolekumehhanismid.

“Just seetõttu on ennetusprintsiip rahvusvahelistes suhetes nii vajalik – kui juba on selge, et mõni riik valmistab ette agressiooni – ebaõiglast, provotseerimata, ebaseaduslikku, siis peaks maailma reaktsioon selle ettevalmistamisele olema sama, mis juba toimunud agressioonile,” rääkis riigipea.

Ukraina president tõi välja, et pole vaja ära oodata rünnakuid ja inimohvreid, vaid tegutseda otsustavalt sõja ärahoidmiseks.

“Pärast seda Venemaa sõda Ukraina vastu ei tohiks enam olla hõõguvat ega külmutatud konflikti. See on oluline. Ukraina peab tagastama kõik, mille Venemaa ajutiselt omastas ja agressorriiki tuleb karistada agressioonikuriteo eest. Ja see on oluline mitte ainult õigluse pärast,” rõhutas Zelenskõi.

President lisas, et ainult agressori ilmselge kaotus, kõige kokkuröövitu kaotus ja rahvusvaheline õiguslik vastutus agressiooni eest on kaitseks sõja vastu.

Zelenskõi sõnul tegelevad sellega Ukraina diplomaadid, ametid, ametnikud ja absoluutselt kõik, kes on seotud Venemaa agressioonile ülemaailmse poliitilise, majandusliku ja õigusliku vastuse korraldamisega.

President toonitas, et oma riiki kaitstes kaitseb Ukraina automaatselt ka kõiki teisi, keda terroririik on juba ähvardanud või võib veel ähvardada. Zelenskõi tänas eraldi Ukraina sõjaväge, kes annab praegu selles osas suurima panuse.

8. august 2022

23:39

Zelenskõi tänas Ühendriike uue sõjalise abipaketi eest

President Volodõmõr Zelenskõi tänas esmaspäeva õhtul Ühendriikide rahvast ja president Joe Bidenit Ukrainale uue miljardi dollari suuruse sõjalise toetuspaketi andmise eest, vahendab BNS.

“Iga selline abi on samm agressori alistamise suunas,” sõnas president.

Zelenskõi märkis, et Ukraina jääb alati mäletama Ühendriikide toetust ajal, mil seda kõige rohkem vajati.

Pentagon teatas esmaspäeval miljardi USA dollari suurusest uuest sõjalisest abist Ukrainale, mille seas mitmikraketiheitjate HIMARS lahingumoon, maa-õhk tüüpi raketid kaitseks Vene lennukite ja rakettide vastu, tankitõrje raketisüsteemid Javelin ja muu laskemoon.

“Need kõik on kriitilised võimekused, mis aitavad ukrainlastel tõrjuda Venemaa pealetungi idas ning käsitleda ka arenevaid arenguid lõunas ja mujal,” ütles asekaitseminister Colin Kahl.

See tõstab pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril USA poolt Ukrainale antud julgeolekuabi 9,1 miljardi dollarini.

22:54

Ukrainas on hukkunud või haavata saanud kuni 80 000 sissetungijat

Pentagoni hinnangul on Ukrainas pärast sõja algust hukkunud või haavata saanud kuni 80 000 sissetungijat, vahendab BNS.

“Venelastel on vähem kui kuue kuuga umbes 70 000 või 80 000 ohvrit. Vene väed on kaotanud kolm või neli tuhat soomusmasinat,” ütles asekaitseminister Colin Kahl.

“Need kaotused on üsna tähelepanuväärsed, kui arvestada, et venelased ei ole saavutanud ühtegi Vladimir Putini sõja alguses seatud eesmärki,” ütles minister ajakirjanikele.

Kahl tunnistas, et ka Ukraina poolel oli lahinguväljal olulisi kaotusi, kuid täpsemaid arve ei nimetanud.

“Mõlemad pooled kannavad kaotusi. See sõda on kõige intensiivsem konflikt Euroopas pärast Teist maailmasõda,” sõnas minister.

“Kuid ukrainlastel on palju eeliseid, millest mitte vähem oluline on võitlustahe,” lisas Kahl.

22:33

USA teatas miljardi dollari suurusest uuest relvaabist Ukrainale

Pentagon teatas esmaspäeval miljardi USA dollari suurusest uuest sõjalisest abist Ukrainale, mille seas mitmikraketiheitjate HIMARS lahingumoon, maa-õhk tüüpi raketid kaitseks Vene lennukite ja rakettide vastu, tankitõrje raketisüsteemid Javelin ja muu laskemoon, vahendab BNS.

“Need kõik on kriitilised võimekused, mis aitavad ukrainlastel tõrjuda Venemaa pealetungi idas ning käsitleda ka arenevaid arenguid lõunas ja mujal,” ütles asekaitseminister Colin Kahl.

See tõstab pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril USA poolt Ukrainale antud julgeolekuabi 9,1 miljardi dollarini.

“USA seisab koos liitlaste ja partneritega enam kui 50 riigist pakkudes üliolulist julgeolekuabi, et toetada Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitset Venemaa agressiooni vastu,” ütles USA välisminister Antony Blinken.

“Jätkame tihedat konsulteerimist Ukrainaga ning täiendavate saadaolevate süsteemide ja võimekuste suurendamist, et muuta olukorda lahinguväljal ja tugevdada Ukraina lõplikku positsiooni läbirääkimiste laua taga,” ütles Blinken avalduses.

Maailmapank teatas samal ajal, et eraldab veel 4,5 miljardit dollarit USA rahalist toetust sõjast räsitud Ukrainale.

Panga avalduses märgiti, et need vahendid aitavad Kiievil maksta teenuste ja pensionide eest, mis on võtmetähtsusega Venemaa sissetungi majandusmõjude leevendamisel.

“See majanduslik abi on ülioluline Ukraina rahva toetamisel, kui nad kaitsevad oma demokraatiat Venemaa provotseerimata agressioonisõja eest,” ütles USA rahandusminister Janet Yellen.

21:38

USA suunab Maailmapanga kaudu Ukrainale veel 4,5 miljardit dollarit

Maailmapank teatas esmaspäeval, et eraldab veel 4,5 miljardit dollarit USA rahalist toetust sõjast räsitud Ukrainale, vahendab BNS.

Panga avalduses märgiti, et need vahendid aitavad Kiievil maksta teenuste ja pensionide eest, mis on võtmetähtsusega Venemaa sissetungi majandusmõjude leevendamisel.

“See majanduslik abi on ülioluline Ukraina rahva toetamisel, kui nad kaitsevad oma demokraatiat Venemaa provotseerimata agressioonisõja eest,” ütles USA rahandusminister Janet Yellen.

Viimane abiosa, millest suurem osa makstakse välja sel kuul, on osa 8,5 miljardi dollari suurusest USA kogutoetusest, “mis aitab Ukraina valitsusel hoida Ukraina rahva jaoks töös haiglaid, koole ja muid olulisi valitsusteenuseid”.

Maailmapank teatas, et raha läheb Ukraina haldussuutlikkuse vastupidavuse suurendamise avaliku sektori kulude projektile (PEACE), mis on osa mitme miljardi dollari suurusest paketist riigi abistamiseks.

“Ukraina vajab jätkuvaid valitsusteenuseid, mille seas tervishoidu, haridust ja sotsiaalkaitset, et vältida elutingimuste edasist halvenemist ja vaesust,” ütles Maailmapanga president David Malpass.

Riigil on praegu eelarvepuudujääk, mis kasvab iga kuu 5 miljardi dollari võrra. Seda süvendab riigi suutmatus hankida raha ega rahastamist välisturgudelt.

Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 ja Euroopa Liit on samuti lubanud Kiievile eraldada 29,6 miljardit dollarit.

16:40

Ukraina Zaporižžja oblast liigub Venemaaga ühinemisreferendumi suunas

Moskva upitatud võimud Ukraina okupeeritud Zaporižžja oblastis teatasid esmaspäeval, et lähevad edasi kavaga viia läbi referendum ühinemiseks Venemaaga, vahendab BNS.

“Allkirjastasin korralduse asuda tööle referendumi korraldamise teemaga Zaporižžja oblasti taasühendamiseks Vene Föderatsiooniga,” teatas Moskva poolt ametisse pandud juht okupeeritud alal Jevgeni Balitski sotsiaalmeedias.

Balitski on varem öelnud, et referendum viiakse läbi sügisel.

Zaporižžja tuumaelektrijaamas – Euroopa suurimas – on viimastel päevadel mitmed rajatised rünnakutes viga saanud. Muu hulgas viis see ühe reaktori sulgemiseni. Moskva ja Kiiev on süüdistanud neis rünnakutes teineteist ning tekkinud on kartus võimaliku tuumaõnnetuse pärast.

Hersoni ja Zaporižžja oblastid on olnud valdavalt Venemaa kontrolli all juba alates Moskva sõjalise sekkumise algusest peale. Mõlemad on jõuga Venemaaga majanduslikult ühendatud.

Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi poolsaare, korraldades seal seejärel referendumi, mille tulemusi rahvusvaheline avalikkus aga ei tunnusta.

15:52

Ukraina kutsub üles okupeeritud tuumajaama demilitariseerimisele

Kiiev kutsus esmaspäeval üles looma Ida-Ukrainas asuva tuumaelektrijaama ümber demilitariseeritud tsooni, kuna Vene vägede tegevus Zaporižžjas on kasvatanud hirmu tuumaõnnetuse ees, vahendab BNS.

Vene väed hõivasid Euroopa suurima tuumaelektrijaama Zaporižžjas, kui sissetung Ukrainasse algas.

Viimastel päevadel on jaama tabanud löögid, mis on kahjustanud mitut konstruktsiooni ja sundinud seiskama reaktori.

“Mida tuleb teha, on eemaldada okupatsiooniväed jaamast ja luua jaama territooriumil demilitariseeritud tsoon,” ütles Ukraina tuumaenergiaettevõtte Enerhoatom juht Petro Kotin.

“Asjaolu, et nad on seal, on edaspidi suurim oht ​​kiirgusõnnetuse või isegi tuumakatastroofi tekkeks,” märkis ta Enerhoatomi teadaandes.

Äsjane võitlus tuumajaama juures sundis ÜRO tuumajärelevalve asutust, Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA) hoiatama “väga reaalse tuumaõnnetuse ohu” eest.

Kotini sõnul on Venemaa Zaporižžja tuumajaama paigutanud umbes 500 sõdurit ning 50 ühikut sõjatehnikat ning olukord jaamas on viimastel päevadel halvenenud.

Seal peaks olema rahuvalvemissioon, kuhu kuuluksid IAEA ja teiste julgeolekuorganisatsioonide eksperdid. Nende kohalolek ja kontrolli andmine esialgu neile ning seejärel Ukraina poolele oleks selle probleemi lahendanud,” lisas ta.

Kreml süüdistas esmaspäeval Ukraina vägesid Zaporižžja aatomielektrijaama tulistamises, hoiatades võimalike katastroofiliste tagajärgede eest Euroopale.

Enne seda süüdistas Ukraina Venemaad rajatisse rakettide tulistamises. Kiiev teatas juulis, et Venemaa hoiab tuumajaamas raskerelvastust.

14:19

Ukraina pommitas Vene okupeeritud Hersonis strateegilist silda

Ukraina relvajõud pommitasid ööl vastu esmaspäeva Venemaa okupeeritud Hersoni linnas strateegilise tähtsusega silda Dnipro jõel, teatas armee esmaspäeval, vahendab BNS.

“Milline öö okupantidele Hersoni oblastis. Rünnakud Antonovski silla piirkonnas,” ütles oblasti kuberneri nõunik Serhi Hlan Facebookis.

Ukraina armee lõunaringkonna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Gumenjuk kinnitas rünnakut.

“Relvasüsteem, mille oleme viimastel päevadel kasutusele võtnud, näitab tulemusi,” ütles ta Ukraina riigitelevisioonis, lisades, et rünnak tekitas arvestatavat kahju nii Antonovski kui Kahhovski sildadele.

Antonovski sild on peamine maismaad pidi kulgev varustusliin linna ja Dnipro lõunakalda vahel.

Ukrainlased hävitasid selle osaliselt 27. juulil, sundides Vene sissetungijaid ümber suunama oma varustusteid ja otsima abi ka pontoonsildadelt.

Rünnakut kinnitasid ka venemeelsed võimud, ehkki ütlesid, et kriitilist kahju sild ei saanud ning selle taastamise tööd jätkuvad.

Hersoni oblasti pealinn Herson asub vaid mõne kilomeetri kaugusel rindejoonest.

Ukraina väel on viimastel nädalatel õnnestunud võita tagasi territooriumi Hersoni oblastis, mis piirneb Krimmi poolsaarega, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris ning mille tulemusena algas Ukraina sõda sisuliselt.

Vene okupatsioonivägi marssis Hersoni sisse 3. märtsil ning see oli esimene suurem linn, mis pärast täiemahulist sissetungi 24. veebruaril Moskva jõudude kätte langes.

Lääneriikide antud kaugmaasuurtükkide kasutamine on aidanud Kiievi väel liikuda lähemale Hersoni linnale, kus sõjaeelselt elas alla 300 000 inimese.

Vene okupandid kavatsevad oblastis viia kiirelt läbi pseudoreferendumi, millega õigustada soovi liita Hersoni oblast Venemaaga. Hersoni oblast on Ukraina üks peamisi põllumajanduspiirkondi ning piirneb Zaporižžja oblastiga.

13:57

Kreml süüdistab Kiievit tuumajaama ründamises

Kreml väitis esmaspäeval, et hoopis Ukraina sõjavägi olevat tulistanud suurtükkidest Zaporižžja tuumaelektrijaama pihta, ning hoiatas võimalike katastroofiliste tagajärgede eest Euroopas, vahendab BNS.

Euroopa Liit on Venemaa seoses rünnakuga juba hukka mõistnud.

“Ukraina relvajõudude suurtükituli tuumajaama territooriumi pihta on potentsiaalselt äärmiselt ohtlik tegevus, mil võivad olla katastroofilised tagajärjed laiale alale, seal hulgas Euroopa territooriumile,” rääkis Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele.

ÜRO on hoiatanud pooli võimaliku tuumakatastroofi vallapäästmise eest.

Venemaa sissetungi järel okupantide hõivatud Euroopa suurim aatomielektrijaam Zaporižžjas on olnud viimastel päevadel korduvalt suurtükilöökide all, mis on kahjustanud või hävitanud osi kompleksi erinevatest hoonetest ja rajatistest, sundides reaktori töö peatama.

Vene väed hõivasid Zaporižžja tuumajaama invasiooni varases järgus ja Kiiev süüdistab neid sinna raskerelvastuse paigutamises.

Euroopa Liit mõistis laupäeval Venemaa rünnakuga seoses hukka.

“EL taunib Venemaa sõjalist tegevust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbruses,” kirjutas bloki välispoliitikajuht Josep Borrell Twitteris.

“See on tuumaohutusreeglite tõsine ja vastutustundetu rikkumine ja taaskordne näide Venemaa hoolimatusest rahvusvaheliste normide suhtes.”

13:17

Kuberner: Harkivit pommitatakse

Vene sõjavägi pommitab Harkivit, ütles esmaspäeval sõjakuberner Oleh Sinehubov, paludes linlastel varjenditest mitte lahkuda, vahendab BNS.

“Harkivi ja selle oblasti elanikud, püsige võimalust mööda varjendites! Vene okupandid pommitavad Harkivit. Ärge lahkuge turvalistest kohtadest,” kirjutas Sinehubov oma Telegramis.

Kella 10.15 paiku teatas kohalik avalikkus plahvatusest linna põhjaosas, anti õhuhäire.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles, et Harkovi hommikuse pommitamise tagajärjel hukkus üks linnaelanik.

“Kinnitust on saanu teave ühe hukkunu kohta.Tsiviilelanik. Ta lahkus just oma majast ja sattus tule alla. Kaastunne omastele,” kirjutas Terehhov Telegramis.

Sinehubov täpsustas omalt poolt, et tulistamise tagajärjel hukkus üks ja sai haavata üks inimene.

“Kahjuks hukkus hommikuse pommitamise tagajärjel üks inimene, veel üks sai vigastada. Teavet kogutakse. Kohapeal tegutsevad kiirabitöötajad,” kirjutas Sinehubov Telegramis.

Kella veerand üheteist paiku kärgatas linna põhjaosas plahvatus, anti õhuhäire. Kuberner Sinehubov ütles, et esialgsetel andmetel sai Harkovi Ševtšenko rajoonis pommitamise tagajärjel haavata üks inimene.

13:15

Esimene Ukraina viljalaev jõudis sihtsadamasse

Esimeste seas Ukraina sadamatest teravilja ja toiduainete ohutu transpordi algatuse elluviimises osalenud laev Polarnet läbis edukalt İstanbuli inspektsioonirühma kontrolli ja jõudis lõppsihtkohta Türki, vahendab BNS.

“See “viljaalgatuse” elluviimise esimene edukas kogemus lubab olla optimistlik transpordi tulevikuväljavaadete suhtes. Täname oma partnereid ÜRO-st ja Türgist tõhusa laeva liikumise ohutuse tagamise ja maksimaalse koostöö eest kõigis lepingu täitmise järkudes,” tsiteeritakse agentuuri kodulehel Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakovi sõnu.

Ühtlasi tänas ta laevameeskonda valmisoleku eest olla esimeste seas, kes “viljakoridori” kasutama hakkavad, avades sellega tee kõigile teistele laevadele.

Taristuministeeriumi teatel peaks Polarnetiga samas karavanis sadamatest väljunud laevad Navi Star ja Rojen saabuma sihtsadamatesse umbes nädala pärast.

Teadupoolest allkirjastasid Ukraina, Türgi ja ÜRO peasekretäri António Guterres 22. juulil İstanbulis ÜRO ettepanekul Ukraina Odessa, Tšornomorski ja Pivdennõi sadamate teravilja ja toidu ohutu transpordi algatuse.

Ukraina Odessa ning Tšornomorski ja Pivdennõi sadamast on teraviljaalgatuse raames 8. augusti 2022 seisuga lahkunud juba 10 laeva maisi, päevalilleseemnete ja -õliga kogukaaluga üle 300 000 tonni. Neli saadetist, 84 500 tonni, on juba İstanbuli jõudnud ja on läbinud või on praegu ühises koordineerimiskeskuses läbivaatamisel.

12:54

Zelenskõi: pseudoreferendumid muudavad läbirääkimised võimatuks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Venemaa okupeeritud aladel pseudoreferendumite korraldamine, millest varem teatati, muudab igasugused läbirääkimised võimatuks, vahednab BNS.

“Sel suveajal ilmub iga nädal üha rohkem teateid, et okupandid valmistuvad meie riigi lõunapoolsetes piirkondades, mille nad on hõivanud, pseudoreferendumite korraldamiseks. Tahan öelda väga lihtsat asja: kõik, kes aitavad okupantidel seda oma kavatsust kuidagi ellu viia, võetakse vastutusele. Nad vastutavad Ukraina ees,” ütles ta pühapäevaõhtuses videosõnumis.

Zelenskõi sõnul jääb “meie riigi seisukoht samaks, mis varem: me ei loobu millestki omast ja kui okupandid lähevad nende pseudoreferendumite teed, siis sulgevad nad enda jaoks igasuguse võimaluse läbirääkimisteks Ukraina ja vaba maailmaga, mida Venemaal mingil hetkel ühemõtteliselt vaja läheb.”

09:59

Hukkunud Venemaa sõjaväelaste arv Ukrainas ulatub 42 340-ni

Alates 24. veebruari täiemahulisest invasioonist on Venemaa armee kaotanud Ukrainas 42 340 sõjaväelast, vahendab Ukrinform.

“Vaenlase lahingukaotused 24. veebruarist 8. augustini ulatusid ligi 42 340 sõjaväelaseni, sealhulgas 140 viimase ööpäeva jooksul,” seisab Ukraina relvajõudude peastaabi avalduses.

Hävitatud sõjatehnika osas on arvud järgmised: 1811 (+6) tanki, 4070 (+15) soomukit, 960 (+2) suurtükisüsteemi, 261 (+1) raketiheitjat, 132 (+0) õhutõrjerelva, 223 (+0) sõjalennukit, 192 (+1) helikopterit, 754 (+4) operatiiv- ja taktikalisel tasemel drooni, 182 (+0) tiibraketti, 15 (+0) sõjalaeva / kaatrit, 2993 ( +15) veokit ja paakautot ning 86 (+0) ühikut eritehnikat.
Möödunud ööpäeva jooksul kandis vaenlane suurimaid kaotusi Donetski suunal.

04:24

Zelenskõi kaalub venelastele Ukrainasse 50 aastaks sisenemise keeldu

Elektrooniline petitsioon palvega keelata Venemaa kodanikel Ukraina territooriumile sisenemine järgmiseks 50 aastaks kogus enam kui 25 000 allkirja nüüd on Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohustatud selle läbi vaatama, vahendab BNS.

Petitsioon postitati Ukraina presidendi ametlikule veebisaidile 23. mail.

Autor teeb ettepaneku keelata kõigil venelastel Ukraina territooriumi külastamine. Erandiks on vaid need, kes sõdisid Ukraina poolel.

“Kahjuks ei ole võimud selle kaheksa aasta jooksul suutnud kaitsta Ukrainat sabotööride, agentide ja luurajate eest, kes on viisavabaduse tõttu kogu selle aja Ukrainasse saabunud. Selle eest maksime tuhandete eludega. Iga ukrainlase turvalisuse huvides praegu ja tulevikus teeme ettepaneku sulgeda järgmiseks 50 aastaks täielikult kõikidele venelastele sissepääs Ukrainasse ja mitte väljastada venelastele elamislubasid. Välja arvatud neile, kes sõdisid Ukraina poolel,” kirjutas autor.

Uniani andmetel hakkas 1. juulil Ukrainas kehtima viisarežiim venelastele. Sellega lõppes venelaste viisavaba reisimine Ukrainasse, mis sai alguse 1991. aastal Ukraina iseseisvumisega. Nüüd saavad Venemaa kodanikud Ukrainasse tulla ainult kutsetega.

03:39

Ukraina armee hävitas lõunasuunal 24 okupanti ja laskemoonalao

Ukraina sõjaväelased hävitasid ööpäeva jooksul lõunasuunal vähemalt 24 Vene sissetungijat ja vaenlase laskemoonalao, vahendab BNS.

“Meie ründelennukid ja kopteripaar andsid kolm lööki vaenlase relva- ja laskemoonalaole. Samuti Hersoni oblastis asuvale tugipunktile ja teisele Berõslavis. Tapeti 24 okupanti, häviti üks tank T-62 ja veel viis soomusmasinat ja muud sõidukit,” edastati teadaandes.

“Vaenlase lõplikud kaotused on täpsustamisel,” sõnas armee pressiesindaja.

Kõneisik tõi ühtlasi välja, et vaenlane üritab okupeeritud aladel kohalikku elanikkonda Ukraina kaitseväe vastu pöörata.

“Vaenlase propaganda levitab jätkuvalt võltsuudiseid ja külvab elanike seas paanikat. Eriti okupeeritud aladel levitatakse näiteks võltsuudiseid, et Ukraina relvajõud pommitavad massiliselt vabastatavaid asulaid ja hävitavad need täielikult,” rääkis eestkõneleja.

02:03

Zelenskõi kinnitusel ei kavatse Ukraina oma aladest loobuda

Ukraina ei kavatse oma aladest loobuda ja kui Venemaa üritab “referendumite” abil annekteerida ajutiselt okupeeritud piirkondi lõunas, siis sulgeb see igasuguse võimaluse kõnelusteks Ukrainaga, ütles president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Üha rohkem on teateid selle kohta, et Vene sissetungijad valmistuvad pseudoreferendumiteks meie riigi lõunapoolsetes ajutiselt okupeeritud piirkondades. Tahan öelda väga lihtsat asja: kõik, kes aitavad okupantidel seda kavatsust kuidagi ellu viia, võetakse vastutusele. Nad vastutavad Ukraina ees,” lubas Zelenskõi.

Presidendi sõnul ei ole riigi seisukoht selles küsimuses muutunud.

“Kui Venemaa otsustab korraldada pseudoreferendumid, siis sulgeb see võimaluse läbirääkimisteks Ukrainaga,” kinnitas riigipea.

“Me ei loobu millestki meile kuuluvast ja kui okupandid need pseudoreferendumid ellu viivad, siis nad sulgevad enda jaoks igasuguse läbirääkimiste võimaluse Ukraina ja vaba maailmaga, mida Vene poolel ühel hetkel kindlasti vaja läheb,” rääkis Zelenskõi.

Unian teatas varem, et venelased plaanivad ajutiselt okupeeritud lõunaaladel korraldada “referendumid” enne septembri lõppu. Kõige sagedamini mainitakse kuu keskpaika.

01:27

Zelenskõi sõnul on olukord Donbassis endiselt väga keeruline

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevaõhtuses videosõnumis, et olukord Donbassis on endiselt väga raske, vahendab BNS.

“Olukord Donbassis on jätkuvalt väga raske. Meie armee teeb kõik endast oleneva, et peatada Venemaa terror ja tekitada sissetungijatele suuri kaotusi. Avdijivka, Peski, Marinka, Bahmuti ja teised Donetski oblasti kuumad piirkonnad kannavad peamist raskust ja seal kaotatakse kahjuks palju elusid,” nentis riigipea.

President lisas, et olukord on keeruline ka Harkivi oblastis ja Ukraina lõunaosas, kuhu sissetungijad üritavad oma jõude koondada.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas varem päeval, et Vene okupandid koondavad oma jõupingutused täieliku kontrolli kehtestamisele Luhanski ja Donetski oblasti territooriumide üle.

7. august 2022

22:34

Donetski oblastis sai Vene mürskude läbi surma neli tsiviilisikut

Ukrainas asuvas Donetski oblastis sai pühapäeval Vene sissetungijate mürsutule tagajärjel surma neli tsiviilisikut ja veel kuus haavata, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian riigi peaprokuratuuri avaldust.

“Uurimisandmetel korraldasid Venemaa relvajõud 7. augustil Donetski oblasti territooriumi massilise tulistamise. Vaenlase mürsutule tulemusena hukkus Opitnoje külas, Bahmuti linnas, Soledari linnas ja Selidovo linnas neli tsiviilisikut ja veel kuus sai haavata,” seisis avalduses.

Mürskude tagajärjel said kannatada paljud elumajad, kõrvalhooned, elektriliinid ja tsiviilinfrastruktuur.

“Korrakaitsjad algatasid kuus kriminaalmenetlust sõjaseaduste ja -tavade rikkumiste kohta (Ukraina kriminaalkoodeksi artikkel 438),” lisati teadaandes. 

09:56

Zelenskõi nõuab Moskvale Zaporižžja tuumajaama pärast veel sanktsioone

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nõudis täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaale, kuna agressor on võtnud tule alla Ukraina lõunaosas Zaporižžjas asuva tuumaelektrijaama. 

Euroopa suurim tuumaelektrijaam Zaporižžjas sai reedel selle pihta suunatud rünnakus märkimisväärseid kahjustusi.

Zelenskõi nimetas tuumajaamarünnakut terrorismiks. 

Ukraina president ütles laupäeva õhtul Facebooki kaudu edastatud kõnes, et esmakordselt maailmas on terroristid võtnud sihikule tuumaelektrijaama. 

Venemaa on süüdistanud tuumajaama ründamises Ukrainat. 

Vene väed hõivasid Zaporižžja tuumajaama sissetungi varases järgus märtsis ja Kiiev süüdistab neid sinna raskerelvastuse paigutamises.

05:14

Podoljak: Põhja-Makedoonia aitas Ukrainat tankide ja sõjalennukitega

Põhja-Makedoonia aitas Ukrainat tankide ja sõjalennukitega, kinnitas laupäeval Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

“Sõpra tuntakse hädas. Pole tähtis, kui suur on sinu riik või SKT, tähtis on see, milline on sinu süda. Paljud riigid näitavad praegu üles suuremat mehisust kui pool G20-st. Nagu Põhja-Makedoonia, kes paneb Ukrainale õla alla tankide ja lennukite näol. Me ei unusta seda kunagi,” kirjutas Podoljak Twitteris.

Põhja-Makedoonia võimud kinnitasid tankide T-72 Ukrainale üleandmisest pärast seda, kui sotsiaalmeedias avaldati kaadrid sõjatehnika kolonnide liikumisest.

“Jutt on kolmanda põlvkonna tankidest, mis tehnoloogia arenedes muutuvad mõne aasta pärast konkurentsivõimetuks,” ütles Skopje.

Neli sõjalennukit Su-25, mille Põhja-Makedoonia ostis Ukrainalt 2001. aasta konflikti ajal nelja miljoni euroga ja mis kavatseti 2004. aastal maha müüa, anti Ukrainale augusti alguses kingitusena üle.

6. august 2022

22:09

Saatkond: Ukraina esimese viljalaeva jõudmine Liibanoni lükkub edasi

Ukraina esimese viljalaeva jõudmine Liibanoni põhjaosas asuvasse Tripoli sadamasse lükkub pühapäevalt edasi, teatas laupäeval Ukraina saatkond Beirutis.

“Laeva Razon homne saabumine on edasi lükatud,” ütles saatkond uudisteagentuurile AFP saadetud sõnumis.

Uuendatud info saabumistseremoonia kohta “saadetakse hiljem, kui me saame info laeva saabumise konkreetse päeva ja aja kohta”, lisati teates.

Kui AFP küsis saatkonna kõneisikult saabumise edasilükkumise põhjuse kohta, vastas ta: “Mul ei ole praegu muud infot.”

Ukraina viljalaadungi teekonda jälgiva ametniku sõnul ei pruugi laev isegi sõita Liibanoni, kui laeva omanik suudab viljalaadungi mujal maha müüa.

“Laev läheb Liibanoni ainult siis, kui kaupleja ostab laadungi,” ütles anonüümsust palunud ametnik AFP-le.

Sierra Leone lipu all sõitev Razoni lahkus esmaspäeval Ukraina Odessa sadamast 26 000 tonni viljaga ning peatus järgmisel päeval Türgis, kus laeva kontrolliti.

Kolmapäeval anti laevale luba läbida Bosporuse väin ning Ukraina saatkonna esindaja teatas hiljem, et laeva on oodata Liibanoni Vahemere äärsesse Tripoli sadamasse pühapäeval kell 10.

Liibanon, mis võitleb ühe maailma rängima finantskriisiga, seisalb silmitsi leivanappusega.

Reedel lahkus Ukrainast veel kolm viljalaeva ja lahkumist on ootamas veel 13 alust.

16:19

Ukraina teatel sai Zaporižžja tuumajaam rünnakutes raskeid purustusi

Ukraina Zaporižžja tuumajaam sai reedestes rünnakutes raskeid purustusi, teatas laupäeval jaama operaator.

Rünnakutes Euroopa suurimale tuumaenergiakompleksile sai raskelt kannatada jaam, kus hoitakse lämmastikku ja hapnikku ning “abihoone”, teatas Energoatom suhtlusvõrgustikus Telegram.

Samuti sai pihta kõrgpingeliin ja ühe reaktori töö on peatatud. Ehkki radioaktiivset leket ei ole tuvastatud, on selle oht olemas, märkis operaator ja rõhutas, et rünnakud on seadnud jaama turvalise toimimise tõsisesse ohtu.

Kiiev ja Moskva süüdistasid rünnakutes teineteist.

Vene väed hõivasid Zaporižžja tuumajaama invasiooni varases järgus ja Kiiev süüdistab neid sinna raskerelvastuse paigutamises.

Euroopa Liit mõistis laupäeval Venemaa rünnakuga seoses hukka.

“EL taunib Venemaa sõjalist tegevust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbruses,” kirjutas bloki välispoliitikajuht Josep Borrell Twitteris.

“See on tuumaohutusreeglite tõsine ja vastutustundetu rikkumine ja taaskordne näide Venemaa hoolimatusest rahvusvaheliste normide suhtes.”

03:30

Ukraina teeb ettepaneku konfiskeerida 900 Venemaale kuuluvat objekti

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles reedeõhtuses videopöördumises, et Ukrainas tehakse ettepanek konfiskeerida üle 900 Venemaale kuuluva objekti.

Presidendi sõnul pidas ta reedel nõupidamise sanktsioonipoliitika ja Venemaa varade konfiskeerimise teemal.

“Nagu ametnikud teatasid, siis on Ukrainas arestitud varasid 28 miljardi grivna väärtuses. See töö jätkub. Konfiskeerida tahetakse veel üle 900 konkreetselt Vene riigile kuuluva objekti. Ja kui rakendada seda mitte ainult terroririigi, vaid ka selle elanike suhtes, siis räägime 36 000 arestitavast objektist. Seda kõike kasutatakse kahjude hüvitamiseks, mida Venemaa oma sõja ja terroriga tekitab,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul kuulas ta ühtlasi ära rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismi väljatöötamise ja rakendamise ning Venemaa varade konfiskeerimise rühma töö tulemused välismaal.

“Kõik meie partnerid tegelevad sellega aktiivselt – Euroopas ja Ühendriikides käib töö eelnõude kallal, mis avardavad võimalusi Venemaa varade konfiskeerimiseks ja Ukrainale sõjakahjude korvamiseks andmiseks,” ütles president.

“Donbassi mahapõletamise ning ulatuslikud kahjud Harkivis, Mõkolajivis, Zaporižžjas, Dnipropetrovskis, Sumõs, Tšernihivis, Kiievis, Žõtomõris, Odessa oblastis ja teistes Ukraina piirkondades – selle kõik maksab Venemaa kinni nii poliitiliselt ja rahaliselt ning oma tulevikuga, mida Venemaa kaotab iga löögiga meie territooriumile,” toonitas riigipea.

5. august 2022

13:11

Kuberner: Mõkolajivis kehtib 5.-8. augustini komandanditund

Ukrainas Mõkolajivis kehtestatakse reedel kella 23.00-st kuni esmaspäeval kella 5.00-ni liikumiskeeld koos vastavate piirangutega, ütles oblasti sõjakuberner Vitali Kim, vahendab BNS.

“Allkirjastasin liikumiskeelu korralduse täna kella 23-st esmaspäeval kella viieni hommikul,” ütles Kim Telegrami postitatud videosõnumis.

Sõjakuberner kutsus kõiki üles suhtuma meetmesse mõistvalt, kavandama nädalavahetust ja soetama kaheks päevaks vajalikku kaupa.

10:53

Nikopoli pommitati eile õhtul valge fosforiga

Vene väed tulistasid eile õhtul Dnipropetrovski oblastis Nikopoli linna valge fosforiga laskemoonaga. Vastava video postitas Telegrami suhtlurakendusse Nikopoli rajooni sõjaväevalitsuse juht Jevhen Jevtušenko, vahendab Ukrinform.

“Nikopoli öine pommitamine,” kirjutas Jevtušenko.
Tema sõnul avasid Vene väed kahel korral linna pihta tule mitme raketisüsteemiga (MLRS). Vaenlane lasi välja umbes 40 raketti, sealhulgas süütemürske. Üksikelamud, transpordivahendid ja majapidamishooned said kannatada vaenlase mürsukildudest ja sellest tulenevast tulekahjust.

Neljapäeval kasutasid Vene väed ka Harkivi oblastis Slatyne külas tsiviilisikute vastu valget fosforit sisaldavat laskemoona.

08:49

ISW: Kui Ukraina väed jõuavad Izjumini, seisab Venemaa silmitsi raskete valikutega

“Venemaa ülemjuhatuse ees seisva dilemma tõsidus sõltub tõenäoliselt Ukraina suutlikkusest korraldada olulisi vasturünnakuoperatsioone mitmel teljel samaaegselt. Kui Ukraina suudab Hersonis vastupealetungi jätkates Izjumi ümber kõvasti survet avaldada, siis hakkavad Venemaa väed seisma silmitsi väga raskete valikutega,” seisis sõjauuringute instituudi ISW (Institute for the Study of War) aruandes, vahendab Ukrinform.

“Tõenäoliselt peavad nad otsustama, kas loobuda oma läänepoolsetest positsioonidest Izjumi ümbruses, et kaitsta oma maapealseid sideliine (GLOC) kaugemal põhjas ja idas või kaasata rohkem töötajaid ja varustust, et püüda hoida praegust rindejoont.”

Peamised väljavõtted ISW aruandest on järgmised:

  • Tõenäoliselt haarab Ukraina strateegilisest initsiatiivist kinni ja sunnib Venemaad vägesid ümber jaotama ja jõupingutusi ümber paigutama vastuseks Ukraina vasturündeoperatsioonidele.
  • Vene väed üritasid Izjumist loodesse tungida.
  • Ukraina väed korraldasid Izjumi ja Slovjanski vahel mitmeid lokaliseeritud vasturünnakuid ning saavutasid positsioonid paljudes asulates.
  • Vene väed jätkasid maapealseid rünnakuid Bahmutist kirdes ja lõunas.
  • Vene väed jätkasid katseid Piskõle tungida ja korraldasid piiratud maapealse rünnaku Donetski linnast edelas.
  • Vene väed jätkasid varustuse ja isikkoosseisu üleviimist Kirde-Khersoni ja Lääne-Zaporižžja oblastitesse.

04:27

Ekspert: HIMARS-itele ei ole praegu võrdset

USA-s toodetud mitmikraketiheitjale HIMARS ei ole praegu täpsuse, löögikiiruse ja üldise efektiivsuse osas maailmas võrdset, vahendab BNS.

“HIMARS on tõepoolest praegu kõige kaasaegsem süsteem. Ta on ka kõige uuem, välja töötatud 1994. aastal,” märkis sõjandusekspert Oleh Ždanov.

Ždanovi sõnul võiks HIMARS-iga kauguse ja täpsuse poolest konkureerida Ukraina Olha-M, kuid selle puhul ei käi jutt süsteemist tervikuna, vaid raketist, mis tuleb välja lasta vanast Nõukogude päritolu seadeldisest Smertš, mille laadimine ja sihtimine on märksa keerukam protsess.

“Me ei suutnud enne sõda piisaval hulgal Olhasid valmistada. Praegu on väga keeruline nende tootmist korraldada. Kui oleksime oma Smertšide tarvis valmistanud 20-40 tuhat Oha-M-i, siis praegu ei oleks HIMARS-ite küsimus päevakorral,” lisas Ždanov.

Ekspert mainis ka Valgevene-Hiina mitmikraketiheitjat Polonez rakettidega A-20, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 200 kilomeetri raadiuses.

01:13

Zelenskõi süüdistas Amnestyt Venemaa terrori õigustamises

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taunis neljapäeval Amnesty Internationali Venemaa “terroritegude” õigustamise eest pärast seda, kui inimõigusrühmitus oli väitnud, et Ukraina väed ohustavad tsiviilelanikke, rajades baase elamupiirkondadesse, vahendab BNS.

Zelenskõi ütles oma igapäevases videopöördumises, et Amnesty üritas “amnesteerida terroristlikku riiki ja lükata vastutuse agressorilt ohvrile”.

“Ei ole ühtegi tingimust, isegi hüpoteetiliselt, millega saaks õigustada ükskõik millist Venemaa lööki Ukraina pihta. Agressioon meie riigi vastu on provotseerimata, röövellik ja terroristlik,” lisas ta.

President märkis, et igaüks, kes amnesteerib Venemaad ja loob kunstlikult informatsioonilise konteksti, mille kohaselt mõned terrorirünnakud on justkui õigustatud või arusaadavad, ei mõista, et see aitab terroriste.

“Ja kui keegi koostab aruande, milles ohver ja agressor on väidetavalt mingil moel sarnased, kui analüüsitakse mingeid andmeid ohvri kohta, eirates samas, mida agressor selle aja jooksul tegi, siis ei saa sellega leppida,” rõhutas ta.

Riigipea märkis, et ainuüksi pühakodasid on Venemaa löökides kannatada saanud või hävinud ligi 200.

“Ligi 900 raviasutust, üle 2200 õppeasutuse, kümned ülikoolid, sajad koolid ja lasteaiad. Okupandid on korduvalt tulistanud suurtükkidest ja miinipildujatest inimesi veejärjekordades, evakuatsioonibussides. Korduvalt peksnud ühistranspordipeatustes,” rääkis Zelenskõi.

“Vene sõjavägi ei kohkunud tagasi isegi löökide eest holokaustiohvrite mälestusmärkidele, kalmistutele, Olenivka sõjavangilaagrile. Ja miskipärast selle kohta aruandeid pole,” lausus ta, nimetades seda “ebamoraalseks selektiivsuseks”.

Amnesty väitis neljapäeval avaldatud aruandes, et Ukraina väed rikuvad rahvusvahelist õigust ja seavad ohtu tsiviilelanikke, rajades baase elamupiirkondadesse, sealhulgas koolidesse ja haiglatesse.

Kaitsejõudude taktika ei õigusta aga mingilgi moel Venemaa valimatuid rünnakuid, rõhutas inimõigusorganisatsioon värskes raportis ja osutas, et osa Vene sõjakuritegusid, sealhulgas Harkivis, ei ole antud taktikaga seotud.

4. august 2022

23:21

Ukrainast lahkub reedel kolm teraviljalasti

ÜRO toetatud kokkuleppe alusel, millega lõpetatakse Venemaa blokaad Mustal merel, sõidab reedel Ukrainast välja veel kolm viljaga täidetud laeva, ütles neljapäeval Türgi kaitseminister, vahendab BNS.

“Plaan on, et kolm laeva läheb homme Ukrainast teele,” tsiteeris Anadolu riiklik uudisteagentuur kaitseminister Hulusi Akari sõnu päev pärast seda, kui esimene laev suundus läbis Istanbuli teel Liibanoni.

Ankara lisas üksikasju täpsustamata, et Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu arutas lepingu jõustamist ÜRO peasekretäri António Guterresiga.

Moskva ja Kiiev leppisid möödunud kuul Istanbulis kokku taastada nisu ja muu vilja tarned Ukraina sadamatest esmakordselt pärast Venemaa veebruarikuist kallaletungi Ukrainale.

Esimene laev 26 000 tonni maisiga lahkus esmaspäeval Odessast Liibanoni sadamalinna Tripolisse.

Meeskond, kuhu kuulusid ka Vene ja Ukraina inspektorid, andis kolmapäeval Sierra Leone lipu all seilavale Razonile loa Bosporuse väina läbimiseks.

Laeva liikumist jälgib rahvusvaheline meeskond, kuhu kuuluvad Türgi, ÜRO ja kahe sõdiva poole ametnikud.

Meeskond ütles oma avalduses, et edu esimese laevaga “tõestas kontseptsiooni”, et leping võib pidada.

Ukraina teatas nädala algul, et teeleasumiseks on valmis veel 16 viljaga lastitud laeva.

Kuid Kiiev süüdistab Venemaad ka Ukraina vilja varastamises Vene vägede hõivatud aladel ja seejärel selle saatmises liitlasriikidesse, nagu Süüria.

Türgi lootused, et tehing võib viia relvarahukõnelusteni, ei ole seni täitunud.

Eeldatakse, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan püüab reedel Sotšis Venemaa liidri Vladimir Putiniga kohtudes edasi viia mõtet otsestest relvarahuläbirääkimistest.

“Arutasime, kas teraviljalepe võib anda alust jätkusuutlikuks relvarahuks,” ütles Çavuşoğlu kolmapäeval Kambodžas pärast kohtumist Vene kolleegi Sergei Lavroviga.

Venemaa ja Ukraina on maailma ühed suurimad nisu ja muu teravilja eksportijad.

Pea kõigi Ukrainast tulevate tarnete peatamine on tõstnud maailmas järsult toiduainete hindu, muutes impordi mõne vaesema riigi jaoks ülemäära kalliks.

16:35

Jaapan annab Ukrainale kaubikuid ja droone

Jaapani valitsus teatas järjekordsest abipaketist Ukrainale, mis sisaldab kaubikuid ja droone. Jaapani kaitseministeeriumi pressiteenistus ütles seda neljapäevases avalduses, vahendab Ukrinform.

“Vastusena Ukraina poole palvele anname Ukraina valitsusele uued tsiviilsõidukid (kaubikud). Samuti anname üle täiendavad väikesed droonid,” seisis avalduses.

Varem on kaitseministeerium ja Jaapani Omakaitse andnud Ukrainale soomusveste, kiivreid, kaitsemaske, kaitseriietust, väikeseid droone jms.
“Kaitseministeerium ja omakaitse jätkavad Ukraina toetamist nii palju, kui võimalik,” seisis avalduses.

16:17

Kohus pikendas Medvedtšuki vahi all pidamist 19. septembrini

Lvivi Lõtšakivi ringkonnakohus pikendas Ukraina raadasaadiku Viktor Medvedtšuki vahi all pidamist kuni 19. septembrini, vahendab BNS.

Viktor Medvedtšuk. Foto: Scanpix

“Lvivi Lõtšakivi ringkonnakohtu eeluurimiskohtunik rahuldas täna peaprokuratuuri prokuröri taotluse ja pikendas kuritegude toimepanemises põhjendatult kahtlustatava Medvedtšuki vahi all pidamise tähtaega, tema vabastamise eest kautsjoni määramata […] kuni 19. septembrini 2022,” teatas kohus neljapäeval Facebookis.

Varem ütles peaprokurör Andri Kostin, et kohtule saadeti avaldus Medvedtšuki tõkendi pikendamiseks ning uurimine ise jõuab peagi lõpule.

Teadupoolest jätkab Ukraina julgeolekuteenistus SBU Medvedtšuki põhiseadusliku korra kukutamisele suunatud tegevuse rahastamise ja kuritegelikul teel saadud vara legaliseerimise kohtueelset uurimist.

Medvedtšukki süüdistatakse riigireetmises, terroriorganisatsiooni tegevusele kaasaaitamises ja riiklike ressursside röövimise katses okupeeritud Krimmis. Ta peeti kinni aprillis.

14:02

Separatistide väitel hukkus Donetskis suurtükirünnakus viis inimest

Ukraina suurtükilöögis Donetski kesklinnale hukkus viis ja sai kanntada kuus tsiviilisikut, väitis isehakanud Donetski rahvavabariigi territoriaalkaitse staap neljapäeval, vahendab BNS.

“Ukraina relvajõudude Donetski Vorošilovi rajooni pommitamise tagajärjel hukkunute arv kasvas viie inimeseni ja veel kuus tsiviilisikut sai vigastada.”

Varem teatas separatistid kahest hukkunud ja kolmest haavatud tsiviilisikust.

Venemaa telekanali Zvezda võttegrupp sattus Donetski kesklinnas Ukraina tule alla, teatas Zvezda Telegramis.

Donetski linnapea Aleksei Kulemzin ütles oma telegrammi kanalil, et Vene tele ajakirjanikul “oli peapõrutus ja käel marrastus”.

13:44

Donetski sõjakuberner: Toretskis hukkus Vene rünnakus kaheksa inimest

Vene vägi tulistas neljapäeva hommikul Ukrainas Toretskit suurtükkidest, hukkus kaheksa inimest, vigastada sai neli, nende seas kolm last, ütles Donetski sõjakuberner Pavlo Kõrõlenko, vahendab BNS.

“Kaheksa hukkunut, neli haavatut – sellised on Toretski pommitamise tagajärjed, mille venelased korraldasid täna kella 11 paiku. Nelja haavatu seas oli kolm last,” kirjutas Kõrõlenko Telegramis.

Ta märkis, et esialgsetel andmetel tulistasid okupandid suurtükkidest ja tabasid ühistranspordipeatust, kus sel ajal oli hulk rahvast.

Russians fire at crowded bus stop in Toretsk: eight dead, three children among injured
Venemaa rünnakus hukkunute surnukehad Toretski linna bussipeatuses 4. augustil 2022.

“Lisaks kahjustasid venelased kirikut ja haavasid sealset preestrit, kahjustasid ümberkaudseid korrushooneid,” rõhutas sõjakuberner.

“Vene vallutajad pommitavad iga päev tsiviilelanikke – iga päev on meil surnuid ja haavatuid. Kõik, kes on endiselt Donetski oblastis, seavad end surmaohtu! Kutsun kõiki piirkonna elanikke: ärge muutke end Venemaa sihtmärgiks! Evakueeruge õigel ajal!” võttis ta oma jutu kokku.

13:41

Zelenskõi arutas kaitsevaldkonna juhtidega pakilisi teemasid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidas neljapäeval kaitse- ja julgeolekuvaldkonna juhtidega nõupidamise, et arutada pakilisi teemasid, vahendab BNS.

“Kohtumisel, millest võtsid osa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tähtsaimad juhid, arutati mitut pakilist julgeolekuküsimust,” seisis julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiteenistuse avalduses.

Selles selgitati, et esimese päevakorrapunktina oli päevakorras sõjaväe relvastuse ja sõjatehnikaga varustamise seisukord.

Samuti kuulati ära ettekanne eelmiste nõupidamiste otsuste täitmise seisust ning julgeoleku- ja kaitsesektori juhtide isiklikust vastutusest riigipea korralduste ja käskkirjade täitmise eest.

Lisaks kuulati ära ettekanne territoriaalkaitse koondkava jätkamise ja üldmobilisatsiooni edenemise kohta.

“Kõigis päevakorras olnud küsimustes langetati kohased otsused,” võttis julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiteenistus ürituse sisu kokku.

12:59

Kiievi lähistel peeti kinni võimalik Vene sabotaažirühm

Kiievi oblastis asuvas metsaalal peeti kinni seitse meest, keda kahtlustatakse olevat vaenlase õõnestus- ja luurerühma liikmed, teatas Ukraina relvajõudude strateegilise kommunikatsiooni osakond Ukrinformi vahendusel.

Possible Russian sabotage group detained outside Kyiv

“Butša kogukonna metsaosas lahingumissioonil olnud eriüksus, kelle ülesandeks oli jälgida vaenlase poolt paigutatud sabotaaži- ja luurerühmitusi, pidas kinni rühma mehi, kes ei suutnud selgitada, mida nad metsas teevad,” seisis avalduses.

Märgitakse, et sotsiaalvõrgustikesse postitatud fotol näidatud seitse süüdlast anti koheselt üle julgeolekuteenistuse (SBU) töötajatele edasiseks ülekuulamiseks, et uurida meeskonna kavatsusi ja võimalikke plaane.
Teadaolevalt on rahvuskaart alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse kinni pidanud 377 inimest, keda kahtlustatakse kuulumises vaenlase sabotaaži- ja luurerühmitustesse.

12:42

Ukrainasse suundub sõja algusest esimene laev vilja järgi

Libeeria lipu all sõitev Türgi puistlastilaev Ospreys suundub Istanbuli teraviljakokkuleppe alusel lastimisele Odessa oblasti Tšornomorski sadamassse, alus plaanib saabuda Ukrainasse 5. augustil, ütles neljapäeval Odessa oblastivalitsuse pressiesindaja, vahendab BNS.

“Libeeria lipu all sõitev Türgi puistlastilaev Ospreys on teel Dardanellidest Tšornomorski sadamasse. Laev lahkus Türgi İskenderuni sadamast juuli viimasel päeval ja peaks jõudma Ukrainasse 5. augustil. See on esimene laev, mis ei kuulu meie sadamatesse alates 24. veebruarist blokeeritud aluste hulka, mis tuleb Ukraina eksportvilja järgi,” kirjutas Serhi Bratšuk Telegramis.

Teadupoolest lahkus esimene laev Razoni (seilab Sierra Leone lipu all) 26 500 tonni Ukraina maisiga Odessa sadamast 1. augustil.

22. juulil allkirjastati Istanbulis ÜRO, Ukraina, Türgi ja Venemaa osalusel kaks dokumenti viljaekspordi koridori loomise kohta kolmest Ukraina sadamast – Tšornomorskist, Odessast ja Južnest.

12:32

Kutšma: Vene-Ukraina sõda ei saa lõppeda kompromissiga

Ukraina teise ​​presidendi Leonid Kutšma hinnangul ei saa Ukraina sõda lõppeda kompromissiga, võitjaid saab olla vaid üks, vahendab BNS.

“Moodsa, tsiviliseeritud maailma tülides püütakse tavaliselt otsida win-win-lahendust, vastuvõetavat tulemust, kus ühel või teisel määral võidavad kõik ja otseseid kaotajaid ei ole. Meie juhtum ei ole selline,” ütles ta neljapäeval usutluses BBC-le.

“(Vene president Vladimir) Putin on toonud meie maale liiga palju leina, hävingut ja õudust. Sajad ukraina lapsed tapeti – ma ei tea, kuidas otsida pärast seda kompromissi. Kuumus on aetud juba nii kõrgele, et selles sõjas saab olla ainult üks võitja – ja ma usun, et võitjad oleme meie,” ütles ta.

Ekspresidendi sõnul “on vastuvõetamatu, et Ukraina jätab oma maad ja mis kõige tähtsam, oma inimesed okupatsiooni alla. Venemaa võimudele on vastuvõetamatu näha oma elanikkonna ja lääne silmis välja luuserite ja “kaotajatena” mis Kremli hinnangul tähendaks okupeeritud maadelt lahkumist”.

Kutšma märkis, et kumbki pool loodab oma tugevnemisele.

“Mida edasi, seda rohkem on meil lääne relvi, aga mida edasi, seda rohkem loodab mitmesuguste mobilisatsioonimeetmete ja majanduse sõjalisele alusele üleviimise tulemusi saada ka Venemaa.”

Tema arvates ei tasu loota sellele, et Putin on suremas. Et sanktsioonid tapavad Venemaa majanduslikult. Et Venemaa elanik hakkab ühtäkki kõike selgelt nägema ja alustab sõjavastaseid meeleavaldusi. Mitte midagi sellist ei juhtu.

“Ukraina peab võitlema ja otsustama kõik lahinguväljal,” rõhutas ekspresident.

Kutšma ei arva, et sõda niipea lõppeb.

“See, kuidas Putin meeletult armeed vanglatest ja idapoolsetest autokraatiatest relvi kogub, näitab, et ta tahab ikkagi mingi “võidu” välja närida,” ütles ta.

Vastates küsimusele sõja laiendamise ja kolmandaks maailmasõjaks üle kasvamise võimalikkusest, ütles Kutšma: “Sõltuvalt sellest, kuidas Ukraina agressiooni tõrjub, kas hoitakse kolmas maailmasõda ära või see on juba käimas. Kui me vastu peame, ei lähe Putin kaugemale. Kui ei, siis kardan, et jätkub. Aga me peame vastu.”

Samas leidis ta, et suurim oht ​​ei ähvarda mitte Leedut ega Poolat, vaid NATO-sse mitte kuuluvaid endisi NSV Liidu vabariike.

“Vihjed Moldovale ja Põhja-Kasahstanile on muutunud juba igapäevaseks ning nüüd on selles kontekstis mainitud ka Gruusiat. Venemaa ründab ju ainult neid, kes on temast nõrgemad ja veel parem, suurusjärgu võrra nõrgemad,” ütles ta.

“NATO-le väljakutse esitamine, seda enam kaotanud oma väe kõige võitlusvõimelisema osa – see, mulle tundub, ei ole Venemaa lugu. Tavasõjas jahvatab NATO Vene armee pulbriks, tuumasõjas NATO lihtsalt hävitab Venemaa. Kas Putin alustab sõda, milles tal on kaks võimalust – kaotada või surra? Normaalne inimene annaks ainult ühe vastuse. See oleks normaalne…” ütles Ukraina teine ​​president.

12:27

Zelenskõi: Hiinal on piisavalt mõju Venemaa üle, et sõda peatada

President Volodõmõr Zelenskõi usub, et Hiina Rahvavabariigil on piisavalt mõju Venemaa Föderatsiooni üle, et aidata peatada sõda Ukrainas. Ukraina president ütles seda intervjuus ajalehele The South China Morning Post, vahendab Ukrinform.

“Hiina on väga võimas riik. See on võimas majandus… Nii, et see võib Venemaad poliitiliselt ja majanduslikult mõjutada. Ja Hiina on [ka] ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige,” ütles Zelenskõi.

Ukraina president märkis, et Venemaa laiaulatusliku agressiooni algusest peale pole tal Hiina Rahvavabariigi liidri Xi Jinpingiga suhelnud, kuigi Ukraina poolelt selline algatus oli.

“Ma tahaksin otse rääkida. Mul oli aasta tagasi üks vestlus [president] Xi Jinpingiga,” ütles ta. “Alates laiaulatusliku agressiooni algusest 24. veebruaril oleme ametlikult palunud vestlust, kuid meil pole olnud ühtegi vestlust Hiinaga, kuigi usun, et sellest oleks abi,” arvas Zelenskõi.

Samal ajal rõhutas ta, et mõistab Hiina soovi säilitada “tasakaalustatud” suhtumine sõtta, kuid oluline on märkida, et konflikt tulenes Venemaa provotseerimata sissetungist Ukraina suveräänsele territooriumile.

“Venelased on sissetungijad… See on sõda meie territooriumil, nad tulid vallutama. Hiina kui suur ja võimas riik võiks appi tulla ja saata Venemaa föderatsiooni teatud kohta. Muidugi tahaksin väga, et Hiina vaataks üle kogu oma suhtumise Vene Föderatsiooni,” sõnas Ukraina president.

Zelenskõi märkis, et tema arvates on Hiinal majanduslikud hoovad, millega Putinit survestada sõda lõpetama.
“Olen kindel, et ilma Hiina turuta tunneks Vene Föderatsioon täielikku majanduslikku isolatsiooni. See on midagi, mida Hiina saab teha – piirata kaubavahetust Venemaaga, kuni sõda on läbi,” lisas ta.

Zelenskõi sõnul ei kuluta Venemaa valitsus kõrgetest energiahindadest saadud lisaraha mitte oma kodanike elatustaseme tõstmisele, vaid “spetsiifilistele relvadele, mida nad kasutavad Ukraina vastu võitlemiseks”.
“See on miski, mis tuleb peatada.”

Ukraina liider meenutas ka oma hiljutist hoiatust sõja pikaajaliste mõjude kohta ülemaailmsele toidu- ja energiajulgeolekule. Zelenskõi sõnul võib Hiina eksporti negatiivselt mõjutada see, et riigid kulutavad konflikti järel rohkem toidule, kütusele ja kaitsele.

„Inimesed peaksid maksma pigem energiaressursside, kui Hiinast tulevate toodete eest… Eksport Hiinast väheneks. See on 100 protsenti,” ennustas riigipea.

Ukraina president rääkis ka spekulatsioonidest, mille kohaselt Vene Föderatsioon, mis on praegu silmitsi Lääne erinevate sektorite tugevate sanktsioonidega, hangib relvade tootmiseks pooljuhte Aasia riikidest, mis ei kuulu lääne diplomaatilisse haardesse. Zelenskõi ütles, et Kiievi luureteenistused “töötavad sama tõhusalt kui Hiinas” ja et tema administratsioon on hästi teadlik, milliste riikide poole Moskva selles küsimuses abi saamiseks pöördus.

Zelenskõi ütles aga, et ei tahaks nende valitsuste peale näpuga näidata, vaid keskendub pigem nende ühendamisele Venemaa vastu.
“Tahaksin keskenduda kogu maailma ühendamisele Venemaal valitseva türannia vastu, mitte… õõnestada ühtsust, öeldes, et üks riik aitab, teine mitte,” ütles Ukraina president.
Ukrinformi teatel kutsus Zelenskõi varem maailma üles astuma olulist sammu ja määrama Venemaa Föderatsiooni terrorismi riiklikuks sponsoriks.

11:58

Briti luure: Ukraina armee avaldab venelastele survet, sihikule on võetud logistilised tugipunktid

Ukraina relvajõud jätkavad Venemaa sõjaliste tugipunktide sihikule võtmist, mis tõenäoliselt mõjutab tulevikus nende sõjalist logistilist varustamist. Ühendkuningriigi kaitseministeerium ütles seda oma viimases luureandmetes Ukraina olukorra kohta, vahendab Ukrinform.

“Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused sihivad jätkuvalt Venemaa sõjalisi tugipunkte, personaliklastreid, logistikatoetusbaase ja laskemoonaladusid. See mõjutab suure tõenäosusega Venemaa sõjalist logistilist varustust ja avaldab survet Venemaa sõjalistele lahingutoetuselementidele,” seisab raportis.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium märkis, et Vene väed on peaaegu kindlasti paigutanud püramiidradari reflektorid vette hiljuti kahjustatud Antonivski silla lähedale ja hiljuti kahjustatud lähedal asuva raudteesilla äärde, mis mõlemad ristuvad üle Dnipro jõe Lõuna-Ukrainas Hersonis.

“Tõenäoliselt kasutatakse radari reflektoreid silla varjamiseks sünteetilise avaga radaripiltide ja võimalike rakettide sihtimisseadmete eest. See tõstab esile ohtu, mida Venemaa tunneb läänest tarnitavate süsteemide suurenenud ulatuse ja täpsuse tõttu,” seisab aruandes.

11:46

Punane Rist ei ole veel Olenivka sõjavangide juurde pääsenud

Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel ei ole õnnestunud pääseda ligi Donetski separatistide kontrolli all olevas Olenivkas vigastada saanud Ukraina sõjavangidele, vahendab BNS.

“Meie ettepanek annetada tarbekaupu on vastuseta,” seisab Punase Risti pressiteenistuse poolt neljapäeval edastatud teates.

Punane Rist rõhutas, et nad jätkavad juurdepääsu taotlemist Olenivkas ja mujal peetavatele Ukraina sõjavangidele ning on valmis vajalike julgeolekutagatiste saamisel tööd Olenivkas laiendama.

“Meil töötavad seal lähedal juba meditsiini- ja kohtuekspertiisi asjatundjate meeskonnad, sest oleme Donetskis olnud alates 2014. aastast. Vajame kohest juurdepääsu Olenivka eeluurimisvanglas viibivatele või viibinud sõjavangidele, olenemata nende asukohast ja vajame tüli osapooltelt julgeolekutagatisi,” teatas Punane Rist.

Lisaks ohvrite abistamisele kohtub Punane Rist sõjavangidega, registreerib nad ja arutab nendega eraviisiliselt nende interneerimise tingimusi ja kohtlemist vastavalt riikide rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja Genfi kolmandast konventsioonist tulenevatele kohustustele.

Komitee märkis, et Punase Risti esindajad käisid varem Olenivkasse veepaake viimas, kuid ei pääsenud sõjavangidele isiklikult ligi.

“Kuigi meil oli võimalik külastada mõningaid vaenupoolte käes olevaid vange, oleme korduvalt teatanud, et meil ei ole ikka veel juurdepääsu kõigile sõjavangidele, sealhulgas Olenivka vangidele. Punane Rist peab saama külastada ja uuesti külastada sõjavange, eelkõige neid, kellele tal ei ole veel juurdepääsu antud, ning täitma oma humanitaarmandaati.”

“Lõppkokkuvõttes sõltub Punase Risti suutlikkus oma mandaati täita poolte valmisolekust täita oma rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi,” lisati teates.

11:43

Ukrainas on alates veebruarikuust hukkunud umbes 41 500 Vene sõdurit

Ukraina relvajõud on 24. veebruarist 4. augustini Ukrainas likvideerinud umbes 41 500 Vene sõdurit, sealhulgas 150 neist 3. augustil, teatas Ukraina relvajõudude peastaap, vahendab Ukrinform.

Vaenlase lahingukaotuste hulka kuulusid veel 1789 tanki (+15 viimase ööpäeva jooksul), 4026 soomus lahingumasinat (+4), 946 suurtükiväesüsteemi (+7), 260 mitmikraketisüsteemi (+1), 118 õhutõrjesüsteemi, 223 lennukit, 191 helikopterit, 2960 mootorsõidukit ja kütusetankerit (+38), 15 sõjalaeva/paati, 742 mehitamata õhusõidukit (+2) ja 83 ühikut eritehnikat. Kokku tulistati alla 182 vaenlase tiibraketti (+2).

Viimase ööpäeva jooksul on Vene väed kandnud suurimaid kaotusi Bahmuti ja Donetski suunal.
Lõuna-operatsioonijuhatus kinnitas ka Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku rannikuvägede 22. armeekorpuse komandopunkti hävitamist Hersoni oblastis Tšornobaivkas.

11:23

Valgevene sõjaväelased osalevad Venemaa strateegilisel õppusel Vostok

Valgevene sõjaväelased osalevad Venemaal strateegilisel juhtimis- ja staabiõppusel Vostok-2022, vahendab BNS.

“Kokku kaasatakse Valgevene relvajõududest õppusesse üle 250 Lääne operatiivväejuhatuse mehhaniseeritud brigaadi sõjaväelase. Õppuse juhiks on määratud Venemaa relvajõudude peastaabi ülem armeekindral Valeri Gerassimov,” seisab teates.

Õppuse praktilised tegevused leiavad aset 30. augustist 5. septembrini Venemaa Ida sõjaväeringkonna 13 polügoonil.

11:03

Šmõhal: 1. septembrist käivitame Ukrainas massilise erastamise

Ukrainas algab 1. septembrist peaminister Denõss Šmõhali sõnul massiline erastamine, vahendab BNS.

“Ukraina president on seadnud ülesandeks erastamise käivitamise septembrist. Ülemraada võttis selleks vastu vastavad õigusaktid, valitsus on välja töötanud kõik põhimäärused. Peame selle protsessi võimalikult kiireks tegema,” vahendas valitsuse pressiteenistus Šmõhali sõnu pärast veebinõupidamist oblastijuhtidega.

Samal ajal käivitab riik peaministri sõnul toetusprogramme, et innustada ettevõtjaid ja inimesi võimalikult palju töökohti looma.

“Väikeerastamine, eriti piirkondades, kus küla- ja linnainimesed teavad aastaid seisnud ja ebatõhusalt kasutatud objekte, on mõeldud selleks, et need ruumid oleks võimalik osta õiglase hinnaga ja alustada tööd,” lisas ta.

Šmõhali sõnul võimaldab erastamine laiendada tootmist ka põllumeestel.

“Majandusministeerium ütles, et septembri alguses kuulutatakse vastavalt ajakavale välja elevaatorivõimsuste ja leivakombinaatide enampakkumised. Võimsuste nappust nähes on turukorraldajatel võimalik nendel hangetel osaleda,” ütles peaminister.

10:47

Suurbritannia arutab järjekorset abipaketti Ukrainale

Ühendkuningriigi rahandusminister Nadhim Zahawi tegi ettepaneku anda Ukrainale uus, kolme miljardi naela (3,58 miljardi euro) suurune abipakett, vahendab BNS.

Kanali teatel rahastatakse nii Ukraina võimude määratud relvalepinguid kui ka rekonstrueerimisprojekte.

Zahawi saatis väliskaubandusminister Anne-Marie Trevelyanile, kaitseministeeriumile ja välisministeeriumile kirja, milles ta toetas mõtet pakkuda krediidivahendeid eksporditagamisfondide osakonna (UKEF) poolt.

“Ukrainat on vaja toetada igal võimalikul viisil,” seisab kirjas.

Zahawi on mänginud alates ametisseastumisest aktiivset osa selle sammu edendamisel, märkis telejaam.

05:53

USA andmetel kavandab Venemaa Olenivka tõendite fabritseerimist

USA ametnikud usuvad, et Venemaa kavandab tõendite fabritseerimist Olenivka sündmustega seoses, teatas luureallikatega kursis olev Ühendriikide kõrge riigiametnik kolmapäeval uudisteagentuurile Associated Press, vahendab BNS.

Punase Risti Rahvusvaheline Komitee teatas pühapäeval, et ei ole veel saanud luba külastamaks Ukrainas Donetski oblastis Kremli-meelsete jõudude kontrolli all olevat Olenivka vanglat, kus kümned ukrainlastest sõjavangid said pommirünnakus surma.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas kolooniarünnakut Venemaa kaalutletud sõjakuriteoks.

Vene relvajõudude väitel sai surma 50 ja haavata 73 inimest. Venemeelsete separatistide võimud Donetski oblastis ütlesid, et hukkus 53 inimest.

Venemaa süüdistab rünnaku korraldamises Ukraina sõjaväge. Ukraina on süüdistused tagasi lükanud.

Samas liigub ringi luureallikatel põhinev versioon, et venemeelsed separatistid mineerisid vangla koos Venemaa Riikliku Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajate ja erasõjafirma Wagneri palgasõduritega.

“Eeldatakse, et Venemaa astub samme tõendite võltsimiseks, kuna eeldab, et sõltumatud uurijad ja ajakirjanikud pääsevad lõpuks Olenivka vanglasse,” sõnas ametnik.

04:15

Zelenskõi kiitis Šveitsi ühinemist Venemaa vastaste sanktsioonidega

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas kolmapäeval Šveitsi liitumist Euroopa Liidu Venemaa vastaste sanktsioonidega väga oluliseks signaaliks kogu maailmale, vahendab BNS.

“Šveits ühines täna Euroopa Liidu seitsmenda sanktsioonide paketiga ja ma olen selle eest tänulik. Kui selline riik ei jää väärtuste ja inimmoraali kaitsmisel neutraalseks, siis on see väga oluline signaal kogu maailmale,” rõhutas riigipea.

Šveitsi võimud kehtestasid Moskvale uue sanktsioonipaketi, mis keelab sarnaselt Euroopa Liidu kehtestatud meetmetele kulla impordi Venemaalt, teatas kolmapäeval Šveitsi valitsus avalduses.

Avalduse kohaselt hakkab 3. augustist kehtima “keeld Venemaalt kulla ja kullatoodete ostmiseks, sisseveoks või transportimiseks”.

“Keelatud on ka kõik nende kaupadega seotud teenused,” seisis avalduses.

Šveits kehtestas sanktsioonid ka Vene suurpangale Sberbank, külmutades selle vara.

Samas seisab avalduses, et “ükski Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest ei ole suunatud kolmandate riikide ja Venemaa vahelise põllumajandus- ja toidukaupadega kauplemise vastu”.

Šveitsi valitsus lisas, et sarnaselt EL-iga tegi nemadki kaks erandit – selliste toodetega seotud toimingute ja nafta transportimisele kolmandatesse riikidesse.

21. juulil kehtestas Euroopa Liit Ukraina sündmuste tõttu järjekordse Venemaa vastaste piirangumeetmete paketi. Uus sanktsioonipakett sisaldas eelkõige keeldu “kulla otseseks ja kaudseks impordiks, ostmiseks või ülekandmiseks, mis on energiaressursside järel Venemaa kõige olulisem ekspordiartikkel”.

03:41

Zelenskõi: Venemaa on terroristide seas kindlasti number üks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevases videopöördumises, et Venemaa on hakanud mõistma terroristlikuks riigiks tunnistamise paratamatust, vahendab BNS.

“Nüüd on tunne, et Venemaal on hakatud mõistma terroristlikuks riigiks tunnistamise paratamatust. Pärast kõike seda, mida on teinud Vene armee ja väidetavalt Venemaa erasõjaväefirmad, ei saa ükski teine terroriorganisatsioon maailmas pretendeerida terroris ülimuslikkusele. Venemaa on terroristide seas kindlasti number üks,” rõhutas Zelenskõi.

President lisas, et see väärib kindlasti õiguslikke tagajärgi ja seda eelkõige Ühendriikide ja teiste globaalsete mõjutajate otsustes.

“Ja just tänu sellele sai Moskvast alguse uus propagandategevus. Nad otsustasid ühtäkki defineerida Azovi pataljoni inimesed terroristidena. Kuigi kui terroririik seda teeb, siis on see ilmselgelt absurdne,” ütles Zelenskõi.

Vene ülemkohus tunnistas teisipäeval Azovi pataljoni, Ukraina relvajõududesse integreeritud endise vabatahtlike üksuse terroriorganisatsiooniks, edastasid Vene uudisteagentuurid.

Otsus võimaldab määrata selle liikmetele pikki vanglakaristusi.

Kohus otsustas tunnistada “Ukraina paramilitaarne üksus Azov terroriorganisatsiooniks ja keelata selle tegevus Vene Föderatsiooni territooriumil”, edastas kohtuniku sõnad riiklik uudisteagentuur TASS.

Venemaa kriminaalkoodeksi kohaselt võib terrorirühmituse liikmeid oodata kuni 10, selle juhte ja asutajaid kuni 20 aastat vabaduskaotust. Varem vabatahtlikku Azovi pataljoni on süüdistatud kunagistes sidemetes paremradikaalidega.

Üksus liideti ametlikult Ukraina rahvuskaardi koosseisu 2014. aastal, kuna see aitas võidelda Kremli toetatud mässulistega Ida-Ukrainas.

Venemaa rangelt kontrollitud riigimeedia ja ametnikud demoniseerivad Azovi võitlejaid ja nimetavad neid neonatsideks.

3. august 2022

23:13

Zelenskõi tänas Eestit veelkord toetuse eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis kolmapäeval, et Ukraina on saanud paljudelt riikidelt kinnitust osalemiseks taastamiskava elluviimises, kuid Eesti oli esimene, kes projekti ellu viima hakkas, vahendab BNS.

Zelenskõi kohtus äsja ametisse nimetatud Eesti välisministri Urmas Reinsaluga, kes viibis Ukrainas oma esimesel välisvisiidil.

President tänas ministrit solidaarsussignaali eest Ukrainaga. Samas märkis Zelenskõi, et Eesti toetust pole vaja tõestada, sest ukrainlased teavad sellest ja hindavad seda.

“Oleme tänulikud meie suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamise eest. Tõeline toetus ja mitte ainult sõnades. Toetus reaalsete sammudega,” ütles Zelenskõi.

President märkis, et Reinsalu visiidi ajal alustati Žõtomõri oblastis asuvas piirilinnas Ovrutšis kiire taastamise kava raames esimese lasteaia ehitust. See on esimene 15 ühiskasutatavast infrastruktuurirajatisest, mille kohalik administratsioon on Eestile piirkonna ülesehitamiseks üle andnud.

“Saame aru, et kogu taastamine on suur hulk tööd ja pikk aeg ning põhiosa sellest jääb peale sõja lõppu. Aga on ka niiöelda hädalisi asju, mida on vaja teha praegu. Algamas on õppeaasta. Need on koolid ja lasteaiad, ülikoolid, aga ka sisepõgenike kodud,” ütles president.

“Tahan tänada teid selle protsessi käivitamise eest. Oleme tänulikud, et töö algas teie riigiga. Aitäh Eesti valitsusele ja eestlastele,” lisas riigipea.

Zelenskõi meenutas eraldi, et see pole ainus juhtum, kui Eesti on esimene, kes Ukrainat toetab – Eesti oli üks esimesi riike, kes toetas Ukrainat ka relvade tarnimise küsimuses.

“See on täna lahinguväljal kõige olulisem prioriteet. Ja seda oli eriti tunda kohe sõja alguses, kui maailma veel abistamine ei ühendanud. Aga oli mitu riiki, kes aitasid esimesest päevast peale,” rääkis riigipea.

Lisaks märkis president, et Ukraina jaoks on oluline Eesti järjekindel toetus agressorriigi vastasele sanktsioonipoliitikale ning Ukraina eurointegratsiooni kursile.

Reinsalu kohtus kolmapäeval Kiievis Ukraina presidendi, peaminister Denõss Šmõhali ja Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga, rõhutades, et kogu maailm peab suurendama survet Venemaale.

Kohtumistel president Zelenskõi ja peaminister Šmõhaliga rõhutas Reinsalu, et hoolimata sellest, et Venemaa jätkab ebainimlikku sõda Ukrainas, tuleb alustada Ukraina ülesehitamisega.

“Peame lõpetama lubaduste andmise ja asuma tööle. Talv on tulemas ja paljudel inimestel puudub Venemaa tekitatud purustuste tõttu peavari. Aeg tööle asuda on praegu,” ütles Reinsalu kohtumisel peaminister Šmõhaliga.

Reinsalu lisas, et agressiooni hind tuleb Venemaa jaoks võimalikult kõrgele tõsta.

“Jätkame ettepanekute tegemist karmimate ja tõhusamate sanktsioonide kehtestamiseks. Ühtlasi peame ühiselt takistama Venemaad sanktsioonidest kõrvale hiilimast,” ütles Reinsalu.

Sanktsioonide rakendamise tõhustamiseks võttis Euroopa Liit juulikuu lõpus vastu seitsmenda sanktsioonipaketi, millega keelati energiakandjate järel Venemaa jaoks tähtsaima ekspordiartikli kulla import.

“Seitsmes sanktsioonipakett ei ole piisav. Peame jätkama tööd Venemaa energiakandjatele edasiste sanktsioonide kehtestamise nimel,” ütles Reinsalu.

Reinsalu lisas, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahjud ja selleks tuleks kasutada Venemaa külmutatud varasid.

Kokku on Eesti riik ja inimesed andnud Ukrainale humanitaarabi kokku ligi 20 miljoni euro ulatuses ja kaitseabi ligi 245 miljoni euro ulatuses, mis on kolmandik Eesti aastasest kaitse-eelarvest. Ukrainast on Eestisse Venemaa julmuste eest varjunud enam kui 48 000 ukrainlast, mis on ligi 3,7 protsenti Eesti rahvaarvust.

14:34

Türgis vaadati läbi esimene Ukraina viljasaadetis

Vene ja Ukraina inspektsioonimeeskonnad viisid kolmapäeval lõpuni esimese Ukraina viljasaadetise kontrolli osana leppest, mis taastas viis kuud tagasi Kremli invasiooni tõttu seiskunud ekspordi, vahendab BNS.

Sierra Leone lipu all seilava Razoni kontrolli Istanbulis jälgiti tähelepanelikult, et saada aimu, kui hästi Moskva ja Kiievi hiljutine lepe toimib.

Türgi ja ÜRO vahendatud lepe tegi lõpu Vene blokaadile Ukraina Musta mere sadamates ja seadis tingimused miljonite tonnide nisu ja muu teravilja eksportimiseks.

Ukraina ekspordib umbes poole maailma päevalilleõlist ja on üks maailma peamisi teravilja allikaid.

Ekspordi pea täielik peatumine viis lakke maailma toiduhinnad ja tegi impordi vaesemate riikide jaoks liiga kalliks.

Razoni peaks tarnima üle 26 000 tonni maisi Liibanoni, mis saab 80 protsenti oma nisust Ukrainast ja Venemaalt.

Vene ja Ukraina ametiisikud vaatasid laeva Bosporusel üle vastavalt Venemaa soovile teha kindlaks saadetise sisu. Ametnike sõnul kestis läbivaatus alla 90 minuti.

ÜRO peasekretäri pressiesindaja Stephane Dujarric ütles kolmapäeval, et tahab näha “rohkem väljasõitvat liikumist”.

Kiievi teatel on ootel veel vähemalt 16 viljalaeva.

13:51

Sõjakuberner: Venemaa võib anda lähipäevil Harkivile raketilöögi

Vene relvajõud võivad lähipäevil intensiivistada raketirünnakuid Harkivile ja Harkivi oblasti rajoonidele, ütles kolmapäeval oblasti sõjakuberner Oleh Sõnehubov, vahendab BNS.

“On teateid, et lähipäevil elavdab vaenlane raketirünnakuid Harkivi linnale ja oblasti rajoonidele. Seetõttu palun Harkivi oblasti elanikel mitte eirata häireid, mitte viibida tänaval, kui see just hädavajalik pole ja püsida häire ajal varjendites,” kirjutas Sõnehubov Telegramis.

Kommenteerides teateid Vene relvajõudude võimalikust teisest pealetungist Harkivile, kinnitas Sõnehubov, et tööd linna kaitse tugevdamiseks ei peatu ja pealetungi korral tabab vaenlast läbikukkumine.

“Kinnitame teile: oleme valmis vaenlase igasuguseks tegevuseks. Meie sõdurid hoiavad kaitset kindlalt ega lase vaenlast edasi liikuda, kuigi ta üritab. Isegi okupantide luurekatsed on ebaõnnestunud. Okupandid kannavad elavjõus ja varustuses pidevalt kaotusi. Tugevdame kindlustusi ja kaitsevõimet iga päev. Katsel edasi liikuda ootab vaenlast ees vaid järjekordne fiasko ja veelgi suuremad kaotused,” ütles Sõnehubov.

08:53

Esimene Ukraina viljasaadetis jõudis Türki läbivaatusele

Vene ja Ukraina ametiisikud peavad kolmapäeval Türgis üle vaatama esimese Ukraina viljasaadetise pärast Moskva kallaletungi algust ning mõne nädala eest Venemaaga sobitatud viljaleppe sõlmimise järel, vahendab BNS.

Sierra Leone lipu all seilav Razoni jõudis 26 000 tonni maisiga teisipäeval Bosporuse väina, olles Odessast teele asunud esmaspäeval kell 9.00.

Laev sõitis Venemaa blokaadi tõttu miinidest räsitud vetes väga aeglaselt läbi spetsiaalselt puhastatud koridori.

Bosporusel vaatavad Vene ja Ukraina ametiisikud laeva üle vastavalt Venemaa soovile teha kindlaks saadetise sisu, teatas Türgi kaitseministeerium.

Razoni seilab Liibanoni suunas vastavalt Türgi ja ÜRO vahendusel sõlmitud viljaveoleppele.

ÜRO peasekretäri pressiesindaja Stephane Dujarric ütles kolmapäeval, et tahtnuks näha “rohkem väljasõitvat liikumist”.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas lootust, et viljalastid muutuvad regulaarseteks. “Kui üks laev sadamast lahkub, siis on ka teisi laevu – nii laadivaid kui ka sadamasse sõitvaid laevu,” rääkis ta teisipäeva õhtul tehtud videopöördumises.

Ta lisas, et vaja on järjepidevust ja korrapärasust. “Kõik meie põllumajandustoodete tarbijad vajavad seda.”

ÜRO peasekretär Antonio António Guterres tervitas esmaspäeval soojalt esimese Ukraina vilja vedava laeva väljasõitu, öeldes, et “see toob väga vajalikku stabiilsust ja leevendust” seoses üleilmse toiduga kindlustamise ning humanitaarvajadustega.

Kiievi teatel on ootel veel vähemalt 16 viljalaeva.

04:52

Zelenskõi: meie eesmärk on põllumajanduse ekspordi järjepidevus

President Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeva õhtul, et Ukraina eesmärk pärast sadamate blokaadi alt vabastamist on põllumajanduse ekspordi järjepidevus ja regulaarsus, vahendab BNS.

“Täna saabus esimene laev Ukraina viljaga Bosporuse väinale, mis läbis spetsiaalse koridori Mustal merel, millega lepiti kokku, et meie sadamate blokeeringud avatakse. Meie eesmärk on praegu regulaarsus. Et kui üks laev sadamast lahkub, siis on ka teised laevad – ja ka need, mis on laadimisel ja ka need, mis on teel sadamasse. Järjepidevus, korrapärasus on vajalik põhimõte kõigile meie põllumajandustoodete tarbijatele,” ütles Zelenskõi telepöördumises.

Samas rõhutas riigipea veel kord Ukraina põllumajandusekspordi taastamise olulisust.

“Selle aasta eksport on vajalik selleks, et meie põllumeestel ja põllumajandusettevõtetel oleks järgmise aasta külviks piisavalt ressursse. See on meie riigi toidujulgeoleku küsimus,” ütles ta.

“Tahan, et kõik Ukrainas mõistaksid: vaatamata meie riigi vaenlaste levitatavale teraviljaalgatuse desinformatsioonikampaaniale, aitab iga meie põllumeeste teenitud grivna ja kõik Ukraina taastatud rahvusvahelised suhted kaasa meie riigi tugevdamisele,” lisas ta.

President märkis ka, et Venemaa provotseeritud energiakriis ei tohiks toiduga toimida.

“Vaatame, kuidas viljaalgatus tööle hakkab… Nüüd on järgmine aasta kindlustatud. Venemaa kutsus esile toidukriisi, et kasutada relvana nisu, maisi ja õli tarneid. Täpselt nagu see juba käib gaasi ja nafta puhul,” ütles Zelenskõi. “Venemaa tekitab defitsiiti, mängib hinnatõusuga ja see tekitab sotsiaalseid probleeme, nõuab poliitilisi järeleandmisi. See ei tohiks toiduga toimida.”

Zelenskõi sõnul võivad ühtne maailm ja partnerite kohustuste täitmine Venemaad selles katses segada.

03:00

Zelenskõi nimetas olukorda Donbassis sõnulkirjeldamatuks põrguks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjeldas olukorda Donbassis paiknevates Piskõs ja Avdijivkas põrguks, mida pole võimalik sõnadega kirjeldada, vahendab BNS.

President märkis oma igaõhtuses pöördumises, et sõna “HIMARS” on Ukraina jaoks muutunud peaaegu sünonüümiks sõnale “õiglus”.

“Ja Ukraina kaitsjad teevad kõik selleks, et okupandid kogeksid tänu nendele väga tõhusatele süsteemidele iga nädalaga üha valusamaid kaotusi. Jah, tõepoolest, me ei suuda ikka veel täielikult murda Vene armee eelist suurtükiväe ja elavjõu puhul ning seda on lahingutes valusalt tunda, eriti Donbassis – Piskõs, Avdijivkas ja teistes piirkondades. Seal on lihtsalt põrgu. Seda ei saa isegi sõnadega kirjeldada,” ütles Zelenskõi.

“Ent meie diplomaadid ja kõik teised meie riigi esindajad teevad iga päev kõik võimaliku ja võimatu, et saada Ukrainale relvi, mis lõpuks aitavad selle hordi peatada, ja mis veenavad kõiki, kes veel aeg-ajalt tarnetes kahtlevad,” lisas ta.

2. august 2022

19:51

Laev Ukraina teraviljaga jõudis Türgi rannikule

Esimene ametlik Ukraina viljasaadetis pärast Venemaa sissetungi jõudis teisipäeval Bosporuse väina sissepääsu lähedal Türgi territoriaalvetesse, vahendab BNS.

Sierra Leone lipu all seilava Razoni kontrollib kolmapäeval Istanbuli lähedal üle Venemaa ja Ukraina ametnikest koosnev meeskond, enne kui see toimetab 26 000-tonnise maisilasti Liibanoni Tripolisse.

“Laeva ülevaatus ühise inspektsioonirühma poolt algab (kolmapäeva) hommikul,” teatas Türgi kaitseministeerium.

Esmaspäeval Musta mere sadamast Odessast teele asunud last on esimene ÜRO toetatud tehingu raames, mida Türgi eelmisel kuul vahendas.

Kiiev süüdistab Venemaad Ukraina teravilja varastamises territooriumidel, mille Kreml pärast veebruarikuist sissetungi on vallutanud, ja seejärel välismaale saatmises.

15:30

Ukraina pole kaotanud ühtegi HIMARSi

Ukraina sõjaväelased said kiiresti selgeks raketiheitjad HIMARS ja demonstreerisid nende kasutamise tõhusust lahinguväljal venelaste vastu, vahendab Ukrinform.

Operational Command ‘South’: Ukraine has lost not a single HIMARS

“Meil pole veel ühtegi HIMARS-süsteemi kaotanud, mis näitab, kui kiiresti oleme me neid neid hästi kasutama hakanud. Isegi ameeriklased on üllatunud, kui tõhusalt oleme süsteeme kasutanud. Sest iga rakett tabab sihtmärki. Iga rakett hävitab silla või laskemoonalao. Meie liitlased on näinud ka tohutut kuluefektiivsust selles, kuidas me rakette kasutame,“ ütles Lõuna-operatiivväejuhatuse ülem kindralmajor Andrii Kovaltšuk intervjuus Tabletile.

Kovaltšuk lisas, et iga väljalastud rakett hävitas kordades oma väärtuse Vene varustuses või laskemoonas.

Ukraina vajab praegu raskerelvastust rohkem kui miski muu, rõhutas komandör

«Meil on juba pool miljonit meest mobiliseeritud ja vajadusel saame mobiliseerida veel pool miljonit. Praegu on operatsiooni jätkamiseks vaja rohkem raskerelvastust,” selgitas ta.

Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov teatas eile, et USAst on Ukrainasse saabunud veel neli HIMARS-süsteemi.

14:59

Kaitseministeerium: Ukraina armee on valmis tõrjuma vaenlase vägesid lõunas

Ukraina relvajõud valmistuvad pidevalt Vene armee korduvateks pealetungideks, kaaludes ja analüüsides võimalikke stsenaariume, teatas Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar üleriigilises telesaates, kommenteerides Venemaa võimalikku pealetungi Harkivile ja vaenlase vägede toomist Lõuna-Ukrainasse, vahendab Ukrinform.

„Ettevalmistused on kõikides suundades ühesugused ja hõlmavad reservide moodustamist ja kindlustusrajatiste süsteemi ehitamist. Olulist rolli mängivad ka kohalikud omavalitsused. Kahtlemata kaaluvad Ukraina relvajõud kõiki võimalikke stsenaariume ja valmistuvad igaüheks neist,” ütles Maliar.

Tema sõnul on olukord lahinguväljal jäänud muutumatuks. Ukraina kaitsjad võitlevad iga Ukraina maatüki eest.
„Näete, et viimastel nädalatel pole olukord radikaalselt muutunud; me ei loobu ühestki tollist maast. See viitab sellele, et jääme arvuliselt Venemaale alla, kuid sellegipoolest on Ukraina relvajõud valmis igasugusteks stsenaariumideks ja kaitsevad Ukrainat vapralt,” rõhutas Maliar.

14:26

Venemaa tunnistas Azovi pataljoni terroriorganisatsiooniks

Vene ülemkohus tunnistas teisipäeval Azovi pataljoni, Ukraina relvajõududesse integreeritud endise vabatahtlike üksuse terroriorganisatsiooniks, vahendab BNS.

Otsus võimaldab määrata selle liikmetele pikki vanglakaristusi.

Kohus otsustas tunnistada “Ukraina paramilitaarne üksus Azov terroriorganisatsiooniks ja keelata selle tegevus Vene Föderatsiooni territooriumil”, edastas kohtuniku sõnad riiklik uudisteagentuur TASS.

Otsus jõustub viivitamatult, märgiti avalduses.

Venemaa kriminaalkoodeksi kohaselt võib terrorirühmituse liikmeid oodata kuni 10, selle juhte ja asutajaid kuni 20 aastat vabaduskaotust.

Varem vabatahtlikku Azovi pataljoni on süüdistatud kunagistes sidemetes paremradikaalidega. 

Üksus liideti ametlikult Ukraina rahvuskaardi koosseisu 2014. aastal, kuna see aitas võidelda Kremli toetatud mässulistega Ida-Ukrainas.

Venemaa rangelt kontrollitud riigimeedia ja ametnikud demoniseerivad Azovi võitlejaid, nimetades neid neonatsideks.

Kreml väidab, et alustas veebruaris sissetungi oma läänemeelse naabri juurde osaliselt vajaduse tõttu riik “denatsifitseerida”.

Ukraina sõdurid, sealhulgas Azovi liikmed, lõpetasid mais nädalaid kestnud vastupanu Mariupolis ümber piiratud tohutus Azovstali tehases.

Vene väed võtsid vangi umbes 2500 võitlejat.

12:49

Ukrainas on Vene sissetungijatest vabastatud 1054 asulat

Kokku on Ukrainas Vene sissetungijate käest vabastatud juba 1054 asulat, sellekohase avalduse tegi Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Kõrõlo Tõmošenko briifingul, vahendab Ukrinform.

“Hetkel on juba deokupeeritud kokku 1054 asulat. Kõigil Vene okupatsiooni alt vabanenud aladel käivad kiired taastamistööd,” ütles Tõmošenko.

Eelkõige jätkab Žitomõri piirkond Vene vägede poolt kahjustatud infrastruktuuriobjektide ja elumajade taastamist. Kohalikud elanikud on otseselt seotud oma kodude taastamisega.

“Riik on võtnud kohustuse kulud hüvitada,” rõhutas Tõmošenko.
Tema sõnul on Žitomõri Riikliku Polütehnilise Ülikooli hoone juba täielikult renoveeritud. Katused ja aknad vahetati enam kui 13 koolis ja lasteaias.

Tõmošenko sõnul jätkab Sumõ piirkond taastumist arvukatest vaenlase tulistamistest ja pommitamistest.
“Sumõoblenergo administratiivhoones said tehtud rutiinsed remonditööd. Mobiiliühenduse katkestused lahendatakse Myropillia ühendatud territoriaalses kogukonnas. Vilšanka külas taasalustas täielikult tööd linnufarm,” märkis Tõmošenko.

12:21

Venemaa pommitas Mõkolajivit

Ukrainas Mõkolajivis kärgatasid teisipäeva hommikul võimsad plahvatused, pommitamise tagajärjel sai esialgsetel andmetel vigastada üks inimene, teatab linnapea Oleksandr Senkevitš, vahendab BNS.

“Kella nelja paiku kärgatasid Mõkolajivis mitmes linnaosas võimsad plahvatused, esialgsetel andmetel sai vigastada üks inimene. Täpsustame teavet pommitamise tagajärgede kohta,” kirjutas Senkevitš Telegramis.

11:00

Donetski oblastis algab kohustuslik evakueerimine

Donetski oblastis on alanud kohustuslik evakueerimine. Ukrinformi teatel ütles seda Telegrami postituses Ukraina asepeaminister, ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk.

“Esimene rong saabus Kropivnõtskisse täna hommikul. Naisi, lapsi, vanureid, palju liikumispuudega inimesi. Kõigile tuldi vastu ja majutati, kõiki aidati,” kirjutas Vereštšuk.

Ta tänas kohalikke teenuseid, rahvusvahelisi organisatsioone ja vabatahtlikke, aga ka isiklikult Kirovohradi piirkonna juhti Andri Raikovitšit ja tema meeskonda.

29. juulil moodustas Ukraina ministrite kabinet koordinatsioonistaabi, mis hakkab korraldama inimeste evakueerimist Donetski oblastist. Selle juhiks valiti Vereštšuk. Peakorterisse kuuluvad ministeeriumide, õiguskaitseorganite ja sõjaväeadministratsioonide esindajad.

Donetski oblasti asustamata aladel elavate inimeste evakueerimine kestab eeldatavalt kütteperioodi alguseni.
President Volodõmõr Zelenskõi kutsus üles Donbassi elanikke evakueeruma.

Mandatory evacuation begins in Donetsk region

10:36

Venemaa jätkab vägede viimist Donetski oblastist Ukraina lõunaossa

Venemaa jätkab vägede liigutamist Ida-Ukraina Donetski oblastist oma kaitsepositsioonidele Ukraina lõunaosas, selgub USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (Institute for the Study of War – ISW) ülevaatest, vahendab BNS.

ISW hinnangul võib vägede üleviimise tõttu venelaste operatsioon Donetski oblasti Slovjanski linna lähistel olla täielikult peatunud. Mõttekoda märgib, et vägede lõunasse viimine võib jätta Venemaa kontrolli all olevad alad Donetski oblastis haavatavaks Ukraina võimalike vasturünnakute suhtes.

ISW võrdleb olukorda sellega, kui Venemaa haare lõunas Zaporižžja ja Hersoni piirkondades nõrgenes pärast seda, kui ta alustas ulatuslikku pealetungi idas Luhanski oblastis.

Mõttekoja hinnangul vastutavad Vene väed läinud nädalal Donetski oblastis Olenivka linna vanglale suunatud rünnaku eest, kus hukkus 53 ukrainlasest sõjavangi.

ISW ei pea usutavaks Venemaa väidet, et vanglas toimunud plahvatuse põhjustasid Ukrainale tarnitud USA raketiheitjad HIMARS, kuna satelliidipiltidel nähtavad kahjustused hoonele ei toeta sõnu väljastpoolt tuleva rünnaku kohta.

10:00

Reznikov: Ukraina suurtükiväelased on valmis töötama lakkamatult sissetungijate välja tõrjumiseks

Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov ütles hiljuti Twitteris uue USA-poolse sõjalise abipaketi eraldamist kommenteerides , et Ukraina suurtükiväelased on valmis ööd ja päevad töötama, et Venemaa sissetungijad Ukraina pinnalt välja tõrjuda, vahendab Ukrinform.

“Meie suurtükiväelased on valmis muutma öö päevaks, et Venemaa sissetungijad Ukrainast välja tõrjuda! Aitäh Ameerika Ühendriikide presidendile ja kaitseministrile juhtimise eest ja kogu Ameerika rahvale!” kirjutas Reznikov.
Ta lisas ka, et USA uus sõjalise abi pakett Ukrainale on järjekordne investeering NATO idatiiva julgeolekusse ja demokraatia toetamisse EL-is.

1. augustil andis USA president Joe Biden välja memorandumi 550 miljoni dollari suuruse uue USA sõjalise abi eraldamise kohta Ukrainale.

Ukraina president Volodomõr Zelenskõi tänas Bidenit tugeva toetuse eest Ukrainale ja mõistmise eest ohust, mida Venemaa tsiviliseeritud maailmale kujutab.

05:27

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal 32 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid ööpäevaga lõunasuunal 32 okupanti, iseliikuva haubitsa ja õhutõrjeraketisüsteemi, vahendab BNS.

“Olukord operatiivtsoonis lõunasuunal on keeruline ja pingeline, kuid seda jälgivad hoolikalt kaitseväelased Okupandid hoiavad kaitseliine ja jätkavad tegutsemist. Muu hulgas lüüakse löögirühma Krõvõi Rihi suunas,” lisati raportis.

“Meie üksused peatasid lahingupäeva jooksul kolm vaenlase katset sooritada niiöelda jõuluuret Belogorka ja Trudoljubovka piirkonnas. Vaenlasel see ei õnnestunud. Vaenlane kandis kaotusi, mille seas neli soomusmasinat ja taganes,” seisis teadaandes.

Okupandid tegid selle aja jooksul mitmeid õhulööke, mille tagajärjel said kahjustada transpordi infrastruktuuri rajatised ja elektriliinid. Tsiviilisikud kannatada ei saanud.

“Dolgovoi piirkonnas tulistasid venelased tankitõrjeraketisüsteemist tsiviilisiku väikebussi. Hukkus kolm ja vigastada sai viis tsiviilisikut. Haavatud viidi haiglasse,” lisati avalduses.

“Hersoni oblastis asuvates Berõslavi ja Kahhovka piirkonnas ning samuti Mõkolajivi oblasti Baštanski rajoonis ründasid sissetungijad kolm korda helikopteritega meie kaitsjate positsioone. Ukraina sõjaväelaste seas kaotusi pole. Vastuseks vaenlase rünnakutele tabasid meie kaitsjad kolm korda lennukitega vaenlase tugipunkte Aleksandrovka ja Maksimovka piirkonnas,” seisis ülevaates sõjapäevast.

04:30

Zelenskõi: Ukraina vilja edasine eksport sõltub turvalisusest

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul sõltub Ukraina vilja edasine eksport maailmaturgudele julgeolekutingimuste täitmisest, vahendab BNS.

“Praegu ei ole veel aeg järeldusi teha ja edasisi sündmusi ennustada, kuid sadam on tööle hakanud, ekspordi liikumine alanud ja seda võib nimetada esimeseks positiivseks signaaliks, et on võimalus peatada toidukriisi maailmas,” rääkis Zelenskõi.

“Nüüd sõltub kõik algatuse julgeolekuparameetrite elluviimisest. Ja see on partnerite vastutus. Esiteks ÜRO ja Türgi. Meil ei saa olla illusioone, et Venemaa lihtsalt hoidub üritamast Ukraina eksporti häirida. Venemaa on järjekindlalt esile kutsunud näljahäda Aafrika ja Aasia riikides, mis traditsiooniliselt importisid märkimisväärses koguses Ukraina toitu. Ja nüüd, ekstreemse kuumuse tingimustes, nagu sel aastal Euroopas, ähvardab ka eurooplasi hinnakriis ja pole välistatud ka mõningane toiduainete defitsiit,” jätkas president.

“Seetõttu vaatame, kuidas kokkulepped toimima hakkavad ja kas seda turvalisust ikka tuleb. Oma lähetuskorda ootab 16 laeva ning oleme valmis andma korraliku panuse globaalse toiduturu stabiliseerimiseks. Meie riigi jaoks sellel on ka märkimisväärne kasu ja probleem ei seisne ainult miljardites dollarites valuutatuludes. Umbes pool miljonit ukrainlast tegeleb eksporditavate põllukultuuride kasvatamisega. Ja kui lisada sellega seotud tööstusharud, siis on see enam kui miljon töökohta. Seda on meie inimestel väga vaja,” lisas Zelenskõi.

Euroopa Liit ja NATO tervitasid esmaspäeval viljalaeva lahkumist Ukrainast kui esimest sammu maailma toidukriisi lahendamisel, mille tõi endaga kaasa Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Euroopa Liidu esindaja Peter Stano ütles, et Brüsel ootab endiselt “kogu leppe rakendamist ja Ukraina ekspordi taastumist klientidele kogu maailmas”.

Eraldi avalduses ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et lääneliitlased toetavad jõuliselt leppe täielikku rakendamist, eesmärgiga leevendada üleilmset toidukriisi, mille on tekitanud Venemaa sõda Ukrainas.

Esimene laadung Ukraina vilja lahkus Odessa sadamast esmaspäeva hommikul, teatas Türgi kaitseministeerium oma avalduses.

“Laev Razoni on lahkunud Odessa sadamast ja on teel Liibanoni Tripolisse. Eeldatavalt jõuab see Istanbuli 2. augustil. Seejärel jätkab laev oma teekonda, kui see on Istanbulis läbi vaadatud,” märkis ministeerium Sierra Leone lipu all sõitva laeva kohta.

Ukraina teatel kannab alus 26 000 tonni maisi.

02:44

Zelenskõi tänas Bidenit uue sõjalise abipaketi eest Ukrainale

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas esmaspäevases videopöördumises Ühendriikide presidenti Joe Bidenit Ukrainale uue 550 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi andmise eest, vahendab BNS.

“Tänan USA presidenti Joe Bidenit tema juhtimise ja tugeva toetuse eest Ukrainale ning Venemaast tsiviliseeritud maailmale lähtuva ohu mõistmise eest. Seisame üheskoos selle eest, et kaitsta Ukrainale ja Ühendriikidele ühiseid vabadusväärtusi. Uus kaitse abipakett toob meid võidule lähemale,” rääkis Zelenskõi.

Valge Maja veebkülje andmetel kasutas Biden oma volitusi USA põhiseaduse ja seaduste alusel ning andis välisminister Anthony Blinkenile korralduse anda Ukrainale kaitsetoetust kuni 550 miljoni dollari ulatuses.

Abipaketi eraldamisest oli juba varem teatanud Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby ja seda kinnitanud ka Pentagon.



1. august 2022

22:38

USA saadab Ukrainale veel 550 miljoni dollari eest uusi relvi

Ühendriigid teatasid esmaspäeval Venemaaga võitlevatele Ukraina vägedele saadetavast uuest relvapartiist, mille seas laskemoonast üha olulisemaks muutuvate raketiheitjate ja suurtükkide jaoks, vahendab BNS.

“Uus 550 miljoni dollari suurune pakett sisaldab rohkem laskemoona suure liikuvusega täiustatud raketisüsteemide jaoks, mida tuntakse HIMARS-i nime all. Samuti laskemoona suurtükiväe jaoks,” ütles riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby ajakirjanikele.

Kirby sõnul suurendab see pärast president Joe Bideni ametisseastumist Ukrainale antud sõjalise abi kogusumma enam kui kaheksa miljardi USA dollarini.

“Abi hõlmab muu hulgas 75 000 padrunit 155 mm suurtükiväe laskemoona,” kinnitas Pentagon.

“Ühendriigid jätkavad oma liitlaste ja partneritega koostööd, et pakkuda Ukrainale võtmevahendeid areneval lahinguväljal ülesannete täitmiseks,” seisis teadaandes.

Pentagoni täpsustusel küünib Ukrainale Bideni ajal antud sõjaline abi rohkem kui 8,8 miljardi USA dollarini.

Kirby tervitas pressikonverentsil ühtlasi ka Ukraina esimest viljasaadetist, mis esmaspäeval Odessa sadamast lahkus.

“Meil on ilmselgelt hea meel selle olulise sammu üle ja loodame, et lähipäevil väljub rohkem laevu, mis veavad maailmaturgudele põllumajandustooteid nagu teravili, nisu, päevalilleõli ja mais,” rääkis Kirby ajakirjanikele.

18:42

Ukrainasse jõudis veel lääneriikide raketisüsteeme

Ukraina teatas esmaspäeval, et on saanud USA-lt ja Saksamaalt veel täppisraketisüsteeme täienduseks oma kasvavale lääne päritolu kaugsuurtükiväele, mis Kiievi hinnangul võib muuta dünaamikat lahinguväljal, vahendab BNS.

Kaitseminister Oleksi Reznikov kirjutas Twitteris, et Ukrainasse on jõudnud veel neli mitmikraketiheitjat HIMARS ja esimene partii Saksamaa MARS-II süsteeme.

Ta tänas oma Saksa kolleegi Christine Lambrechti, öeldes, et meie “suurtükiväelased tervitavad meie Saksa partnereid!”

Vastuseks Washingtoni viimastele tarnetele kirjutas Reznikov, et on “tänulik” president Joe Bidenile ja oma USA kolleegile Lloyd Austinile Ukraina sõjaväe “tugevdamise” eest.

“Oleme tõestanud, et oleme selle relva nutikad operaatorid. #HIMARSi kogupaugust on saanud selle suve tipphitt eesliinil!” kirjutas minister.

Saksamaa tarnitud MLRS MARS II on HIMARS-i ja MLRS M270 järel kolmas kaasaegne raketiheitjasüsteem, mis antakse Ukrainale, et aidata tal võidelda Venemaa sissetungi vastu.

Seni on USA nõustunud saatma Ukrainasse umbes 20 HIMARS-it sealsete vägede varustamiseks mõeldud suure programmi raames.

Reznikov palus juunis Washingtonil saata rohkem süsteeme, öeldes, et Kiievi väed on kasutanud neid umbes 30 Venemaa juhtimispunkti ja laskemoonalao hävitamiseks.

Tema sõnul on tõhusaks vastupealetungiks vaja vähemalt 100 sellist süsteemi.

Kaitseminister kordas ka üleskutset soetadada pikema laskekaugusega moona, et Vene üksused nende toetusest ära lõigata.

Washington on tunnustanud HIMARS-ide kasutamist Ukraina sõdurite poolt “suurepärasena”, rõhutades nende mõju lahinguväljale.

Bideni administratsioon on seni keeldunud pikema laskekaugusega moona saatmisest, kartes, et Ukraina annab lööke sihtmärkide pihta Venemaa territooriumil, mis võib laiendada sõja otseseks kokkupõrkeks läänega.

15:50

Ukraina vallutab Hersoni oblastit tagasi

Ukraina Hersoni oblastis on vallutatud tagasi 46 asulat, kuid elanikel on siiski soovitav evakueeruda kuni oblasti täieliku vabastamiseni turvalisematesse piirkondadesse, ütles Hersoni oblasti sõjakuberneri kohusetäitja Dmõtro Butrõi, vahendab BNS.

“Hersoni oblastis on tänaseks juba deokupeeritud 46 asulat, enamik neist on põhjas, mis piirneb Dnipropetrovski oblastiga, ja veidi lõunas, Mõkolajivi oblasti piiril,” ütles Butriy esmaspäeval veebiteabetunnis.

Butrõi sõnul on tagasivallutatud alal “külasid, mis on sisuliselt 90 protsendi ulatuses hävinud – need on veel tänagi pideva mürsurahe all, elanikkond enamasti lahkunud.”

Butrõi rõhutas, et olukord Hersoni oblastis on kriitiline. Ta kutsus veel kord elanikke üles evakueeruma turvalisematesse piirkondadesse.

“Enda kaitsmiseks… soovitan enne piirkonna vabastamist evakueeruda ohutumatesse piirkondadesse,” ütles Butrõi.

15:11

Ametnik: Venemaa kavandab Ukraina hävitatud Mariupoli ülesehitustöid

Kõrge Vene ametnik rääkis esmaspäeval Venemaa kavast üles ehitada Ukraina suuresti hävitatud lõunaosa sadamalinn Mariupol, mis kannatas nädalatepikkuse armutute rünnakute all, enne kui Vene sõjaväelased selle enda kontrolli alla suutsid võtta, vahendab BNS.

Tegemist on Moskva sammuga püüda võita laiemat poolehoidu neis Ukraina oblastites, mille Venemaa on pärast sissetungi 24. veebruaril hõivanud.

Venemaa asepeaminister Marat Husnullin ütles usutluses Vene telekanalile RBC TV, et esimesed juba kerkivad hooned valmivad sügiseks.

“Esimesed elumajad pannakse püsti septembriks. Meil on selleks ajaks juba esimesed haiglad, me ehitame eriolukordade ministeeriumi keskuse,” sõnas ta.

Husnullini sõnul on kavas üles ehitada ka Mariupoli ajalooline keskus ning taastada kõik hooned, mis ei hävinud Vene suurtükitules.

Enne Vene sõjaväe sissetungi elas Aasovi mere äärses sadamalinnas umbes 400 000 inimest.

Asepeaministri sõnul peaks Mariupoli elanikkond kasvama 2025. aastaks 350 000 inimeseni, ent ta ei täpsustanud, kuidas selle eesmärgini jõutakse.

Mis puudutab aga Azovstali terasetehast, mis nõukogude ajal andis tööd enam kui 12 000 inimesele, siis Husnullini sõnul seda endises hiilguses üles ei putitata.

“Ent kindlasti me loome töökohti sealgi, mis toidaks linna. Kõige tõenäolisemalt tuleb sellest maastikuelementidega tehnoloogiapark,” ütles ta.

Azovstali tehasest sai Ukraina vastupanuvõitluse sümbol, kus Mariupoli linna kaitsjad astusid erakordselt südikalt vastu Vene ülekaalukale väele, peitudes tehase maa-alustes tunnelites mitmeid nädalaid, enne kui maikuus ootamatult alla andsid.

Halastamatu ümberpiiramise tõttu tuli Mariupoli elanikel pidada ellujäämisvõitlust linnas, kus talvistes oludes puudusid elekter, vesi ja toiduained, aga nappis ka ravimiteid.

14:37

EL ja NATO kutsuvad Venemaad täielikult rakendama viljalepet

Euroopa Liit ja NATO tervitasid esmaspäeval viljalaeva lahkumist Ukrainast kui esimest sammu maailma toidukriisi lahendamisel, mille tõi endaga kaasa Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, vahendab BNS.

Euroopa Liidu esindaja Peter Stano ütles, et Brüsel ootab endiselt “kogu leppe rakendamist ja Ukraina ekspordi taastumist klientidele kogu maailmas”.

Eraldi avalduses ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et lääneliitlased toetavad jõuliselt leppe täielikku rakendamist, eesmärgiga leevendada üleilmset toidukriisi, mille on tekitanud Venemaa sõda Ukrainas.

Esimene laadung Ukraina vilja lahkus Odessa sadamast esmaspäeva hommikul, teatas Türgi kaitseministeerium oma avalduses.

“Laev Razoni on lahkunud Odessa sadamast ja on teel Liibanoni Tripolisse. Eeldatavalt jõuab see Istanbuli 2. augustil. Seejärel jätkab laev oma teekonda, kui see on Istanbulis läbi vaadatud,” märkis ministeerium Sierra Leone lipu all sõitva laeva kohta.

Ukraina teatel kannab alus 26 000 tonni maisi.

Türgi ministeeriumi varasema avalduse kohaselt järgnevad Razonile järgmised juba lastitud laevad piki 22. juulil Venemaaga kokku lepitud merekoridore ja muude formaalsuste alusel, sest “protseduuridega on lõpule jõutud”.

Aastal 1996 ehitatud Razoni on 186 meetrit pikk ja 25 meetrit lai ning suudab peale võtta 30 000 tonni kaupa.

Ukraina ja Venemaa sõlmisid Türgi ja ÜRO vahendusel leppe, millega püütakse leevendada üleilmset toidukriisi, mis tekkis Venemaa sõjalise blokaadi tõttu Ukraina sadamatele, kuhu jäi lõksu tohutus koguses teravilja.

Euroopa Liidu välisteenistusele esinenud Stano süüdistas Venemaad viljavaru väljaveo tõkestamises mitme kuu jooksul ja märkis, et Venemaa tulistas rakette Odessa sadama pihta päeval, mil lepe allkirjastati.

Tema sõnul on toidunappus Lähis-Idas ja Aafrikas “Venemaa provotseerimata agressiooni” tulemus, kui Moskva oma väe 24. veebruaril Ukrainasse sisse viis ning selle sadamalinnu ning vilja väljavedu takistama hakkas.

Sestsaadik on Ukraina mõndasid oma sadamaid kaitsevöönditega mineerinud, et tõkestada Venemaa võimalikke dessantrünnakuid.

Istanbulis Venemaa, Ukraina, Türgi ja ÜRO osalusel 22. juulil allkirjastatud leppe kohaselt tuleb Ukrainal oma sadamaalad demineerida ning Venemaa peab lõpetama blokaadi. Samas on viljalaadungite väljaveo taastamine võtnud kaua aega ning jätkub äge sõjategevus mitmel pool maismaal Ukraina lõuna- ja idaosas.

Stano sõnul tegeleb Venemaa paraku Ukrainas ka viljapõldude ja hoidlate hävitamisega, aga samuti teravilja põletamisega ning röövimisega. Viimasel juhul üritab Venemaa seda aga omaenda vilja pähe maha müüa.

13:31

Kreml pidas esimese viljalaeva lahkumist Ukrainast väga positiivseks

Kreml tervitas esmaspäeval esimese viljalaadungi lahkumist Ukraina lõunaosa sadamalinnast Odessast, millega järgitakse rahvusvaheliselt kokku lepitud kava taastada vilja väljavedu pärast Venemaa täiemahulise agressioonisõja ja sadamalinnade blokaadi algust, vahendab BNS.

“Mis puudutab esimese laeva lahkumist, siis see on väga positiivne. Hea võimalus katsetada Istanbulis peetud kõnelustel kokku lepitud mehhanisme,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Peskov väljendas lootust, et kõigil osapooltel õnnestub lepet täita ning et mehhanism oleks tõhus.

Esimene laadung Ukraina vilja lahkus Odessa sadamast esmaspäeva hommikul, teatas Türgi kaitseministeerium oma avalduses.

“Laev Razoni on lahkunud Odessa sadamast ja on teel Liibanoni Tripolisse. Eeldatavalt jõuab see Istanbuli 2. augustil. Seejärel jätkab laev oma teekonda, kui see on Istanbulis läbi vaadatud,” märkis ministeerium Sierra Leone lipu all sõitva laeva kohta.

Ukraina teatel kannab alus 26 000 tonni maisi.

Türgi ministeeriumi varasema avalduse kohaselt järgnevad Razonile järgmised juba lastitud laevad piki 22. juulil Venemaaga kokku lepitud merekoridore ja muude formaalsuste alusel, sest “protseduuridega on lõpule jõutud”.

Aastal 1996 ehitatud Razoni on 186 meetrit pikk ja 25 meetrit lai ning suudab peale võtta 30 000 tonni kaupa.

Ukraina ja Venemaa sõlmisid Türgi ja ÜRO vahendusel leppe, millega püütakse leevendada üleilmset toidukriisi, mis tekkis Venemaa sõjalise blokaadi tõttu Ukraina sadamatele, kuhu jäi lõksu tohutus koguses teravilja.

12:57

Venemaal on Mustal ja Vahemerel kümme Kalibritega relvastatud laeva

Venemaa hoiab Mustal ja Vahemerel jätkuvalt tiibrakette Kalibr kandvaid laevu, teatas esmaspäeval Ukraina laevastiku juhtkond, vahendab BNS.

“Vaenlasel on Mustal merel lahinguvalves viis tiibrakettide Kalibr kandjat (kaks projekti 21631 väikest raketilaeva; kaks projekti 11356 fregatti), Aasovi merel ​jätkab ühendusteede kontrollimist kuni kaks laeva ja kaatrit, Vahemerel on viis tiibrakettide Kalibr kandjat,” edastati Telegramis.

Samuti märgitakse, et keelates Aasovi merel tsiviillaevade automaatsed tuvastussüsteemid (AIS) jätkab Venemaa 1974. aasta rahvusvahelise inimelude mereohutuse konventsiooni (SOLAS) rikkumist.

Vene sõjaväe poolt meediale edastatud foto Kalibr raketi väljatulistamisest sõjalaevalt täpsustamata asukohas. Foto: Scanpix

11:56

Kiiev: Ukraina viljalaadung on kergendus maailmale

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba tervitas esmaspäeval esimese viljalaadungi väljumist Odessa sadamast pärast Venemaa sissetungi algust ja nimetas seda kergenduseks kogu maailma jaoks, vahendab BNS.

“(See on) kergenduse päev maailmale, eriti meie sõpradele Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas, sest Odessast lahkub esimene Ukraina vili pärast kuudepikkust Vene blokaadi. Ukraina on alati olnud usaldusväärne partner ja jääb selliseks, kui Venemaa austab oma osa kokkuleppest,” säutsus Kuleba.

11:14

Ukraina: Venemaa kaotas päevaga 200 sõdurit

Vene vägede inimkaotused küündisid läinud ööpäeval ligi 200-ni ning alates Venemaa kallaletungist Ukrainale 24. veebruaril on okupandid kaotanud 41 030 inimest, teatas esmaspäeval Ukraina väejuhatus Facebookis, vahendab BNS.

Viimasel ööpäeval kaotas Venemaa ka viis tanki, seitse soomukit ja kuusteist suurtükki. Alates kallaletungi algusest on okupatsioonivägi ilma jäänud 1768 tankist ja 4011 soomukist ja 932 suurtükist.

Ukraina kaitsjad hävitasid pühapäeval vaenlase operatiiv-taktikalise drooni ja kümme sõjaväeautot (sealhulgas kütuseveokit) ja kaks eritehnikaühikut.

Kokku on Venemaa alates sissetungist kaotanud Ukrainas 259 raketiheitjat, 117 õhutõrjesüsteemi, 223 lennukit, 190 helikopterit 174 tiibraketti, t36 drooni, 2912 autot ja kütuseveokit, 82 eritehnikaühikut ja 15 laeva.

11:00

ÜRO peasekretär tervitas esimese viljalaeva lahkumist Ukrainast

ÜRO peasekretär Antonio António Guterres tervitas esmaspäeval soojalt esimese Ukraina vilja vedava laeva lahkumist Vene mereväeblokaadi tühistamise raames, vahendab BNS.

“Peasekretär loodab, et see on esimene paljudest kommertslaevadest, mis liiguvad vastavalt allkirjastatud algatusele ning et see toob väga vajalikku stabiilsust ja leevendust ülemaailmsele toidujulgeolekule, eriti kõige hapramas humanitaarkontekstis,” seisab ÜRO avalduses.

Esimene laadung Ukraina vilja lahkus Odessa sadamast esmaspäeva hommikul, teatas Türgi kaitseministeerium oma avalduses.

“Laev Razoni on lahkunud Odessa sadamast ja on teel Liibanoni Tripolisse. Eeldatavalt jõuab see Istanbuli 2. augustil. Seejärel jätkab laev oma teekonda, kui see on Istanbulis läbi vaadatud,” märkis ministeerium Sierra Leone lipu all sõitva laeva kohta.

Ukraina teatel kannab alus 26 000 tonni maisi.

10:28

Oblastivalitsus: Odessa oblastit tabas kaks Iskanderi

Venelased tulistasid Krimmist pühapäeval Odessa oblasti pihta kaks Iskander-tüüpi raketti, ütles oblasti sõjaväevalitsuse kõneisik Serhi Bratšuk, vahendab BNS.

“Odessamaa pihta tulistati kaks ajutiselt okupeeritud Krimmist välja lastud Iskander-tüüpi raketti õhtul Telegrami, viidates väerühmale Lõuna.

Oblastivalitsus pöördus elanike poole palvega mitte püüda kahtlaste esemete avastamise korral neile läheneda ja neid üles korjata.

“Kaitske enda ümber olevaid inimesi, teavitage pädevaid asutusi ja liikuge ohutusse kaugusesse,” seisis avalduses.

09:48

Türgi: Ukraina vilja esimene laadung lahkus Odessa sadamast

Esimene laadung Ukraina vilja lahkus Odessa sadamast esmaspäeva hommikul, teatas Türgi kaitseministeerium oma avalduses, vahendab BNS.

“Laev Razoni on lahkunud Odessa sadamast ja on teel Liibanoni Tripolisse. Eeldatavalt jõuab see Istanbuli 2. augustil. Seejärel jätkab laev oma teekonda, kui see on Istanbulis läbi vaadatud,” märkis ministeerium Sierra Leone lipu all sõitva laeva kohta.

Ukraina teatel kannab alus 26 000 tonni maisi.

Türgi ministeeriumi varasema avalduse kohaselt järgnevad Razonile järgmised juba lastitud laevad piki 22. juulil Venemaaga kokku lepitud merekoridore ja muude formaalsuste alusel, sest “protseduuridega on lõpule jõutud”.

Aastal 1996 ehitatud Razoni on 186 meetrit pikk ja 25 meetrit lai ning suudab peale võtta 30 000 tonni kaupa.

Ukraina ja Venemaa sõlmisid Türgi ja ÜRO vahendusel leppe, millega püütakse leevendada üleilmset toidukriisi, mis tekkis Venemaa sõjalise blokaadi tõttu Ukraina sadamatele, kuhu jäi lõksu tohutus koguses teravilja.

Türgi avas kolmapäeval Istanbulis ametlikult koordinatsioonikeskuse, mis jälgib vilja väljavedu ning kus asusid tööle nii tsiviil- kui sõjaväeametnikud Ukrainast ja Venemaalt ning Türgi ja ÜRO esindajad.

Keskuse peamine ülesanne on jälgida Ukraina viljalaevade turvalist sõitu piki kokkulepitud mereteid, aga ka võimalike relvalaadungite otsimist laevadelt, mis sisenevad või väljuvad Mustalt merelt.

Blokaadist tingitud viljahindade hüppeline tõus ja toidunappus maailmaturul on seadnud näljahäda ohtu mitmeid vaesemaid riike.

ÜRO hinnangul on maailmas ligi 50 miljonit inimest silmitsi näljahädaga, mis on Venemaa agressioonisõja otsene tagajärg.

Nisuhinnad maailmaturul kukkusid märkimisväärselt pärast seda, kui viljalepe sai allkirjastatud.

03:45

Mõkolajivis kõmatasid taas võimsad plahvatused

Ukrainas asuvas Mõkolajivi linnas kõmatasid ööl vastu esmaspäeva taas võimsad plahvatused, teatas linnapea Oleksander Senkevitš, vahendab BNS.

Linnapea kutsus linnaelanikke õhuhäiret tõsiselt võtma, akendest eemale hoidma ja muid ohutusreegleid järgima.

Musta mere äärse Mõkolajivi võimud teatasid pühapäeva päeval, et öösel pommitas Vene vägi tugevalt linna ja vähemalt üks inimene on tapetud.

“Mõkolajiv oli täna massilise tule all. Ilmselt kõige tugevam siiani,” kirjutas Senkevitš suhtlusvõrgustikus Telegram.

01:55

Zelenskõi sõnul ei jää ükski Venemaa vägede rünnak vastuseta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole, et ükski Vene vägede rünnak ei jää Ukraina sõjaväe ja luure vastuseta, vahendab BNS.

“Täiemahulise sõja 158. päeval leidis aset üks jõhkramaid rünnakuid Mõkolajivis ja selle ümbruses – kümned raketid ja raketid. Vene rünnak nõudis Aleksei Vadaturski elu, kes oli ühe Ukraina suurima põllumajandusettevõtte Nibulon asutaja ja Ukraina kangelane. Meie sõjaväe ja luure poolt ei jää ükski Venemaa löök vastuseta. Ukraina relvajõud on valmis reageerima okupantide igale uuele tegevusele,” rõhutas Zelenskõi.

Presidendi sõnul ei suuda Venemaa terroristid hävitada Ukraina sotsiaalset ja tootmispotentsiaali ning marssida läbi varemete.

“Ukraina ja meie inimesed ning meie võimed ja võimalused on kindlasti tugevamad, kui mistahes Venemaa raketid ja mürsud,” ütles riigipea.

Zelenskõi sõnul püüab Vene armee nüüd tugevdada oma positsioone Lõuna-Ukraina okupeeritud piirkondades, kus on kasvanud sõjategevuse aktiivsus. Osa Vene vägesid idapoolsetelt positsioonidelt viiakse presidendi andmetel lõunasse Hersoni oblastisse ja Zaporižžja piirkonda.

“Aga see neid seal ei aita,” sõnas riigipea.

Zelenskõi hinnangul pole Venemaal strateegiliselt mingit võimalust seda sõda võita.

“Ja me peame vastu pidama, et taktikalisel tasandil tunneks terroririik oma lüüasaamist. Peame vastu pidama lõunas, idas ja üldse igal pool. Pidage vastu kaitses, diplomaatias, poliitikas. Säilitage meie ühtsus ja mitte ainult võiduni, vaid ka pärast seda, et kvalitatiivselt taastada kõik okupantide poolt hävitatu,” jätkas riigipea.

Zelenskõi avaldas veendumust, et nii kõik saabki olema.

President märkis, et on väga tänulik kõigile kodumaa kaitsjatele.

“Olen tänulik igale Mõkolajivi kodanikule vapruse ja jõu eest ning linna ja piirkonna kaitsmise eest. Tänulik Nikopoli, Harkivi, Krõvõi Rihi ja kogu Dnipropetrovski oblasti elanikele. Tänulik Zaporižžja ja selle ümbruse tugevatele inimestele. Tänulik kõikidele Hersoni oblasti ukrainlastele ja kõigile, kes kaitsevad Odessat okupantide pealetungi eest,” rääkis Zelenskõi.

31. juuli 2022

22:30

Ukraina meedia andmetel keeldusid 200 Vene sõdurit rindele naasmast

Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna teatel on 200 Vene sõjaväelast Venemaa mereväe jalaväebrigaadist keeldunud naasmast Ukraina lõunapiirkondadesse sõdima, vahendasid ukrainlaste meediakanalid.

Luureosakond teatas sellest sõnumis suhtlusvõrgustikus Telegram, edastas teiste seas väljaanne Kyiv Independent.

Sõltumatud allikad ei ole informatsiooni kinnitanud.

Telegramis ilmunud sõnumi kohaselt tekitas asjaolu, et Vene sõdurid lahinguväljale ei naasnud, “olulise probleemi” ja raskendas lahingutegevuse koordineerimist.

13:54

Venemaa uus meredoktriin: peamised ohud on USA ja NATO

USA püüd domineerida maailmamerel ja NATO laienemine on suurimad ohud, millega Venemaa silmitsi seisab, selgus uuest meredoktriinist, mille president Vladimir Putin pühapäeval allkirjastamisega jõustas.

55-leheküljelises dokumendis öeldakse, et “peamised väljakutsed ja ohud” Venemaa riiklikule julgeolekule ja arengule on Washingtoni “strateegiline eesmärk domineerida maailmamerel” ja NATO sõjalise taristu liikumine Venemaa piiride suunas.

“Venemaa sõltumatu sise- ja välispoliitika on silmitsi vastumeetmetega USA-lt ja tema liitlastelt, kelle eesmärk on säilitada oma domineerimine maailmas, seal hulgas selle ookeanidel,” öeldakse doktriinis, mis allkirjastati Vene mereväe päeval.

Moskva peab NATO-t eksistentsiaalseks ohuks ning kasutas Ukraina lootusi alliansiga ühineda ka õigustusena oma sissetungile sellesse riiki 24. veebruaril.

“Tänane Venemaa ei saa eksisteerida ilma tugeva mereväeta ning kaitseb oma huve maailma ookeanidel kindlalt ja resoluutselt,” rõhutati dokumendis.

11:55

Ukraina eitab droonirünnakut Vene Musta mere laevastiku staabile

Ukraina eitas pühapäeval seotust Venemaa Musta mere laevastiku staapi Sevastopolis tabanud väidetava droonirünnakuga, milles Venemaa ametiisikute väitel sai kuus inimest viga. 

Ukraina Odessa sõjaväevalitsuse kõneisik Serhi Bratšuk nimetas väiteid, nagu Ukraina oleks korraldanud rünnaku “puhtakujuliseks provokatsiooniks”.

“Me viime Krimmi vabastamise okupantidest läbi muul viisil ja palju tõhusamalt,” kirjutas ta Telegramis. 

02:54

EL mõistis hukka Vene terroriakti ja võtab sõjaroimarid vastutusele

Euroopa Liit mõistab seoses terroriaktiga Donetski oblastis otsustavalt hukka Vene relvajõudude ja nende marionettide metsikused ning lubab sõjakuritegude süüdlased vastutama panna, seisab ühenduse välispoliitikajuhi Josep Borrelli reedeses avalduses.

“Need ebainimlikud, barbaarsed teod kujutavad endast Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollide tõsist rikkumist ning võrduvad sõjakuritegudega,” märkis Borrell.

Ta tõdes, et jätkuv ebaseaduslik ja õigustamatu agressioonisõda Ukraina ja selle rahva vastu toob päevast-päeva kaasa uusi jubedaid metsikusi.

“Teatatakse, et Ukraina idaosas Olenivkas tappis Venemaa kümneid Ukraina sõjavange, teiste seas Mariupoli metallurgiakombinaadi Azovstal kaitsjaid, kes alistusid Venemaale, registreeriti mais ICRC-s (Rahvusvaheline Punase Risti Komitee) ning olid rahvusvaheliste humanitaarseaduste kohaselt Venemaa õigusliku kaitse all,” lausus Borell.

“Kremli-meelses sotsiaalmeedias levitatakse kohutavate videosalvestistena laialdaselt tõendeid, mis näitavad, kuidas Vene sõdurid panevad toime jäledaid julmusi Ukraina sõjavangi vastu,” seisis avalduses.

Sellega seoses kinnitas Borrell, et sõjaroimade ja muude tõsiste rikkumiste toimepanijad, samuti vastutavad valitsusametnikud ja sõjaväe esindajad võetakse vastutusele.

“Euroopa Liit toetab aktiivselt kõiki meetmeid, mis tagavad vastutuselevõtmise inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste eest, mis on toime pandud Venemaa agressiooni ajal Ukrainas,” rõhutas diplomaat.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles varem reedel, et ukrainlastest sõjavange hoidnud koloonia pommitamine separatistide kontrollitaval alal riigi idaosas oli Venemaa kaalutletud sõjakuritegu, mille tulemusel sai üle 50 inimese surma.

“Täna laekus minuni teave okupantide rünnakust Olenivka (kolooniale) Donetski oblastis. See on Venemaa kaalutletud sõjakuritegu, Ukraina sõjavangide kaalutletud massimõrv. Üle 50 surnu,” ütles ta oma igaõhtuses telepöördumises.

Moskva ja Kiiev süüdistasid reedel teineteist teravalt Vene okupatsiooniväe kontrollitaval alal paikneva vanglakompleksi ründamises, kus hoiti ukrainlastest sõjavange.

Vene kaitseministeeriumi väitel olevat Ukraina rünnanud kompleksi äsja USA-lt saadud HIMARS kaugmaarakettidega. Moskva nimetas seda “karjuvaks provokatsiooniks” eesmärgiga peatada sõdureid alla andmast. Nende andmeil oli hukkunute seas Ukraina võitlejaid, kes olid relvad maha pannud Mariupolis asuvas Azovstali terasetehases.

Ukraina pool eitas Moskva väiteid ja ütles, et tegemist on Vene sõjaväelaste korraldatud jultunud rünnakuga.

“Ukraina relvajõud ei ole kunagi korraldanud ega korralda mürsurünnakuid tsiviiltaristule, eriti kohtadele, kus hoitakse kaasmaalastest sõjavange,” ütles sõjavägi avalduses.

Azovi pataljoni ülem Andri Biletskõi kuulutas välja jahi kõigile Olenivka koloonias azovlaste massimõrvaga seotud venelastele, kogutakse teavet selle sõjakuriteo ohvrite ja konkreetsete toimepanijate kohta.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikovi sõnul on tegu Genfi konventsiooni rikkumisega.

“Venemaa-poolne Olenivka koloonia pommitamine on Ukraina Katõn. Ukraina sõjavangide piinamine ja tapmine on Genfi konventsiooni rikkumine. Venemaa on lepitamatu terroririik, mis tuleb lahinguväljal lüüa,” vahendas Ukraina portaal Unian reede õhtul Reznikovi Twitteris öeldud sõnu.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas varem reedel Vene vägesid jõhkras rünnakus Ukraina sõjavangide kolooniale.

“Venemaa on sooritanud järjekordse hirmuäratava sõjakuriteo, pommitades karistusasutust okupeeritud Olenivkas, kus hoitakse Ukraina sõjavange. Kutsume kõiki partnereid seda brutaalset rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist hukka mõistma ja Venemaad terroristlikuks riigiks tunnistama,” kirjutas Kuleba Twitteris.

Ukraina armee märkis avalduses, et rünnakut poldud ilmselt kooskõlastatud Vene kaitseministeeriumi juhtkonnaga ning et seda kasutati Ukraina sõjavangide jaoks eraldatud raha kõrvalekantimise varjamiseks.

30. juuli 2022

17:47

Ukraina taunis Vene diplomaatide üleskutset Azovi võitlejad üles puua

Ukraina ametiisikud mõistsid laupäeval hukka Venemaa Briti suursaatkonna üleskutse hukata Ukraina Azovi pataljoni võitlejad alandaval viisil.

Moskva ja Kiiev süüdistavad teineteist rünnakus Venemaa kontrollitaval alal olevale vanglale, kus hukkus umbes 50 Ukraina sõjavangi, teiste seas Azovi pataljoni liikmeid. 

“Azovi võitlejad väärivad hukkamist, kuid mitte mahalaskmise, vaid poomise läbi, sest nad pole tõelised sõdurid. Nad väärivad alandavat surma,” kirjutas diplomaatiline esindus ööl vastu laupäeva Twitteris.

Postitusega, mis Twitteri sõnul rikkus selle vihakõne reegleid, oli kaasas video, milles väidetavalt näidati Mariupolis filmitud paari, kes rääkisid, kuidas Ukraina väed olevat neid ägeda lahingu ajal Azovstali metallurgiakombinaadis tulistanud. 

“Venemaa on terroristlik riik. 21. sajandil saavad ainult metslased ja terroristid diplomaatilisel tasandil rääkida sellest, et inimesed väärivad poomise teel hukkamist. Venemaa on terrorismi riiklik sponsor,” kirjutas Ukraina presidendikantselei ülem Andri Jermak sõnumirakenduses Telegram.

“Milliseid tõendeid veel vaja on?” küsis ta.

Venemaa ja Ukraina on teineteist süüdistanud vangistatud sõdurite pommitamises Kremli kontrolli all olevas Olenivkas.

Moskva teatas, et Ukraina ründas rajatist, et veenda oma vägesid mitte alistuma, samas kui Kiiev süüdistas Venemaad sõjakuriteo toimepanemises

“Ei ole vahet Ukraina sõjavangide hukkamist nõudvate Vene diplomaatide ja Olenivkas seda tegevate Vene vägede vahel. Nad kõik tuleb sõjaroimade kaasosalistena vastutusele võtta,” kirjutas Twitteris Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko.

Ukraina sõdurid, sealhulgas Azovi liikmed, lõpetasid mais nädalaid kestnud vastupanu Mariupolis ümber piiratud tohutus Azovstali tehases.

Vene väed võtsid vangi umbes 2500 võitlejat.

Varem vabatahtlikku Azovi pataljoni on süüdistatud kunagistes sidemetes paremradikaalidega. 

Üksus liideti ametlikult Ukraina rahvuskaardi koosseisu 2014. aastal, kuna see aitas võidelda Kremli toetatud mässulistega Ida-Ukrainas.

Venemaa rangelt kontrollitud riigimeedia ja ametnikud demoniseerivad Azovi võitlejaid, nimetades neid neonatsideks.

Kreml väidab, et alustas veebruaris sissetungi oma läänemeelse naabri juurde osaliselt vajaduse tõttu riik “denatsifitseerida”.

Kiiev ja tema lääneliitlased on väite kategooriliselt tagasi lükanud ja nimetanud seda ettekäändeks, et koguda toetust Venemaa rünnakule Ukraina vastu.

14:49

Pentagon: Ukraina on USA sõjalist abi tõhusalt kasutanud

USA kaitseministeeriumi teatel on Ukraina Ühendriikide sõjalist abi väga tõhusalt kasutanud ja ette valmistatakse uut abipaketti.

Kaitseministeerium märkis, et lahingutegevus jätkub Ukraina ida- ja lõunaosas.

“Vene edasiliikumine on olnud aeglasest roomamiseni, peatunud mõnes paigas või aeglaselt ümber pöördunud sellistes piirkondades nagu Herson. Venemaa ebaõnnestub lahinguväljal ja kannatab ebaõnnestumiste käes kodus,” ütles üks kõrge Pentagoni ametnik.

Tema sõnul on ukrainlased muutunud väga tõhusaks Vene vägede juhtimiskeskuste leidmisel ja hävitamisel, samuti Vene sõjatehnika ja varustuse hävitamisel.

“Kuigi Venemaa räägib suurt juttu, isegi kui Venemaa ähvardab Ukraina elanikkonda, jätkavad ukrainlased vapralt edasiliikumist. Nad kasutavad tohutult tõhusalt ära 8,2 miljardi dollari eest varustust, mida me siiani oleme tarninud,” lisas ametnik.

USA uue sõjalise abi paketi ettevalmistamisest teatas Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.

“Me hoiame pidevat dialoogi USA kaitseministri Lloyd Austin III-ga. Täna arutasime viimaseid arenguid alates meie viimasest vestlusest. Mul on hea meel, et USA kaitseminister on tagasi heade uudistega. Vahendid meie kaitsevõimekuste tugevdamiseks on peagi teel,” kirjutas Reznikov reede õhtul Twitteris.

10:41

Gazprom peatas gaasitarned Lätile

Vene gaasihiid Gazprom teatas laupäeval, et peatas gaasitarned Lätile.

“Täna peatas Gazprom gaasitarned Lätile seoses ostutingimuste rikkumisega,” teatas kompanii.

Statistika andmetel tarnis Gazprom 2020. aastal Lätile 1,622 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 2019. aastal 1,664 miljardit kuupmeetrit.

Gazprom vähendas kolmapäeval tarneid Euroopasse gaasijuhtme Nord Stream kaudu umbes 20 protsendile selle läbilaskevõimest.

Vene riiklik gaasifirma ütles esmaspäeval, et vähendab tarneid 33 miljoni kuupmeetrini päevas ehk pooleni sellest kogusest, mida saadeti Euroopasse pärast 10 päeva kestnud hooldustöid.

Euroopa Liidu riigid on süüdistanud Venemaad tarnete vähendamises kättemaksuks lääne sanktsioonide eest seoses Venemaa vallandatud sõjaga Ukrainas.

29. juuli 2022

16:10

Azovi polgu juht kuulutas välja jahi sõjavangide mõrtsukatele

Ukraina Azovi pataljoni ülem Andri Biletskõi kuulutas välja jahi kõigile Olenivka (Donetski oblasti) koloonias azovlaste massimõrvaga seotud venelastele, kogutakse teavet selle sõjakuriteo ohvrite ja konkreetsete toimepanijate kohta, vahendab BNS.

“Mis puudutab lööki Olenivka kolooniale, kus asusid meie inimesed Azovstalist. Sel ööl tapsid venelased osa Azovi vange. Vene väejuhatus kujutas vangide veresauna Ukraina sõjaväe tegevusena,” märkis Biletskõi.

“Pataljoni võitlejad viidi eraldi hoonesse. Viidi läbi ka propagandatööd – võeti üles inimsööjalik film Azovstalist. Kogume teavet selle sõjakuriteo ohvrite ja konkreetsete toimepanijate kohta,” kirjutas ta Telegramis.

Biletskõi rõhutas, et juba praegu on ilmselge, et tegemist oli kavandatud teoga ja lisas, et agressorriik “ei tunne ohvitseriau mõistet ja järgib veel vähem Genfi konventsioone, reegleid, seadusi ja sõjatava. “

Ta ütles ka, et Venemaa ei suutnud Azovi ausas võitluses alistada, seetõttu üritab ta seda reetlikult hävitada.

“Azovi allüksuste nimel kuulutan välja jahi kõigile, kes selle veresaunaga seotud on. Iga reatäidevija ja korraldaja võetakse vastutusele, olenemata tema ameti- ja elukohast. Kuhu sa iganes end peidad, leitakse sind üles ja hävitatakse,” kirjutas Biletskõi.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi ja Vene armee väitel sai Ukraina väe reedel korraldatud rünnakus sõjavangide kolooniale surma ja haavata kümneid inimesi.

Kiiev eitas rünnakut vanglale, kus hoiti ukrainlastest sõjavange.

Ukraina relvajõud ei ole kunagi korraldanud ega korralda mürsurünnakuid tsiviiltaristule, eriti kohtadele, kus hoitakse kaasmaalastest sõjavange, ütles sõjavägi avalduses.

15:25

Ukraina välisminister süüdistas rünnakus sõjavangide vanglale Venemaad

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas reedel Vene vägesid jõhkras rünnakus Ukraina sõjavangide kolooniale, kus hukkus kümneid inimesi ja mille Moskva väitel pani toime Ukraina, vahendab BNS.

“Venemaa on sooritanud järjekordse hirmuäratava sõjakuriteo, pommitades karistusasutust okupeeritud Olenivkas, kus hoitakse Ukraina sõjavange. Kutsume kõiki partnereid seda brutaalset rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist hukka mõistma ja Venemaad terroristlikuks riigiks tunnistama,” kirjutas Kuleba Twitteris.

13:50

Zelenskõi käis vaatamas esimese teraviljalaeva lastimist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi väisas Tšornomorski sadamat Lõuna-UKrainas, kus lastiti Türgi laevale esimene teraviljalaadung alates ÜRO ja Ankara vahendatud leppest Venemaaga, vahendab BNS.

“Lastitakse esimest laeva, esimest alust alates sõja algusest. See on Türgi alus,” ütles Zelenskõi.

Videokaadritel Tšornomorski sadamast on näha presidenti seismas Polarneti nimelise laeva ees.

13:49

Ülemraada maailmale: ärge tunnistage okupeeritud alade rahvahääletusi

Ukraina ülemraada võttis seoses Venemaa okupatsioonivõimude Ukraina okupeeritud alal korraldatavate liba-rahvahääletuste mittetunnustamisega vastu pöördumise ÜRO, Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja nende parlamentaarsete assambleede, maailma riikide valitsuste ja parlamentide poole, vahendab BNS.

Vastavat otsuse-eelnõu nr 7598 toetas reedel täiskogu istungil 299 rahvasaadikut, teatas fraktsiooni Holos liige Jaroslav Železnjak oma Telegrami kanalis.

Ukraina parlamendisaadikud kutsusid rahvusvahelist üldsust üles ühendama jõud ja kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et hoiatada Venemaad ja selle kõrgeimat poliitilist juhtkonda ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel õiguslike tagajärgedeta libarahvahääletuste korraldamise ja läbiviimise eest.

Mis tahes vormis “rahva tahte” ilmutamise puhul kutsus raada maailma üles mitte tunnistama selle seaduslikkust.

Lisaks kätkeb pöördumine üleskutset suurendada Venemaale kui terrorismi riiklikule sponsorile rahvusvahelist poliitilist ja majanduslikku survet, et peatada tema relvastatud kallaletung Ukrainale ja taastada Ukraina terviklikkus.

Samuti kutsus raada ÜRO-d, Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti, Euroopa Nõukogu, OSCE-d, nende parlamentaarseid assambleid, maailma riikide valitsusi ja parlamente üles aitama kaasa Venemaa okupeeritud Ukraina aladel ebaseaduslike rahvahääletuste, poliitiliste ürituste korraldamises osalenud ja avalikult neid korraldama üles kutsunud, koostöös agressorriigi ja/või selle okupatsioonivalitsustega teabe- ja muud tegevust läbi viinud isikute kriminaalvastutusele võtmisele.

Samas kutsus ülemraada Ukraina ajutiselt okupeeritud alade elanikke üles mitte osalema provokatiivsetel ja ebaseaduslikel libarahvahääletustel.

1340

Ukraina eitas vangla ja sõjavangide ründamist

Kiiev eitas reedel rünnakut separatistide kontrolli all oleval territooriumil asuvale vanglale, kus hoiti ukrainlastest sõjavange, vahendab BNS.

Ukraina relvajõud ei ole kunagi korraldanud ega korralda mürsurünnakuid tsiviiltaristule, eriti kohtadele, kus hoitakse kaasmaalastest sõjavange, ütles sõjavägi avalduses.

Venemaa ja Donetski separatistide teatel sai arvatavas HIMARS-i rünnakus sõjavangide kolooniale surma üle 50 ja haavata 75 inimest.

12:06

Kuleba: praegu ei ole aeg ebasoodsateks relvarahudeks

Euroopas ja Ameerikas kõlavad üleskutsed relvarahule on täiesti kohatud, praegu pole õige aeg nõustuda ebasoodsate relvarahuettepanekute või rahulepingutega, kirjutas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, vahendab BNS.

“Tõde on see, et (Vene president Vladimir) Putin ei peatu enne, kui ta peatatakse. Seetõttu on Euroopast ja Ameerikast kostvad relvarahuüleskutsed täiesti kohatud,” kirjutas Kuleba The New York Times’is avaldatud artiklis.

“Praegu ei ole õige aeg nõustuda tulutute relvarahupakkumiste või rahulepingutega. Selle asemel seisneb ülesanne Venemaa võitmises ja teha ta võimetuks ründama lähitulevikus kedagi uuesti. Jätkuva tugeva ja õigeaegse toetusega on Ukraina valmis ja võimeline seda tegema,” lisas ta.

Kuleba rõhutas, et Venemaa vaid teeskleb valmisolekut relvarahuks.

“”Läbirääkimiste uksi ei ole kunagi suletud,” ütles Kremli pressiesindaja eelmisel nädalal. Kuid keegi ei tohiks lasta end petta. Mida iganes Venemaa ametnikud ka ei ütleks, jääb Venemaa prioriteediks sõda,” kirjutas Ukraina välisminister.

“Venemaa jätkab püüdlusi hävitada Ukraina ja lõhestada lääs. Vaade Odessale, mida Venemaa raketid tabasid mõni tund pärast Ukraina lõunasadamate teraviljaekspordi blokaadist vabastamise lepingu allkirjastamist, peaks hajutama igasuguse sinisilmsuse, kui kellelgi seda veel on,” märkis Kuleba.

Tema sõnul võimaldab praegune relvarahu Vladimir Putinil lasta tema kurnatud sissetungiväel vaid vaheaja teha, et rünnakut hiljem jätkata.

Välisminister tõi välja, et seda sõda ei ole kellelegi peale Venemaa vaja ja ükski teine ​​riik ei püüdle rahu poole rohkem kui Ukraina.

“Kuid kestev ja usaldusväärne rahu – ja mitte viitsütikuga pomm külmutatud konflikti näol – on võimalik alles pärast seda, kui Venemaa saab lahinguväljal purustava kaotuse osaliseks. Seetõttu peab Ukraina võitma. Ainult siis otsib Putin rahu, mitte sõda,” rõhutas Kuleba.

Minister lisas, et Ukraina, USA ja Euroopa liitlased peaksid Putiniga rääkima keeles, mida too mõistab – jõukeeles.

“Praktilisest küljest tähendab see Ukraina sõjaväe tugevdamist, kaasaegse suurtükiväe ja soomusmasinate tarnimise kiirendamist, aga ka majandustuge, eelkõige täiendavat rahaabi,” kirjutas Kuleba.

“Sanktsioonid peaksid suurenema, tabama Venemaa eksporti, tõkestama Venemaa pankade tegevuse ja piirama Venemaa ligipääsu meretranspordile. Kes iganes sellistes sammudes vigu leiab, alternatiiv – jultunum Putin – on palju hullem.”

11:59

Briti luure: Wagneri palgasõdurid ei saa aidata Venemaal sõja kurssi muuta

Wagneri erasõjakompanii roll Ukraina sõjas on alates 2015. aastast oluliselt muutunud, kuid sellest ei piisa sõjategevuse käigu muutmiseks. Nii väidab Briti kaitseministeerium, viidates luureandmetele, vahendab Ukrinform.

“Wagneri roll on ilmselt muutunud, kuna Vene kaitseministeeriumil on suur puudus lahingujalaväest, kuid Wagneri väed ei suuda tõenäoliselt sõja trajektoori oluliselt muuta,” teatas luureagentuur.

Märgitakse, et alates märtsist on Wagneri PMC tegutsenud Ida-Ukrainas kooskõlastatult Vene sõjaväega. Tõenäoliselt on Wagnerile määratud vastutus rindejoone teatud sektorite eest sarnaselt tavalistele armeeüksustele.
See uus integratsioonitase õõnestab veelgi Venemaa ametivõimude “pikaaegset poliitikat eitada sidemeid PMC-de ja Vene riigi vahel”.

Kaitseministeerium rõhutas, et varem täitis Wagner ülesandeid, mis erinesid avalikust laiaulatuslikust regulaarsest Venemaa sõjalisest tegevusest, mistõttu Ukraina sõda tähistas olulist muutust nende varasemast töösuhtest.
Nagu Ukrinform teatas, on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril Ukraina relvajõud likvideerinud 40 500 Vene sõjaväelast.

11:35

Haavatud ukrainlased hakkavad Lätis taastusravi saama

Lätis algab peagi Venemaa sõjas Ukraina vastu viga saanud Ukraina sõjaväelaste ja tsiviilisikute rehabilitatsioon. Kuu aja jooksul on plaanis abi anda ligikaudu 40 haavatule. Sellest teatas Läti rahvusringhääling LSM viitega tervishoiuministeeriumi parlamendisekretärile Ilmar Duritisele, vahendab Ukrinform.

Ametniku sõnul tarnib Läti Ukraina tervishoiuministeeriumi üleskutsele vastates praegu haavatute abistamiseks annetatud ravimeid ja meditsiinitarbeid. Annetuste kaudu saadetakse ka erinevat tüüpi seadmeid, sealhulgas kopsuventilatsiooniseadmeid, patsiendimonitore, vereülekandepumpasid, vaakumpumpasid ja muid välihaiglate tarbeks vajalikke tarvikuid. Kokku annetas Läti Ukraina haavatute raviks üle 1,5 miljoni euro väärtuses ravimeid ja varustust.

Duritis teatas ka, et tänu vabaühenduste osalemisele on lahendatud küsimus, kuidas pärast erakorralise ravi faasi patsiente Lätti toimetatakse. Lisaks on Läti ülikoolihaiglad valmis abistama haavatud tsiviilisikute viivitamatul ravil ning aitama Ukraina sõduritel teostada rekonstruktiivset operatsiooni, milles Läti töötajad on kõrgelt kvalifitseeritud.

Ametnik ütles, et rehabilitatsiooniprotsessiks on praegu ette nähtud 300 000 eurot. Lisaks rahastatakse ja eraldatakse täiendavaid kvoote Ukraina sõjaohvritega tegelevatele meditsiiniasutustele, et need inimesed saaksid kiiresti vajalikku abi.

Samuti on plaanis rajada kogemustevahetus Ukraina arstidega rehabilitatsiooniprotsessi ja proteeside kasutamise osas – neis valdkondades võivad Läti kogemused Ukrainale kasuks tulla.
Ukrinformi teatel toetas neljapäeval, 28. juulil ka Läti valitsus riigi kaitseministeeriumi ettepanekut pakkuda Ukrainale täiendavat sõjalist toetust.

11:16

Meer: venelased tulistasid Mõkolajivi kassettmürskudega

Vene okupandid tulistasid reede hommikul kassettmürskudega üht Ukraina Mõkolajivi linna piirkonda, on haavatuid, ütles linnapea Oleksandr Senkevitš, vahendab BNS.

“Üht Mõkolajivi linnaosa tabasid kobarmürsud. On ohvreid. Kiirabid on juba välja sõitnud. Anti õhuhäire! Palun kõigil jääda varjenditesse!” teatas ta Telegrami kanalil.

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles sotsiaalmeedias tehtud avalduses, et rünnakus sai surma neli ja haavata seitse inimest, kes olid ühes bussipeatuses.

10:26

Donetski väitel hukkus rünnakus sõjavangide vanglale 53 inimest

Isehakanud Donetski rahvavabariigi väitel hukkus Ukraina väe reedel korraldatud rünnakus sõjavangide kolooniale 53 ja sai haavata 75 inimest, vahendab BNS.

Vabariigi liider Deniss Pušilin teatas varem 47 hukkunust ja 75 haavatust.

Pušilini andmetel viibis vanglas rünnaku ajal 193 inimest, välismaalasi nende seas ei olnud.

Rahvavabariigi aseteabeminister Daniil Bezsonov väitis, et Ukraina väed andsid Olenivka vanglale löögi oletatavasti mitmikraketiheitjaga HIMARS.

Separatistide teatel said surma Ukraina sõjaväelased, kes võeti vangi sadamalinnas Mariupolis peetud lahingutes.

Rünnakust andis teada ka Vene armee.

“Nelikümmend Ukraina sõjavangi sai surma ja 75 haavata,” väitis Vene kaitseministeerium avalduses, lisades, et haavata sai ka kaheksa vangla töötajat.

09:34

Kuberner: okupandid püüavad leida Luhanski oblastis nõrku kohti

Vene sissetungijate luurerühmad püüavad leida nõrkusi Ukraina Luhanski oblasti asulate kaitses, teatas reede hommikul oblasti sõjakuberner Serhi Haidai, vahendab BNS.

“28. juulil tulistasid venelased neli raketti, kasutasid 13 korda suurtükke, raketiheitjaid ja miinipildujaid. Vaenlase luurerühmad püüavad leida nõrku kohti meie kaitses, tuvastada Ukraina vägede positsioone. Rünnatakse eri suunast. Mitu korda kasutati õhujõude,” kirjutas Haidai Telegramis.

Ukraina sõjavägi lõi tagasi kuus venelaste rünnakukatset, vaenlane oli sunnitud kaotustega taganema, ütles Haidai.

09:15

Kuberner: Donetski oblastis hukkus viimase ööpäevaga kaheksa inimest

Ukrainas Donetski oblastis hukkus möödunud ööpäeval Vene vägede rünnakutes asulatele kaheksa inimest ja 19 sai vigastada, teatas reede hommikul oblasti sõjakuberner Pavlo Kirilenko, vahendab BNS.

“28. juulil tapsid venelased kaheksa Donbassi tsiviilisikut: 3 Bahmutis, 2 Toretskis, 1 Orlivkas, 1 Hornjakis ja 1 Soledaris. Veel 19 inimest sai vigastada,” kirjutas Kirilenko Telegramis.

Hetkel on ohvrite täpset arvu Mariupolis ja Volnovahhas võimatu kindlaks teha.

04:51

Zelenskõi sõnul analüüsiti sõjaväe juhtkonnaga Ukraina kaitseplaane

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul analüüsiti neljapäevasel ülemjuhatuse korralisel koosolekul Ukraina kaitseplaani elluviimise seisu, vahendab BNS.

“Toimus taas ülemjuhatuse peakorteri koosolek. Arutasime nelja teemat. Sellest, mida praegu avalikult öelda saab: analüüsisime oma kaitsjate relvadega varustamise olukorda, partnerite abi ja üldiselt 24. veebruaril jõustunud Ukraina kaitseplaani elluviimise seisu,” rääkis Zelenskõi.

Unian tõi välja, et nädalapäevad tagasi leidsid samal koosolekulosalejad, et Ukrainal on märkimisväärne potentsiaal rindel edasiliikumiseks ja okupantidele uute valusate kaotustega väljakutse esitamiseks.

02:39

Ukraina kindrali sõnul ei loobu okupandid oma rünnakuplaanidest

Ukraina relvajõudude kindrali Serhi Krivonosi sõnul ei loobu okupandid oma rünnakuplaanidest ja uute territooriumide hõivamisest, vahendab BNS.

Eelkõige kehtib see kindrali arvates kahe suuna kohta.

“Esiteks on see rünnak Zaporižžja vastu. Sissetungijate üks peamisi ülesandeid on vallutada linn ja selle üritamist jätkavad nad ka edaspidi,” sõnas kindral.

“Ja teine on Harkivi-Slavjanski suund, kus nad üritavad reservide ülekandmise ja läbimurrete abil Ukraina relvajõudude üksusi ümber piirata,” jätkas Krivonos.

Sõjaväelane toonitas, et operatsioonipaus, millest kõik praegu räägivad, ei tähenda, et vaenlane oleks maha rahunenud.

“Okupandid muudavad taktikat ja muudavad oma üksuste kasutamise korda rindel. Nad pole loobunud rünnakuplaanidest ja uute territooriumide hõivamisest,” rääkis Krivonos.

Kindrali hinnangul otsivad Vene sõjaväelased praegu kohti, kust saaks Ukraina armeele löögi anda.

02:10

Zelenskõi: Venemaast rohkem ei panusta terrorismi keegi maailmas

Venemaast rohkem ei panusta terrorismi keegi maailmas, vahendas BNS president Volodõmõr Zelenskõi neljapäevaõhtust videosõnumit.

“Venemaa tuleks tunnistada terrorismi riiklikuks sponsoriks. See riik investeerib terrorismi palju rohkem kui keegi teine,” tõdes president.

Riigipea tänas USA senaatoreid, kes kiitsid üksmeelselt heaks resolutsiooni, mis kutsus Ühendriikide välisministeeriumi üles liigitama Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Zelenskõi kutsus teisi riike USA senaatorite eeskuju järgima.

“Ukrainas võib võtta suvalise päeva – tänase või mis tahes muu päeva pärast 24. veebruari –, et sellele kinnitust leida. Keegi maailmas ei tegele terrorismiga rohkem kui Venemaa. See nõuab tõesti õiguslikku vastust globaalsel tasandil. Ja selleks pole ühtegi ratsionaalset põhjust, et sellist reaktsiooni juba pole olnud,” rääkis Zelenskõi.

President tõi välja, et viimastel päevadel anti ainuüksi pealinnas Kiievis neli õhuhäiret.

“Vene armee tegi raketirünnakuid Kiievi oblastis, pommitas taas Mõkolajivit ning jätkas strateegiliselt mõttetute ja jõhkrate rünnakute jada Donbassis. Ma tänan kõiki, kes selle terrori vastu võitlevad,” toonitas Zelenskõi.

28. juuli 2022

19:21

Zelenskõi ootab järgmiselt sanktsioonipaketilt suuremat karmust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ootab järgmiselt sanktsioonipaketilt kogu Venemaa pangandussektori väljalülitamist rahvusvahelisest maksete süsteemist SWIFT ja gaasitarnetele piirangute kehtestamist, vahendab BNS.

“Me ootame järgmist paketti. Me ootame karmimaid asju. Me oleme öelnud mitu korda, et kui teie (lääs) lülitate (pangad) välja SWIFT-ist, siis lülitage kõik Vene pangad. Me usume ja tahame, et selliseid võimalusi arutataks peatselt,” ütles Zelenskõi.

Riigipea meenutas varem räägitut, et kui lääneriigid ei kehtesta sanktsioone Vene gaasitarnetele, siis energiakaubandus Venemaaga tähendab kõrgemaid hindasid.

“Venemaa hakkab teie käsi väänama, ükskõik mida keegi tahab või ükskõik, milliste lepeteni ka ei jõutud. Me näeme hindade kasvamist,” ütles Zelenskõi ühispressikonverentsil Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, kes neljapäeval Kiievit väisas.

“Täna ei saa me öelda, et me tahame viimase sanktsioonidepaketi kehtestamist homme. Ent me saame kahtlemata paluda ja näeme ka tuge Euroopa riikidest, et sanktsioonipoliitika rakendamine jätkub,” ütles ta.

Zelenskõi tänas lääneriike ja partnereid varasemate pakettide eest, mis on kehtestatud Venemaale.

“Kui sanktsioonidepakette tutvustatakse, siis on ääretult tähtis, et kõik EL-i riigid võtaksid ühise seisukoha,” lausus Zelenskõi.

Tema sõnul on viimases paketis näha nõrgenemist, ent Ukraina tahab näha vastupidiselt sanktsioonide karmistamist.

“Ent mitte kõike korraga. Peaasi on see, et riigid jõuaksid konsensusele. Peaasi on see, et enamik riike oleksid võimelised leidma ühist mõistmist riikide vähemusega Euroopas, mis ei tahtnud sanktsioone kehtestada või neid karmiks muuta. Ent ühine mõistmine leiti ja pakett võeti vastu,” sõnas Zelenskõi.

Samal ajal on riigipea hinnangul sanktsioonid Venemaa vastu oodatust aeglasemad, sest jätkuvalt on “teatud riike ja ettevõtteid”, mis ei taha kaotada oma majandushuve Venemaal.

16:47

Kuberner: Kropõvnõtskõis hukkus raketilöögi tagajärjel viis inimest

Ukrainas Kropõvnõtskõis sai neljapäeval Vene vägede raketirünnakus surma viis ja vigastada veerandsada inimest, ütles Kirovohradi oblasti kuberner Andri Raikovõtš, vahendab BNS.

Kuberneri sõnul on haavatute seas tosin sõjaväelast ja 13 tsiviilisikut.

Hiljem selgitas Oleksandrija linnavolikogu pressiteenistus, et raketid tabasid õhujõudude akadeemia ja ettevõtte Urga angaare.

“Haavatute hulgas on 12 sõjaväelast ja 13 tsiviilisikut. Nad on haiglas. Kannatada sai nii lennutehnika kui ka lähedalasuvad hooned. Kannatada said tsiviillennuk AN-26 ja õppelennuk,” ütles linnavolikogu.

15:55

Ukraina relvajõud vabastasid viimase kahe nädala jooksul Hersoni oblastis kolm asulat

Ukraina relvajõud on viimase kahe nädala jooksul vabastanud okupantide käest Ivanivka, Lozove ja Andriivka asulad Hersoni oblastis, ütles Ukraina relvajõudude peastaabi peaoperatsioonide osakonna ülema asetäitja Oleksii Hromov, vahendab Ukrinform.

“Meie väeosad ja allüksused jätkavad Hersoni oblasti järkjärgulist vabastamist Vene okupatsioonivägedest. Viimase kahe nädala jooksul vabastati Ivanivka ja Lozove. Sel nädalal vabastati Andriivka,” ütles Hromov.

Pärast seda, kui Ukraina relvajõud alustasid 27. juulil rünnakuid Antonivka sillale, teatas Hersoni oblasti administratsioon, et piirkonna paremkalda sissetungijate logistikateed on hävitatud.
Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas luureraportile viidates, et “Ukraina vastupealetung Hersonis kogub hoogu”.

14:05

Raketilöök Võšgorodile: teatati 15 vigastatust

Täna hommikul sai Kiievi oblastis Võšgorodi rajooni Venemaa raketilöögis vigastada 15 inimest, vahendab Ukrinform.

“Kiievi oblasti pihta saanud raketilöögis sai vigastada 15 inimest. Praegu on meil teada selline number. Samal ajal hoidis õigeaegne reageerimine õhurünnaku sireenile ära tõsisemad tagajärjed,” postitas Kiievi piirkonna politseijuht Andri Nebytov Telegramis.

Ta märkis, et politsei leidis Võšgorodi rajooni metsaribast teise vaenlase raketi jäänused. Keegi vigastada ei saanud.
Nagu teatatud, tulistasid Vene sõjaväelased täna hommikul viis raketti Kiievi oblasti Võšgorodi rajooni pihta. Ukraina õhutõrjejõud tulistasid alla veel kaks raketti.

12:43

Kiiev: Venemaa ründas Ljutiži sõjaväeosa ja Hontšarivsket

Venemaa andis neljapäeva hommikul löögi Kiievi oblastis Ljutižis asuva sõjaväeosa pihta, samuti tulistati Tšernihhivi oblastis asuvat Hontšarivske asulat, teatas Ukraina relvajõudude peastaabi operatiivpeavalitsuse asejuht Oleksi Hromov, vahendab BNS.

“Täna kella 5 paiku hommikul andis vaenlane kuue tiibraketiga Kalibr löögi Kiievi oblastis Ljutiži külas asuvale sõjaväeosale. Praeguse teabe kohaselt üks hoone hävis ja kaks sai kahjustada,” ütles Hromov Ukraina meediakeskuse teabetunnis.

“Lisaks tulistati üks tiibrakett alla Butša karjääri kohal. Vaenlane andis raketilöögi Mustalt merelt, Fiolenti neeme piirkonnast,” lisas ta.

Lisaks tulistas Vene vägi Tšernihhivi oblastis Hontšarivsket, tekitades Ukraina relvajõudude isikkoosseisus inimkaotusi.

“Mis puudutab Tšernihhivi oblastit. Kella 05:25-06:30 tulistati Tšernihhivi oblastis asuvat Hontšarivske asulat raketiheitjast – umbes 20 raketti meie väe positsioonide pihta,” ütles Hromov.

10:34

Kuberner: venelased jätkavad Mõkolajivi oblasti pommitamist

Vene okupandid jätkavad Ukrainas Mõkolajivi oblasti asulate tulistamist, hävitades elamuid, koole ja agrotööstusettevõtete ladusid, ütles neljapäeval oblasti kuberner Vitali Kim, vahendab BNS.

Nii andsid sissetungijad 28. juuli hommikul Mõkolajivi pihta võimsa raketilöögi, kolme raketitabamuse tagajärjel hävis linna Korabelnõi rajooni keskkooli hoone peaaegu täielikult.

“Üks inimene sai haavata. Samuti sai laskemoona ja kildude tabamuse tõttu kannatada jahtklubi, agrotööstusettevõtte ladu ja kõrvalhooned. Teave on täpsustamisel,” kirjutas Kim Telegramis.

04:43

Zelenskõi sõnul saab Ukrainast üks Euroopa energiajulgeoleku tagajaid

Ukrainast saab järk-järgult üks Euroopa energiajulgeoleku tagajaid, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Valmistume suurendama elektrieksporti Euroopa Liidu tarbijatele. Vaatamata sellele sõjale oleme taganud rekordilise ajaga Ukraina energiavõrgu ühendamise kogu Euroopa energiasüsteemiga. Meie eksport võimaldab meil mitte ainult omada valuutatulu, aga ka aidata oma partneritel vastu pidada Venemaa energiasurvele. Muutkem Ukraina järk-järgult üheks Euroopa energiajulgeoleku tagatiseks oma kodumaise elektritootmise kaudu,” rääkis Zelenskõi.

Lisaks teatas riigipea selle nädala teise poolde kavandatud tähtsatest poliitilistest ja diplomaatilistest sündmustest.

“Eelkõige puudutab see homset Ukraina riikluse päeva tähistamist. Aga mitte ainult. Üritusi on rohkem ja uudiseid tuleb juurde. Tugevdame iga nädal oma riiki ja teeme asju, mis lähendavad meid Euroopa Liidule. Igal nädalal võimaldame armeele lisajõude ja uusi relvi Venemaale vastupanu osutamiseks,” rääkis riigipea.

Zelenskõi andis ülevaate ka praegusest tööst Venemaa vastu suunatud sanktsioonipoliitika arengute kohta.

“Töötatakse välja uusi lahendusi, mis tõstavad veelgi sõjahinda Venemaale. Eelkõige on initsiatiiv tugevdada EL-i tasandil vastutust sanktsioonide vältimise eest ning initsiatiiv muuta kohustuslikuks informatsiooni avalikustamine igasuguste ärikontaktide või ühisomandi kohta Venemaa kodanike või ettevõtetega,” ütles Zelenskõi.

01:42

Zelenskõi: okupeeritud alasid üritatakse vabastada kõigi vahenditega

President Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevaõhtuses videopöördumises rahva poole, et okupeeritud alasid üritatakse vabastada kõigi Ukraina käsutuses olevate vahenditega, vahendab BNS.

Zelenskõi kommenteeris sellega Hersonis asuva silla pommitamist.

Ukraina väeüksused ründasid ööl vastu kolmapäeva olulist Vene okupatsiooniväe kontrollitavat silda riigi lõunaosa okupeeritud Hersonis. Vene armee on kasutanud Antonivskii silda Dnipro jõel kui olulist varustusteed Hersoni.

“Me lõhume mistahes okupantide plaanid. Ja me vabastame oma territooriumi sõjaliste, diplomaatiliste ja kõigi muude olemasolevate vahenditega, kuni jõuame Ukraina seaduslike piirideni,” kinnitas Zelenskõi.

“Mis puudutab Antonivskii silda ja teisi piirkonna ületuskohti, siis need kõik taastatakse,” lubas president.

“Praegu teeme kõik selleks, et okupantidel ei oleks meie maal logistilisi võimalusi,” rõhutas Zelenskõi.

Ukraina relvajõud avaldasid varem kolmapäeval videolõigu, mis ilmselt näitas raketilööke sillale. Kiiev on lubanud alustada strateegiliselt tähtsa Hersoni oblasti tagasivõitmiseks suuremahulist vastupealetungi.

Hersonisse Moskva poolt määratud oblastivalitsuse asejuht Kirill Stremousov ütles, et silda rünnati öösel ja et liiklus on seal peatunud. Samas

27. juuli 2022

18:45

Ukraina kodanike sissetulek väheneb enam kui poole võrra

Võttes arvesse Ukraina rahvuspanga inflatsiooniprognoose, väheneb kodanike sissetulek aastail 2022–2023 enam kui poole võrra, vahendab BNS.

“Pea 65 protsenti elanike rahast pankades on sümboolse intressiga hoiused,” ütles Ukraina sotsiaal- ja majandusuuringute keskuse ekspert Evhen Dubohrõz. “Probleem on ka palkadega – need tõusevad, kuid inflatsiooniga võrreldes aeglasemas tempos, vähemalt sel aastal ja suuremal osal järgmisest.”

Olulist tööpuuduse kasvu ta siiski ei oota. “Vastupidi, ilmselt tekib tööjõu järele lisanõudlus,” märkis ta.

Veel juuni alguses teatas president Volodõmõr Zelenskõi valitsuse ettevalmistuste algusest “ajaloo kõige raskemaks talveks”.

“Talv nõuab olulisi vahendeid energiaressursside ostmiseks: gaasi ja kütuse ostmiseks,” ütleb ta. “Ainus võimalik viis seda rahastada on riigiettevõtete täiendav kapitaliseerimine ja riigiostud. See tähendab emissiooni kaudu.”

Ulatuslikku 1990. aastate taolist kriisi ta siiski ei oota. “Meil ei ole ressursikriis, vaid sõjaline kriis: ressursse on piisavalt, abi on ja jätkub,” märgib ta. “Ainult see, et sõda sööb rohkem ressursse kui meil on. Seetõttu näeme, et peamine mõju avaldub hindades, hoiuste odavnemises ja kursil.”

Varem teatati, et enam kui kolmandik ukrainlastest (39%) kaotas sõja tõttu töö.

17:31

Ukraina parlament kiitis heaks Kostini nimetamise peaprokuröriks

Ukraina parlament määras kolmapäeval uueks peaprokuröriks seadusandja Andri Kostini, kelle eelkäija vabastati ametist läinud nädalal osana suurimast poliitilisest ümberkorraldusest pärast Vene invasiooni algust, vahendab BNS.

Peaprokuratuuri teatel toetas president Volodõmõr Zelenskõi ettepanekut Kostin ametisse määrata 299 ülemraada saadikut.

“Meil on sõjaajal lisaülesanded. Üks peamistest on iga Vene sõjakurjategija õiglane karistamine,” märkis Zelenskõi Instagramis, avaldades lootust, et Kostini “ametialased oskused toovad selles suunas suuri tulemusi”.

Seadusandjad kitisid läinud nädalal heaks Zelenskõi ootamatu otsuse vallandada peaprokurör ja julgeolekujuht, kui avaldati kahtlust, et mitmed nende ametkondade töötajad on Venemaaga koostööd teinud.

Vallandatud Irõna Venediktova kohtus regulaarselt ametikaaslastega EL-i riikidest ja USA-st ning ütles Zelenskõi teate järel, et on tehtud töö üle uhke.

“Peame peatama terrori ja genotsiidi Ukraina rahva vastu,” ütles Kostin enne hääletust, kutsudes Venemaa kuritegusid põhjalikult dokumenteerima.

Kostin oli Zelenskõi erakonna Rahva Teener kõrge liige ja juhtis parlamendi õiguskomisjoni.

Vastne peaprokurör on hariduselt advokaat ja kaasasutas advokaadibüroo Pravo enne kui 2019. aastal parlamenti valiti.

“Kostin osutus sobivaks kandidaadiks, kes suudab prokuratuuri tööd selles keerulises olukorras optimeerida,” ütles presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak hääletuse järel.

Ta lisas, et Kostinil on laitmatu maine advokaadina ja head on tema kohta rääkinud ka partnerriikide esindajad.

Osa vaatlejate sõnul on ümberkorraldused mõeldud tugevdama presidendi kontrolli õiguskaitseorganite üle.

15:52

Zelenskõi: HIMARS ja muud täppisrelvad pööravad sõja käigu meie kasuks

“Päev päeva järel tabavad meie kaitsjad tõhusalt vaenlase positsioone, rikkudes okupantide plaane. HIMARS ja muud täppisrelvad pööravad sõjakäigu meie kasuks. Ja kuigi Ukraina armee tulejõud on vaenlase omast väiksem, ründavad meie sõdalased siiski osavamalt ja täpsemalt,” postitas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Facebooki, vahendab Ukrinform.

President märkis ka, et uus episood Ukraina suurtükiväelaste oskustest rääkivast sarjast Art of Artillery on saadaval YouTube’i kanalis United24.

17. mail allkirjastas president Zelenskõi dekreedi United24 rahvusliku kaubamärgi loomise kohta, et ühendada rahvusvaheliste partnerite jõupingutused Ukraina toetuseks.

Rahakogumisplatvorm United24 on nn “ühine aken” heategevusorganisatsioonide, rahvusvaheliste partnerite ja kodanike annetuste jaoks, et toetada Ukrainat eelkõige järgmistes valdkondades: abi relvajõududele, humanitaar-, meditsiini- ja lasteabi, infrastruktuuri taastamine. , digitaalne ja teabe vastutegevus relvastatud agressioonile.

15:37

Türgis avati koordinatsioonikeskus Ukraina vilja eksportimiseks

Türgi avas kolmapäeval ühise koordinatsioonikeskuse Ukraina teravilja eksportimiseks vastavalt ÜRO toetatud leppele, millega loodetakse taastada Vene invasiooni tõttu seiskunud tarne Ukraina Musta mere sadamatest, vahendab BNS.

Türgi kaitseminister Hulusi Akar avas keskuse viis päeva pärast seda, kui Moskva ja Kiiev allkirjastasid lepingu teraviljaekspordi taastamiseks kolmest Ukraina sadamast.

Keskuses hakkavad tööle kahe vaenupoole tsiviil- ja sõjaväeametnikud ning Türgi ja ÜRO esindajad.

Nende peamine ülesanne on seirata Ukraina viljalaevade turvalist liikumist kokkulepitud marsruutidel ja kontrollida keelatud relvade vedamist nende teel Mustale merele ja tagasi.

“Selle keskuse personal teab, et kogu maailma silmad on neil,” ütles Akar avamistseremoonial.

“Loodame, et keskus annab suurima võimaliku panuse humanitaarvajadustesse ja rahusse.”

Tarne seiskumine maailma kahest suurimast viljaeksportijast on viinud toiduhinna hüppelise kasvuni, mis on teinud impordi vaesemate riikide jaoks liiga kalliks.

ÜRO hinnangul on sõja tagajärjel vahetusse näljaohtu sattunud pea 50 miljonit inimest üle maailma.

Teraviljaleppe sõlmimise järel nisuhinnad järsult langesid. Venemaa andis järgmisel päeval aga Odessa kaubasadamale raketilöögi, mis seadis leppe taas küsimärgi alla.

Akar märkis, et kolmandik maailma nisust tuleb Venemaalt ja Ukrainast.

15:22

Kubrakov teraviljaekspordist: kui Venemaa ründab sadamaid, läheb Ukraina üle plaanile B

Ukraina tarnib põllumajandussaadusi välisturgudele alternatiivseid marsruute kasutades, kui Venemaa jätkab sadamataristu pommitamist. Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov ütles seda YouTube’i postitatud intervjuus, vahendab Ukrinform.

“Lülitume plaanile B [kui Venemaa jätkab sadamataristu pommitamist], mida me juba varem kasutasime. See tähendab, et kasutame Doonau sadamaid, kasutame raudteed ja laadime nii palju [vilja] kui võimalik,” ütles minister.

Ta lisas, et põllumajandussaadusi hakatakse eksportima raudteed pidi läbi Poola, Slovakkia ja Ungari.

“See tähendab, et me kasutame kõike, mis on saadaval. Ja me kasutame ka veokeid. Oleme selle nimel palju ära teinud,” ütles Kubrakov.

22. juulil sõlmiti Istanbulis pärast Ukraina, Türgi, ÜRO ja Venemaa neljapoolset kohtumist leping teravilja ja muu toiduaine ekspordiks Ukraina sadamatest.
Türgi kaitseministeerium teatas, et Istanbulis on juba alustanud tegevust ühine “viljakoridoride” seire koordinatsioonikeskus, mille loomist näevad ette tehingu raames sõlmitud kokkulepped.

15:07

Ukraina teatas töö taastumisest viljaekspordiks määratud sadamais

Kiiev teatas kolmapäeval töö jätkumisest kolmes Musta mere sadamas, mis said ÜRO ja Türgi vahendatud kokkuleppes Venemaaga tagatised vedada ohutult välja mitmeid kuid blokaadi tõttu kinni olnud teravilja, vahendab BNS.

“Seoses viljaekspordiks sõlmitud Ukraina sadamate deblokeerimise leppega, on töö taastunud Odessa, Tšornomorski ja Pivdennõi sadamates,” teatas Ukraina merevägi sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

14:21

Ukraina väed valmistuvad vastupealetungiks Lõuna-Ukrainas

Ukraina relvajõud ründavad osana Lõuna-Ukraina vastupealetungi ettevalmistamisest vaenlase vägede positsioone ja nende logistilist võimekust, ütles Mõkolaivi piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Vitali Kim kolmapäeval, vahendab Ukrinform.

“Olukord Mõkolaivi oblastis on hetkel kontrolli all. Ukraina relvajõud valmistuvad vastupealetungiks ja tabavad üsna tõhusalt vaenlase sihtmärke. Seda näeme kõik Antonivka silla tabamustest,” ütles ta.

Umbes 21 raketti ja 28 suurtükimürsku tabasid 26. juulil Mõkolaivi oblastis infrastruktuurirajatisi ja elumaju. Kaks inimest said haavata.

12:57

Sotsiaalmeediasse ilmusid kaadrid Ukraina vägede rünnakus tõsiselt kannatada saanud Antonivka sillast Hersonis

Sotsiaalmeediasse on postitatud video, millel on näha Hersoni oblastis asuvat Antonivka silda, mida Ukraina relvajõud 26. juuli hilisõhtul ründasid, teatas strateegilise kommunikatsiooni keskus (StratCom Ukraine) Telegrami postituses, vahendab Ukrinform.

“Avaldatud on esimene video Antonivka sillast pärast Ukraina relvajõudude öist rünnakut. Nüüd on ainus võimalus põgeneda jalgsi või vett mööda. Edu!” on kirjas postituses.

Videol on näha märkimisväärseid silla kahjustusi, sealhulgas suuri auke.

Presidendi kantselei juhi nõunik Mykhailo Podoliak ütles Twitteris rünnakut Antonivka sillale kommenteerides: “Antonivka silda võite nimetada Vene õhukaitse vahendiks, mis püüab kinni kõik Ukraina raketid. kuid te ei saa põgeneda tegelikkusest – okupandid peaksid õppima üle Dnipro jõe ujuma. Või peaksid nad Hersonist lahkuma, kuni see veel võimalik on. Kolmandat hoiatust ei pruugi tulla.”

12:30

Venemaa korraldas kaks raketirünnakut Luhanski asulate vastu

Viimase ööpäeva jooksul korraldas Vene vägi kahel korral raketirünnaku Luhanski oblasti asulate vastu, lisaks pommitasid nad kaks korda suurtükkidest, edastas oblasti sõjakuberner Serhi Haidai, vahendab BNS.

“Venelased võtsid taas kasutusele raketiterrori, tulistades kaks korda asulaid. Veel kahel korral pommitati suurtükkidest, kasutati ka miinipildujaid. Korduvalt kasutati droone. Ukraina relvajõud peatasid venelaste rünnaku kuues kohas. Okupandid olid sunnitud taganema eelkõige Verhnjokamjanske piirkonnas,” kirjutas Haidai kolmapäeva hommikul Telegramis.

11:54

Ukraina ründas Hersonis olulist Vene kontrollitavat silda

Ukraina väeüksused ründasid ööl vastu kolmapäeva olulist Vene okupatsiooniväe kontrollitavat silda riigi lõunaosa okupeeritud Hersoni linnas, ütlesid mõlema poole esindajad, vahendab BNS.

Vene armee on kasutanud Antonivskii silda Dnipro jõel kui olulist varustusteed Hersoni.

Ukraina relvajõud avaldasid varem kolmapäeval videolõigu, mis ilmselt näitas raketilööke sillale.

Kiiev on lubanud alustada strateegiliselt tähtsa Hersoni oblasti tagasivõitmiseks suuremahulist vastupealetungi.

Hersoni Moskva määratud oblastivalitsuse asejuht Kirill Stremousov ütles, et silda rünnati öösel ja et liiklus on seal peatunud.

Samas üritas ta pisendada kahju ulatust, öeldes, et rünnak ei mõjuta kuidagi vaenutegevust.

“Sõjaline erioperatsioon jätkub,” sõnas ta sotsiaalmeediasse postitatud videolõigus, kasutades Kremli terminoloogiat Venemaa Ukrainale kallale tungimise kirjeldamiseks.

“Okupandid peaksid õppima, kuidas ujuda üle Dnipro jõe,” säutsus Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. “Või siis lahkuma Hersonist, kuniks see on veel võimalik.”

“Jah, löögid olid, aga need olid filigraansed,” kommenteeris väerühma Jug pressikeskuse juht Natalja Gumenjuk kolmapäeva hommikul televisiooni teavet löökide kohta.

Ukrainal on olnud võimalik korraldada edukaid vastupealetunge suuresti tänu lääneriikide relvastusele, mis võimaldavad Kiievil võtta sihikule Vene varustuskanaleid üha sügavamal okupeeritud aladel.

11:39

Zelenskõi esitas ülemraadale peaprokuröri kandidaadiks Andri Kostini

Ukraina ülemraada kantselei registreeris presidendi otsuse eelnõu Rahva Teenri fraktsiooni rahvasaadiku Andri Kostini nimetamise kohta peaprokuröriks, vahendab BNS.

Eelnõu registreeriti 27. juulil, selgub raada veebilehelt.

Teatavasti soostus ülemraada 19. juulil president Volodõmõr Zelenskõi esildisega vallandada Irina Venediktova Ukraina peaprokuröri ametist.

Kostin on Ukraina ülemraada saadik, kuulub fraktsiooni Rahva Teener ja on ülemraada õiguspoliitika komisjoni juht.

Ta on lõpetanud Ilja Metšnikovi nimelise Odessa Riikliku Ülikooli juristina.

11:26

Ukraina: Vene sõjavägi kaotas päevaga 200 meest

Vene väe inimkaotused küündisid möödunud ööpäeval ligi 200-ni ning alates Venemaa kallaletungist Ukrainale 24. veebruaril on okupandid kaotanud 40 070 inimest, teatas kolmapäeval Ukraina väejuhatus Facebookis, vahendab BNS.

Viimasel ööpäeval kaotas Venemaa ka ühe tanki ning tosin soomukit. Alates kallaletungi algusest on okupatsioonivägi ilma jäänud 1738 tankist ja 3971 soomukist.

Ukraina kaitsjad lasid teisipäeval alla vaenlase helikopteri ning neli operatiiv-taktikalist drooni (sissetungi algusest vastavalt 190 ja 726).

Hävitati kolm suurtükisüsteemi ja tosin sõjaväeautot (sealhulgas kütuseveokit).

Kokku on Venemaa alates sissetungist kaotanud Ukrainas 883 suurtükki, 258 raketiheitjat, 117 õhutõrjesüsteemi, 222 lennukit, 174 tiibraketti, 2847 autot ja kütuseveokit, 75 eritehnikaühikut ja 15 laeva.

10:16

Vene raketirünnakus Harkivile sai viga kuus inimest

Kuus inimest sai vigastada pärast seda, kui Vene raketid tabasid 27. juuli hommikul Harkivi linna, vahendab Ukrinform.
“Seoses tööstuspiirkonna mürskudega. Vigastada on saanud kuus inimest. Meie arstid aitavad neid nüüd,” ütles ütles Harkivi linnapea Ihor Terehhov Telegrami postituses.

Tema sõnul sattus Venemaa rünnaku alla ka Novobavarski rajoon.

“Õnneks inimohvreid ei olnud ja tulekahju ei olnud. Ühel elumajal olid aga aknad katki,” kirjutas linnapea.

Ukrinformi andmetel tabasid Vene sissetungijad 27. juulil kell 04.25 S-300 rakettidega Harkivi tööstusrajooni.
Ööl vastu 26. juulit tulistasid Vene väed ala Harkivi kesklinna lähedal.

08:20

Pentagon: USA kiirendab relvatarneid Ukrainasse

USA teeb kõik endast oleneva, et tarnida Ukrainale sõjavarustust, sealhulgas HIMARSi, mis on heaks kiidetud viimase julgeolekuabipaketi osana, teatas USA kaitseministeeriumi pressiteenistus, viidates kaitseminister Lloyd Austini ja Ukraina kaitseministri Oleksii Reznikovi teisipäeval peetud telefonikõnele, vahendab Ukrinform.

Osapooled arutasid hiljutise Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumise tulemusi ja Ukrainale jätkuvat julgeolekuabi, sealhulgas USA hiljutist kohustust luua täiendavaid suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteeme (HIMARS).

Sekretär Austin kinnitas minister Reznikovile, et “USA liigutab nii kiiresti, kui võimalik varustuse tarnimiseks Ukrainasse”.
Minister Reznikov andis ka värske ülevaate kohapealse olukorra kohta.

Aruandes öeldakse, et kaks liidrit leppisid kokku, et jätkavad tihedat koostööd.
USA kaitseministeerium teatas 270 miljoni dollari suurusest täiendavast julgeolekuabist Ukrainale. See hõlmab president Joe Bideni teadaannet kuni 175 miljoni dollari väärtuses kuni 175 miljoni dollari väärtuses julgeolekuabi presidendi äravõtmisest, samuti 95 miljonit dollarit Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) vahenditest.

Pakett sisaldab nelja täiendavat suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi (HIMARS) ja täiendavat laskemoona HIMARS-i jaoks; neli komandopunkti sõidukit; 36 000 padrunit 105 mm laskemoona; täiendavad soomusvastased relvad, varuosad ja muu varustus.
USA annab Ukrainale ka kuni 580 Phoenix Ghost – taktikalist lahingudrooni.

01:48

Zelenskõi: Venemaa gaasihinna terror Euroopa vastu väärib sanktsioone

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas teisipäeval gaasi hinnatõusu Euroopas Venemaa provotseerituks ning kutsus vastusammuna rakendama Moskvale uusi sanktsioone, vahendab BNS.

“Tänased teated gaasihindade uuest provotseeritud tõusust Euroopa börsil rohkem kui 2000 dollarini tuhande kuupmeetri eest – see on juba piisav põhjus, et laiendada sanktsioone Venemaa vastu,” ütles ta teisipäevases videopöördumises.

“Kõigile on selge, et see on Venemaa teadlik hinnaterror Euroopa vastu. Kasutades Gazpromi, teeb Venemaa kõik selleks, et see talv kujuneks Euroopa riikide jaoks karmiks. Terrorile tuleb vastata – vastata sanktsioonidega,” lausus ta.

Zelenskõi kutsus ka esmaspäevases videopöördumises Euroopat vastama Venemaa gaasisõjale Moskva-vastaste sanktsioonide tugevdamisega.

Täna kuulsime uusi gaasiähvardusi Euroopale. See on avatud gaasisõda, mida Venemaa peab ühtse Euroopa vastu,” ütles Zelenskõi, kes reageeris Gazpromi teatele Euroopasse suunatud gaasitarnete uuest kärpimisest.

Vene gaasihiid Gazprom teatas esmaspäeval, et kärbib alates kolmapäevast igapäevaseid gaasitarneid torujuhtme Nord Stream kaudu 33 miljoni kuupmeetrini päevas, mis on umbes 20 protsenti selle võimsusest.

Saksamaa valitsuse hinnangul ei ole gaasitarnete kärpimisele Nord Streami torujuhtme kaudu tehnilist õigustust.

Euroopa sõltub suuresti Venemaa energiaressurssidest ja lääneriigid süüdistavad Moskvat energia kasutamises relvana kättemaksuks sanktsioonide eest.

“Venemaad ei huvita, mis inimestega juhtub, kuidas nad kannatavad – nälja tõttu, mis on tingitud blokeeritud sadamatest, talvekülmadest ja vaesusest või okupatsioonist. Need on lihtsalt terrori erinevad vormid,” seletas Zelenskõi.

“Sellepärast tulebki vastu lüüa. Ärge mõelge, kuidas seal turbiini tagasi tuua, vaid tugevdage sanktsioone,” toonitas Ukraina president.

26. juuli 2022

23:14

Zelenskõi tänas Londonit sanktsioonide nimekirja laiendamise eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas teisipäeval Suurbritanniat sanktsioonide nimekirja laiendamise eest Venemaa kodanikele ja ettevõtetele nende seotuse eest sõjaga Ukrainas, vahendab BNS.

“Täna sai teatavaks, et Suurbritannia laiendas sanktsioonide nimekirja Venemaa suhtes, lisades sinna veel kümned isikud ja organisatsioonid. See on õige tendents,” ütles Zelenskõi.

“See on eeskuju, mida tuleb järgida ka kõikidel teistel lääne ühiskonnas,” lisas ta videopöördumises.

18:20

SBU paljastas Venemaa liba-rahvahääletuse plaanid

Ukraina julgeolekuteenistus SBU tuvastas, et Venemaa alustas elavaid ettevalmistusi Ukraina okupeeritud alade Venemaaga liitmise liba-rahvahääletuse läbiviimiseks, ütles SBU kõneisik Artem Dehtjarenko, vahendab BNS.

“Ukraina eriteenistuste kogutud teabe kohaselt kavatseb vaenlane nõndanimetatud tahteavalduse läbiviimiseks kasutada venemeelset organisatsiooni Donetski Vabariik,” ütles Ukraina eriteenistuse pressiesindaja SBU Telegrami-kanali teisipäevases videosõnumis.

Dehtjarenko sõnul tegutses Donetski Vabariik varem ainult terroriorganisatsiooni Donetski Rahvavabariik käes oleval alal, kuid nüüd laiendatakse selle geograafiat.

“Sellest lähtuvalt plaanib vaenlane ka nimevahetust. Kõige tõenäolisemalt valivad okupandid nime ‘Suur Venemaa’,” lisas ta.

SBU andmetel tegutseb selle koosseisus juba üle 1000 inimese, kes kohtuvad iga päev okupeeritud alade elanikega.

“Nende hulgas on okupantidega koostööd tegevaid agitaatoreid, blogijaid ja valvureid. Tegelikult nad värbavad inimesi, ärgitades neid organisatsiooniga liituma. Nad haaranud kaasa juba üle 200 000 kohaliku inimese,” rääkis SBU spiiker.

Dehtjarenko ütles ka, et Kremli kuraatorid kavatsevad kasutada enda kontrolli aluseid meediaressursse, et jõuda kihutustööga rohkem kui 50 miljoni vaatajani Venemaal ja Ida-Ukrainas.

“Lisaks plaanivad sissetungijad siseolukorra enda kasuks kõigutamiseks saata piirkonda üle 1000 Vene asjatundja ja vabatahtliku, kes SBU hinnangul peavad korraldama seadusvastaseid rahvakoosolekuid, tegema kihutustööd liba-rahvahääletuse toetuseks ja korraldama valimiskomisjone. Tulevikus on kavas valmistada ette väidetav kohalike elanike pöördumine okupatsioonivalitsuse poole Donetski oblasti Venemaaga liitmise kohta,” võttis Ukraina eriteenistuse kõneisik oma jutu kokku.

17:22

Ukraina eriteenistus püüab Vene agente

Ukraina julgeolekuteenistus teatas reeturite paljastamisest, kes kogusid luureteavet Ukraina väe positsioonide kohta, samuti korrigeerisid suurtükituld kriitilise taristu pihta, vahendab BNS.

“SBU töötajad paljastasid raudtee-ettevõtte Ukrzaliznõtsja ühe kohaliku jaama juhi… Ametis olles lekitas ta agressorile salateavet Ukraina väe liikumise kohta Donetski oblastis,” teatas Ukraina eriteenistus teisipäeval.

SBU teatel pidasid julgeolekuteenistuse vastuluureohvitserid Bahmutis kinni veel kaks Vene agenti – reeturid edastasid agressorile teavet Ukraina relvajõudude asukoha kohta rinde piirkonnas.

“Veel kaks vaenlase informaatorit peeti kinni Bahmuti rajoonis ja Družkivka lähedal Ukraina vägede liikumise kohta luureteabe kogumisel. Praeguseks on süüaluseid kuriteokahtlusest teavitatud ning nad on tõkendmeetmena vahi alla võetud,” lisati sõnumis.

15:37

Moskva: me ei ole läbirääkimistest Ukrainaga keeldunud

Moskva ei ole kunagi loobunud läbirääkimisprotsessist Kiieviga, ütles teisipäeval Venemaa välisminister Sergei Lavrov, vahendab BNS.

“Me ei ole kunagi läbirääkimistest loobunud, sest kõik teavad, et igasugune vaenutegevus lõpeb läbirääkimiste laua taga,” ütles Lavrov teisipäeval Uganda pealinnas Entebbes pressikonverentsil.

Samas lisas ta, et “USA, Suurbritannia ja mitu Euroopa riiki on keelanud ukrainlastel Istanbulis arutatud ettepanekute alusel Venemaaga läbirääkimisi pidada”.

13:09

Kiiev: Venemaa ründas Musta mere rannikupiirkondi

Ukraina teatas teisipäeval, et Vene väed on andnud raketilööke sihtmärkide pihta Musta mere rannikul Odessa ja Mõkolajivi sadamalinnade lähedal.

Paar päeva varem tabasid Vene raketid Odessa kaubasadamat, seades kahtluse alla leppe Ukraina teraviljaekspordi taastamise kohta.

“Mustalt merelt korraldati Ukraina lõunaosa vastu tohutu raketirünnak, milles kasutati ka lennukeid,” teatas väejuhatus Facebookis.

Odessa lähedal said pihta elamud ja kohale on saadetud päästjad, lisas sõjavägi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas video rusudest Zatoka kuurordis Odessast läänes.

“Ei mingeid sõjaväebaase, ei mingeid sõjaväelasi. Vene terroristid tahtsid lihtsalt tulistada. Nad võetakse kõige selle eest vastutusele,” ütles Zelenskõi Instagramis.

Mõkolajivis sai tabamuse sadamataristu, mida rünnati ka S-300 raketisüsteemiga Hersonist, mis on suuresti Venemaa kontrolli all.

Oblasti kuberner Vitali Kim postitas rünnakust video, kus on näha mitut plahvatust ja paksu suitsusammast.

“Kannatada sai kriitiliselt oluline taristuobjekt ja sõidukiäri,” ütles ta Telegramis.

Mõkolajivi meeri sõnul sai pihta linna katlamaja

Kiiev teatas esmaspäeval, et valmistub endiselt eksporti taastama ja loodab esimesed laevad kolmest Odessa oblasti sadamast teele saata sel nädalal.

12:17

Briti luure: Venemaa ei suuda Ukraina laevatõrjerakettide tõttu Odessat merelt vallutada

Ukraina laevatõrjevõime tekitab Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastikule olulisi probleeme lõunasuunas ja muudab võimatuks Moskva plaani ellu viia Odessa merelt vallutamist, ütles Ühendkuningriigi kaitseministeerium uusimas Ukraina olukorra luureandmete raportis, vahendab Ukrinform.

“Venemaa tajub laevatõrjerakette peaaegu kindlasti peamise ohuna, mis piirab nende Musta mere laevastiku tõhusust. See on märkimisväärselt kahjustanud üldist sissetungiplaani, kuna Venemaa ei saa realistlikult proovida dessantrünnakut Odessa vallutamiseks,” seisab raportis.

Briti luure lisas, et Venemaa seab jätkuvalt prioriteediks jõupingutused Ukraina laevavastase võime hävitamiseks. Kuid Venemaa sihtimisprotsesse õõnestavad suure tõenäosusega rutiinselt aegunud luureandmed, halb planeerimine ja ülalt-alla lähenemine operatsioonidele.

Märgitakse, et Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina Odessa sadamat. “Vene kaitseministeerium väitis, et tabas Ukraina sõjalaeva ja laevatõrjerakettide varu. Miski ei viita sellele, et sellised sihtmärgid oleksid olnud kohas, mida raketid tabasid,” seisab aruandes.

Teadaolevalt andsid Vene väed 23. juulil tiibrakettidega Kalibr löögi Odessa sadamale. Ukraina õhutõrjejõud tulistasid alla kaks raketti. Veel kaks raketti tabasid sadama infrastruktuurirajatisi.

11:21

Kiiev: gaasisõda Euroopa vastu on Ukraina sõja jätk

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba rõhutas teisipäeval, et Vene presidendi Vladimir Putini gaasisõda Euroopa vastu on tema Ukraina sõja otsene jätk ning ta kasutab igasugust Euroopa sõltuvust Venemaast ära iga Euroopa pere harjumuspärase elu hävitamiseks, vahendab BNS.

“Putini gaasisõda Euroopa vastu on otsene jätk tema sõjale Ukrainaga. Kus ta iganes kahjustada saab, teeb ta seda. Ta kasutab igasugust Euroopa sõltuvust Venemaast, et hävitada iga Euroopa pere tavapärane elu. Ainus võimalus on lüüa vastu ja vabaneda igasugusest sõltuvusest,” säutsus ta Twitteris.

11:00

Venemaa eesmärk on muuta Mariupol sõjatranspordi remondikeskuseks

Vene sissetungijad on ajutiselt vallutatud Mariupolis asuvas Iljitši-nimelises metallurgiatehases rajanud sõjavarustuse ümberehitamise töökojad, kus kohalikud inimesed on sunnitud toidu eest töötama, ütles linnapea nõunik Petro Andriuštšenko hiljutises sotsiaalmeediapostituses, vahendab Ukrinform.

“Iljitšimetallitehases asusid okupandid oma sõjatehnikat ümber seadma. Okupantide järelevalve all ja kollaborantide kaasamisel töötavad kohalikud inimesed toidu eest, ilma palgata. Järk-järgult tekivad hüpoteesid ja analüütilised järeldused tuleviku kohta. Mariupoli kui sõjaväe transpordi- ja remondibaas on kinnitamisel,” kirjutas Andriuštšenko.

Venemaa agressioon on põhjustanud Mariupolis ühe suurima registreeritud humanitaarkatastroofi. Pideva vaenlase mürskude tagajärjel on linn peaaegu täielikult hävitatud.

Tänapäeval ei ole Mariupolil stabiilset elektri-, vee- ja gaasivarustust. Pärast Venemaa sissetungi on linnas hukkunud umbes 22 000 tsiviilisikut. Venemaale ja ajutiselt okupeeritud Donetski oblasti aladele küüditati üle 50 000 inimese.
Praegu elab blokeeritud piirkonnas üle 100 000 elaniku. Mariupolit ootab ees keskkonnakatastroof ja nakkushaiguste puhang.

10:41

Hukkunud Venemaa sõjaväelaste arv Ukrainas läheneb 40 000-le

Vene invasioonivägede l4hingukaotusi 24. veebruarist 26. juulini hinnatakse 39 870-le, sealhulgas 170 ainuüksi eilse päeva jooksul.Nii teatas Ukraina relvajõudude peastaabi pressiteenistus, vahendab Ukrinform.

Russian military death toll in Ukraine nearing 40,000

Ukraina väed on alates 24. veebruarist hävitanud 1737 vaenlase lahingutanki (+7 viimase ööpäeva jooksul), 3959 (+9) soomukit, 880 (+4) suurtükiväesüsteemi, 258 (+1) raketiheitjat, 117 (+1) õhutõrjesüsteemi, 222 lennukit, 189 (+1) helikopterit, 722 (+3) operatiiv- ja taktikalisel tasemel drooni, 174 tiibraketti, 15 sõjalaeva, 2835 (+3) veoautot ja tankerit ning 75 (+2) ühikut erivarustust.

Kindralstaap teatas, et esmaspäeval kandis vaenlane suurimaid kaotusi Bahmuti piirkonnas.

08:28

Vaenlane ründab Odessa piirkonda strateegiliste pommituslennukitega

Vene väed on rünnanud Odesa piirkonda strateegiliste pommitajatega. Vastava avalduse tegi Odesa piirkonna sõjaväeülem Serhii Bratšuk Telegramis, vahendab Ukrinform.
“Raketirünnak strateegiliste lennukitega. Üksikasjad teatatakse hiljem,” seisab aruandes.

  1. juulil 2022 allkirjastati Istanbulis neljapoolne leping Ukraina, Türgi, Venemaa ja ÜRO vahel teravilja ja muude toiduainete ekspordi taastamiseks Ukraina sadamatest.
  2. juulil 2022 tulistasid Vene sissetungijad Odesa mere kaubasadamat tiibrakettidega Kalibr. Kaks raketti tulistasid alla Ukraina õhutõrjeüksused, ülejäänud kaks tabasid sadama infrastruktuuri.

04:52

Vene sissetungijad pommitasid viit kogukonda Sumõ oblastis

Vene sissetungijad pommitasid esmaspäeval viit kogukonda Sumõ oblastis, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian oblastijuhi Dmõtro Živitski informatsiooni, teatab BNS.

“Esmani kogukonda tulistati raketisüsteemidest Grad ja suurtükkidest. Hotõni, Novgorodi Sredino-Budskaja ja Belopolskaja kogukondi tulistati Vene poolelt miinipildujatest ja suurtükkidest ning tehti kuus õhurünnakut,” rääkis oblastijuht.

Hoolimata pommitamisest piirkonnas esialgsetel andmetel inimkaotusi polnud.

03:41

Ukraina relvajõud hävitasid Venemaa õhudessantbrigaadi komandopunkti

Ukraina relvajõud hävitasid ööpäevaga lõunasuunal Venemaa 11. õhudessantbrigaadi komandopunkti ja 48 Vene okupanti, vahendab BNS.

Armee pressiesindaja Vladislav Nazarovi sõnul tegi Ukraina lennuvägi seitse rünnakut vaenlase üksuste koondumiskohtadele Hersoni oblastis.

“Üldandmed vaenlase kaotuste kohta näitavad, et Ukraina lõunapoolsed stepid puhastati 48 okupandist ja neljast tankist T-72. Hävitati veel kaks iseliikuvat haubitsat, kolm soomukit ja kolm muud sõidukit. Eraldi võib välja tuua Venemaa 11. õhudessantbrigaadi komandopunkti ja nende laskemoonalao hävitamine Pjatihhatka piirkonnas,” rääkis Nazarov, kelle sõnul on vaenlase lõplikud kaotused täpsustamisel.

“Vaenlane jätkab vaenutegevust hoides kinni kindlustatud kaitseliinidest ja püüab Krimmi suunalt kokku tõmmata tööjõu- ja varustusreserve. Jälle üritasid vaenlase väed reservide kaasamisel läbi viia pealetungi Belogorka suunas, kuid kannatasid kaotusi ja taandusid,” lisas Nazarov.

Päeva jooksul andis vaenlane vähemalt kolm õhulööki. Eelkõige tulistati Mõkolajivi oblasti pihta.

25. juuli 2022

22:07

Zelenskõi kutsus Euroopat üles Venemaa sanktsioonide tugevdamisele

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus esmaspäeval Euroopat üles vastama Venemaa “gaasisõjale” Moskva-vastaste sanktsioonide tugevdamisega, vahendab BNS.

“Täna kuulsime uusi gaasiähvardusi Euroopale. See on avatud gaasisõda, mida Venemaa peab ühtse Euroopa vastu,” ütles Zelenskõi, kes reageeris Gazpromi teatele Euroopasse suunatud gaasitarnete uuest kärpimisest.

Vene gaasihiid Gazprom teatas esmaspäeval, et kärbib alates kolmapäevast igapäevaseid gaasitarneid torujuhtme Nord Stream kaudu 33 miljoni kuupmeetrini päevas, mis on umbes 20 protsenti selle võimsusest.

Saksamaa valitsuse hinnangul ei ole gaasitarnete kärpimisele Nord Streami torujuhtme kaudu tehnilist õigustust.

“Meie käsutuses oleva teabe kohaselt ei ole tarnete vähendamiseks tehnilist põhjust,” ütles majandusministeeriumi pressiesindaja uudisteagentuurile AFP.

Euroopa sõltub suuresti Venemaa energiaressurssidest ja lääneriigid süüdistavad Moskvat energia kasutamises relvana kättemaksuks sanktsioonide eest.

“Venemaad ei huvita, mis inimestega juhtub, kuidas nad kannatavad – nälja tõttu, mis on tingitud blokeeritud sadamatest, talvekülmadest ja vaesusest või okupatsioonist. Need on lihtsalt terrori erinevad vormid,” seletas Zelenskõi.

“Sellepärast tulebki vastu lüüa. Ärge mõelge, kuidas seal turbiini tagasi tuua, vaid tugevdage sanktsioone,” toonitas Ukraina president.

Zelenskõi hinnangul tuleb kiiresti lõpetada võimalikult palju kaubandussidemeid Venemaaga, sest iga selline side on Venemaa jaoks potentsiaalne survevahend.

“Euroopa gaasiväljapressimist, mis iga kuuga ainult süveneb, on terroririigile vaja selleks, et iga eurooplase elu pidevalt halvemaks muuta. Ja seda võib tegelikult vaadelda kui stiimulit, et Euroopa Liidu kaheksas sanktsioonipakett oleks palju kaalukam, kui hiljuti kinnitatud seitsmes,” lõpetas Zelenskõi.

21:57

Zelenskõi: Guatemala toetab eritribunali loomist Venemaa karistamiseks

Guatemala toetab eritribunali loomist, et karistada Venemaad täiemahulise sõja eest Ukraina vastu, edastas esmaspäeval ukrainlaste meediakanal Unian president Volodõmõr Zelenskõi sõnu, vahendab BNS.

Zelenskõi kinnitas seda ühisel pressikonverentsil Guatemala presidendi Alejandro Giammatteiga.

“On äärmiselt oluline, et selline visiit toimub just praegu, Venemaa julma koloniaalsõja ajal Ukraina ja meie rahva vastu,” ütles Ukraina president.

“Ukraina on tänulik Guatemalale toetuse ja riigi presidendile tema põhimõttekindluse eest,” jätkas Zelenskõi.

“Kõikjal maailmas on praegu tunda Venemaa agressiooni tõsiseid tagajärgi. See on toidukriis ja hindade kõikumine kõikjal, ebastabiilsus energiaturgudel ning erakordsed poliitilised väljakutsed kogu rahvusvahelisele õiguskorrale. Kümnete riikide kodanikele ka Ladina-Ameerikas tõuseb elukallidus ebaõiglaselt seetõttu, et see üks riik, Venemaa Föderatsioon, on otsustanud lõhkuda maailmas olemasolevad poliitilised ja majanduslikud suhted,” rääkis Zelenskõi.

“Ainult koos saame kaitsta rahu, rahvusvahelist õiguskorda. Olen Guatemalale tänulik meie riigi ja territoriaalse terviklikkuse selge ja järjekindla toetamise eest. Meie suveräänsuse kaitsmise ning muutumatu seisukoha eest inimõiguste ja iga inimese põhiõiguste kaitsmisel,” ütles Ukraina president.

Zelenskõi lisas, et täna lepiti Guatemala kolleegiga kokku ühiste jõupingutuste ühendamise jätkamises rahvusvahelistel platvormidel, et Venemaa veelgi isoleerida ning tõsta okupantide jaoks sõja hinda.

Ukraina riigipea tänas Guatemalat ka Venemaa-vastase sanktsioonipoliitika toetamise eest. 

“Mul on hea meel, et Guatemala on valmis ühinema algatusega luua eritribunal, et karistada Venemaad Ukraina rahva vastu suunatud agressioonikuritegude eest,” rõhutas Zelenskõi.

Guatemala president ütles omakorda, et avaldab austust Ukraina relvajõududele, kes jätkavad vapralt võitlust. Giammattei lisas, et ei saa vaikida, kui Ukrainas iga päev inimesi sureb. Riigipea rõhutas, et maailm vajab senisest enamat, et võidelda demokraatia, rahu ja riikidevaheliste probleemide diplomaatilise lahendamise eest. Riigijuhi sõnul on vaja ühendada jõupingutused, et lõpetada sõda, mida Venemaa peab Ukraina vastu.

“See sõda jätkub iga päev, kaotatakse suurel hulgal elusid ja me peame sellele lõpu tegema,” toonitas Giammattei.

15:13

Minister: esimene viljalast Ukrainast lahkub eeldatavasti sel nädalal

Kiiev eeldab, et ÜRO vahendatud leppe alusel peaks esimene viljalast väljuma Ukraina sadamast sel nädalal, ütles taristuminister esmaspäeval, seda vaatamata Venemaa rünnakule Musta mere sadamalinnale Odessale, vahendab BNS.

“Me eeldame, et lepe hakkab tööle lähipäevil. Oleme valmis, et kõik algab sel nädalal,” ütles Ukraina delegatsiooni Istanbuli niinimetatud viljakõnelustel juhtinud Oleksandr Kubrakov pressikonverentsil.

Kubrakov rõhutas ka julgeoleku tähtsust pärast raketilööke Odessa sadamale, mis on üks kolmest lepingus märgitud ekspordikeskusest.

“Meie seisukoht on väga lihtne. Sõlmisime lepingu ÜRO ja Türgiga. Kui pooled tagavad julgeoleku, siis leping toimib. Kui nad seda ei tee, siis see ei tööta,” ütles Kubrakov.

Venemaa ja Ukraina sõlmisid reedel Istanbulis Musta mere teraviljaekspordi lepingud, mille kaastagajateks on Türgi ja ÜRO.

Mõlemad riigid on surued põllumajandustoodete eksportijad, kuid Moskva sissetung on tõsiselt häirinud Ukraina nisu tarneid, sest sõda on kahjustanud saaki ning toonud kaasa sadamate blokeerimise ja mineerimise.

Kubrakov lisas, et demineerimine toimub “ainult” teraviljaekspordiks vajalikel laevateedel, samas kui Ukraina laevad saadavad lahkuvaid konvoisid, mis veavad peale vilja ka väetist.

Taristuministri asetäitja Juri Vaskov ütles pressikonverentsil, et riigi kaguosas asuv Tšornomorski kagusadam on “esimene”, mida teravilja tarnimiseks kasutatakse. Sellele järgnevad Lõuna-Ukraina sadam Odessa ja kaguosas paiknev Pivdennõi.

“Järgmise kahe nädala jooksul oleme tehniliselt valmis teostama teravilja eksporti kõigist Ukraina sadamatest,” lisas Vaskov.

14:31

Ukrainas hukkub keskmiselt iga nelja päeva järel ajakirjanik: venelased on viie kuu jooksul tapnud 37 meedia esindajat

Viie kuu jooksul pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Venemaa sõjavägi tapnud 37 meediatöötajat, teatas Ukraina Ajakirjanike Liit, vahendab Ukrinform.

“Hukkunute seas on kaheksa ajakirjanikku, kes täitsid oma ametikohustusi, 12 meediatöötajat hukkus tsiviilohvritena, veel 17 massimeedia esindajat sai surma pärast mobiliseerimist Ukraina kaitsejõududesse,” seisab avalduses.

Iga nelja päeva tagant tapetakse Ukrainas Venemaa sõja tagajärjel ajakirjanik.

Journalist dies every four days: Russians kill 37 media representatives in Ukraine over five months



Vene agressiooni viimane ohver oli InfoCari väljaande autor ja uudistetoimetaja Mykola Rachok, kes hukkus lahingus Vene Wagneri PMC palgasõduritega.

Ajakirjanike liidu esimehe Serhi Tomilenko sõnul on “Ukraina ajakirjanikud peamiselt Ukraina kodanikud. Seetõttu jätsid paljud meediatöötajad oma kodumaad kaitsta püüdes oma pastakad ja märkmikud maha ning haarasid relvad. Liit avaldab meie sellistele kolleegidele suurt austust. “

“Teised jätkavad võitlust vaenlasega inforindel – nii tagalas kui rindel. Kahjuks on selles Vene agressori vallandatud sõjas palju süütuid ohvreid. Igaüks neist jääb igaveseks mällu nende kolleegid, sõbrad ja kõik ukrainlased,” rõhutas Tomilenko.

Nagu Ukrinform varem teatas, hukkus 21. juulil sõjas Vene vallutajatega autoülevaate väljaande InfoCar ajakirjanik Mykola Rachok. Mykola asus kaitsma Ukrainat täiemahulise sõja alguse eest. Nimetatud väljaande peatoimetaja sõnul tegid Venemaa sissetungi viie kuu jooksul patriotism, motivatsioon ja meelekindlus temast sõdalase.
Siseministeeriumi pressiesindaja Aliona Matvejeva ütles 5. juulil, et riigipolitsei algatas 46 uurimist seoses Venemaa sõjaväelaste toimepandud kuritegudega ajakirjanike vastu.

13:38

Ukraina ei demineeri vaatamata “viljakoridori” kokkuleppele täielikult Odessa sadama akvatooriumi

Odessa sadama avamine Ukraina teravilja ekspordiks ja nn “viljakoridori” avamine toiduainete ekspordiks vaatamata viimasele Venemaa-poolsele sadamataristu pommitamisele ei hõlma sadama akvatooriumi täielikku demineerimist.
Lootsid juhivad teraviljavedajaid kolmest määratud sadamast välja kitsaste laevateede kaudu, teatas Odessa piirkondliku sõjaväevalitsuse pressiesindaja Serhi Bratchuk, vahendab Ukrinform.

“Kui rääkida Ukraina vilja ekspordi blokeeringust ja “viljakoridori” avamisest, siis keegi ei ütle, et Odessa sadama akvatoorium demineeritakse täielikult… See on kitsas viljavedajate laevatee – neile laevakaravanidele, mis on ette nähtud grupeerimiseks ja seejärel määratud marsruudil kaasa sõitmiseks. Kõik muu jääb mineerituks,” ütles Bratšuk.
Piirkonna sõjaväeadministratsiooni pressiesindaja märkis, et teatud osa elanikkonnast peab Istanbulis saavutatud kokkuleppeid miiniohutust nõrgestavaks.

“Seda ei juhtu,” rõhutas Bratšuk, “seetõttu jääb kehtima Musta mere ranniku randade külastamise ja meres ujumise keeld. Tahaksin seda rõhutada,” ütles Bratšuk.

Ta lisas, et “see on tehniline marsruut – mõeldud spetsiaalselt laevadele, leivakaravani jaoks.”

Nagu Ukrinform varasemalt taristuministeeriumile viidates teatas, valmistuvad Odessa, Tšornomorski ja Pivdennõi sadamad pärast teravilja ja sellega seotud toiduainete meritsi eksportimise algatuse allkirjastamist 22. juulil tegevust taasalustama. Vilja vedama seatud laevad sisenevad ja väljuvad nimetatud meresadamatesse karavani koosseisus kohalike lootside saatel.

23. juulil ründas vaenlane tiibrakettidega Kalibr Odessa merekaubandussadamat. Õhutõrjejõud tulistasid alla kaks raketti, samas kui veel kaks tabasid sadama infrastruktuurirajatisi.

22. juulil allkirjastati Istanbulis Ukraina, Türgi, ÜRO ja Venemaa neljapoolse kohtumise tulemusena leping, mille raames eksporditakse Ukraina sadamatest teravilja ja muid toiduaineid.

13:06

Zelenskõi vallandas julgeolekunõukogu esimese asesekretäri

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vabastas Ruslan Demtšenko riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu esimese asesekretäri kohalt. Vastav määrus avaldati riigipea veebilehel, edastab Ukrinform.

“Ruslan Mikhailovitš Demtšenko vabastatakse Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu esimese asesekretäri kohalt,” seisab dokumendis.

Riigi Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu kodulehel ei ole enam infot riikliku julgeolekunõukogu esimese asekantsleri kohta.
Demtšenko nimetati nimetatud ametikohale 16. juunil 2020.

12:37

Kreml: raketilöögid Odessa pihta ei tohiks mõjutada viljaeksporti

Kremli sõnul ei tohiks Venemaa raketilöögid Ukraina Musta mere sadamalinnale Odessale mõjutada ÜRO vahendusel saavutatud kokkulepet viljaekspordi deblokeerimiseks, vahenadb BNS.

“See ei saa ega tohi mõjutada tarnete alustamist,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele esmaspäeval, kaks päeva pärast Moskva rünnakuid. Tema väitel olid Moskva löögid suunatud “ainult” sõjalisele taristule ega olevat olnud “seotud viljaekspordi lepinguga”.

Viljalepet, mille Moskva ja Kiiev reedel heaks kiitsid, aitasid sõlmida Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja ÜRO peasekretär António Guterres.

Odessa on üks kolmest leppes märgitud Ukraina viljaekspordi sadamast ning Ukraina ametnike sõnul hoiti raketirünnaku ajal sadamas vilja, ehkki toiduvaru rünnakus ilmselt kahjustada ei saanud.

Guterres mõistis laupäeval Venemaa raketilöögid Odessa merekaubasadamale ühemõtteliselt hukka.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell süüdistas rünnakutes otseselt Venemaad.

“Teraviljaekspordi jaoks üliolulise sihtmärgi tabamine päev pärast Istanbuli lepingute allakirjutamist on eriti laiduväärne ja näitab taas Venemaa täielikku hoolimatust rahvusvahelise õiguse ja kohustuste suhtes,” kirjutas ta Twitteris.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda Venemaa järjekordseks barbaarsuseks.

12:17

Ukraina armee saavutas tulekontrolli Vene vägede logistikamarsruutide üle Hersoni oblastis

Ukraina sõjavägi on saavutanud tulekontrolli Vene sissetungijate logistiliste marsruutide üle Hersoni oblastis, mis pakub Ukrainale lahinguväljal täiendava eelise, vahendab Ukrinform.

Sellest andis teada riiklikus telekanalis esinenud Ukraina lõunakaitsejõudude ühise koordinatsioonipressikeskuse ülem Natalia Humeniuk, kes vastas küsimusele sildade hävitamise kohta, mida Vene sissetungijad sõjatsooni relvade ja varustuse tarnimiseks kasutasid.

“Meil on tulejuhtimine logistiliste marsruutide ja liikumisviiside üle, samal ajal kui nad üritavad nüüd varjata laskemoona tarnimist humanitaarkauba varjus – see on praktika, millest oleme teadlikud nende tegevusest Donbassis. Kuid nende võimsus lihtsalt ei ole praegu väga suur ja neil pole võimalust meie kontrollitavaid logistikamarsruute ära kasutada. See loob ka tingimused meie eelise veelgi suuremaks kasvamiseks,” ütles pressiesindaja.

Lõuna-Ukraina kaitseväe pressibüroo teatas, et Ukraina relvajõud liiguvad Hersoni oblastis edasi, kuid pealetungi tulemustest teatatakse, kui nad on ala tagasi vallutanud.

11:59

Venemaa tahab Ukraina jaoks kokku kutsuda omalaadse vastutribunali

Venemaa juurdluskomitee esimees Aleksandr Bastrõkin on teinud omalaadse ettepaneku, kutsudes Süüriat, Iraani ja Boliiviat ühinema rahvusvahelise tribunali moodustamiseks, mille eesmärk oleks vaagida väidetavaid Ukraina sõjakuritegusid, vahendab BNS.

“Katsetes luua rahvusvahelist kohtupidamise kehandit, oleks samuti asjakohane kutsuda teisi riike, et demonstreerida sõltumatut positsiooni Ukraina teemal, tuginedes rahvusvahelise õiguse normidele, eriti Süüriat, Iraani ja Boliiviat,” ütles Bastrõkin Rossiiskaja Gazeta veebiküljel esmaspäeval avaldatud usutluses.

Bastrõkin seadis kahtluse alla lääneriikide ühisele seisukohale tugineva tribunali loomise.

“Arvestades kollektiivse Lääne positsiooni, oleks sellise tribunali rajamine ÜRO egiidi all äärmiselt küsitav, arvestades hetkeolukorda,” ütles Bastrõkin.

Seega oleks tema hinnangul märksa kohasem Venemaa jaoks uurida võimalusi selliste organisatsioonide juures nagu Sõltumatute Riikide Ühendus, Kollektiivse Julgeolekuleppe Organisatsioon, Shanghai Koostööorganisatsioon ja BRICS-i liikmesmaad.

“Tribunali institutsioon ja selle harta võiks formaliseerida leppega, mille on allkirjastanud Venemaa, nimetatud organisatsioonide liikmesriigid, Donetski ja Luhanski Rahvavabariigid,” ütles Bastrõkin.

“Rahvusvahelise kohtuliku kehandi moodustamine demonstreeriks kogu rahvusvahelisele üldsusele rahu ja inimkonna julgeoleku vastu sooritatud kuritegude karistamise möödapääsmatust ning Venemaa ja meie riigi tõeliste partnerite otsustavust natsismi, natsionalismi ja ksenofoobia välja juurimisel,” lisas ta.

Vene president Vladimir Putin saatis oma okupatsiooniväe 24. veebruaril Ukrainasse, alustades täiemahulist sõda, mis sai alguse 2014. aastal Krimmi poolsaare annekteerimisega.

Sestsaadik on Vene sõjaväelased pannud Ukrainas toime arvukalt sõjakuritegusid ning tekitanud riigile hiiglaslikku kahju.

10:53

Ekspert: Ukrainas on mõlemad pooled valmis edasi sõdima

Mõlemad pooled, nii Ukraina kui ka Venemaa, on valmis Ukrainas sõjategevust jätkama, ütles Läti välispoliitika instituudi teadur Mārtiņš Vargulis esmaspäeval teleusutluses, vahendab BNS.

Kolmepäevane sõda, mida Kreml ilmselt plaanis, on tema sõnul kestnud juba ligi pool aastat. “Näeme nii Venemaa kui ka Ukraina poolt mitut lainelaadset avaldust ja sündmust,” lausus ekspert.

Ta uskus, et sõda on praegu algjärgus või keskpaigas. “Tundub, et kumbki pool on valmis ja nõus seda jätkama, kuni püstitatud eesmärgid on saavutatud,” ütles teadur ja lisas, et see soov on eriti tuntav Venemaa poolt.

Vargulise sõnul ei ole praegu põhjust arvata, et läheneme sõja lõpule. “Tahan öelda, et 2022. aastat iseloomustab Ukrainas tõenäoliselt Venemaa kallaletung,” lisas ta.

10:14

Leedu esileedi austas Irpinis ja Butšas hukkunute mälestust

Ukrainat laupäeval väisanud Leedu presidendi abikaasa Diana Nausedienė külastas Venemaa okupatsiooniväe ilmsete sõjakuritegude sünonüümiks muutunud kaht linna, Irpini ja Butšat, vahendab BNS.

Butšas mälestas Nausedienė julmalt tapetud ja ühishauda maetud tsiviilisikute mälestust ning külastas ka sinna kolinud Irpini haiglat, teatas presidendikantselei.

“Siin, Kiievi lähedal, näeme täna agressori mõõtmatut julmust ja sõjakuritegusid – Irpin hävitati rakettide ja suurtükiväega, Butšas tapeti tsiviilisikud. Samas näeme ukrainlaste suurt kangelaslikkust ja soovi taastada oma linnad, elu ja luua tulevik,” ütles Leedu esileedi.

Nausedienėt saatnud Irpini ja Butša linnapead tänasid Leedut Ukrainale pidevalt osutatava diplomaatilise, sõjalise ja humanitaarabi eest.

Hiljem laupäeval osales Nausedienė Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska Kiievis korraldatud teisel presidendiprouade konverentsil “Ukraina ja maailm: tulevik, mida me koos loome”.

Nausedienė esines Kiievi stuudiost koos Zelenska ja Läti esileedi Andra Levitega, rääkides ühtlasi Leedu kogemustest Ukraina laste kaasamisel Leedu haridus- ja koolisüsteemi.

Presidendiproua esitles rahvusvahelisele üldsusele ka maailma esimest Ukraina keskust, mis Nausedienė ja Zelenska eestvõttel juunis Vilniuses uksed avas.

Konverentsil osalesid veel USA, Kanada, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Türgi, Läti, Serbia ja Islandi riigipeade abikaasad, aga ka ÜRO, UNICEF-i ja Maailma Terviseorganisatsiooni juhid, tuntud teadlased, ajaloolased, muusikud, näitlejad, sportlased.

08:56

Sissetungijad püüdsid jõuda Luhanski oblasti piiridesse, ent sunniti suurte kaotustega taganema

Möödunud ööpäeva jooksul korraldas vaenlane kolm massilist suurtükirünnakut, kaks miinipildujarünnakut ja kolm tankirünnaku katset Ukraina relvajõudude positsioonidele Luhanski oblastis, kuid löödi tagasi, vahendab Ukrinform.

“Okupandid ei loobu oma kavatsustest rünnata Donetski oblasti suurlinnu, kuid praegu seisavad nad meie piirkonnas paigal. Nad surevad naaberpiirkonda nägemata. Ründavad mitmest suunast korraga, püüdes meie kaitset laiali paisata. See ei tööta. 24. juulil taandusid nad taas kaotusi kandes,” postitas Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai Facebooki.

See juhtus Donetski oblastis Verhniokamjanka – Verhniokamjanske, Bilohorivka – Verhniokamjanske ja Verhniokamjanske – Ivano-Dariivka lõikudes.

Vaenlane ründab asustatud paikkondi hävitajatega, suurtükkidega ning ka droone kasutades.
“Kuuendat kuud seisab Luganski oblast Vene sissetungile vastu. Venelased valmistusid lühiajaliseks sõjaks Ukraina kiire kapitulatsiooniga, kuid enam kui 150 päeva pärast vallutasid nad esmalt Bilohorivka, püüdes oma taktikalist positsiooni parandada ja siis taanduge sellest. See pole see, millest “maailma teine sõjaline jõud” unistas. Ukraina relvajõud lõhkusid nende ambitsioonikad kavatsused,” rõhutas Haidai.

04:22

Ukraina lahingutes sai surma Kanada kodanik

Ukraina lahingutes sai surma Kanada kodanik ja konsulaat on juba lähedastega ühendust võtnud, vahendab BNS.

Teavet Kanada kodaniku surma kohta kinnitas riigi välisministeerium.

“Välisministeerium sai teada kanadalase surmast Ukrainas. Konsulaadi töötajad on perekonnaga ühenduses ja osutavad konsulaarabi,” seisis avalduses.

Välisministeeriumi diplomaat märkis, et täpsemaid kanadalase surmaga seotud üksikasju konfidentsiaalsuse tõttu ei avalikustata.

Uniani andmetel oli esimene Ukrainas sõdinud ja hukkunud ameeriklane 22-aastane sõjaväelane Willy Joseph Kansel. Teine Ukrainas hukkunud USA kodanik oli 52-aastane sõjaväelane Steven Zabelsky.

Juunis sai teatavaks informatsioon kolme ameeriklasest vabatahtliku kohta, kes jäid Ukraina lahingutes kadunuks. USA presidenti Joe Bidenit teavitati nende kadumisest ja seejärel kordas ta üleskutset USA kodanikele Ukrainat mitte külastada.

02:36

Venelased tulistasid Ukrainas rakettidega Nikopoli piirkonda

Venelased tulistasid pühapäeva õhtul Ukrainas rakettidega Dnipropetrovski oblastis asuva Nikopoli piirkonda, vahendab BNS.

Järjekordsest rünnakust teatas Nikopoli piirkonna sõjaväevalitsuse esimees Jevgeni Jevtušenko. Jevtušenko andmetel rünnati ka rannikualasid.

“Vaenlane tulistas raketisüsteeme kasutades mitut meie piirkonna rannikuterritooriumi,” seisis raportis.

Esialgsetel andmetel inimesed kannatada ei saanud. Jevtušenko kutsus kohalikke elanikke üles mitte paanikasse sattuma.

02:02

Zelenskõi sõnul on kõige tähtsam ühtsuse säilitamine ja koostöö

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole, et ühtsuse säilitamine ja koos töötamine võidu nimel on praegu riigi tähtsaim ülesanne, vahendab BNS.

“Ühtsuse säilitamine ja võidu nimel koos töötamine on kõige olulisem riiklik ülesanne, mida me kõik kindlasti täidame. See tähendab, et saame hakkama sellega, mida eelmised põlvkonnad varem ei suutnud. See kehtib ka meie kaitse kohta selles vabadussõjas ja meie liikumise kohta Euroopasse,” rõhutas riigipea.

Zelenskõi sõnul pole praegu neid, kes selles kahtleksid.

“On ainult need, kes vaidlevad, kuidas paremini seda saavutada. Ja see kõik saab olema. See on märk usust Ukrainasse ja mitte ainult meie enda usust,” lisas riigipea.

Zelenskõi märkis, et isegi okupandid tunnistavad Ukraina edu ja nad räägivad sellest pidevalt oma lähedastele, kui nendega ühendust võtavad.

President tõi välja, et algab tähtis nädal, mil tähistatakse esimest korda Ukraina riikluse päeva ehk 28. juulit.

“Selle julma sõja kuuendal kuul. Ja pärast kaheksa aastat kestnud sõda Donbassis. Aga pange tähele, et ukrainlasi ei saa murda kõigest hoolimata. Ainult neile, kes absoluutselt ei tea ajaloo tõde ja ei tunneta seda, võis pähe tulla mõte meid rünnata pärast kõike seda, mida meie rahvas läbi on elanud. Pärast kõike seda, mida oleme sajandite jooksul õppinud. Ukrainlased ei loobu kunagi oma iseseisvusest,” rõhutas Ukraina president.

Zelenskõi kutsus ühtlasi üles end mitte lõdvaks laskma ja tegema kõik, et tekitada vaenlasele võimalikult palju kaotusi ning koguda Ukrainale võimalikult palju toetust.

“Sel nädalal toimuvad taas meie partnerite olulised visiidid, toimuvad olulised läbirääkimised ja mis kõige tähtsam – Ukraina positsioonide edasine edasiliikumine. Rindel, diplomaatias ja majanduses,” kinnitas president.

01:48

Paavst kordas soovi Ukrainat külastada

Paavst Franciscus kordas pühapäeval teda Kanada visiidil saatvatele ajakirjanikele, et tal on suur soov Ukrainat külastada ja üritada lõpetada Venemaa vallandatud sõda, vahendab BNS.

Paavst ütles seda ajakirjanikega vesteldes lennukis teel Roomast Kanadasse.

“Mul on väga suur soov Kiievisse minna,” kinnitas Franciscus.

Vatikan on varem teatanud, et visiit Ukrainasse võiks toimuda ilmselt augustis.

Väljaanne Vatican News kirjutas kuu alguses, et ettevalmistused paavsti visiidiks Ukrainasse algavad pärast reisi Kanadasse.

“Paavst on veendunud, et Ukraina visiidil on positiivsed tulemused. Paavst ütles, et läheb Ukrainasse ja on alati valmis ka Moskvat külastama ja Venemaa võimudega kohtuma,” kinnitas Püha Tooli välisminister Paul Richard Gallagher tollal väljaandele. Ametnik lisas, et Franciscus loodab kohtuda Vene õigeusu kiriku patriarhi Kirilliga.

Franciscus kutsus viimati juunis üles pidama “tõelisi läbirääkimisi” Ukraina konflikti lõpetamiseks.

“Mil hävingu ja surma raev möllab ja puhkevad kokkupõrked… Ma uuendan oma üleskutset riikide liidritele. Palun ärge viige inimkonda hävingusse,” ütles paavst Vatikanis peetud kõnes.

Paavst kinnitas juba tollal oma soovi Ukrainat külastada, kuid ta ütles, et ootab selleks õiget hetke.

Pärast seda, kui Vladimir Putin andis Vene vägedele korralduse tungida 24. veebruaril Ukrainasse, on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi ja miljonid on pidanud oma kodudest põgenema.

01:12

Budanov kiitis USA meedias mitmikraketiheitjaid HIMARS

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse juhi Kõrõlo Budanovi sõnul teavad venelased tänu mitmikraketiheitjatele HIMARS, et nendega on lõpp, vahendab BNS.

Budanov ütles seda USA ajalehele Washington Post.

Budanovi andmetel oli Ukraina kaitsejõudude kõige kaugema ulatusega süsteemiks siiani operatiivtaktikalised raketid Totška-U, kuid neid on väga vähe alles ja nende asendamine HIMARS-iga tuli õigel ajal.

“Venelased teavad tänu HIMARS-ile, et igal juhul on nendega lõpp,” oli Budanov veendunud.

“Me pole kaotanud ühtki HIMARS-i hoolimata venelaste propagandast,” kinnitas luurejuht.

22. juuli 2022

15:55

Kreml: Šoigu lendas Türki Ukraina teraviljaekspordi lepingut sõlmima

Kreml kinnitas, et Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu lendas reedel Türki, et allkirjastada Ukraina teravilja mereekspordi taastamise leping, vahendab BNS.

“Jah, me võime kinnitada, et kaitseminister Šoigu on teel Türki, saame kinnitada, et täna valmistatakse ette allkirjastamist, aga oodakem, ärgem tõtakem ette,” ütles Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov reedel ajakirjanikele.

Äsja teatas agentuur Anadolu, et Venemaa ja Ukraina valmistuvad 22. juulil allkirjastama Istanbulis teraviljaekspordi lepingu. Allkirjastamistalitusel osalevad Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja ÜRO peasekretär António Guterres.

15:12

Kiiev: Ukraina sõlmib viljaekspordi kokkuleppe ainult Türgi ja ÜRO-ga

Kiiev rõhutas reedel, et Ukraina sõlmib ainult Türgi ja ÜRO-ga kokkuleppe viljaekspordi taasalustamiseks, välistades otselepped veebruaris sõja vallandanud Venemaaga, vahendab BNS:

“Ukraina ei allkirjasta ühtegi dokumenti Venemaaga. Me allkirjastame kokkuleppe Türgi ja ÜRO-ga,” ütles presidendi abi Mõhhailo Podoljak Twitteris, lisades, et Venemaa allkirjastab eraldi “peegelleppe”.

Ta lubas Ukraina “sõjalist vastust” igale Venemaa provokatsioonile ning lisas, et Vene laevu ja esindajaid ei lubata Ukraina sadamatesse, mida kasutatakse vilja eksportimiseks.

Ukraina ja Venemaa pidid reedel Istanbulis kirjutama alla kokkuleppele, mille eesmärk on leevendada ülemaailmset toidukriisi lubades teraviljal hakata üle Musta mere liikuma.

Esimene suurem lepe kahe vaenupoole vahel, mida vahendasid ÜRO ja Türgi, sõlmitakse ajal, mil Vene väed jätkavad turmtuld Ida-Ukrainale.

Lepe allkirjastatakse Dolmabahçe palees Bosporuse väina ääres, ütles Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kõneisik İbrahim Kalın.

Ukraina põllumehed on leppe suhtes aga skeptilised.

“See annab mõningast lootust, kuid venelasi ei tasu uskuda,” ütles Mõkola Zaveruhha, kellel on eksportimata 13 000 tonni teravilja.

“Venemaa on ebausaldusväärne, ta on seda aastast aastasse tõestanud,” rääkis ta AFP-le.

Läbimurdest hoolimata on Vene väed jätkanud Donetski oblasti halastamatut pommitamist. Ukraina presidendi kantselei teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul viis ja sai haavata kümme inimest.

Turmtuld antakse ka küladele lõunapool Hersonis, kus Kiievi armee püüab Moskvalt okupeeritud alasid tagasi võita.

Ukraina sadamates on lõksus kuni 25 miljonit tonni nisu ja muud teravilja, mille eksporti takistab nii Vene blokaad kui dessandi tõkestamiseks paigutatud miinid.

Ukraina välisministeeriumi kõneisik Oleh Nikolenko ütles neljapäeval AFP-le, et Kiiev nõustub ainult selliste lahendustega, mis tagavad julgeoleku riigi lõunapoolsetel aladel, vägede paiknemise Musta mere ääres ja põllumajandussaaduste turvalise ekspordi.

Leppe kohaselt hakkab Ukraina eksportima vilja esialgu läbi Odessa, Pivdennõi ja Tšornomorski sadama, kuid tulevikus loodetakse seda laiendada ka teistele sadamatele, ütles Ukraina seadusandja Rustem Umerov.

Ühendriigid tervitasid lepet, kuid nõudsid Venemaalt selle täitmist heas usus.

“Me ei oleks pidanud sellisesse olukorda üldse sattumagi,” ütles välisministeeriumi kõneisik Ned Price, süüdistades Venemaad toidu kasutamises relvana.

Vene väed alustasid täiemahulist invasiooni 24. veebruaril. Sõjas maailma kahe suurima viljaeksportija vahel on hukkunud tuhandeid inimesi, lisaks on miljonid sunnitud kodudest pagema.

14:39

Ukraina delegatsioon saabus Istanbuli teraviljakõnelustele

Ukraina delegatsioon jõudis reedel Istanbuli kõnelustele Venemaaga teraviljaekspordi üle, mis päädib eeldatavasti kokkuleppega viljatarne jätkamiseks Ukraina sadamatest, vahendab BNS.

“Riigi delegatsioon, mida juhib Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov, jõudis Istanbuli kõnelustele teravilja küsimuse lahendamise üle,” teatas ministeerium Telegramis.

14:12

Mustal merel algas Ukraina sõja algusest esimene NATO õppus Sea Breeze

Bulgaaria Musta mere rannikul on alanud NATO liikmesriikide iga-aastane laevastikuõppus Sea Breeze, vahendab BNS.

Kokku osaleb õppusel paar tosinat Bulgaaria, Albaania, Belgia, Kreeka, Itaalia, Läti, Poola, Rumeenia, USA, Türgi ja Prantsusmaa sõja- ja abilaeva ning kaatrit, viis lennukit, neli helikopterit ja 1390 mereväelast, samuti NATO laevastiku juhtkond.

Tegemist on esimese õppusega Sea Breeze Mustal merel alates Venemaa sissetungist Ukrainasse, mil agressor sulges ebaseaduslikult märkimisväärse osa Musta mere akvatooriumist.

NATO korraldab alates 1997. aastast Ukraina alal iga aasta laevastikuõppust Sea Breeze. Õppuse eesmärk on parandada Musta mere piirkonna riikide (v.a. Venemaa) koostööd, harjutada manööverdamist merel ja maal.

12:50

Luhanski oblastis põles maha saja miljardi grivna eest metsa

Ukraina ülemraada keskkonnakomisjoni aseesimees Olena Krõvorutškõna (fraktsioon Rahva Teener) ütles, et Vene agressiooni tulemusel Luhanski oblasti metsades puhkenud tulekahjude tagajärjel riigi ökosüsteemile tekitatud kahju küünib pea 100 miljardi grivnani (27 miljoni euroni), vahendab BNS.

“Luhanski oblasti 13 piirkonnas arvutati kokku saasteainete või nende segude atmosfääri paiskamisest tingitud Ukraina ökosüsteemile tekitatud kahju. Kahjusumma ulatus 98,7 miljardi grivnani,” tsiteeris Krõvorutškõna pressiteenistus tema sõnu.

Raadasaadik märkis, et tekitatud kahju suurus üha kasvab.

“Paljude tuvastatud keskkonnakuriteo tunnuseid kätkevate juhtumite puhul ei ole operatiivstaabi asjatundjatel veel võimalust saada täielikku ülevaadet ning valida välja vajalikud näidised, hankida dokumente või täiendavaid satelliidivaatlusandmeid.”

Tema sõnul puudutab see ennekõike okupeeritud ala ja lahingupiirkonda.

“Pärast nende alade vabastamist jätkatakse tööd Venemaa kuritegude tuvastamiseks sellistel aladel. Ukraina jaoks on väga oluline koguda kõrgeima kvaliteediga andmeid, sest tulevikus saavad need rahvusvahelistes kohtuinstantsides tõendibaasiks, mille alusel kõigi kuritegude eest Venemaa vastutusele võetakse,” ütles rahvasaadik.

Operatiivstaap loodi tänavu 1. märtsil riigi keskkonnainspektsiooni baasil, et tuvastada ja koondada teave ja moodustada ühtne register Venemaa sissetungi tagajärjel Ukraina keskkonnale tekitatud kahju kohta.

Sellesse kuuluvad parlamendi keskkonnapoliitika ja looduskorralduse komitee, transpordi- ja taristukomisjoni, riikliku julgeolekunõukogu, Ukraina keskkonna ja loodusvarade ministeeriumi, julgeolekuteenistuse, keskkonna eriprokuratuuri ning muude riigiorganite ja vabakonna esindajad.

12:37

USA tervitas Vene-Ukraina teraviljaekspordi lepet

USA pooldab lepingu sõlmimist teraviljaküsimuse lahendamiseks Venemaa ja Ukraina vahel; leppe allkirjastamine peaks toimuma reedel İstanbulis, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price, vahendab BNS.

“Me tervitame sellist kokkulepet. Tervitame ÜRO peasekretäri ja meie Türgi liitlaste rasket tööd,” ütles Price neljapäeval välisministeeriumi teabetunnis.

Ta rõhutas vajadust jälgida selle lepingu täitmist osapoolte, sealhulgas Venemaa poolt.

Varem neljapäeval teatas agentuur Anadolu, et Venemaa ja Ukraina valmistuvad 22. juulil İstanbulis teraviljalepet sõlmima. Allkirjastamistalitusel osalevad Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja ÜRO peasekretär António Guterres.

Eelmisel nädalal toimunud Venemaa, Türgi, ÜRO ja Ukraina kõnelustel Ukraina teravilja ekspordi üle leppisid osalejad kokku İstanbuli koordinatsioonikeskuse loomises ning jõudsid kokkuleppele teravilja ühiskontrollis sadamates.

12:34

Ida-Ukraina mässulised keelasid Google’i

Ida-Ukraina Vene-meelsed sissivabariigid teatasid reedel, et blokeerisid ligipääsu Google’ile, kuna USA netihiid olevat propageerinud “vägivalda venelaste vastu”, vahendab BNS.

“Tegime otsuse Google Donetski Rahvavabariigi alal keelata,” ütles mässuliste juht Deniss Pušilin Telegramis, süüdistades firmat “vägivalla edendamises venelaste ja eriti Donbassi elanike vastu”.

Luhanski isehakanud rahvavabariik tõkestas Google’i neljapäeval.

11:43

Rünnaku all olevas Donetski oblastis hävitati viimase päeva jooksul 17 linnas ja külas kümneid maju

Korrakaitsjad fikseerisid möödunud ööpäeva jooksul 28 Vene vägede rünnakut Donetski oblastile. Tabamuse sai seitse paikkonda, vahendab Ukrinform.

“Donetski oblasti politsei registreerib tagajärjed. Tsiviilisikud said surma ja haavata,” teatas Ukraina riikliku politsei pressiteenistus.

Eelkõige tabas vaenlane Avdiivka, Bahmuti, Krasnohorivka, Marinka, Siverski, Soledari, Toretski, Kostiantynivka, Bylbasivka, Pivdenne, Pivnichne, Andriivka, Hryshyne, Dachne, Pavlivka ja Yahidnedorivi külasid.
Politsei andmetel hävitasid venelased tsiviilelanikkonda ja infrastruktuuri õhurünnakute, S-300 rakettidega, Smerch MLRS-i ja suurtükiväega.

“Hävis ja sai kannatada 58 tsiviilobjekti: 37 elumaja, kaks kooli, lasteaed, kolledž, turg, joogiveepaak, talu, külvialus, kultuurikeskus, kohvik, gaasijaotustoru, elektripost, põld,» teatas politsei.
Ukraina riiklik politsei ja julgeolekuteenistus alustasid kriminaalmenetlust Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 438 (sõjaseaduste ja -tavade rikkumine) alusel.

08:40

Vene väed alustasid massilist rünnakut Dnipropetrovski oblastile

Vene väed ründasid täna öösel kolme linnaosa Dnipropetrovski oblastis. Piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Valentyn Reznichenko ütles seda Telegrami postituses, vahendab Ukrinform.

“Lauaulatuslik öine rünnak piirkonnale. Vene armee tulistas kolme rajooni – Nikopoli, Synelnõkove ja Krõvõi Rihi,” öeldakse raportis.

Vene väed tulistasid Nikopoli pihta kaks korda mitme raketisüsteemi abil. Nad tulistasid kuni 100 mürsku. Esialgsetel andmetel hukkus tulistamises üks ja sai vigastada üks inimene. Kahjustada sai 11 eramaja.

Pokrovske kogukonnas tabas vaenlane ladusid ja kahjustas elektritoitetrafot, jättes mitmed külad elektrita.
Zelenodolski piirkonnas kasutas vaenlane haubitsaid. Kannatada sai üks eramu ning tuletõrjujad kustutasid tekkinud põlengu.

Apostoloves registreeriti seitse raketilööki. Raketid tabasid linnas kolme kooli, mis hävinesid. Kannatada said läheduses asuvad elumajad. Esialgsetel andmetel sai viga kaheksa inimest.

08:19

Vene väed paigutavad Lõuna-Ukrainasse reservüksusi

Lõuna-Ukrainas koondavad Vene sissetungijad oma jõupingutused Ukraina kaitsejõudude edasitungi tõkestamisele reservüksuste kasutamisega, ütles Ukraina relvajõudude peastaap Facebooki postituses, vahendab Ukrinform.

Aruande kohaselt kaitsevad Lõuna-Buhi suunal vaenlase väed varem hõivatud positsioone. Suurtükiväe mürske registreeriti väljaspool Ivanivka, Tokareve, Trudoliubivka, Partyzanske, Kobzartsi, Posad-Pokrovske, Andriivka, Stepova Dolyna, Tavriiske, Olenivka, Ševtšenkove, Prybuzke, Lymany, Kyselivka, Novomykolaivka ja Tekolani, Arvka Tekolani asulaid.

“Meie sõdurid surusid kohe maha kõik vaenlase rünnakukatsed Mala Seidemynukha-Andriivka ja Davydiv Brid-Bilohirka suunal. Okupandid taganesid,” seisis raportis.

05:38

Podoljaki arvates on Vene armees näha paanikameeleolusid

Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak avaldas arvamust, et ukrainlased, kes viibivad riigi ajutiselt okupeeritud aladel, saavad toimuvast selgelt aru ja näevad Vene sõjaväes paanikameeleolusid, vahendab BNS.

“Kui saime mitmikraketiheitjad HIMARS, siis hakkas Vene armee kohe paanitsema. Miks? Rünnaku all on logistikakeskused ja laskemoonalaod. Rünnaku all on taktikalised otsustuskeskused. See kõik tekitab Vene okupantide seas paanikat ja inimesed kohapeal tunnetavad seda kõike. Nad saavad aru, et kõik saab olema teisiti,” selgitas Podoljak.

Nõunik tõi ühtlasi välja, et ajutiselt okupeeritud aladel ei investeeri Vene okupandid üldse mingit raha ettevõtetesse ja infrastruktuuri.

“Propagandaks tullakse kohale ehk nagu Vene ehitusministeeriumi juht Faizulin ja öeldakse, et arendame siin üht, teist ja kolmandat. Aga Venemaa raha sinna üldse ei lähe. Sest venelased teavad juba kindlalt, et nad ei suuda neid alasid hoida. Seetõttu ei investeeri nad täna sinna midagi,” rääkis Podoljak.

Nõunik kinnitas, et ajutiselt okupeeritud alade elanikele on võimalik edastada tõest teavet toimuva kohta ja sellega ka tegeletakse.

“Ja muide, venemeelseid tundeid seal praktiliselt ei ole – see pole 2014. aasta,” oli Podoljak veendunud.

Nõunik rõhutas, et Ukraina peab oma territooriumi tagasi vallutama.

“Mingi diplomaatia ega Minski uued formaadid ei aita meid. See on peamine ja sellest tuleb aru saada,” sõnas Podoljak.

04:28

Kanada: Moskval pole enam jõudu oma eesmärke Ukrainas saavutada

Kanada relvajõudude analüüsi kohaselt on Venemaa viis kuud kestnud täiemahulise sissetungi jooksul Ukrainasse kandnud tõsiseid kaotusi elavjõu ja varustuse osas ning Moskval pole enam jõudu oma eesmärke Ukrainas saavutada, vahendab BNS.

“Oluliste isikkoosseisu ja varustuse kaotuste tõttu ei ole Venemaal tõenäoliselt enam sõjalist võimekust oma ambitsioonide elluviimiseks Ukrainas,” seisis raportis.

Analüüsi kohaselt on Venemaa sunnitud oma strateegilisi eesmärke vähendama ja esitama saavutatud osalisele territoriaalsele kontrollile uue avaliku põhjenduse.

“Venemaal on Ukrainas alati olnud laiaulatuslikud ambitsioonid. Moskva ebaõnnestunud katsed vallutada sissetungi alguses pealinn Kiiev ning kirdelinnad Tšernihiv, Sumõ ja Harkiv näitavad neid olulisi territoriaalseid ambitsioone kaugel Donbassist,” märkis Kanada sõjavägi.

02:19

Zelenskõi rääkis okupantide valedest ja propagandast

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis neljapäevaõhtuses videopöördumises rahva poole, et regulaarse sõjalis-poliitilise ja diplomaatilise tegevuse taustal tal kummaline kuulda okupantide võltspropagandat tema haiglaravi kohta, vahendab BNS.

“Täna veidi kummaline kuulda, et minu kohta on ilmunud niiöelda vana-uus võltspropaganda. Et ma olen väidetavalt intensiivravis ja Ruslan Stefantšuk täidab riigipea kohuseid. No mis ma oskan öelda. Varem, peaaegu iga nädal, loopisid Vene propagandistid ja ametnikud kõikvõimalikke võltsinguid, et väidetavalt lahkusin Ukrainast või kuskil ma jälle ei täitnud oma kohustusi. Siis see kõik seiskus vahepeal. Ja nüüd siin siis jälle valiti kasutamiseks selliseid primitiivsed asju,” nentis president.

“Tundub, et isegi okupantide niiöelda valedemürsud on otsa saamas – nad ei suuda midagi uut välja mõelda,” sõnas Zelenskõi.

“Venemaa olemasolev potentsiaal igasuguseks agressiooniks, mille seas ründetegevuseks rindel ja terroriks meie linnade vastu, saab kindlasti otsa. Teeme kõik, et seda kiirendada,” lubas president.

Unian edastas varem päeval, et Ukraina meediakanal TAVR Media teatas neljapäeval küberrünnakust raadiojaamade võrgule ja hoiatas, et eetris leviv informatsioon Zelenskõi terviseprobleemide kohta ei vasta tõele.

01:51

Zelenskõi sõnul on Ukrainal suur potentsiaal rindel edu saavutamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas neljapäevases videopöördumises Ukrainal on märkimisväärne potentsiaal rindel edasiliikumiseks ja okupantidele valusate kaotuste tekitamiseks, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul nõustusid sellega osalejad ülemjuhatuse peastaabi varem päeval korraldatud kohtumisel, mis tõi kokku kaitse- ja julgeolekusektori võtmetähtsusega juhid.

President tõi välja, et kohtumisel kuulati ettekandeid sõjaväeluure juhilt Kõrõlo Budanovilt, välisluureteenistuse juhilt Oleksandr Litvinenkolt, Ukraina relvajõudude ülemjuhatajalt Valeri Zalužnõilt, kaitseminister Oleksi Reznikovilt ja siseminister Denis Monastõrskilt.

Lisaks liitus peakorteri koosolekuga otse rindejoonelt maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrski.

“Arutasime hetkeolukorda rindel ja Ukraina ümbruses. Määratlesime mõnedes taktikalistes valdkondades ülesanded oma positsioonide tugevdamiseks. Ja töötasime väga sisuliselt vägedele uusimate relvade tarnimise teemal. Peame veel löökidel vaenlase vastu intensiivsust suurendama,” rääkis Zelenskõi.

“Kohtumisel osalejad nõustusid, et meil on märkimisväärne potentsiaal oma jõudude rindel edasiviimiseks ja sissetungijatele uute valusate kaotuste tekitamiseks,” sõnas president.

Zelenskõi lisas, et täna toimusid vestlused ka Ühendriikide presidendi riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani ja USA staabiülemate ühendkomitee esimehe kindral Mark Milleyga, kellega arutati taaskord Ukraina ja USA kaitsevaldkonna koostöö võtmeküsimusi.

21. juuli 2022

21:15

Ukraina ja Venemaa sõlmivad reedel Türgis teraviljalepingu

Ukraina ja Venemaa kirjutavad reedel alla kokkuleppele, mille eesmärk on leevendada ülemaailmset toidukriisi lubades teraviljal hakata üle Musta mere liikuma, teatas Türgi presidendiamet, vahendab BNS.

“Viljaveoleppe allkirjastamise tseremoonia, kus osalevad ka Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja ÜRO peasekretär Antonio Guterres, toimub reedel Ukraina ja Venemaa osavõtul,” edastati teadaandes.

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu väljendas juba varem päeval optimismi, et peatselt jõutakse leppeni, mis arvestaks Vene poole murekohti ja võimaldaks Ukraina vilja väljaveo taastamist üle Musta mere.

USA tervitas Türgi vahendusel sõlmitavat kokkulepet Ukraina sadamatest teravilja eksportimiseks ja kutsus Venemaad üles seda ellu viima. 

“Me tervitame põhimõtteliselt selle lepingu väljakuulutamist. Keskendume praegu sellele, et Venemaa peaks selle lepingu täitmisest kinni ja Ukraina teravili pääseks  maailmaturgudele,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price ajakirjanikele.

Teraviljaeksport, mida on takistanud Venemaa sissetung Ukrainasse, võib praegu laual oleva leppe järgi jätkuda läbi kolme Ukraina sadama Mustal merel, ütles neljapäeval Kiievi delegatsiooni liige kõnelustel Venemaaga.

Ukraina ja Venemaa on pidanud kõnelusi Türgi ja ÜRO vahendajatega, et jätkata teraviljaeksporti ja vähendada toidukriisi, mis on tõstnud hindu üle terve maailma. 

“Eksport võib toimuda läbi kolme sadama: Odessa, Pivdennõi ja Tšornomorsk. Kuid tulevikus õnnestub meil seda loodetavasti laiendada,” ütles Ukraina seadusandja Rustem Umerov. 

Tarne turvalisust tagaksid ÜRO vaatlejad Istanbulis. Venemaa laevu Ukraina vetesse leppe alusel ei lubataks. 

“Me ei usalda neid, isegi kui nad sõlmivad ÜRO-ga kokkuleppe. Tegemist on agressorriigiga,” tõdes Umerov. 

Ukraina sadamates on blokeeritud kuni 25 miljonit tonni teravilja. 

19:53

Kiiev: teraviljaeksport võib jätkuda läbi kolme sadama

Teraviljaeksport, mida on takistanud Venemaa sissetung Ukrainasse, võib praegu laual oleva leppe järgi jätkuda läbi kolme Ukraina sadama Mustal merel, ütles neljapäeval Kiievi delegatsiooni liige kõnelustel Venemaaga, vahendab BNS.

Ukraina ja Venemaa on pidanud kõnelusi Türgi ja ÜRO vahendajatega, et jätkata teraviljaeksporti ja vähendada toidukriisi, mis on tõstnud hindu üle terve maailma.

“Eksport võib toimuda läbi kolme sadama: Odessa, Pivdennõi ja Tšornomorsk. Kuid tulevikus õnnestub meil seda loodetavasti laiendada,” ütles Ukraina seadusandja Rustem Umerov.

Tarne turvalisust tagaksid ÜRO monitoorijad Istanbulis, lisas ta.

Venemaa laevu Ukraina vetesse leppe alusel ei lubataks, lisas Umerov.

“Me ei usalda neid, isegi kui nad sõlmivad ÜRO-ga kokkuleppe. Tegemist on agressorriigiga,” ütles ta.

Ukraina sadamates on blokeeritud kuni 25 miljonit tonni teravilja.

17:19

ECB: Ukraina sõda ja kõrge inflatsioon varjutavad euroala väljavaadet

Venemaa sõda Ukrainas ja kasvav inflatsioon on muutnud euroala majanduse väljavaate süngemaks, ütles neljapäeval Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde, vahendab BNS.

“Venemaa õigustamatu agressioon Ukraina vastu hoiab kasvu jätkuvalt tagasi. Kõrge inflatsiooni mõju… ja suurem ebakindlus summutab majandust,” ütles Lagarde ajakirjanikele. Need tegurid varjutavad märkimisväärselt 2022. aasta teist poolt, lisas ta.

Euroala inflatsioon on jätkuvalt liiga kõrge ning jääb üle seatud eesmärgi pikemaks ajaks, ütles Lagarde.

14:30

Vene väed viivad Zaporižžja elektrijaama masinaruumi varustust ja lõhkeaineid

Vene sissetungijad on viinud Zaporižžja tuumajaama 1. ploki masinaruumi sõjatehnikat, lõhkeaineid ja relvi. Ukraina riiklik tuumaenergia tootmisettevõte Energoatom ütles seda Telegrami postituses, vahendab Ukrinform.

“Vene sõjaväelased tõid Zaporižžja TEJ jõuploki nr 1 masinaruumi vähemalt 14 ühikut rasket sõjatehnikat koos laskemoona, relvade ja lõhkeainetega. Kogu rasketehnika arsenal koos kogu laskemoonaga asub praegu väga lähedal seadmetele, mis tagavad turbogeneraatori töö. Eelkõige peamise õlipaagi vahetus läheduses, mis sisaldab auruturbiini jahutavat põlevat õli. Samuti on plahvatusohtlik vesinik, mida kasutatakse generaatori jahutamiseks,” öeldi avaldatud postituses.

Samuti lisati, et sissetungijate sõjatehnika muutis tuletõrjemasinate ja muude sõidukite juurdepääsu jõuploki nr 1 juhtimisruumi võimatuks. Seetõttu suureneb tuleoht kordades ning selle kustutamine muutub äärmiselt problemaatiliseks.

“Kui tulekahju puhkeb näiteks laskemoona juhusliku plahvatuse tõttu, võib selle mastaap olla võrdne Tšornobõli tuumajaama õnnetuse ajal toimunud tulekahjuga,” hoiatas Energoatom.

Postituses märgitakse, et okupandid rikuvad jätkuvalt kõiki tule-, tuuma- ja kiirgusohutust puudutavaid norme ja nõudeid tuumaelektrijaamades, hoides rasket sõjatehnikat, laskemoona, relvi ja lõhkeaineid Euroopa suurima tuumajaama jõuploki masinaruumis.

Energoatom rõhutab taas vajadust Zaporižžja TEJ võimalikult kiiresti vabastada ja pöördub veel kord rahvusvahelise üldsuse poole palvega võtta selleks meetmed, sest ainult Ukraina suudab tagada Zaporižžja TEJ tõrgeteta ja ohutu töö.

12:22

Harkivi pommitamises hukkus kaks ja sai haavata 19 inimest

Vene väed pommitasid neljapäeval taas Ukraina suuruselt teist linna Harkivit, hukkus vähemalt kaks ja sai haavata 19 inimest, vahendab BNS.

“Üheksateist inimest sai haavata, nende seas üks laps. Neli inimest on kahjuks raskes seisundis. Kaks inimest suri,” ütles kuberner Oleh Sõnjehubov sotsiaalmeedias.

12:21

Ukraina keskpank devalveeris grivnat

Ukraina keskpank devalveeris neljapäeval grivna ametlikku kurssi, et kaitsta oma välisvaluutareserve ajal, mil riigi majandust laastab Vene invasioon, vahendab BNS.

Keskpank teatas, et delvalveerib ametliku vahetuskursi dollari suhtes 29,25 grivnalt 36,57 grivnani, et suurendada Ukraina kaupade konkurentsivõimet ja stabiliseerida majandust.

12:19

Meedia: Venemaa saadab rindele vähem kui nädalase väljaõppega sõdureid

Ukraina sõtta minevate Vene sõdurite väljaõpe on nüüd sageli minimaalne – inimõigusrühmituse Citizen.Army.Law esindaja Sergei Krivenko sõnul võtavad nendega ühendust pered, kelle lapsed on saadetud Ukraina rindele vaid mõni nädal pärast sõjaväkke minekut, kirjutas Hollandis tegutsev ajaleht The Moscow Times, vahendab BNS.

End Ivaniks nimetanud sõduri sõnul saadeti ta eesliinile vähem kui kaks nädalat pärast sõjaväega liitumist. Ivan ütles, et ta sai väljaõpet vaid viis päeva. Tema väitel ei osanud näiteks üks tema kaaslastest rindele jõudes kokku panna ega kasutada relva.

Venemaal kehtib meestele ka sõjaväekohustus, kuid Ivani sõnul koheldi kõiki kogemusest sõltumata väljaõppel ühte moodi, kuigi osa neist oli võidelnud Süürias või Tšetšeenias. Sõjaväega liitujaid motiveerib sageli palk, mis võib olla kordi keskmisest kõrgem. Ivan ütles lehele, et saab kuus 240 000 rubla ehk umbes 4200 eurot.

Venemaa seaduste kohaselt ei saa ajateenijaid lahingusse saata, kui neil pole vähemalt neljakuulist väljaõpet. Sama loogika peaks Vene sõjaanalüütiku Pavel Luzini sõnul kehtima ka nende kohta, kes sõlmivad sõjaväega Ukrainasse mineku lepingu.

Suur ohvrite määr sõjas tähendab, et Vene sõjavägi kaotab ekspertide sõnul oma sidusust ja väljaõppe puudused üksnes süvendavad seda probleemi.

USA mõttekoja RAND vanemteadur ja Pentagoni endise vanemanalüütiku Dara Massicoti sõnul on Vene väed hakanud Ukrainas segama erinevate üksuste sõdureid.

“Sõdurid ei tunne komandöre, nad ei tea, kus nende üksus paikneb, sest see võitleb maastikul,” ütles Massicot ajalehele The Moscow Times.

“Lisaks on [Vene sõjaväes] puudus spetsialistidest. See tähendab, et kui mõni seade läheb katki, ei saa nad seda lihtsalt parandada,” lisas ta.

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) raporti hinnangul kahandab Venemaa oma võitlusvõimet lahingutes Donetski oblasti suhteliselt tähtsusetute asulate pärast.

ISW andmeil ei ole Venemaa viimastel nädalatel oma eeldatava sihtmärgi Slovjanski suunal olulisi edusamme teinud. Lisaks sellele ei ole Vene väed märkimisväärselt edenenud ka Siverski ja Bahmuti liinil.

ISW andmetel on Venemaa püüdnud Siverskit vallutada alates Luhanski oblasti hõivamisest ehk juuli algusest, kuid ei ole veel linnani jõudnud. Instituudi hinnangul on avatud ja hõredalt asustatud maastikul venelastel raske edasi liikuda.

10:59

Podoljak: Venemaa pommitas Putini Iraani-reisi ajal Harkivis mošeed

Vene Föderatsioon näitas põlglikku žesti, tulistades Harkivi linnas mošeed ajal, mil agressorriigi president Vladimir Putin oli visiidil Iraani, et relvi nõuda, kirjutas Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mykhailo Podoljak Twitteris, vahendab Ukrinform.

“Klassikaline vene jesuiitism. Tulge Teherani kummardama ja paluma Iraani kõrgeimalt juhilt Ali Khamenerilt “relvi teise maailma armee jaoks” ning ründama samal ajal Harkivi mošeed. Barbarite jaoks pole miski püha. Aga kas Iraan mõistab Kremli põlglikku žesti?” kirjutas Podoljak.

Vene väed tulistasid 20. juuli hommikul Harkivi linna, tappes kolm tsiviilisikut, sealhulgas 13-aastase poisi. Raketilöögi tagajärjel sai kannatada ka mošee Kiievi linnaosas.

08:11

Lahing Vuhlehirski elektrijaama pärast – Ukraina väed sundisid sissetungijaid taanduma

Bakhmuti suunal ei saavutanud venelased edu oma viimases rünnakukatses Vuhlehirski soojuselektrijaama hõivamiseks, selgub Ukraina relvajõudude peastaabi poolt neljapäeval avaldatud infost, vahendab Ukrinform.

Volõni ja Polissja suunal pole mingeid märke vaenlase ründerühmade loomisest.

Siverrsky suunas jätkavad vaenlase UAV-d õhuluuret Tšernihivi ja Sumõ piirkondade piirialadel.

Harkivi suunas tulistasid vaenlase suurtükid Mospanove, Petrivka, Ruski Tõški, Bazaliivka, Petšenõgi, Tsõrkunõ, Pytomnõki, Dementiivka, Korobotškine ja Prudjanka asulate piirkondi.

Slovjanski suunas registreeriti vaenlase tuld Dibrovnõi, Krasnopilli, Chepili, Adamivka, Hrušuvaha ja teiste asulate lähedal.

Kramatorski suunas tulistas Vene suurtükivägi Kramatorski, Siverski, Hrõorivka, Zvanivka ja Spirnõi rajoonid. Vaenlane korraldab rünnakuoperatsioone Ivano-Daryivka lähedal, kus tulevahetus jätkub.

Bahmuti suunal viib vaenlane läbi lahinguoperatsioone eesmärgiga luua tingimused pealetungiks linnale ja Vuhlehirski elektrijaama ülevõtmiseks. Venelased jätkavad sõjalise ja tsiviilinfrastruktuuri tulistamist Rozdolivka, Bilohorivka, Pokrovske, Nova Kamianka, Bahmuti, Veršõna, Novoluhanske, Zaitseve, Toretski jt piirkondades. Õhulööke registreeriti Vershyna ja Bilohorivka külades.

Vaenlase rünnak, mille eesmärk oli vallutada Vuhlehirski elektrijaama territoorium, ei toonud edu, sest Ukraina sõdurid sundisid okupante põgenema. Lahingud Novoluhanski rajoonis jätkuvad. Ukraina vägede tulepositsioonide paigutamiseks teatud suundades kasutas vaenlane õõnestus- ja luurerühmitusi.

Avdiyivka, Novopavlivka ja Zaporižžja suundades süstemaatiliselt pommitatud tsiviil- ja sõjaline infrastruktuur Vesele, Umanske, Kurakhove, Novomykhailivka, Mykilske, Vuhledari, Zolota Niva, Novopili, Novomayorske, Poltavkaya, Novomayorske, Novomayorske, Poltavkaya, Tokvoani ja teistes asulates. Õhulöökidest teatati Krasnohorivka ja Solodke lähedal. Teatud piirkondades tugevdavad vaenlase väed oma kaitsepositsioone.

Lõuna-Buhi suunal koondab vaenlane oma peamised jõupingutused saavutatud positsiooni hoidmisele ja UAV-luure läbiviimisele.

Vaenlane tulistas süstemaatiliselt tsiviilinfrastruktuuri piki kontaktliini Apostolove, Mõkolaivka, Lepetikha, Chervona Dolyna, Murahhivka, Blagodatne, Prybuzke ja Lymany piirkondades, kasutades tanke ja suurtükke.

Ukraina territooriumil valitseb raketirünnakute oht kriitilistele infrastruktuuriobjektidele.

Olemasoleva luureandmete kohaselt on Venemaa armee üksustes suundumas lühiajaliste lepingute sõlminud kaitseväelaste tagasiastumisele. Samuti keeldub enamik sõjaväelasi pikendamast pikaajalisi lepinguid, mis on aegunud.

Nagu varem teatatud, püüavad sissetungijad Donetski oblastis edasi liikuda Debaltseve-Slovjanski maanteele, samal ajal kui Ukraina väed hoiavad neid tagasi.

04:23

Venemaa pommitas taas Mõkolajivi linna

Venemaa pommitas ööl vastu neljapäeva taas ägedalt Mõkolajivi lnna, vahendab BNS.

“Kuulda on võimsaid plahvatusi. Linna pommitatakse taas massiivselt,” edastas linnapea Oleksandr Senkevitš suhtlusvõrgustikus Telegram.

Senkevitš manitses linnaelanikke ohutusreegleid mitte eirama.

Kohalikud avaldasid sotsiaalmeedias pärast ühte plahvatust puhkenud tulekahjust fotosid.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruari varahommikul on okupandid Mõkolajivit korduvalt pommitanud põhjustades suuri purustusi ja inimohvreid.

04:10

Zelenskõi: Ukraina valmistab ette otsuseid Euroopa elus osalemiseks

President Volodõmõr Zelenskõi rääkis kolmapäevases videopöördumises, et Ukraina valmistab ette ajaloolisi otsuseid ühinenud Euroopa elus osalemiseks, vahendab BNS.

Riigipea sõnul arutas ta päeval Kiievit külastanud Austria ja Tšehhi välisministritega kohtumisel Venemaale avaldatava surve suurendamist ja Ukraina täiendavat toetamist.

Zelenskõi kinnitusel tänas ta mõlemat riiki juba antud abi eest ja tõi välja lähituleviku vajadused.

“Tšehhi on Euroopa Liidu eesistujariik ja seetõttu meie jaoks eriliselt oluline. Selle kuue kuu jooksul peame astuma elementaarseid samme, et valmistuda läbirääkimiste alustamiseks Ukraina Euroopa Liidu liikmelisuse üle,” lisas president.

Zelenskõi sõnul vestles ta ka Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheliga.

“Põhiteemade hulgas oli Ukraina rahaline toetamine. Valmistume järgmiseks Ukraina ja Euroopa Liidu tippkohtumiseks, aga ka meie riigi institutsionaalseks tugevdamiseks teel ühendusse. Peagi võib sellega seoses olla olulisi uudiseid – me valmistame ette mõningaid ajaloolisi otsuseid meie osalemiseks ühtse Euroopa elus,” rääkis president.

Kiievisse saabusid kolmapäeval visiidile Austria välisminister Alexander Schallenberg ja Tšehhi välisminister Jan Lipavský.

“Hea meel, et olen lõpuks ometi koos oma kalli ametivenna Jan Lipavskýga tagasi Ukrainas. Kohutav on vaadata, mida Venemaa jõhker agressioonisõda selle kauni riigi ja rahvaga on teinud. Jätkame Ukraina kõrval seismist,” kirjutas Schallenberg muu hulgas sotsiaalmeedias.

03:51

USA kindrali hinnangul kestab sõda Ukrainas kaua

USA staabiülemate ühendkomitee ülem kindral Mark Milley usub, et sõda Ukrainas kestab kaua, vahendab BNS.

Milley ütles seda kolmapäevasel pressikonverentsil pärast Ukraina kaitsetoetuse kontaktrühma (Ramstein-4) kohtumist, mis toimus virtuaalses formaadis.

“Täna möödub 147. päev Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja ulatusliku sissetungi algusest Ukrainasse, kus tugevam sõdib nõrgemate vastu. See võitlus on tõenäoliselt pikaajaline konflikt,” sõnas USA kindral.

Unian tõi välja, et USA hinnangul pole Donbass Ukraina jaoks kadunud. Ukraina relvajõudude sõdurid seisvad jätkuvalt kangelaslikult Venemaa plaanidele okupeerida Donetski ja Luhanski oblastid.

Nagu Unian varem teatas, siis on Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin veendunud, et sõda on jõudnud kriitilisse punkti ja Venemaa on valesti arvestanud, et see kestab lahinguväljal kauem kui Ukraina.

Vene president Vladimir Putin saatis oma okupatsiooniväe 24. veebruaril Ukrainasse, millega alustas täiemahulist sõda. Konflikt sai alguse aga juba 2014. aastal Krimmi poolsaare annekteerimisega. Sestsaadik on Vene sõjaväelased pannud Ukrainas toime arvukalt sõjakuritegusid ja tekitanud riigile tohutut kahju.

02:03

Zelenskõi: Venemaa plaanib Ukrainas katsetatut mujal Euroopas kasutada

President Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevases videopöördumises rahva poole, et Venemaa katsetab Ukrainas kõike, mida saaks hiljem teiste Euroopa riikide vastu rakendada, vahendab BNS.

Zelenskõi kutsus ühtlasi üles mitte lõpetama sanktsioonide survet Venemaale ja aitama Ukrainat relvadega.

“Kui me pöördume oma partnerite poole selle või teise palvega, selle või teise nõu või nõudega, siis see põhineb Ukraina kogemusel – sellel, mida meie oleme juba kogenud. Venemaa katsetab Ukrainas kõike, mis on rakendatav teiste Euroopa riikide vastu. See algas gaasisõdadest ja lõppes täiemahulise sissetungi, raketiterrori ja põletatud Ukraina linnadega,” hoiatas president.

“Selleks, et kellegi teisega seda ei juhtuks, on vaja võimalikult kiiresti tagada Ukrainas käegakatsutav ühine võit Venemaa üle,” rõhutas Zelenskõi.

Uniani andmetel tõdes Zelenskõi varem, et Ukrainal on rahvusvaheliste partneritega õhutõrjesüsteemide hankimiseks küll kokkulepped, kuid “vaja on hoopis teistsugust kiirust ja kaitse ulatust”.

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles varem päeval, et USA uus sõjalise abi pakett Ukrainale, millest teatatakse hiljem sel nädalal, sisaldab veel nelja raketiheitjat HIMARS.

“See hõlmab veel neli HIMARS-it, täiustatud raketiraketiheitjat, mida ukrainlased väga tõhusalt kasutavad ja mis on lahinguväljal nii palju muutnud. See hõlmab ka raketiheitjate laskemoona ja suurtüki komplekte,” ütles Austin kolmapäeval, avades neljandat kohtumist Ukraina kaitse siderühmaga.

Minister tõi välja, et alates Brüsseli kohtumisest on USA lubanud Ukrainale julgeolekuabi anda enam kui 2,6 miljardi dollari ulatuses. Austin kinnitas, et USA jätkab ajaloolise tasemega julgeolekuabi andmist, et aidata Ukrainal end kaitsta.

Euroopa Liidu riigid võtsid kolmapäeval uuendatud sanktsioonides sihikule Venemaa kullaekspordi ja külmutasid varad Venemaa suurimas pangas Moskva sissetungi tõttu Ukrainasse.

00:33

Austini sõnul kinnitas Lavrovi sõnavõtt Ukraina alade hõivamise plaane

USA kaitseminister Lloyd Austin usub, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov vaid kinnitas oma viimases sõnavõtus Venemaa presidendi Vladimir Putini suuri ambitsioone Ukraina alade hõivamiseks, vahendab BNS.

Austin ütles seda pressikonverentsil pärast Ukraina kaitsetoetuse kontaktrühma (niinimetatud Rammstein-4) kohtumist, mis toimus virtuaalses formaadis.

“Nagu te teate, on venelased praegu Hersonis ja Zaporižžjas. Vene väed on seal juba kohal. Seetõttu peaksite endalt küsima, et kellega Lavrov sellistes sõnavõttudes räägib. See pole uudis meist kellegi jaoks. Seda ei Euroopas ega mujal maailmas. Ma arvan, et ta pöördub inimeste poole Venemaal, kes on halvasti informeeritud,” ütles Austin.

USA kaitseministri sõnul on Putin pidevalt korrutanud sõnumit Donbassile suunatud sõjalisest operatsioonist.

“Tema tegevus tõestas vastupidist. Ja me teame ning meie partnerid ja liitlased teavad, et tal on suured ambitsioonid. Ja Lavrov just kinnitas seda täna,” ütles Austin.

“Venemaa jaoks ei ole rahukõneluste pidamine Ukrainaga praeguses olukorras kuidagi loogiline,” ütles Lavrov kolmapäeval riigimeediale antud usutluses.

Lavrovi sõnul näitasid esimesed läbirääkimisvoorud Ukrainaga, et Kiievil ei ole mingit soovi arutada midagi siiralt. Ministri teatel ei ole Moskva sõjalised eesmärgid Ukrainas enam keskendunud “ainult” riigi idaosale, vaid lääneriikide jätkuvate relvatarnete tõttu on Kreml muutnud oma kavatsusi.

“Geograafia on nüüd erinev. See ei puuduta enam ainult Donbassi, vaid ka Hersoni oblastit, Zaporižžja oblastit ja mitut teist territooriumi. Protsess jätkub, ühtlaselt ja katkematult,” ütles Lavrov riigimeediale.

Moskva okupatsioonivägi kontrollib Ukraina lõunaosas asuvat Hersoni oblastit ja riigi kaugosas asuva Zaporižžja oblasti teatud alasid.

Lavrov ütles, et ehkki Kremli eesmärgid denatsifitseerida ja demilitariseerida Ukraina on jätkuvalt samad, siis pärast märtsis Istanbulis peetud kõnelusi Moskva ja Kiievi vahel on muutunud “geograafia”.

Välisminister lisas, et lääneriikide relvatarned, mille hulgas USA raketisüsteemid HIMARS, on pannud Moskvat oma plaane revideerima.

Lavrovi sõnul on Venemaa geograafilised eesmärgid liikunud veelgi kaugemale praegusest liinist, kui Lääs jätkab Ukraina “pumpamist” relvadega.

“Me ei saa lubada osal Ukrainast, mida (president Volodõmõr) Zelenskõi kontrollima hakkab, või kes iganes teda asendab, evida relvi, mis kujutavad endast otsest ohtu meie territooriumile või nende vabariikide territooriumile, mis on kuulutanud oma iseseisvust,” ütles Lavrov viitega Ukraina isehakanud rahvavabariikidele.

Vene president Putin saatis oma okupatsiooniväe 24. veebruaril Ukrainasse, millega alustas täiemahulist sõda. Konflikt sai alguse aga juba 2014. aastal Krimmi poolsaare annekteerimisega. Sestsaadik on Vene sõjaväelased pannud Ukrainas toime arvukalt sõjakuritegusid ja tekitanud riigile tohutut kahju.

20. juuli 2022

18:35

Ukraina kutsus kiirendama relvatarneid ja suurendama sanktsioone

Ukraina kutsus kolmapäeval oma liitlasi kehtestama Venemaale rohkem sanktsioone ja kiirendama relvatarneid pärast seda, kui Venemaa teatas oma sõjaliste ambitsioonide kasvamisest Ukrainas, vahendab BNS.

“Tunnistades üles unistused krabada rohkem Ukraina maad tõestas Venemaa välisminister (Sergei Lavrov), et Venemaa tõrjub diplomaatiat ja keskendub sõjale ja terrorile,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sotsiaalmeedias avalduses.

“Venelased tahavad verd, mitte kõnelusi. Ma kutsun kõiki partnereid suurendama sanktsioonide survet Venemaale ja kiirendama relvatarneid Ukrainale,” lisas ta.

16:54

USA lubas Ukrainale saata veel neli HIMARS-it

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et USA uus sõjalise abi pakett Ukrainale, millest teatatakse hiljem sel nädalal, sisaldab veel nelja raketiheitjat HIMARS, vahendab BNS.

“See hõlmab veel neli HIMARS-it, täiustatud raketiraketiheitjat, mida ukrainlased väga tõhusalt kasutavad ja mis on lahinguväljal nii palju muutnud. See hõlmab ka raketiheitjate laskemoona ja suurtüki komplekte,” ütles Austin kolmapäeval, avades neljandat kohtumist Ukraina kaitse siderühmaga.

Minister tõi välja, et alates Brüsseli kohtumisest on USA lubanud Ukrainale julgeolekuabi anda enam kui 2,6 miljardi dollari ulatuses.

“Meie abi hõlmab kokku tosinat raketiheitjat HIMARS, et suurendada Ukraina kaugtulejõudu veelgi… Samuti oleme lubanud üle anda kaks õhutõrjesüsteemi NASAMS, et aidata Ukrainal kaitsta oma üksuseid ja tsiviilisikuid Venemaa raketirünnakute eest. Samuti kohustub USA saatma rohkem HIMARS-ite laskemoona, suurtükiväe täppismoona ja taktikalisi sõidukeid ning muud hädasti vajaminevat tuge,” ütles Austin.

Ta kinnitas, et USA jätkab ajaloolise tasemega julgeolekuabi andmist, et aidata Ukrainal end kaitsta.

14:56

Zelenskõi võtab sihikule spioonid ja riigireetjad

Kui Ukraina armee võitleb rindel südikalt Vene väeüksuste vastu, siis president Volodõmõr Zelenskõi šokeeriv käik vabastada ametist riigi peaprokurör ja julgeolekujuht on paljastanud veel teisegi rinde: võitluse vaenlase spioonide ja Kremli poolehoidjate vastu, vahendab BNS.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi Ivan Bakanovi, kes oli Zelenskõi lapsepõlvesõber, ja peaprokuröri Irõna Venediktova vallandamine oli sõja kontekstis pretsedenditu samm.

Otsus tehti teatavaks pühapäeval ning teisipäeval kiitis ülemraada selle heaks.

Zelenskõi nahutas mõlemat suutmatuse eest astuda vastu Vene spioonide ja kollaborantide tegevusele Ukrainas.

Oma igapäevases videopöördumises ütles ta, et riigireetmise ja Venemaa abistamise paragrahvide alusel on alustatud juurdlust enam kui 650 juhtumi korral, seal hulgas 60 juhul on olnud tegemist Ukraina riigi vastase õõnestustegevusega Moskva kontrolli all olevatel aladel riigi idaosas.

“Kõik ootasid… käegakatsutavamaid tulemusi” nii Bakanovilt kui Venediktovalt “võitluses kollaborantide ja reeturite” vastu, ütles presidendikantselei asejuht Andri Smõrnov.

“President ja tema kabinet ei olnud Bakanovi ega Venediktova tööga rahul” juba enne Venemaa sissetungi, ütles Ukraina poliitanalüütik Volodõmõr Fesenko uudisteagentuurile AFP.

Viimastel kuudel on vähemalt kolme kõrge SBU ametniku vastu esitatud süüdistus riigireetmises.

Üks neist, kes vallandati märtsis ja võeti vahi alla pühapäeval, oli Oleh Kulinitš, kes toimetas riigi lõunaosas Hersoni oblastis.

Moskva 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaare lähistel asuv Hersoni oblast langes võrdlemisi kergesti Vene sõjaväelaste kätte sissetungi alguses, tegemist oli märkimisväärse tagasilöögiga, mille eest sai valitsus kõva kriitikat.

“See mees tegi koostööd Vene salateenistustega. Tegu oli äärmiselt kõva löögiga. Minu hinnangul oli see Zelenskõi jaoks viimane piisk karikasse,” ütles Fesenko.

Zelenskõi oli juba varem vallandanud SBU Hersoni oblasti piirkondliku juhi Serhi Krõvorutško.

Veel üht SBU ametnikku kahtlustatakse kõige kõrgema salastuse astme saanud niinimetatud miiniväljade maakaartide jagamises Vene väeüksustega, kelle edasiliikumise tõkestamiseks miiniväljad olid mõeldud.

Zelenskõi ütles esmaspäeval, et SBU sees tehakse põhjalik revisjon. Ta lisas, et viivitamatult vallandatakse ilmselt 28 agenti “puuduliku” töö tõttu.

Samuti on ametist priiks saanud üks Bakanovi nõunikest.

Venediktova juhtis kõrgetasemelisi juurdlusi Vene väeüksuste toime pandud jõletute sõjaroimade suhtes, eriti Butša linna veresauna suhtes, millest sai Vene ilmselgete sõjakuritegude sümbol.

Mõjuka uudisteportaali Ukrainska Pravda kohaselt kutsus Venediktova tegevus esile raevuka reaktsiooni presidendikantseleist seetõttu, et ta tõmbas kaasa meedia liigset tähelepanu ning lasi läbi viia kiirkorras kohtuprotsesse kinnipüütud Vene sõdurite üle.

Portaali andmetel vihastasid kiirprotsessid Moskvat ning muutsid läbirääkimised vangide vahetuse üle, mis oli Zelenskõi jaoks ilmselge prioriteet, märksa keerulisemaks.

Paljude vaatlejate jaoks Ukrainas näib praegune puhastustöö julgeolekustruktuuride ladvikus märgina presidendivõimu kontrolli suurendamisest korrakaitsesüsteemi üle.

Vahepealsed asendused nii Bakanovile kui Venediktovale – nende vastavad asejuhid – on analüütikute hinnangul märksa poliitiliselt kuulekamad valikud.

“On selge”, et need mehed “viivad ellu kõik poliitilised korraldused”, mida presidentuur ette ütleb, vahendas väljaanne Forbes Ukraine valitsusvälise ühenduse Korruptsioonivastase Tegevuse Keskus asjatundja Tetjana Ševtšuki sõnu.

14:19

Lavrov: Vene sõjalised eesmärgid Ukrainas ei puuduta enam vaid idaosa

Venemaa sõjalised eesmärgid Ukrainas ei ole seotud enam “ainult” riigi idaosaga, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kelle sõnul on Lääne relvade tarnimine muutnud Kremli lähenemist, vahendab BNS.

“Geograafia on nüüd erinev. See ei puuduta enam ainult DNR-i ja LNR-i, kuid ka Hersoni oblastit, Zaporižžja oblastit ja mitut teist territooriumi,” ütles Lavrov riigimeediale. “Protsess jätkub, ühtlaselt ja katkematult.”

“Geograafia on nüüd erinev. See ei puuduta enam ainult DNR-i ja LNR-i, kuid ka Hersoni oblastit, Zaporižžja oblastit ja mitut teist territooriumi,” ütles Lavrov riigimeediale. “Protsess jätkub, ühtlaselt ja katkematult.”

Moskva okupatsioonivägi kontrollib Ukraina lõunaosas asuvat Hersoni oblastit ja riigi kaugosas asuva Zaporižžja oblasti teatud alasid.

Lavrov ütles, et ehkki Kremli eesmärgid denatsifitseerida ja demilitariseerida Ukraina on jätkuvalt samad, siis pärast märtsis Istanbulis peetud kõnelusi Moskva ja Kiievi vahel on muutunud “geograafia”.

Ta lisas, et lääneriikide relvatarned, seal hulgas USA raketisüsteemid HIMARS, on pannud Moskvat oma plaane revideerima.

Lavrovi sõnul on Venemaa geograafilised eesmärgid liikunud veelgi kaugemale praegusest liinist, kui Lääs jätkab Ukraina “pumpamist” relvadega.

“Me ei saa lubada osal Ukrainast, mida (pesident Volodõmõr) Zelenskõi kontrollima hakkab, või kes iganes teda asendab, evida relvi, mis kujutavad endast otsest ohtu meie territooriumile või nende vabariikide territooriumile, mis on kuulutanud oma iseseisvust,” ütles Lavrov viitega Ukraina isehakanud rahvavabariikidele.

Moskva kuulutas juuli alguses, et on võtnud täieliku kontrolli Luhanski rahvavabariigi territooriumi üle.

11:29

Ukraina sõjavägi kontrollis Maosaart ja päästis sealt kassi

Ukraina sõjaväelased on Maosaarel [Zmiinõi saarel] teinud demineerimistöid, konfiskeerinud vaenlase laskemoona ja sõjavarustust ning päästnud Ukraina kassi. Vastava avalduse tegi Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat Telegramis, vahendab Ukrinform.

„Operatsiooni raames uuris Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat luuret Maosaare piirkonnas ja maa-aluste kindlustuste piires. Teostati inseneridemineerimistöid. Tuvastati ja konfiskeeriti vaenlase laskemoona ja varustuse näidised, nimelt juhtimis- ja juhtimissüsteemid, mehitamata õhusõidukid Orlan-10, kaasaskantavad õhutõrjesüsteemid, granaadiheitjad, leekrelvad, käsirelvad, sõjapidamise andmed, Vene sõdurite isiklikud andmed, elektrooniline meedia,” seisab aruandes.

Maosaarele paigaldati uuesti Ukraina lipp, mis asendas Venemaa trikoloori. Lisaks leidsid ja evakueerisid Ukraina sõjaväelased mitu kuud Vene okupatsiooni all viibinud Ukraina kassi.

Meeldetuletus, et 2022. aasta juuli alguses lõpetasid Ukraina relvajõud sõjalise operatsiooni saare Islandi puhastamiseks ajutiselt okupeeritud Krimmi põgenenud Vene sissetungijate varustusest ja laskemoonast.

10:41

Hommikuses Harkivi pommitamises hukkus vähemalt kolm inimest

Vene vägi pommitas kolmapäeva hommikul Harkivi Saltivski rajooni, selle tagajärjel hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut ja üks sai haavata, ütles sõjakuberner Oleh Sõnjehubov, vahendab BNS.

“Paraku hukkus Harkivi Saltivski rajoonis sissetungijate hommikuse pommitamise tagajärjel kolm inimest, 13-aastane poiss, mees ja naine. Vigastada sai 72-aastane naine. Piirkonna kiirabikeskuse andmed on uuendamisel,” kirjutas Sõnjehubov Telegramis.

10:09

Ukraina armee on sõjas hävitanud umbes 38 750 vaenlase sõdurit

Venemaa on Ukrainas kaotanud juba umbes 38 750 sõdurit (neist 200 lisandus viimase ööpäeva jooksul).Vastava avalduse tegi Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis, edastab Ukrinform.

Ukraine Army eliminates about 38,750 enemy troops


Ajavahemikus 24. veebruar 2022 kuni 20. juuli 2022 kuulusid vaenlase lahingukaotustesse veel 1700 tanki (+9 viimase ööpäeva jooksul), 3905 soomuslahingumasinat (+13), 856 suurtükiväesüsteemi (+5), 250 mitmikraketisüsteemi (+2), 113 õhutõrjesüsteemi, 221 lennukit (+1), 188 helikopterit, 2775 mootorsõidukit ja kütusetsisterni (+8), 15 sõjalaeva/paati, 703 mehitamata õhusõidukit (+10), 70 eriotstarbelist sõjatehnikat. Kokku tulistati alla 167 vaenlase tiibraketti.

Viimase päeva jooksul on Vene väed kandnud suurimaid kaotusi Bahmuti suunal. Andmeid uuendatakse.



09:35

Venemaa relvastatud agressiooni tõttu on Ukrainas vigastada või surma saanud üle 1000 lapse

Pärast Venemaa sissetungi algust on Ukrainas hukkunud kokku 353 last ja üle 679 saanud vigastada.Vastava avalduse tegi Ukraina peaprokuratuur Telegramis, vahendab Ukrinform.

4-aastane Liza Dmitrieva hukkus 14. juulil Vene relvajõudude rünnakus Vinnõtsjale. Foto: Scanpix

“2022. aasta 20. juuli seisuga jäi hukkunute arv muutumatuks (353 last). Vigastatute arv kasvas 679 lapseni,” seisab raportis.
Need andmed ei ole lõplikud, kuna neid uuritakse sõjategevuse piirkondades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel.
Praegu on enim hukkunuid Donetski oblastis (357), Harkivi oblastis (191), Kiievi oblastis (116), Tšernigovi oblastis (68), Luganski oblastis (61), Mõkolaivi oblastis (53), Hersoni oblastis (52) ja Zaporižžijas (40).

20. juuli öösel avasid Vene sõjaväelased tule Dnipropetrovski oblasti Nikopoli pihta. Rünnakus sai haavata kolm last (vanuses 3, 5 ja 15).

Venemaa igapäevaste õhu- ja suurtükirünnakute tagajärjel sai Ukrainas kannatada kokku 2185 õppeasutust, millest 221 hävis täielikult.

08:36

Venelaste raketilöögid tabasid Nikopoli elamukvartalit, tappes kaks inimest

Ööl vastu kolmapäeva tabasid Venemaa relvajõudude rünnakud Ukrainas Nikopoli linna, tappes kaks ja vigastades veel üheksa inimest, vahendab Ukrinform.

Russians hit residential quarter in Nikopol, killing two people

“Nikopoli elamukvartalit rünnati teadlikult Grad-süsteemidega. Välja tulistati üle 30 raketi. Esialgsetel andmetel hukkus kaks inimest, üheksa sai vigastada,” postitas Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Valentõn Reznitšenko Telegrami suhtlusrakendusse.



Kuus inimest, sealhulgas neli last, on haiglas. Noorim vigastatu on vaid kolmeaastane.

“Kolm eramaja hävis täielikult mürskude tagajärjel ja veel kümned said kannatada,” lisas Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juht.

Päästjad jätkavad rusude koristamist ja hävingu ulatuse hindamist.

Plahvatamata laskemoona on mööda linna laiali, selle kahjutuks tegemisel on ametis eridemineerijad.

06:26

ISW: Kreml võib vastupealetungi ohjeldamiseks kasutada tuumaähvardust

Vene president Vladimir Putin võib kasutada tuumaähvardust, et heidutada Ukraina vastupealetungi ajutiselt okupeeritud Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblastis, vahendab BNS.

“Pärast okupeeritud alade annekteerimist saab Putin otseselt või kaudselt deklareerida, et äsja annekteeritud aladele kehtib Venemaa doktriin, mis lubab kasutada tuumarelva Vene Föderatsiooni territooriumi kaitseks,” oletab Sõjauuringute Instituut (ISW).

Ekspertide hinnangul ähvardab Kremli diktaatori selline tegevus Ukrainat ja selle partnereid tuumarünnakuga, kui Ukraina vastupealetung Vene okupeeritud territooriumi vabastamiseks jätkub.

“Putin võib uskuda, et tuumarelvaga ähvardamine või selle kasutamine taastab Venemaa heidutuse. Sellisel juhul vähenevad oluliselt Ukraina ja selle lääne partnerite ajalised raamid vastupealetungi alustamiseks enne, kui Kreml okupeeritud territooriumi annekteerib,” hoiatavad analüütikud.

Valge Maja teatas varem, et Venemaa kavatseb täiemahulise sissetungi käigus annekteerida okupeeritud Ukraina alad.

“Kreml ei ole avalikustanud “referendumi” ajakava, kuid Vene marionetid neil territooriumidel väidavad, et see toimub aasta lõpus, tõenäoliselt koos Venemaa kohalike valimistega,” ütles USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby.

05:42

Zelenskõi: okupantidel ei õnnestu pääseda vastulöökide eest

President Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeva õhtul videopöördumises, et Ukraina pinnal terroritegusid toime panevatel Vene okupantidel ei õnnestu pääseda Ukraina relvajõudude vastulöökide eest, vahendab BNS.

“Iga päev annavad okupandid uut põhjust, et tunnistada Venemaa terroristlikuks riigiks,” märkis president.

Ta meenutas, et Nikopol ja teised Dnipropetrovski oblasti, Odessa oblasti, Harkivi oblasti, Mõkolajivi, Kramatorski, Slovjanski, Toretski ja teiste Donbassi linnade asulad olid möödunud ööpäeva jooksul Venemaa mürskutule all.

“Palju hukkunuid, palju haavatuid… Okupandid tulistasid piirialasid Sumõ oblastis. Vallutatud Zaporižžja tuumaelektrijaamas ja Enerhodaris on uusi fakte terrorist töötajate ja kohalike elanike vastu,” rääkis president.

“Kuidas ka okupandid ei üritaks varjata, Ukraina relvajõud, meie luure annab ikka vastulööke ja meie riik tuvastab iga vene kurjategija, kes on süüdi terroris ukrainlaste vastu,” rõhutas Zelenski.

Tuletame meelde, et alates täiemahulise sissetungi algusest 24. veebruaril on Vene väed Ukraina vastu kasutanud üle 3000 tiibraketi.

03:32

Ukraina kaitseminister ärgitas tootjaid relvi lahinguväljal katsetama

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kutsus teisipäeval partnerriikide relvatootjaid testima oma toodangut lahinguväljal, vahendab BNS.

“Usun, et meie partneritele Poolas, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal või Türgis on see hea võimalus oma relvi katsetada. Seetõttu andke meile tööriistad, meie lõpetame töö ja teil on uut infot,” ütles minister videopöördumises mõttekojale Atlantic Council.

Tema sõnul on Ukraina territoorium praegu “polügoon”, kus katsetatakse suurt hulka relvi.

“Venelaste käsutuses on intelligentsed elektroonilise sõjapidamise ja side vahendid, õhutõrjesüsteemid, tiibraketid ja ballistilised raketid ning kaasaegne tehnika. Jagame kogu infot ja kogemusi oma partneritega. Oleme huvitatud kaasaegsete süsteemide katsetamisest lahingus vaenlase vastu,” lausus Reznikov.

Varem ütles minister, et Ukraina vajab tõhusaks vasturünnakuks vähemalt 100 mitmikraketiheitjat HIMARS.

02:57

Ukraina soovib rohkem täppisraketisüsteeme

Ukraina kaitseminister palus teisipäeval, et Lääs suurendaks drastiliselt oma täppisraketisüsteemide tarneid, mis võiks tuua lahingtandril pöörde ja võimaldada vasturünnakuid Vene okupantide vastu, vahendab BNS.

Alates juuni keskpaigast on USA tarninud Kiievile kaheksa mobiilset mitmikraketiheitjtat M142 HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System), mis suudavad koos sellega saadetud laskemoona abil täpselt tabada sihtmärke 80 kilomeetri raadiuses, kavas on tarnida veel neli.

“Need süsteemid on võimaldanud meil hävitada ligi 30 juhtimispunkti ja laskemoonaladu,” ütles kaitseminister Oleksi Reznikov Atlandi Nõukogule.

“See on oluliselt aeglustanud Venemaa edasitungi ja vähendanud järsult nende suurtükiväe mürsutule ägedust. Nii et see toimib. Oleme tänulikud oma partneritele,” ütles ta videopöördumises Washingtoni mõttekojale.

Kuid tema sõnul on selliseid süsteeme vaja palju rohkem.

“Arvestades, et meie aktiivne rindejoon on pea 2500 kilomeetrit pikk – see on vahemaa Varssavi ja Barcelona vahel – on meil tõhusaks kaitseks vaja umbes 50 sellist süsteemi,” lausus Reznikov.

“Tõhusaks vastupealetungiks oleks meil minu arvates vaja vähemalt 100. Sel juhul võib see lahinguväljale pöörde tuua,” lisas minister.

Teadaolevalt on alates 1996. aastast toodetud ühtekokku umbes 540 HIMARS-it, seega vajaks Ukraina sellest umbes viiendikku.

Ta kordas ka üleskutset tarnida pikema tegevusraadiusega (100–150 kilomeetrit) rakette, et lõigata Vene üksused ära nende toetusest.

“Me ei vaja hakklihamasina strateegiat,” ütles ta.

President Joe Bideni administratsioon on keeldunud saatmast suurema ulatusega laskemoona, kartes, et Ukrainavõib rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil ja eskaleerida nii sõja otseseks kokkupõrkeks läänega.

19. juuli 2022

23:11

USA: Venemaa valmistub annekteerima veel Ukraina territooriumi

USA süüdistas teisipäeval Venemaad Ukraina territooriumi täiendava annekteerimise plaanide teostamises, vahendab BNS.

“Venemaa valmistub annekteerima Ukraina territooriumi, mida ta kontrollib, rikkudes otseselt Ukraina suveräänsust,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.

“Venemaa paigaldab juba praegu tema kontrolli all olevatesse Ukraina piirkondadesse ebaseaduslikke volitatud ametnikke.”

21:41

Ukraina kuberner lubab 100 dollarit teabe eest kollaborantide kohta

Vene vägede pideva raketitule all oleva Lõuna-Ukraina oblasti kuberner lubas teisipäeval 100 dollarit preemiat kõigile, kes aitavad tuvastada Venemaaga koostööd teinud inimesi, vahendab BNS.

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim pakkus hüvitist vastutasuks teabe eest nende kohta, kes avaldavad okupantidele Ukraina vägede asukoha või aitavad neil määrata potentsiaalsete sihtmärkide koordinaate.

“Pärast hoolikat kontrollimist ja esitatud teabe kinnitamist saate 100 dollari suuruse hüvitise,” kirjutas ta oma Telegrami kontol.

Kim viitas ka sellele, et kavatseb Mõkolajivi linna mõneks päevaks “sulgeda”, et “reeturid ja Vene kollaborandid” kahjutuks teha.

“Kaalume liikumiskeelu meetmeid. Meil on suur andmebaas. Suleme linna mõneks päevaks,” ütles Kim.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tagandas mõne päeva eest oma luureülema ja peaprokuröri, süüdistades neid ebapiisavates jõupingutustes võitluses spioonide ja Moskva kollaborantide vastu.

Zelenskõi on öelnud, et riigireetmises ja Venemaa abistamises kahtlustatavate ametnikega seoses on teada üle 650 juhtumi.

16:46

Linnapea: Kramatorskile anti raketilöök, on ohvreid

Vene vägi korraldas teisipäeval taas raketirünnaku Ukrainas Donetski oblastis asuvale Kramatorskile, ütles linnapea Oleksandr Hontšarenko.

“Rünnak Kramatorski keskosale. On ohvreid. Kohapeal tegutsevad lõhketehnika asjatundjad ja päästjad,” kirjutas Hontšarenko Facebookis, täpsustamata hukkunute ja vigastatute arvu.

Sündmuskoha fotol on kaks leegitsevat korruselamu rõdu. Naaberakende ja rõdude aknaraamid on kahjustatud.

Donetski oblasti sõjakuberneri Pavlo Kirõlenko sõnul hukkus Vene sissetungijate Kramatorskile sooritatud raketirünnaku tagajärjel vähemalt üks tsiviilisik.

“Kramatorskis kõlavad valjud plahvatused: venelased andsid löögi linna keskossa. Esialgsetel andmetel  lennukirakettidega. Teada on vähemalt üks hukkunud tsiviilisik,” kirjutas Kirilenko Telegrami kanalis.

Tema sõnul puhkesid raketitabamuse saanud hoonetes tulekahjud.

“Sündmuskohale saabunud päästjad kustutavad tulekahjusid ja aitavad inimesi. Täpsemalt selgub hiljem,” resümeeris Kirilenko.

15:58

Venemaa löögi tagajärjel Kramatorski kõrghoonele sai vigastada 10 inimest

Tänase Kramatorski kortermaja tulistamise tagajärjel sai vigastada 10 inimest. Viis vigastatut viidi haiglasse, teatas Telegramis Ukraina hädaabiteenistus, vahendab Unian.

Aruandes märgitakse, et kell 12:55 puhkes Kramatorski linnas tulistamise tagajärjel viiekorruselises kortermajas tulekahju. See kõrvaldati.

Nagu Unian varasemalt kirjutas, tabasid Vene väed taas Kramatorski. Sündmuskohal on lõhkeaineteenistuse spetsialistid ja päästjad.

15:44

Ukraina relvajõud tabasid Hersonit rünnates Vene üksuste baasi

Toimus massiivne plahvatus ja õhku paiskus musta suitsu, vahendab Unian.

Ukraina relvajõud ründasid Hersonis Antonovski silla lähedal asuvat Vene sissetungijate baasi.

Sellest teatas Hersoni piirkonnanõukogu asetäitja Sergei Khlan.

“Nüüd räägitakse, et Antonovski silla lähedal, nimelt selle taga, üle Dnepri ja Konka sildade vahel, Nairi kohviku ja bussijaama piirkonnas on hästi sihitud tabamus,“ ütles Khlan. „Sellistes kohtades, kus orkid tegid väga võimsaid kindlustusi ja paigutasid palju relvi, asuvad sõjaväeosad. Käis võimas plahvatus ja tõusis must suits, mis viitab orkide sõjalise dispositsiooni sihipärasele hävitamisele Antonovski silla lähedal.“

13:52

Zelenskõi: Ukraina julgeolekuteenistus reformitakse

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina julgeolekuteenistuses SBU käib personaliaudit, millega kaasnesid koondamised.

“Käimas on julgeolekuteenistuse personaliaudit. Otsustamisel on 28 töötaja koondamise küsimus. Eri tasemed, eri suunad. Aga põhjused on sarnased – mitterahuldavad töötulemused. Tänan kõiki, kes ustavalt ja tulemuslikult riiki teenivad,” ütles ta esmaspäevaõhtuses videopöördumises.

11:12

Ukraina relvajõud hävitasid lõunasuunal Vene ladusid ja varustust

Ukraina relvajõud hävitasid möödunud ööpäeva jooksul lõunasuunal Vene okupantide relva- ja laskemoonaladusid, edastas teisipäeval ukrainlaste meediakanal Unian väejuhatuse informatsiooni.

Hävitati 65 sissetungijat, 11 soomusmasinat ja muud sõidukit ning Snigirevka asula lähedal asunud laskemoonaladu.

“Vaenlase hävitaja Su-35 üritas meie lennukeid rünnata õhk-õhk raketiga, kuid see ei õnnestunud. Meie lendurid said ülesandega kaotusteta hakkama,” märgiti teadaandes.

Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused tabasid samal ajal Hersoni oblastis asuvas Novokahhovskaja piirkonnas vaenlase relva- ja laskemoonaladu. Berislavi lähedal hävitati veel üks Vene ladu koos laskemoonaga.

“Objektid on hävitatud,” kinnitati avalduses.

10:38

Kolm last jäid ilma emata: Vinnõtsja raketirünnaku ohvrite arv kasvas

Ohver suri haiglas, pärast Vinnõtsja regionaalkeskuse pommitamist, vahendab Unian.

Venemaa poolt Vinnõtsja kesklinnas sooritatud pommirünnakute ohvrite arv on kasvanud 25 inimeseni.

Teisipäeval, 19. juulil suri haiglas vigastatud neuroloog Natalja Falštinskaja, teatas Vinnõtsja oblastivalitsuse juht Sergei Borzov Facebookis. Ametnik lisas, et arstist jäi maha kolm last.

„Täna suri haiglas neuroloog Natalia Falštinskaja,“ märkis Borzov. „Kui rakett kohale jõudis, võttis ta kliinikus patsiente vastu. Kolm last jäid emata.“

Tuletame meelde, et sissetungijad lasid Vinnõtsja kesklinna rakette 14. juuli hommikul, rakett tabas hoonet koos kontoriruumidega, puhkes tulekahju, tuli levis autodega parklasse.

Hiljem sai teatavaks, et raketirünnaku ohvriks langes 24 inimest, sealhulgas kolm last.

Ukraina relvajõudude õhujõudude juhtkond teatas, et vaenlane tabas kesklinna Mustal merel olnud allveelaevalt Caliberi tiibrakettidega.

09:36

Danilov: Ukrainas peetakse iga päev kinni vaenlase agente

Ukraina vastuluure töötab ja riigis peetakse iga päev kinni vaenlase agente, vahendas esmaspäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnu meediakanal Unian.

Danilov vastas küsimusele isikute kohta, keda kahtlustatakse Vinnõtsjale suunatud raketirünnakute ajal vaenlase tule juhtimises.

“Vastuluure töötab pidevalt mitte ainult Vinnõtsjas, vaid ka Kiievis, Harkivis, Mõkolajivis, Odessas ja teistes linnades. Selliseid kinnipidamisi tuleb ette iga päev ja me ei teata kõigist avalikult, kuid töö on väga tõhus,” toonitas Danilov.

Danilovi sõnul on Venemaa oma agente Ukrainas juurutanud juba 30 aastat. Neid on ümberpaigutatud ja korralikult toetatud ning seetõttu on tänapäeval olukord riigis selles osas väga keeruline.

09:24

Zelenskõi tänas Ukraina lipuga Mariupoli tänavatele tulnud meest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas esmaspäevaõhtuses videosõnumis Ukraina lipuga Mariupoli tänavatele tulnud meest, teatas ukrainlaste meediakanal Unian.

Zelenskõi kutsus ukrainlasi ühtlasi üles levitama kõikjal, kus vähegi võimalik, tõde ja rääkima võimaluse korral inimestega ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel.

“Täna levitasid uudistekanalid fotot Mariupolist pärit mehest, kes väljus linna tänavatele Ukraina lipuga. Ta läks draamateatri hoone jäänuste juurde, mille Vene väed hävitasid. See oli väga julge. Ja ma tahan teda selle teo eest tänada,” ütles president.

Zelenskõi märkis, et see mees on üks paljudest ukrainlastest, kes ootavad Ukraina naasmist ega nõustu mingil juhul okupatsiooniga.

Presidendi sõnul hoiab Venemaa enamikku ajutiselt okupeeritud alade elanikest infovaakumis ja söödab neile igapäevaselt ette uusi valesid Ukraina kohta.

“Kuid vaatamata propagandale ja hirmutamisele ei unusta inimesed Ukrainat, vaid ka näitavad seda, mida nad tegelikult mõtlevad ja tahavad. Me pole neid päevakski unustanud. Ja ma palun teilt kõigilt, kellel on selleks kontakte ja võimalusi: edastage okupeeritud territooriumile tõelevastavat informatsiooni, toetage meie sealset rahvast, levitage seal tõde. Igal viisil, mida te tõhusaks peate,” ärgitas riigipea.

Presidendi sõnul peaksid kogu maal “meie inimesed ukrainlastelt Ukrainast kuulma”.

08:41

Venemaa ründas rakettidega Odessa oblastit

Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva rakettidega ägedalt Ukrainas asuvat Odessa oblastit, edastas ukrainlaste meediakanal Unian viidates väejuhatuse ja kohalike elanike informatsioonile.

Odessa linnas ja eeslinnades oli kuulda tugevaid plahvatusi. Osa rakette tulistati alla õhutõrjejõudude poolt.

Erinevatel andmetel registreeriti oblastis kolm kuni viis rünnakut. Mitmel pool puhkesid põlengud.

Uniani andmetel sai vigastada mitmeid inimesi, kellele antakse esmaabi. Ühest rünnakupaigast jagatud videol on näha verist eakat naist. Sündmuskohale saabusid kiirabi ja päästjad.

Odessa oblasti sõjalise administratsiooni kõneisik Serhi Bratšuk kinnitas raketirünnakuid regioonile.

“Odessa. Raketirünnak. Terroririik võitleb “traditsiooniliselt” tsiviilelanikkonna vastu. Päästeoperatsioonid jätkuvad. Üksikasjad hiljem. Hoolitsege enda ja oma pere eest,” kirjutas Bratšuk suhtlusvõrgustikus Telegram.

18. juuli 2022

15:35

Venelased tulistasid Odessa piirkonda rakettidega: seal on tabamusi, puhkes tulekahju

Odessa oblastis tabasid kaks vaenlase raketti sõjalise infrastruktuuri rajatist, kolmas ​​aga Dnestri suudmealal ületavat silda, vahendab Ukraina meediakanal Unian.

Kell 11 toimus Odessa oblastis raketirünnak. Kolm lennukit Su-35 tulistasid Mustalt merelt välja 4 raketti. Üks rakett tulistati mere kohal alla. Hukkunuid ei ole.

Tuletame meelde, et esmaspäevast, 18. juulist on Mustal merel lahinguteenistuses kaks vaenlase operatiiv-taktikaliste rakettide Kalibr kandjat.

17. juulil teatas president Volodõmõr Zelenskõi, et vastased on Ukraina territooriumile välja lasknud juba üle 3000 tiibraketti.

13:57

Donetski oblastis hukkus Venemaa mürsutules kuus inimest

Ukraina päästeteenistus teatas esmaspäeval, et Donetski oblasti idaosas Toretski linnas hukkus Venemaa mürsutules kuus inimest.

“Varahommikul avati mürsutuli Toretskile. Hävitati kahekordne eluhoone, kus olid inimesed sees,” teatas kiirabi sotsiaalmeedias.

“Päästjad leidsid viie hukkunu surnukehad. Rusude alt päästeti kolm inimest ja üks neist suri haiglas,” lisas kiirabi ning märkis, et päästeoperatsioon on lõpetatud.

Ametnike edastatud fotodel võis näha siniste kiivritega päästetöötajaid rusudel toimetamas.

Umbes 30 000 elanikuga Toretsk asub umbes 50 kilomeetri kaugusel Kramatorskist, mis on üks kaugemaid Ukraina kontrolli all olevaid linnasid riigi tööstuslikus idapiirkonnas.

Vene vägi püüab oma kontrolli alla saada kogu Donbassi piirkonda, hiljuti vallutati Ukraina sõjaväelaste käest kaksiklinnad Lõssõtšansk ja Sjevjerodonetsk.

10:31

Zelenskõi taunis Medvedevi avaldust viimsest kohtupäevast

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taunis pühapäevases videopöördumises rahva poole praegu Venemaa julgeolekunõukogu asejuhi ametit pidava ekspresidendi Dmitri Medvedevi ähvardusi viimsest kohtupäevast, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

Zelenskõi märkis, et Venemaa juhtkonna sõjakuritegude arutamine eritribunalis saab olema Venemaa kohtupäevaks.

“Täna tehti Venemaalt järjekordne mitte väga kainemeelne avaldus Ukraina väidetava “kohtupäeva” kohta. Sellist hirmutamist ei võta tõsiselt muidugi keegi. Aga vaadake, kui küüniline aeg on seda öelda täna ehk järjekordsel aastapäeval, mil Venemaa hävitas Malaisia reisilennuki. Selles terrorirünnakus hukkus 298 inimest, kelle seas 80 last. Ohvriteks olid kümne erineva riigi kodanikud,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul läks Venemaa juba siis ehk 2014. aastal seda teed, mis viib terroristliku riigi staatusesse ja eritribunali, mis korraldatakse kindlasti seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu.

“Sellest saab Venemaa kohtupäev. Ja seda mitte ülekantud tähenduses ja mitte laiava väljendina, vaid sõna otseses mõttes,” tõdes riigipea.

“Täna õhtul kella seitsmese seisuga on Venemaa Ukraina vastu kasutanud juba üle 3000 tiibraketi. Suurtükkide ja muude mürskude arvu, mida meie riigi ja rahva vastu kasutati, on võimatu kokku lugeda. Aga kindlasti on võimalik kõik ära lugeda ja välja tuua. Vene sõjakurjategijad kohtu ette. Iga kaastööline. Kõik, kes vastutavad terrori eest. Kõige eest, mis on toimunud 144 päeva kestnud sõja ja ülejäänud kaheksa aasta jooksul. Seda tehakse,” oli president veendunud.

Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak naeruvääristas juba enne seda Twitteris Vene ekspresidendi Medvedevi ähvardusi “viimsest kohtupäevast”, mis pidavat saabuma Krimmi vabastamise katsetega seoses.

Podoljak nimetas Medvedevit “väikeseks ja ajaloo poolt unustatud inimeseks”, kelle ähvardused tekitavad vaid haletsust.

“Tänapäeva Venemaa portree – see on Dmitri Medvedev, kes ähvardab kedagi “viimse kohtupäevaga”. Väike, ajaloo poolt unustatud inimene, kes püüab näida tõsise ja hirmsana, aga tegelikkuses kutsub esile üksnes haletsust. “Veel natuke ja ma teile kõigile näitan!” Näitate mida? Tapate järjekordse lapse?” kirjutas nõunik.

Venemaa annekteeris 2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare, viis läbi pseudoreferendumi ja nimetas selle oma territooriumiks. Ukraina ning suurem osa maailma riike ei ole Krimmi Venemaa osana tunnustanud.

09:33

Venemaa tapab tsiviilisikuid: Donetski oblastis hukkus sissetungijate käe läbi päeva jooksul veel kaks tsiviilisikut

Veel 10 inimest sai vigastada, vahendab Unian.

Möödunud ööpäeva jooksul tapsid sissetungijad Donetski oblastis vähemalt kaks tsiviilisikut. Eelkõige registreeriti Venemaa sõjakuriteod Avdijivkas ja Uus-Donbassis.

Veel 10 inimest sai vigastada, ütles Donetski OVA juht Pavel Kirilenko 18. juuli hommikul.

Kirilenko sõnul on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest vaenlase tulistamise ja pommitamise tagajärjel Donbassis hukkunud 625 tsiviilisikut ja haavata saanud veel 1608. Kirilenko lisas, et ohvrite arv Mariupolis ja Volnovahhas on siiani teadmata.

09:19

Venelased ründasid Kramatorskit

Esialgsetel andmetel sai neli raketitabamust linna tööstustsoon, vahendab Unian.

Rünnakust andis oma Facebooki lehel teada Kramatorski linnapea Aleksandr Gontšarenko. “Vali hommik Kramatorskis,“ kirjutas ta. „Neli lööki tööstustsoonile, see näeb välja nagu MLRS.“

Tuletame meelde, et Ukraina relvajõud lõid vaenlase rünnakud tagasi Donetskis Bahmuti suunal, aga ka Kamenka, Novomihhailovka ja Vuhledari asulate piirkondades.

Varem teatas Sõjauuringute Instituut (ISW), et ilma uute territoriaalsete omandamisteta venitab Vene armee sõda Ukrainas, et suuta vägesid taastada ja täiendada.

17. juuli 2022

23:18

Zelenskõi vahetab välja peaprokuratuuri ja julgeolekuteenistuse juhid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vahetab välja  peaprokuratuuri juhi Irina Venediktova ja Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi Ivan Bakanovi, teatas pühapäeval ukrainlaste meediakanal Unian.

Vastavad määrused ilmusid presidendikantselei veebilehel.

Zelenskõi nimetas ühtlasi uueks peaprokuröriks Oleksi Jurjevitš Simonenko. Bakanov oli Ukraina uudisteagentuuride teatel Zelenskõi kauaaegne sõber.

President märkis, et seosed, mis on jäädvustatud Ukraina julgeolekujõudude töötajate ja Venemaa eriteenistuste vahel, tekitavad asjaomaste juhtide osas väga tõsiseid küsimusi. Zelenskõi selgitas, et tänase seisuga on prokuratuuri, kohtueelse uurimise asutuste ja teiste õiguskaitseorganite töötajate riigireetmise ja koostöötegevuse kohta registreeritud juba 651 kriminaalmenetlust.

President tõi õhtuses pöördumises välja, et pühapäeval teavitati teda järjekordse operatsiooni tulemustest vaenlase heaks töötanud kurjategijate vastu.

“Riigi juurdlusbüroo töötajad pidasid koos Ukraina julgeolekuteenistusega kinni Krimmi Autonoomse Vabariigi SBU peadirektoraadi endise juhi, kelle vallandasin täiemahulise sissetungi alguses. Nagu näeme, oli see otsus igati õigustatud,” sõnas riigipea.

“Koguti piisavalt tõendeid, et esitada isikule kahtlustus riigireetmises. Kõik tema kuriteod on dokumenteeritud. Kõigele, mida ta nendel kuudel ja ka varem tegi, antakse korralik õiguslik hinnang ” rõhutas Zelenskõi.

“Vastutusele võetakse ka kõik teised, kes koos temaga kuulusid kuritegelikku rühma, mis töötas Venemaa huvides. Eelkõige räägime siin salajase teabe edastamisest vaenlasele ja muust koostööst Venemaa eriteenistustega,” jätkas riigipea.

Zelenskõi tänas kõiki, kes selles operatsioonis osalesid.

“Kahtlustusest teatati asjaomastele isikutele 198 kriminaalmenetluses. Eelkõige jäi okupeeritud territooriumile ja meie riigi vastu töötama üle 60 prokuratuuri ja SBU töötaja. Selline riigi riikliku julgeoleku aluste vastaste kuritegude jada ning Ukraina õiguskaitseorganite töötajate ja Venemaa eriteenistuste vahel fikseeritud seosed tekitavad asjaomaste juhtide osas väga tõsiseid küsimusi. Kõik need küsimused saavad vastuse,” rääkis Zelenskõi.

“Tegelesin isiklikult eelkõige õiguskaitseorganite tegevusega. Selle tulemusena, nagu te juba teate, tehti personaliotsuseid julgeolekusektori piirkondlike juhtide – näiteks Hersoni ja Harkivi – kohta. Tegelesime ka täitevvõimu kohaliku juhtkonnaga,” lisas president.

Riigipea kinnitas, et hinnatakse iga ametniku konkreetset tegevust ja tegevusetust turvalisuse ja korrakaitse vallas.

“Vastav õiguskaitseorganite kontroll on juba esimeste tulemustega ja jätkub ka edaspidi,” rõhutas president.

Ukraina Politoloog Volodõmõr Fesenko nimetas Ivan Bakanovi vallandamist SBU juhi kohalt etteaimatavaks.

“Bakanovi puhul on kõik selge. Kõik liikus selle poole. Oli vihjed sellise otsuse võimalikkusele ja sellele viitas isegi Zelenskõi kommentaar, et praegu tehakse Ukraina julgeolekuteenistuse ja teiste riigiasutuste auditit,” ütles Fesenko.

Lisaks avaldas politoloog arvamust, et Zelenskõi on “kalduv üsna radikaalsetele personaliotsustele”.

“See ei ole suur sensatsioon. Aga loomulikult on nii SBU juhi kui ka peaprokuröri üheaegne ametist vabastamine suur uudis,” märkis asjatundja.

“Ma arvan, et peamine põhjus on kaadrivead. Viimane piisk karikasse, mis minu arvates kõik otsustas, oli Krimmi SBU eksjuhi vahistamine,” arvas Fesenko.

Venediktova vallandamise otsuse kohta märkis politoloog, et “sellega on keerulisem”.

“Nii palju kui mina aru saan, siis esitati teatud väiteid peaprokuratuuri töö kohta. Ja juba enne suure sõja algust. Kui eelmise aasta lõpus algas Medvedtšuki-Porošenko asi ja järgnesid igasugused lood jaanuaris, siis oli ilmselge, et peaprokuratuuri töö kohta oli kaebusi,” märkis politoloog.

21:09

Kiiev vastas Medvedevi viimsepäevaähvardusele

Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak naeruvääristas pühapäeval Twitteris Vene ekspresidendi Dmitri Medvedevi ähvardusi “viimsest kohtupäevast”, mis pidavat saabuma Krimmi deokupeerimise tõttu. 

Praegu Venemaa julgeolekunõukogu asejuhi ametit pidav Medvedev kuulutas esmalt, et Ukraina või NATO riikide keeldumine tunnistada Krimm Venemaale kuuluvaks on Vene Föderatsioonile süsteemne oht ning hakkas seejärel ähvardama “viimse kohtupäevaga”.

Podoljak nimetas Medvedevit “väikeseks ja ajaloo poolt unustatud inimeseks”, lisades, et sellised ähvadused tekitavad vaid haletsust. 

“Tänapäeva Venemaa portree – see on Dmitri Medvedev, kes ähvardab kedagi “viimse kohtupäevaga”. Väike, ajaloo poolt unustatud inimene, kes püüab näida tõsise ja hirmsana, aga tegelikkuses kutsub esile üksnes haletsust. “Veel natuke ja ma teile kõigile näitan!” Näitate mida? Tapate järjekordse lapse?” kirjutas nõunik.  

Venemaa annekteeris 2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare, viis läbi pseudoreferendumi ja nimetas selle oma territooriumiks. Ukraina ning suurem osa maailma riike ei ole Krimmi Venemaa osana tunnustanud.

2014. aastal tungis Venemaa ka osasse Donbassist ja toetas seal relvastatud võitlejaid, kes lõid seal isehakanud Donbassi ja Luganski rahvavabariigid. 

Venemaa kallaletungi Ukrainale õigustanud Medvedevi väitel vastab otsus viia Ukrainas läbi “erioperatsioon” täielikult ÜRO põhikirja reeglitele ja põhimõtetele ning on ensekaitseks suunatud ennetav samm. 

Varem on Medvedev vihjanud tuumasõja võimalikkusele, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) peaks karistama Moskvat sõjakuritegude eest Ukrainas.

Pärast kallaletungi algust Ukrainale 24. veebruaril on Medvedev kritiseerinud alatasa sotsiaalmeedias Läänt ja Moskva süüdistajaid.

Juunis kritseeris ta Venemaa vihkajaid, nimetades neid “degenerantideks” ja lubades nad “ära kaotada”.

17:16

Medvedev: NATO keeldumine Krimmi Venemaana tunnistada on süsteemne oht

Ukraina või NATO riikide keeldumine tunnistada Krimm Venemaale kuuluvaks on Vene Föderatsioonile süsteemne oht, ütles pühapäeval Vene julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev. 

“See on otsene ja ilmne oht, eriti Krimmiga juhtunu kontekstis. Krimm naasis Venemaale. Kui mõni teine ​​riik, olgu selleks Ukraina või NATO maad, usub, et Krimm pole Venemaa, on see meie jaoks süsteemne oht,” ütles Medvedev kohtumisel veteranidega.

Venemaa annekteeris 2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare, viis läbi pseudoreferendumi ja nimetas selle oma territooriumiks. Ukraina ning suurem osa maailma riike ei ole Krimmi Venemaa osana tunnustanud.

2014. aastal tungis Venemaa ka osasse Donbassist ja toetas seal relvastatud võitlejaid, kes lõid seal isehakanud Donbassi ja Luganski rahvavabariigid. 

“Kui selline riik kuulub meie suhtes vaenulikku blokki ja ma ei meenutanud asjata NATO riikide strateegiliste tuumajõudude sihtmärke, siis meie jaoks on see oht püsiva iseloomuga,” lausus ekspresident.

“Kui Ukraina riigipeaks saab järjekordne hull natsionalist või mõni nõrk operetitegelane, siis sel juhul võib oodata konflikti kuni rünnakuni välja,” rääkis Medvev. 

Medvedevi väitel vastab otsus viia Ukrainas läbi “erioperatsioon” täielikult ÜRO põhikirja reeglitele ja põhimõtetele.

“Pean silmas, et igal riigil on õigus enesekaitsele. Seejuures on riigil õigus ka ennetavale enesekaitsele. Seda tuleb meeles pidada. See ei ole ainult vastus kellegi vaenulikule tegevusele. Need on ka ennetavad sammud, meetmed sõjaohu kõrvaldamiseks,” lausus julgeolekunõukogu aseesimees.

“See sõjaoht meie maale jaoks hakkas kahjuks lähtuma meie ühise riigi kunagisest osast, mis on meie jaoks eriti kurb ja traagiline,” kurtis Medvedev.

“Me ju mõistame teiega, et ukrainlased ei ole meie jaoks mingid vaenlased,” lisas ta.

“Aga inimesed, kes on seal võimul, natsionalistlikud ringkonnad, kõik need bandeeralased, kellele omal ajal lõppu peale ei tehtud, kujutavad endast reaalset ohtu meie julgeolekule ja tohutu hulga inimeste julgeolekule,” rääkis Medvedev.

Varem on Medvedev vihjanud tuumasõja võimalikkusele, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) peaks karistama Moskvat sõjakuritegude eest Ukrainas.

Medvedev, kes oli president Putini ametiaegade vahel 2008.-12. aastani, on praegu julgeolekunõukogu aseesimees.

Pärast kallaletungi algust Ukrainale 24. veebruaril on Medvedev kritiseerinud alatasa sotsiaalmeedias Läänt ja Moskva süüdistajaid.

Juunis kritseeris ta Venemaa vihkajaid, nimetades neid “degenerantideks” ja lubades nad “ära kaotada”.

01:33

Zelenskõi: Ukraina on säilitanud sisemise ühtsuse

Ukraina on säilitanud sisemise ühtsuse, olles ületanud konfliktid ja vastuolud, mis segasid minevikus, ütles laupäeval president Volodõmõr Zelenskõi.

“Me kõik peame meeles pidama vigade ja tülide hinda, mis raskendasid eelmiste põlvkondade liikumist nende tulemusteni, mis on praegu. Tuleb meeles pidada, kui palju pidi meie rahvas üle elama, kuni sai võimalikuks taastada Ukraina suveräänsus ja iseseisvus,” ütles Zelenskõi traditsioonilises videopöördumises.

Ukraina tähistas laupäeval riikliku suveräänsuse deklaratsiooni vastuvõtmise aastapäeva.

Zelenskõi sõnul “peegeldasid deklaratsiooni konkreetsed punktid tolleaegset tegelikkust ja lootusi, mis domineerisid meie ühiskonnas”.

“32 aastat hiljem, pärast kaheksat aastat sõda Donbassis ja 143. päeval täiemahulises sõjas Venemaa vastu võib tunduda, et deklaratsiooni tekst võiks olla teistsugune, seal hulgas julgeoleku seisukohast.”

“Täna, mil meie rahvas võitleb iseseisvuse eest, oleme oma õigustes selle sõna igas mõttes – ajalooliselt, poliitiliselt, kultuuriliselt, ja mis väga tähtis, õiguslikult. Sellel põhineb ka meie rahva kindlustunne võidu suhtes,” ütles Zelenskõi.

16. juuli 2022

22:16

Kiiev: Ukraina võib kasutada HIMARS-e Vene objektide vastu Krimmis

Ukraina võib kasutada mitmikraketiheitjaid HIMARS ja teisi seda tüüpi relvasüsteeme tegutsemiseks Venemaa Föderatsiooni objektide vastu Krimmis, ütles laupäeval Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse esindaja Vadim Skibitski.

Skibitski ütles telemaratonil küsimusele vastates, et Krimmi poolsaar on muutunud okupantide liikumise sõlmpunktiks, mistõttu nende koondumine sõjatehnika, laskemoona ja materjalide näol võib saada raketisüsteemide sihtmärgiks.

Ta lisas, et Venemaa kasutab oma Musta mere laevastikku pidevalt raketirünnakute korraldamiseks Ukraina vastu “ning see on ka üks neist sihtmärkidest, mida on vaja tabada meie riigi julgeoleku tagamiseks”.

InterfaxBaltic News Service

17:36

Ukraina vajab 3 kuu jooksul taristu taastamiseks 9 miljardit dollarit

Ukraina vajab kolme kuu jooksul üheksa miljardit dollarit, et taastada taristu, mille Vene Föderatsioon on hävitanud, ütles laupäeval Ukraina presidendi majandusnõunik Oleh Ustenko.

“Ukrainat hävitatakse Putini ja tema sõjamasina käe läbi. Ukraina vajab nüüd järgmiseks kolmeks kuuks üheksa miljardit dollarit,” ütles Ustenko usutluses Financial Timesile.

Ta märkis, et sajad tuhanded ukrainlased olid ümber asustatud ja kodutuks jäänud ning paljud kaotanud oma sissetulekuallika. Ta rõhutas vajadust toetada Venemaa agressiooni all kannatanud ukrainlasi.

“Me vajame ehitust, taristut ja iga inimese jaoks minimaalset tingimusteta põhisissetulekut. Ukraina on meie rahvusvahelistele liitlastele toetuse eest väga tänulik. Kuid kuna sissetungist on täitumas pool aastat ja talv lähenemas, vajab Ukraina rohkem rahalist abi,” rõhutas Ustenko.

05:39

Kiiev: Venemaa kasutab Euroopa suurima tuumajaama ala rünnakuteks

Venemaa kasutab Euroopa suurima tuumaelektrijaama territooriumi baasina relvastuse, seal hulgas raketisüsteemide hoidmiseks ning ümberkaudsete piirkondade ründamiseks, ütles Ukraina tuumaagentuuri ametnik reedel.

Dnepri jõe kaldal Ukraina kaguosas asuv Zaporižžja tuumajaam on olnud Vene vägede kontrolli all alates sõja esimestest nädalatest, kuigi seal on endiselt tööl ukrainlastest personal.

Ukraina tuumaagentuuri Energoatom president Petro Kotin ütles reedel teleintervjuus, et olukord on “äärmiselt pingeline” ning tuumajaam on praegu kuni 500 Vene sõjaväelase kontrolli all.

“Okupandid on toonud oma masinad sinna, seal hulgas raketisüsteemid, millest nad on juba tulistanud Dnepri jõe teist kallast ja Nikopoli territooriumi,” ütles ta.

“Nad kontrollivad füüsiliselt perimeetrit. Okupantide rasketehnika ja veokid relvade ja laskemoonaga on Zaporižžja tuumajaama territooriumil.

“Surve okupantide lahkumiseks jaama territooriumilt on ebapiisav,” lisas ta, kritiseerides seejärel Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA).

“IAEA mängib mingeid poliitilisi mänge, balansseerides Venemaa ja Ukraina vahel,” ütles ta.

15. juuli 2022

14:16

Venemaa suursaadik: Ukraina sõda pikeneb, kui Ühendkuningriik jätkab relvade tarnimist

“Konflikt võib lõppeda üsna pea, sest Ühendkuningriik mõistab, et Venemaad ei ole võimalik võita,” ütles Venemaa suursaadik Andrey Kelin.

“Konflikt pikeneb, kui Ühendkuningriik jätkab relvade tarnimist, mida praegu kasutatakse ka linnade ja tsiviilelanike tulistamiseks Donbassis ja muudes piirkondades,” lisas ta.

“Ja mida rohkem Ühendkuningriik relvi saadab, seda kauem konflikt jätkub.”

11:42

Luhanski separatistide väitel lahkus Ukraina vägi Siverskist

Ukraina relvajõudude juhtkond otsustas väed Donetski rahvavabariigis asuvast Siverskist välja tuua, ütles Luhanski separatistliku rahvavabariigi rahvamiilitsa esindaja Andri Marotško Interfaxile, viidates luureandmetele.

“Ukraina väejuhatus tegi otsuse oma üksuste järkjärgulise väljaviimise kohta Siverskist,” ütles Marotško reedel Interfaxile.

Ta selgitas, et “(Ukraina väejuhatuse – IF) lahingukäsu kohaselt tuleks positsioonidelt varjatult lahkuda ja  taanduda väikeste rühmadena.”

09:08

Ukraina hinnangul on Mariupolis tapetud umbes 22 000 tsiviilisikut

Satelliidifotod ja koha peal tehtud pildid kinnitavad, et Venemaa okupeeritud aladel Ukrainas maetakse järjest rohkem inimesi, kinnitas reedel avalikustatud ülevaade.

Vabaühendus Teabekindluse Keskus (CIR, Centre for Information Resilience) analüüsis matmispaikade pilte kuues piirkonnas. 

Avatud allikatel põhinev info võib anda enneolematu ligipääsu teisele poole sõjarinnet ning Vene vägede okupeeritud aladele,” ütles uurimisjuht Benjamin Strick.

Starokrõmske kalmistule Mariupolis tekkis ajavahemikul mullu 21. oktoobrist kuni tänavu 28. märtsini umbes 1000 uut hauda. Seejärel kasvas matmispaikade arv tõusvas joones. 28. märtsi ja 12. mai vahel lisandus 1141 hauda ning 12. maist 29. juunini üle 1700 uue haua. 

Strick märkis, et raport näitab, millises ohus on Ukraina tsiviilelanike elud. “Ajutised matused ja kasvav haudade arv Ukrainas, eriti okupeeritud aladel ja nende ümbruses, on selge näide tsiviilohvrite arvukusest pärast Venemaa sissetungi,” ütles ta.

Uurimuses vaadeldi satelliidipilte ja kohaliku asukoha andmeid, sealhulgas sotsiaalmeediat.

Samuti näitavad pildid, et suuri ühishaudu on kaevatud Mariupoli lähedal Pionerskes ja Manhušis ning Mariupoli ümbruses on hulk uusi matmispaiku.

08:56

Ukraina relvajõud andsid mitu õhulööki vaenlase positsioonidele

Ukraina relvajõud andsid Lõuna-Ukrainas okupantide positsioonidele mitmeid tugevaid ja olulisi õhulööke, teatas reedel ukrainlaste meediakanal Unian viidates väejuhatuse informatsioonile.

“Meie lennukid ja helikopterid andsid Pravdinoje, Lozovoje ja Blagodatnõi piirkonnas neli lööki sissetungijate elavjõu, relvade ja varustuse koondumise vastu,” öeldi raportis.

“Praeguseks on kinnitatud, et vaenlane kaotas 18 sõjaväelast, iseliikuva haubitsa Gvozdika, kuus transpordi- ja soomusmasinat ning samuti välilaskemoonalao. Õhulöökide muid tulemusi veel uuritakse,” lisati teadaandes.

Nagu Unian varem teatas, siis hävitasid Ukraina kaitsjad 14. juulil lõunasuunal veel kolm vaenlase laskemoonaladu ja ühe sõjaväebaasi. Ukraina relvajõud sooritasid edukaid rünnakuid Mõkolajivi ja Hersoni oblastites. 

08:44

Zelenskõi kutsus üles Venemaa terroristlikuks riigiks tunnistamisele

President Volodõmõr Zelenskõi kutsus neljapäevaõhtuses videopöördumises Ukraina partnereid üles tunnistama Venemaa võimalikult kiiresti terroristlikuks riigiks, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.

President nõudis 141. sõjapäeva sõnumis ühtlasi terrorismi eest Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist.

“Täna pöördun ma selle mitte ukrainlaste ja ukrainlannade poole, nagu tavaliselt, vaid meie partnerite poole. Demokraatliku maailma poole. See päev tõestas taas, et Venemaa tuleb ametlikult tunnistada terroristlikuks riigiks. Ükski teine riik maailmas ei kujuta sellist terroriohtu nagu Venemaa. Ükski teine riik maailmas ei luba endale iga päev tiibrakettide ja suurtükiväega hävitada tsiviillinnu ja tavalisi inimesi,” rõhutas Zelenskõi.

President märkis, et ainult ühe Vinnõtsjale suunatud raketirünnaku tagajärjel hukkus neljapäeval 23 inimest, kellest kolm olid alla kümneaastased lapsed.

“Ja see pole veel lõplik arv, kuna inimeste rusudest otsimine alles käib. Kadunute nimekirjas on kümneid inimesi ja haiglasse toimetatute seas on raskelt haavatuid,” lisas Zelenskõi.

“Üks rakett hävitas Neuromedi meditsiinikeskuse. Seal oli samuti inimesi. Kui keegi oleks teinud raketirünnaku Dallase või Dresdeni meditsiinikeskuse vastu, siis jumal hoidku, kuidas seda nimetataks? Kas see pole terrorism?” küsis Ukraina president.

Zelenskõi juhtis tähelepanu asjaolule, et Venemaa sooritas raketirünnaku just sel ajal, kui Haagis peeti Venemaa sõjakuritegude konverentsi.

“Kas mäletate vähemalt mõnda teist terroriorganisatsiooni, kes lubaks endale sellist jultumust? Tapmine just siis, kui nende varasemad kuriteod on rahvusvahelise diskussiooni keskmes. Venemaa näitas sellega oma suhtumist rahvusvahelisse õigusesse ja Euroopasse ja kõigesse tsiviliseeritud inimestesse. Pärast seda ei saa kellelgi olla kahtlust, et Venemaa Ukraina vastase agressiooni eritribunal on võimalikult kiiresti vajalik,” jätkas riigipea.

Zelenskõi sõnul peaks võimalikult kiiresti tööle hakkama ka spetsiaalne kompensatsioonimehhanism, mille abil tuleks konfiskeerida kõik Venemaa varad ja rahalised vahendid kõigis maailma riikides ning kasutada neid Vene terrori ohvrite kannatuste hüvitamiseks.

President märkis, et Venemaa energiaekspordile on vaja võimalikult kiiresti kehtestada sellised piirangud, mis ei võimalda terroristidel katta oma kulusid rahvusvahelise üldsuse arvelt.

“Ja ma tahan rõhutada, et seda kõike ei vaja mitte ainult Ukraina, mitte ainult meie kodanikud, kelle elu on ohus Venemaa terrori tõttu. Teie kõik, kõik siin maailmas, kes väärtustate inimelu vähemalt natukenegi, vajate seda. Terror on viirus. Ja kui üks terroristidest jääb karistamata, siis see ainult julgustab teisi,” ütles Zelenskõi.

President tõi välja, et praegu hoiavad sajad tuhanded Ukraina sõdurid Venemaa sissetungi tagasi ja ukrainlased annavad terrorismivastasesse võitlusse ajaloo ühe märkimisväärseima panuse.

“Ja me oleme tänulikud kõigile, kes meid aitavad. Igale riigile, rahvusvahelistele struktuuridele, avalik-õiguslikele ühendustele üle maailma, ausatele ettevõtjatele, igale hoolivale inimesele. Kuid demokraatlikul maailmal on kätte jõudnud aeg kinnistada  Venemaale korralike juriidiliste vahenditega terroristliku riigi staatus. Vajalik on spetsiaalne Venemaa agressiooni tribunal ja spetsiaalne kompensatsioonimehhanism, mis suunab terroristliku riigi raha neile, keda ta tahtis hävitada.  Ja loomulikult uued sanktsioonid terrori eest. Neid on samuti vaja võimalikult kiiresti,“ ärgitas Ukraina president.

14. juuli 2022

09:01

Valgevene piiri lähedal intensiivistus võitlus diversantide vastu

Valgevene piiri lähedal intensiivistus võitlus diversantide vastu ja õiguskaitseorganid tõhustavad turvameetmeid piiril ja rindejoone lähistel aladel, edastas kolmapäeval ukrainlaste meediakanal Unian.

Sellest teatas Ukraina siseminister Denõss Monastõrski.

“Täna intensiivistame tööd riigi piirialadel Valgevenega. Kuuleme signaale diversantide sisenemise võimalusest sellelt territooriumilt. Seetõttu on nii riigipolitsei ja ka Ukraina relvajõud seal tööd tõhustatud. Tegutsevad samuti julgeolekuteenistus ja kõik teised ametid, mis vastutavad täna turvalisuse eest,” ütles Monastõrski.

“Ehk esimene on videovalve ja videokaamerad. Teiseks tõhusad teetõkked, mis ei takistaks tavatransporti, kuid viiksid vajadusel läbi tõsise kontrolli. Tänan kodanikke mõistva suhtumise eest, et nendes kontrollpunktides võib aset leida teatavat hilinemist. Peame selliseid tegevusi otstarbekaks,” rõhutas Monastõrski.

Siseminister märkis, et kehtima jääb ka liikumiskeeld, mis on endiselt tõhus vahend sabotaaži- ja luuregruppide vastu võitlemisel.

Siseminister märkis ka praegu parlamendis arutusel oleva liikumiskeelu rikkumise eest mõistetava haldusvastutuse teema.

“Kui on reeglid, siis tuleb tagada ka nende täitmine. Esimestel kuudel tagas seda peamiselt see, et kõik said asja tähtsusest aru ja oli selline üldine šokiseisund. Nüüd tuleks kahtlemata kehtestada asjakohane haldusvastutus liikumiskeelu rikkumise eest,” sõnas Monastõrski.

Siseminister lisas, et selle küsimuse peaks otsustama ülemraada.

“Kindlasti toetan aga liikumiskeelu rikkumise eest haldusvastutuse kehtestamist, mis oleks asjakohane, et saaks nendest reeglitest kinni pidada,” jätkas Monastõrski.

08:41

Zelenskõi asendas SBU sõjaväe vastuluure osakonna juhataja

President Volodõmõr Zelenskõi vahetas kolmapäeval välja Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) sõjaväe vastuluureosakonna juhi, teatas ukrainlaste meediakanal Unian.

Vastavad määrused avaldati riigipea veebilehel. President vabastas ametikohalt Sergei Levtšenko ja nimetas ametisse Aleksander Dubrovini.

Levtšenko määrati SBU sõjalise vastuluure osakonna juhiks 13. novembril 2020. aastal.

Varem sai teatavaks, et Zelenskõi nimetas Serhi Osatšuki asemel Tšernivtsi sõjaväeadministratsiooni uueks juhiks Ruslan Zaparanjuki.

Zelenskõi väljendas veendumust, et teadmised piirkonnast ja selle eripärast aitavad Zaparanjukil talle pandud ülesandeid edukalt ellu viia.

13. juuli 2022

16:26

Venemaa mürsurünnakus Mõkolajivi oblastile sai surma viis inimest

Vene vägede rünnakus Mõkolajivi sadamalinna piirkonda sai surma vähemalt viis inimest, teatas kolmapäeval Ukraina presidendi kantselei.

Kantselei asejuhataja Kõrõlo Tõmošenko ütles, et mitmes rünnakus said kannatada haigla ja elumajad.

“Tehti ka mürsurünnakuid Vitovski piirkonnale ja esialgsetel andmetel sai viis tsiviilelanikku surma,” ütles ta.

15:33

Venemaa ja Ukraina alustavad Istanbulis viljakõnelusi

Vene ja Ukraina delegatsioon kohtusid kolmapäeval Istanbulis ÜRO ja Türgi ametnikega, et leida lahendus kuid kestnud teraviljatarnete blokaadile Mustal merel, ütles Türgi ametnik.

Kolme riigi kaitsedelegatsioonide ja ÜRO diplomaatide kohtumine on esimene Vene-Ukraina ametnike silmast silma kohtumine pärast 29. märtsi.

12:43

Melitopolis tuvastati Hersoni poole liikuv Vene sõjatehnika kolonn

Melitopolis nähti 40 ühikust koosneva Vene sõjatehnika kolonni, mis liikus Hersoni suunas, ütles Melitopoli linnapea Ivan Fedorov.

“Tuleb märkida, et Krimmist tuleb taas Vene tehnikat. Eile (12. juulil – IF) sõitis Hersoni poole suur sõjatehnikakolonn. See on umbes 40 ühikut tehnikat, mis vedas kütust, laskemoona,” rääkis ta kolmapäeval televisioonis.

Samal ajal on Fedorov veendunud, et Vene sissetungijad ei saa oma logistikat parandada, sest “me teame selgelt kõiki nende varustuse liikumise koordinaate ja niipea, kui see saabub sihtkohta, antakse kõik need koordinaadid üle vastavatele teenistustele ja struktuuridele.”

11:36

Siversk ja Dolõna on lähipäevil võitluse keskmes

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi teatel on tuleva nädala lahingute keskmes tõenäoliselt Dolõna küla ja Siverski linn.

ISW analüüsi kohaselt on need kaks kohta Venemaa rindejoone lähedal.

Kaitseministeerium ütleb oma viimases luureteabes: “Donbassis keskenduvad Vene väed järgmisel nädalal tõenäoliselt mitme väikelinna, sealhulgas Slovjanski ja Kramatorski lähenemisel asuva Siverski ja Dolõna hõivamisele.”

“Slovjanski ja Kramatorski linnapiirkonnad jäävad tõenäoliselt operatsiooni etapi peamise eesmärkideks.”

09:15

Zelenskõi: Ukraina osaleb NATO uute standardite väljatöötamises

Rääkides Ukraina osalusest NATO maade sõjavägede tehnilise koostöö programmis, ütles president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina pole mitte üksnes suutnud Venemaa pealetungile vastu seista, vaid aitab kaasa ka partnerite arengule, kirjutas portaal Unian.

“Nüüdsest Ukraina mitte ainult ei rakenda NATO standardeid, vaid saab osaleda uute standardite väljatöötamises. Meie sõjaväelaste kogemus, Ukraina institutsioonide võimekus, meie riigi IT-potentsiaal – see kõik on nüüd Ukraina panus tõhusa julgeoleku arendamisse Euroopas,” lausus Zelenskõi teisipäeval.

09:09

Isehakanud rahvavabariik teatas rünnakust oma õhutõrjeüksusele

Ukraina sõjavägi andis massiivse löögi isehakanud Luganski rahvavabariigi õhutõrjeüksuse pihta, ütles nn separatistide rahvamiilitsa esindaja Andrei Marotško.

Tema sõnul kannatanute kohta teateid pole. 

Isehakanud vabariigi esindusest “relvarahu kontrolli ja koordineerimise ühendkeskuses” aga öeldi, et Ukraina relvajõud tulistasid Bahmutist Luganski pihta üheksa USA-s toodetud HIMARS-i raketti.

08:48

Zelenskõi: Vene okupantidel ei saa olema Ukrainas ohutut tagalat

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäevaõhtuses videopöördumises, et Vene okupantidel ei saa olema ohutut tagalat kuskil hõivatud Ukraina aladel, vahendas portaal Unian.

“Samuti peab meeles pidama, et ka sellistes tingimustes astub riik – koostöös partneritega – samme edasi institutsioonilises arengus. Ja loomulikult eesliinil,” rõhutas Zelenskõi.

Tema sõnul on sissetungijad juba väga hästi tunnetanud, mis on kaasaegne suurtükivägi.

“Neil ei saa olema turvalist tagalat kuskil Ukraina aladel, mille nad okupeerisid. Nad said tunda, et meie luurajate operatsioonid oma kodumaa kaitseks on märksa tugevamad kui ükski nende “erioperatsioon”. Vene sõdurid – teame seda pealtkuulatud vestlustest –  sõna otseses mõttes kardavad meie relvajõude,” lausus riigipea.

Ta lisas, et maailma nõndanimetatud teine ​​armee kardab ukrainlasi ja suudab midagi veel ette võtta vaid vanade nõukogude relvade põhjatute varude abil.

“Neil pole enam strateegilist jõudu, iseloomu, arusaamist sellest, mida nad siin meie maal teevad. Pole isegi kübetki julgust tunnistada kaotust ja tuua väed Ukraina territooriumilt ära,” ütles Zelenskõi.

08:15

Ukraina teatas laskemoonalao hävitamisest Hersoni oblastis

Ukraina teatas teisipäeva, et hävitas riigi lõunaosas raketilöökidega mitmeid Venemaa sõjalisi sihtmärke.

Ukraina sõjaväeametnike sõnul purustati Hersoni oblastis aset leidnud rünnakutes suurtükke, soomusmasinaid ja laskemoonaladu Nova Kahhovkas.

Vene võimude sõnul kahjustasid Ukraina rünnakud tsiviiltaristut ja hukkunud olevat vähemalt seitse inimest. Sellele ohvrite arvule ei ole võimalik olnud sõltumatut kinnitust leida.

Ukraina sõjavägi on mitu nädalat korraldanud vastupealetungi Hersoni tagasivallutamiseks, mille Venemaa väed hõivasid veebruari alguses.

12. juuli 2022

13:28

Ukraina: Tšasiv Jari raketilöögis hukkunute arv tõusis 34-ni

Ukraina päästeteenistuse peadirektoraadi andmetel on Tšasiv Jari linna elumajale korraldatud raketirünnakus hukkunute arv tõusnud 34 inimeseni.

“Kella 07.00 seisuga leidsid peavalitsuse töötajad Tšasiv Jari linnas raketilöögi tagajärjel hävinud viiekorruselise elumaja rusudest ja tõid välja 34 surnukeha, neist üks lapse oma (umbes 9-aastane poiss), rusude alt päästeti üheksa inimest, üle 300 tonni hävinud majarususid on ära koristatud ja lahti võetud, töö jätkub,” seisab teisipäeval Facebooki postitatud teates.

13:10

Jaapan asub ärgitama seni neutraalsena püsinud G20 riike Venemaale sanktsioone kehtestama

Jaapani välisminister Yoshimasa Hayashi sõnul otsustas Venemaa täiemahulise sissetungi viiendal kuul Jaapani valitsus suurendada dialoogi G20 riikidega, kes agressorriigi vastu sanktsioone ei kehtestanud, vahendab UNIAN.

“Venemaa vastaste sanktsioonide tõhususe suurendamiseks kavatseb Jaapan jätkata vajalike meetmete väljatöötamist koos maailma üldsusega, eelkõige G7 riikidega,” ütles Hayashi. “G20 formaadi raames kavatseme püüda julgustada riike, kes on praegu neutraalsed, kehtestada Venemaa Föderatsiooni vastu sanktsioonid.”

Sõda Ukrainas ja Jaapani positsioon:

11. juulil leppisid Jaapani ja Saksamaa välisministrid kokku koostöös. Jaapani välisministri Yoshimasi Hayashi sõnul aitab see hoida rahvusvahelist korda, mida ähvardab Venemaa vallandatud sõda Ukrainas.

Jaapan ja Saksamaa leppisid kokku ka Ukraina teravilja ekspordi hõlbustamises Aasia ja Aafrika riikidesse.

Jaapan kutsus 12. juulil 2022 mõttekaaslasi ühinema Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sissetungi vastu Ukrainas.

11:07

Ukraina teatas Vene moonalao tabamisest Hersoni oblastis

Ukraina teatas teisipäeval rünnakust Vene üksuste ja moonalao vastu Hersoni oblastis, kus venemeelsed võimud teatasid seitsme inimese hukkumisest.

Ukraina lõunaosa sõjaväevõimude teatel hukkus Ukraina mürsu- ja raketirünnakutes 52 Vene sõjaväelast, hävitati suurtükke ja soomukeid ja purustati moonaladu Nova Kahhovkas.

09:22

Arestovõtš: Kremlis aruatakse tuumalöögi võimalust Ukrainale

Venemaa sõjalis-poliitilises juhtkonnas arutatakse võimalust anda Ukrainale tuumalöök, kuid kõik peavad seda õnneks hullumeelsuseks, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian esmaspäeval Ukraina presidendikantselei ülema nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnu.

“Ma näen osasid Venemaa dokumente, mida kõik ei näe. Seal arutatakse tuumalöögi teemat (Ukrainale) ja kõik on nõus, et see on hullus ja seda ei tohi mitte mingil juhul lubada. See on arutelu venelaste sõjalis-poliitilises juhtkonnas,” ütles Arestovõtš.

Samuti on see nõuniku sõnul ebatõenäoline ka sellepärast, et Lääs saab sellistest plaanidest kohe teada ja rakendab kindlasti vastumeetmeid.

08:24

Zelenskõi: Hollandi sõjaline abi võib tulla okupantidele üllatusena

Hollandi poolt Ukrainale antud sõjaline abi võib Venemaale tulla ebameeldiva üllatusena, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esmaspäevast videopöördumist.

“Ma ei ole kindel, et saan rääkida absoluutselt kõike, milles me Hollandi valitsusega kokku leppisime. Ma ei tahaks Venemaad ette valmistada ebameeldivateks üllatusteks,” sõnas Zelenskõi.

President täpsustas siiski, et on arutanud Hollandi peaministri Mark Ruttega suurtükiväesüsteemide tarnimist.

“Rääkisin suurtükiväest kõigi meie partneritega, kes on valmis meid toetama. Kaugsuurtükke on tõesti väga vaja,” ütles president.

Hollandi peaminister Mark Rutte kohtus esmaspäeval Zelenskõiga Kiievis.  Peaminister märkis, et sõda võib Ukrainas kesta kauem, kui on arvatud.

“See sõda võib kesta kauem, kui me kõik lootsime või arvasime. Kuid see ei tähenda, et me võime istuda ja vaadata passiivselt pealt, kuidas see lahti hargneb,” ütles Hollandi valitsusjuht.

“Me peame jätkuvalt keskenduma ja toetama Ukrainat igal viisil,” rõhutas Rutte. 

Peaminister teatas, et Holland saadab Ukrainale rohkem kaugsuurtükke ja eraldab 200 miljoni euro suuruse abipaketi.

Zelenskõi tervitas “konstruktiivseid kõnelusi” ja Hollandi peaministri teateid relva- ja muust abist.

Rutte külastas esmaspäeval ka Vene väe purustatud Kiievi oblasti asulaid.

“Hollandi peaminister Mark Rutte külastas Kiievi oblastit, Borodjankat, Butšat, Irpinit – kogu maailm teab traagilistest sündmustest nendes asulates. Samas ei anna ükski foto ega video edasi õudust, mille okupandid maha jätsid. Oleme tänulikud poliitikutele, kes siia piirkonda isiklikult tulevad,“ kirjutas Kuleba esmaspäeval Telegramis.

Ta täpsustas, et Hollandi valitsusjuht avaldas toetust ja rõhutas, et riigid peaksid Ukraina abistamisel ühinema.

Mais külastas Ukrainat Hollandi välisminister Wopke Hoekstra.

11. juuli 2022

13:12

Ukraina noor tantsumeister suri raketi tagajärel

Ukraina siseministri nõunik Anton Geraštšenko teatas noore tantsija surmast.

20-aastane Daria Kurdel hukkus Krõvõi Rih linnas raketi tagajärjel, kui ta treenis koos isaga.

13:08

Kiiev: Ukraina väele tarnitud lääne relvad on muutmas sõja käiku

Ukraina väele tarnitud lääne relvad muudavad juba sõja käiku, ütles esmaspäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov.

Tema sõnul on viimasel ajal tarnitud lääne relvade töö olnud Venemaa sissetungijate komandopunktide, varustuse ja laskemoonalaodude hävitamine, mille peamine tagajärg on sissetungijate demoraliseerimine ja relvitustamine, samuti Ukraina alade vabastamine.

“Vene väe kvantitatiivseid eeliseid on tasakaalustab Ukraina raketi- ja suurtükiväe täpsus. Ukraina relvajõududele tarnitud lääne relvad juba muudavad sõja kulgu. Ja me ei ole seda veel alustanudki!” säutsus Danilov Twitteris.

12:46

Harkivi kuberner: Vene raketilöögid on täielik terrorism

Venemaa ründas esmaspäeva varahommikul taas Ukraina suuruselt teist linna Harkivit, mille juht nimetas raketilööke “täielikuks terrorismiks”.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõneibuhov ütles Telegramis, et Venemaa andis Harkivile kolm raketilööki, mis tabasid üksnes tsiviilobjekte.

“Kõik kolm lööki anti eranditult tsiviilobjektidele, see on täielik terrorism!” kirjutas kuberner.

Üks rakett purustas Sõneihubovi sõnul kooli ja teine elumaja, kolmas kukkus alla ladude lähistel.

Kuberner lisas, et värsketel andmetel sai rünnakutes surma kolm ja vigastada 28 inimest.

12:27

Kolm inimest said Harkivis toimunud elumaja plahvatuses surma

Vene okupandid tabasid Harkivi keskosas raketiga mitmekorruselist elumaja.

Harkivi piirkonna kuberner teatas, et rünnakutes sai kolm inimest surma ja 28 vigastada.

Samuti on ilmunud pilte tuletõrjujatest tugevalt kannatada saanud hoone juures.

Pilt: Sky News
Pilt: Sky News

11:31

Oblastivalitsus: Mõkolajivi pihta tulistati hommikul kuus raketti

Vene vägi tulistas esmaspäeva hommikul Ukrainas Mõkolajivi pihta kuus raketti, üks inimene sai haavata, teave on täpsustamisel, ütles Mõkolajivi oblasti sõjakuberner Vitali Kim.

“11. juuli hommikul oli Mõkolajivis kuulda plahvatusi. Teavet täpsustatakse. Praegu teame umbes kuuest raketist. Esialgu ohvreid ei ole (üks haavatu),” edastas ta Telegramis.

10:30

Paavst Franciscusel on sõnum Ukrainale

Paavst avaldas Twitteris toetust Ukrainale, öeldes, et soovib väljendada oma “lähedust” riigi rahvaga.

Ta ütles, et ukrainlased kannatavad iga päev julmade rünnakute all, nõudes hullu sõja lõpetamist.

09:15

Vene okupandid tabasid Harkivis raketiga mitmekorruselist elumaja

Vene okupandid tabasid Harkivi keskosas raketiga mitmekorruselist elumaja, teatasid esmaspäeva varahommikul ukrainlaste meediakanal Unian ja Suspline.

Märgitakse, et Harkivis oli kuulda kolme plahvatust, millest esimene kõmatas kell 03.32 kohaliku aja järgi.

Meediakanalite andmetel varises vaenlase raketitabamuse tagajärjel kortermaja osaliselt kokku.

Pilt: Sky News
Pilt: Sky News

08:26

Zelenskõi kommenteeris venelaste niinimetatud operatsioonipausi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis pühapäevaõhtuses videopöördumises, et Vene sissetungijate tegevuses pole mingisugust “operatsioonipausi”, sest Ukraina armee tõrjub pidevalt rünnakuid eri suundades.

“Möödunud nädalal räägiti palju väidetavast operatsioonipausist sissetungijate tegevuses Donbassis ja mujal Ukrainas. Viimase päeva jooksul toimunud 34 Venemaa õhurünnakut on vastus kõigile, kes selle “pausi” välja mõtlesid. Ukraina armee peab vastu ja tugevalt vastu ning tõrjub rünnakuid eri suundades,” rääkis president.

Zelenskõi sõnul on vaja veel palju teha, et Venemaa kaotused muutuksid selliseks, mille järel tuleb tõesti paus.

“Pealegi tuleb see paus mitte enne okupantide uut pealetungi, vaid enne nende põgenemist meie ukrainlaste kodumaalt,” toonitas president.

Siseministri nõunik Rostislav Smirnov avaldas arvamust, et Ukraina relvajõudude edukate rünnakute tõttu vaenlase varustusladudele olid Venemaa sissetungijad sunnitud ajutiselt sõjategevuse aktiivsust vähendama.

“Vene armee ei tee mingeid pause. Sel on üks ülesanne – võtta rahvalt elu, hirmutada inimesi, et ka paar päeva ilma õhuhäireta tunduks juba osana terrorist,” hoiatas Zelenskõi juba möödunud nädala alguses.

“Meie ülesanne teiega on vastu pidada, enda eest hoolitseda ja maksimaalselt aidata kaasa riigi kaitsmisele. Kaitsta riiki nii palju, kui on vaja meie võiduks,” lisas Zelenskõi.

10. juuli 2022

22:57

Reznikov: Zelenskõi andis korralduse Lõuna-Ukraina vabastada

President Volodõmõr Zelenskõi käskis sõjaväel okupantidest vabastada lõunapoolsed rannikualad ja selleks koondab Ukraina lääne relvadega varustatud lahingujõude, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian pühapäeval kaitseminister Oleksi Reznikovi usutlust ajalehele The Sunday Times.

Ministri sõnul tehti kõrgemale sõjaväelisele juhtkonnale ülesandeks töötada välja plaanid ajutiselt okupeeritud alade vabastamiseks, kuna need on muu hulgas riigi majandusele eluliselt tähtsad.

“Mõistame, et see on meie riigile ka poliitiliselt väga vajalik. President tegi sõjaväele ülesandeks vastavad plaanid välja töötada. Pärast seda teeb peastaap niiöelda oma kodutöö ja teatab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja täita vastavad punktid ehk seal niiöelda A, B ja C,” rääkis Reznikov.

14:04

Ida-Ukrainas hukkus Vene vägede rünnakus elumajale 15 inimest

Ida-Ukrainas Donetski oblastis sai laupäeval Vene vägede rünnakus Tšasiv Jari linna kortermajale surma vähemalt 15 ja viga viis inimest, teatasid pühapäeval ametnikud.

“Päästeoperatsiooni käigus leiti sündmuskohalt 15 hukkunut ja viis inimest toodi rusudest elusana välja,” teatas Ukraina eriolukordade teenistus oma Facebooki kontol, lisades, et päästjad on ühenduses veel kolme inimesega, kes on rusude all lõksus.

Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas varem 10 hukkunust ja viiest vigastatust.

Neljakorruselise maja rusude all on veel umbes 30 inimest, lisas ta. Hoonet tabas Vene rakett Uragan.

Maja on osaliselt purustatud, ütlesid sündmuskohale saabunud AFP korrespondendid.

Kuberneri sõnul on Donetskis alates 24. veebruarist Vene vägede rünnakutes surma saanud 591 tsiviilelanikku, vigastatuid on 1548.

Pärast pikki ja raskeid lahinguid Luhanski oblasti linnad vallutanud Venemaa püüab nüüd tungida sügavamale Donetski territooriumile, et kinnitada kanda kogu Donbassis.

05:19

ISW: Putin kavatseb annekteerida veel ühe Ukraina oblasti

Vene presidendil Vladimir Putinil on kavas annekteerida veel üks Ukraina piirkond, kirjutas ööl vastu pühapäeva portaal Unian viitega USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetele.

Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi viiendal kuul Ukrainasse sai selgeks, et Vene Föderatsioonil on kavas Harkivi oblasti annekteerimine, kui oblasti okupatsioonivõimud teatasid, et Harkivi oblast on “Vene maa lahutamatu osa”.

Nende sõnul viitavad sellised väljaütlemised, et Kreml kavatseb tõenäoliselt annekteerida osa või kogu Harkivi oblasti.

“Harkivi oblasti okupatsioonivalitsuse poolt keiserliku Venemaa kujutiste ja retoorika kasutamine viitab selgelt annekteerimisele… ja see tugevdab ISW esialgset hinnangut, et Kremlil on laiemad territoriaalsed eesmärgid kui Donetski ja Luhanski oblasti hõivamine või isegi Ukraina lõunaosa hoidmine,” ütlevad analüütikud.

Vene okupatsioonivalitsus Harkivi oblastis demonstreeris elanikele uut okupatsioonirežiimi lippu, millel on Vene keiserliku kahepäise kotka kujutis ja sümbolid 18. sajandi Harkivi vapilt, märkis portaal.

9. juuli 2022

23:11

Zelenskõi lõpetas volitused mitmel Ukraina suursaadikul Euroopas

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas laupäeval alla määruse, millega lõppesid volitused mitmel Kiievi suursaadikul Euroopas.

Valitsuse kodulehel oleva teate kohaselt lõppes töö Ukraina suursaadikutel Saksamaal, Ungaris, Norras ja Tšehhis.

22:57

Amet: Odessa piirkonnas avati läbipääs laevadele vilja ekspordiks

Pärast Maosaare vabastamist avati Odessa piirkonnas laevadele läbipääs põllumajandustoodete ekspordiks, kirjutas Ukraina portaal Unian laupäeva õhtul.

Strateegiliselt olulise Maosaare ehk Zmijinõi saare vabastamisele sissetungijate käest sai võimalikuks Doonau jõe suudmeala kasutamine põllumajandussaaduste, eriti teravilja väljaveoks, teatas Ukraina meresadamate amet.

Teadete kohaselt on kaks puksiirlaeva juba edukalt oma teekonna läbinud lähedalolevasse sihtsadamasse.

Vene okupatsioonivägi vallutas Ukraina Musta mere ranniku lähedase Maosaare pärast 24. veebruaril alanud täiemahulist sissetungi.

Vene sõjaväelased lahkusid saarelt 30. juunil, pärast Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksuste tulelööke. Venemaal nimetasid okupandid oma väeüksuste väljaviimist Zmijinõilt “hea tahte märgiks”.

11:21

Vene väed jätkavad Donetski lakkamatut pommitamist

Vene väed jätkasid laupäeval suurtükirünnakuid Ida-Ukraina Donetski oblastile; USA lubab Kiievile täiendavat sõjalist abi.

Pikkade ja raskete lahingutega Luhanski oblasti linnad vallutanud Venemaa püüab nüüd tungida sügavamale Donetskisse, et kinnitada kanda terves Donbassis.

Öösel kaikusid õhuhäired nii Ukraina ida- kui lõunaosas.

Ida-Ukraina suurest tööstuslinnast Kramatorskist lõunasse jääva Družkivka väikelinna elanikud ärkasid laupäeval raketirünnaku peale, mis viis minema kaubamaja fassaadi ja lõi maja ette tohutu kraatri.

“Kogu rindejoonel käib lakkamatu tulistamine,” ütles Donetski sõjaväeadministratsiooni juht Pavlo Kõrõlenko reede õhtul Telegramis.

Slovjanski linna, millele Vene väed on nüüd pilgud pööranud, tabavad tema sõnul suurtükimürsud nii ööl kui päeval.

Vene väed süütavad põlde, et iga hinna eest saaki hävitada, lisas Kõrõlenko.

Laupäeval teatas ta Telegramis, et reedel sai piirkonnas surma viis tsiviilelanikku.

Luhanski kuberner Serhi Haidai ütles laupäeval, et Vene väed ründavad oma Luhanski baasidest Donetski oblastit.

“Nad püüavad jagada oma relvaüksusi kogu rindejoonele. Seal, kus neil on ebamugav edasi tungida, luuakse tõeline põrgu, tulistades alasid silmapiiril,” ütles ta.

Kõrõlenko hoiatas, et venelased on toovad piirkonda lisavägesid ja valmistuvad uuteks rünnakuteks.

President Volodõmõr Zelenskõi andis öises videopöördumises ülevaate päev varem Dnipropetrovski oblastisse tehtud visiidist, kohtumistest tsiviil- ja sõjaväejuhtidega.

Laupäeval hoiatas üks piirkonna sõjaväeadministratsiooni ametnik, et Vene väed pommitavad sihilikult elupiirkondi ega ole lõpetanud linnade ja külade terroriseerimist.

Mõkolaivi linnapea Lõuna-Ukrainas manitses elanikke varjenditest mitte lahkuma, sest kogu öö oli kuulda plahvatusi.

Ukraina meedia edastas asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnumi, milles kutsuti okupeeritud alade elanikke võimalusel kindlasti lahkuma.

“Ees on suured lahingud,” hoiatas ta.

Samal ajal teatas Washington veel 400 miljoni dollari väärtuses sõjalisest abist Kiievile, mis sisaldab suurema täpsusega laskemoona, mida seni ei ole Ukrainale saadetud.

“Sellega areneb veelgi meie toetus Ukrainale võitluses Donbassi pärast,” ütles Ühendriikide kõrge kaitseametik. 

Muu hulgas lubatakse Ukrainale veel neli mitmikraketiheitjat HIMARS lisaks kaheksale, mis ukrainlased on juba saanud.

8. juuli 2022

12:24

Zelenskõi: Venemaa ei loobu kogu Ukraina okupeerimise mõttest

Venemaa ei loobu kogu Ukraina okupeerimise mõttest, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus USA uudistekanalile CNN.

“Nad ei loobu katsetest (okupeerida). Me tõrjusime nad välja, ja nad taandusid. Aga ma usun, et üldiselt ei ole nad – oma riiklike ja sõjalis-poliitiliste plaanide raames – loobunud meie riigi okupeerimisest. Ja ei loobu paljude ja paljude aastate jooksul. Sellised on nende plaanid,” ütles Zelenskõi intervjuus.

07:49

Valgevenelased ei toeta oma relvajõudude sekkumist Ukraina sõtta

“Valgevenelaste suhtumine Venemaa sõjasse Ukrainas on jäänud negatiivseks. Me näeme, et toetus Venemaale hakkab tasapisi sulama,” ütles Chatham House’i Valgevene algatuse direktor Rõhor Astapenja.

“Väheneb nende inimeste arv, kes usuvad, et Venemaa tegevust on vaja toetada (märtsi 28 protsendilt 23 protsendini juunis). Ja inimesi, kes arvavad, et Valgevene peaks osalema sõjalises tegevuses Venemaa poolel, on vähe – 5 protsenti,” ütles ta.

Küsitlusest selgus, et 43 protsenti vastanutest ei toeta Vene relvajõudude tegevust Ukrainas. 

07:45

Indoneesia kutsus G20 kohtumisel lõpetama sõda Ukrainas

G20 eesistuja Indoneesia kutsus reedesel välisministrite kohtumisel üles lõpetama sõda Ukrainas; kõnelustel Bali saarel osaleb ka Vene minister.

“Meie kohus on lõpetada sõda pigem varem kui hiljem ja lahendada erimeelsused läbirääkimislaua taga, mitte lahinguväljal,” ütles Indoneesia välisminister Retno Marsudi kohtumise avamisel.

Ta tõdes, et maailm oli just toibumas COVID-19 pandeemiast, kui “sattus silmitsi teise kriisi – Ukraina sõjaga”.

“Ahelreaktsiooni on tunda kogu maailmas – toidule, energiale ja eelarveruumile,” ütles ta.

“Nagu alati, on kõige enam mõjutatud arengumaad ja madala sissetulekuga riigid.”

Mitteühinemisliikumise asutajariik Indoneesia, millel on USA-ga sõbralikud suhted, on varem nõudnud sõja lõpetamist, allumata samas Lääne survele Moskva poliitiliseks ja majanduslikuks isoleerimiseks.

Indoneesia lubas kohale tulla Vene välisministril Sergei Lavrovile, kuid kutsus ka Ukraina välisministri, kes osaleb virtuaalselt.

USA ametnike sõnul keeldub välisminister Antony Blinken Lavroviga eraldi rääkimast.

Viimati kohtusid nad jaanuaris Genfis, kui Blinken hoiatas Venemaad tohutute tagajärgede eest, kui see Ukraina invasiooni teoks teeb.

07:31

Zelenskõi: olen õnnelik Soome ja Rootsi tõenäolise NATO-liikmesuse üle

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on õnnelik selle üle, et NATO näib võtvat Soome ja Rootsi oma liikmeks, kuigi allianss on kaua vastustanud Ukraina liikmesust, vahendas tema sõnu telekanal CNN.

Zelenskõi ütles usutluses uudistekanalile, et mõistab sügavalt Venemaa vaenulikust suhtumisest tingitud ohte Soomele ja Rootsile. Sel põhjusel toetab Ukraina tema sõnul igati nende riikide NATO-sse kuulumist.

Kuigi tema sõnul teeb maailm Ukraina heaks palju, oleks Zelenskõi hinnangul võinud ka Ukraina siiski NATO liikmeks võtta.

President kinnitas taas, et Ukraina ei kavatse oma maad Venemaale loovutada, jäädes kindlaks, et territoriaalsed järeleandmised ei saa olla osa sõja lõpetamise diplomaatilistest läbirääkimistest.

“Ukrainlased ei ole valmis oma maad ära andma, leppima, et need alad kuuluvad Venemaale. See on meie maa,” ütles Zelenskõi neljapäeval eetris olnud intervjuus.

President avaldas lootust veelgi suuremale lääne sõjalisele abile ja kordas kutset USA presidendile Joe Bidenile Kiievit külastada.

07:26

Ukraina relvajõudude ülem arutas Briti kolleegiga kaitseplaane

Ukraina relvajõudude ülem kindral Valeri Zalužnõi kirjutas  neljapäeval sotsiaalmeedias, et arutas oma Briti kolleegi Tony Radakiniga Ukraina kaitseplaane.

“Oli väga meeldiv võõrustada Ukrainas Briti kaitseväe staabiülemat admiral Radakinit. See visiit on võimas signaal toetusest Vene agressoriga võitlevale Ukrainale. Me töötasime juhtimiskeskuses väga viljakalt, arutasime tulevasi operatsiooniplaane. Sõjaväelastena mõistame olukorda, nagu see on ja anname kogu jõu võitlusele vabaduse nimel,” kirjutas Zalužnõi sõnumirakenduses Telegram.

Ta avaldas “tänu admiral Radakinile ja tema isikus kogu Briti rahvale Ukraina vankumatu toetamise, abi ja usalduse eest!”

07:14

Kiiev: Putini mantra on tõend Venemaa tahtlikust genotsiidist

Ukraina presidendikantselei reageeris reedel Vene presidendi Vladimir Putini järjekordsetele ähvardustele lääne ja ukrainlaste aadressil, vahendab BNS.

“Pole olemas mingit kollektiivse lääne plaani,” kirjutas Twitteris presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak. 

“Suveräänsesse Ukrainasse sisenes konkreetne z-armee, tulistades linnu ja tappes tsiviilelanikke. Kõik muu on primitiivne propaganda. Seetõttu on härra Putini mantra “sõjast viimse ukrainlaseni” järjekordne tõend Venemaa tahtlikust genotsiidist,” kirjutas ta.

Putin ütles neljapäeva õhtul riigiduuma fraktsioonide juhtidega kohtudes, et “lääs tahab meiega võidelda kuni viimase ukrainlaseni” ja et “kõik näib selle poole liikuvat”. 

Veel väitis Putin, et Venemaa ei keeldu pidamast rahuläbirääkimisi, “kuid need, kes keelduvad, peaksid teadma, et hiljem on meiega raskem kokkuleppele jõuda”.

7. juuli 2022

16:49

Venelased korraldasid raketirünnaku Kramatorski kesklinnale, on hukkunuid

“Vene okupandid korraldasid raketirünnaku Kramatorski keskusele, seal on kaotusi,” teatas Kramatorski linnapea Aleksandr Gontšarenko, vahendab UNIAN.

Foto: facebook.com/alexander.vasilyevich.goncharenko

Täna enne kella kaht päeval rünnati Kramatorski kesklinna. Linnapea Aleksandr Gontšarenko sõnul on olukord endiselt ohtlik ning inimestel palutakse püsida varjus. On teateid hukkunutest.

16:30

Ukraina peaprokurör: Hersoni piirkonnas on röövitud 457 inimest

Ukraina peaprokuröri Irina Venediktova teatas täna oma Facebooki lehel, et alates täiemahulise sissetungi algusest on Hersoni piirkonnas röövitud 457 inimest, vahendab UNIAN.

Röövituid on ametnike, linnapeade ja isegi preestrite seas.

Röövitute hulgas on Kahhovka, Tavriiski, Skadovski, Hola Prõstani, Berõslavi linnapead, aga ka Novoaleksandrovskaja, Bekhterskaja ja Milovskaja kogukondade külavanemad. Okupandid pidasid ebaseaduslikult kinni Tšernobajevski külanõukogu esimehe ja tema asetäitja, Staraja Zburevka, Zmijivka ja Osokorovka külade vanemad. Nova Kahhovka linnavolikogu sekretär, 43 korrakaitsjat ja kaks vaimulikku.

Venediktova lisas, et praegu on uurimisele teada 306 kodaniku vabastamine. Sissetungijad hoiavad jätkuvalt ebaseaduslikult kinni 151 inimest, sealhulgas kohalike volikogude saadikuid.

16:05

Ukraina kaitseministeerium: Vene väed võivad rünnakut jätkata Zaporižžja suunal

Ukraina asekaitseministri Anna Maljari sõnul on Venemaa peagi hõivanud kontrolli kogu Luhanski oblasti üle. Pärast seda saab ta proovida edasi liikuda Zaporižžja suunal, vahendab UNIAN.

“Vaenlase jõupingutused on suunatud lõpliku kontrolli kehtestamisele Luhanski oblasti üle,” ütles Maljar. “Täna on kõige keerulisem olukord kujunenud Slovjanski, Kramatorski ja Bahmuti suunal. Vaenlane üritab jõuda Donetski oblasti piiridele.”

Luure ei välista, et okupandid püüavad edasi liikuda Zaporižžja suunas. Samuti pole välistatud vaenlase pealetung Velõka Novoselovka ja Pokrovski suunas, eesmärgiga piirata sisse Ukraina üksused.

09:55

Uus-Meremaa juht süüdistas ÜRO-d suutmatuses Ukraina sõjale reageerida

ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole suutnud anda adekvaatset vastust Vene kallaletungile Ukrainale, ütles neljapäeval Uus-Meremaa peaminister Jacina Ardern, nimetades Moskva rolli selles “moraalselt laostunuks”.

Ardern on juba pikalt öelnud, et Julgeolekunõukogu viiel alalisel liikmel – Suurbritannial, Hiinal, Prantsusmaal, Venemaal ja USA-l – ei tohiks olla vetoõigust ning kordas üleskutset organit reformida ka nüüd.

ÜRO suutmatus sõjale Ukrainas reageerida tulenes just Venemaa vetoõigusest, märkis Ardern pöördumises Sydneys baseeruvale mõttekojale Lowy Instituut.

Venemaa kasutas oma kohta nõukogus, et võtta “moraalselt laostunud ja ebaseadusliku sõja osas moraalselt laostunud positsioon”, lausus ta.

Uus-Meremaa püüab edendada ÜRO Julgeolekunõukogu reformimist, et tagada organi kestev väärtus ja tähtus, lisas ta.

Ta rõhutas, et Venemaa tuleb invasiooni eest vastutusele võtta ja kutsus andma Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC) ressursse, mida sel on vaja, et sõjakuritegusid uurida ja süüdlased kohtu alla tuua.

09:35

Zelenskõi pöördus ukrainlaste poole palvega info edastamise kohta

President Volodõmõr Zelenskõi kutsus kolmapäevases pöördumises kodanikke üles võimalusel levitama okupeeritud aladel paikapidavat teavet Ukraina relvajõudude saavutatud edu kohta, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Täna sai üldsus teadlikuks, et meie riigi lõunaosa okupeeritud aladel suleti juurdepääs sotsiaalvõrgustikele, kiirsõnumitele ja internetikeskkonnale YouTube. Vene väed tõkestasid inimestel igasuguse võimaluse toimuva kohta tõde teada saada, et varjata meie jõudu ja võimalusi, mida me järk-järgult suurendame,” seletas president.

Zelenskõi rääkis, et Ukraina väed liiguvad praegu edasi mitmes taktikalises suunas, mille seas lõunas – Hersoni ja Zaporižžja oblastites.

“Me ei loobu oma maast ega ühestki meie suveräänse territooriumi osast. Inimesed peaksid sellest teadma. Seega, kui teil on võimalus rääkida inimestega meie riigi lõunaosas – Hersonis, Genitšeskis, Berdjanskis, Melitopolis ja teistes linnades ja külades – levitage palun informatsiooni ja rääkige seal tõtt. Kasutage iga võimalust, et okupeeritud alade inimestele öelda, et me mäletame neid ja me võitleme nende eest,” rõhutas Zelenskõi.

Presidendi kinnitusel jätkab Ukraina võitlust kõigi oma lõunaregioonide ja Donbassi eest.

“Praegu on kõige jõhkram vastasseis Slavjanski ja Bahmuti lähedal. Me võitleme Harkivi oblasti eest. Ärgem arvaku okupandid, et nende aeg siin saab olema pikk ja nende suurtükiväe eelis on igavene,” rääkis riigipea.

Zelenskõi tõi välja, et Ukraina sõjavägi annab lääneriikidelt saadud uute suurtükkide abil ühtlasi jõulisi lööke okupantide varustusladudele ja olulistele logistikapunktidele.

09:31

Toretskis sai venelaste raketirünnakus surma kolmeliikmeline pere

Vene okupantide raketirünnaku tagajärjel hukkus Toretskis kolmeliikmeline perekond, edastas ukrainlaste meediakanal Unian neljapäeva hommikul Donetski oblasti sõjaväevalitsuse juhi Pavel Kirilenko informatsiooni.

Raportis täpsustati, et rakett tabas elamurajooni ja seal asuvat maja, mis hävines täielikult. Hukkusid tütar, ema ja vanaema. Ühtlasi kutsuti teadaandes üles inimesi evakueeruma.

Kirilenko sõnul tabasid raketid kokku kahte erasektori elumaja. Lisaks tabas ühte sotsiaalobjekti kolmas rakett, mis ei plahvatanud.

09:27

Slovjanskis jätkus inimeste evakueerimine venelaste edasitungi eest

Meeleheitel tsiviilisikute evakueerimine Ukraina idaosas asuvast Slovjanskist kiirenes kolmapäeval, kui Vene väed liikusid Donbassi piirkonna kontrollimise eesmärgil linna poole. Slovjanskit on viimastel päevadel ägedalt pommitatud.

“Kakskümmend aastat tööd ja nüüd kõik on kadunud. Pole enam sissetulekut ega rikkust,” ütles 66-aastane Jevgen Oleksandrovitš agentuurile, kui näitas oma teisipäevastes rünnakutes hävitatud autoosade kauplust.

AFP ajakirjanikud nägid rakette plahvatamas Slovjanski turuplatsil ja ümbritsevatel tänavatel ning tuletõrjujaid, kes püüdsid tulekahjusid kustutada. Umbes kolmandik turust näis olevat hävitatud ning söestunud varemetes.

Ülejäänud osa turust toimis ja inimesed ostsid puu- ja juurvilju.

“Ma müün kauba maha ja kõik ja me jääme koju. Meil on keldrid, me peidame end sinna,” ütles 72-aastane köögiviljakaupmees Galina Vasiljevna.

“Mida me teha saame? Meil pole kuhugi minna, keegi ei vaja meid,” tõdes naine.

Linnapea Vadõm Ljahh ütles, et umbes 23 000 inimest 110 000 elanikust on endiselt Slovjanskis.

“Alates vaenutegevuse algusest on meie kogukonna elanikke hukkunud 17 ja vigastada saanud 67,” sõnas linnapea.

Meer oli päev varem sotsiaalmeedias teatanud, et Vene väed on asunud linna massiivselt pommitama.

“Slovjansk! Linna massiivne tulistamine. Kesklinn, põhjaosa. Varjuge kõik,” kirjutas Ljahh suhtlusvõrgustikus Facebook.

Ukraina võimud on korduvalt kutsunud Slovjanski elanikke piirkonnast lahkuma, kuna rindejoon on pärast naaberoblastis Luhanskis asuvate Sjeverodonetski ja Lõssõtšanski hõivamist linnale lähenemas.

“Evakueerimine käib. Me viime inimesi välja iga päev. Paljud evakueeritud viidi bussidega kaugemal läänes asuvasse Dnipro linna. Linn on hästi kindlustatud. Venemaal ei õnnestu lihtsalt edasi liikuda,” rääkis Ljahh.

09:15

Arestovitši hinnangul on Vene armee juba kaotanud võime edu saavutada

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul on Vene armee juba kaotanud võime Ukrainas igasugust edu saavutada, vahendas kolmapäeval ukrainlaste meediakanal Unian.

Arestovitš avaldas otsesaates Vene inimõigusaktivisti Mark Feiginiga ühtlasi oma uue prognoosi Ukraina sõja lõpu ajastuse kohta.

“Ukraina lahendab selle probleemi nii 2,5 aastaga. Aktiivse vaenutegevuse korral ma mõtlen, et veelgi kiiremini. Eks me näe. Raske öelda, aga arvan, et kõik saab korda,” sõnas Arsetovitš.

“Nüanss seisneb selles, et enne suutsid nad erinevatel suundadel peale tungida, siis oli neil selleks piisavalt jõudu ja vahendeid. Nüüd on neil aga vaja vägesid koondada ja eemaldada teistest rindejoone sektoritest. Ja see on väga halb sõda, ilma perspektiivita,” rääkis nõunik.

Arestovitši sõnul näitab käesolev kuu praeguses sõjas palju ja augusti alguseks on selge, kes ja kuhu liigub.

Unian tõi välja, et mai lõpus prognoosis Arestovitš veel, et sõda kestab mitmeid kuid.

08:54

Zelenskõi sõnul hakkavad venelaste kaotused kasvama

Ukraina sõjavägi annab lääneriikidelt saadud uute suurtükkide abil jõulisi lööke okupantide varustusladudele ja olulistele logistikapunktidele, ütles kolmapäevases videopöördumises president Volodõmõr Zelenskõi.

“Lõpuks on tunda, et meie partneritelt saadud relvad on töötanud väga võimsalt. Täpsus on tõesti selline, nagu peab,” vahendas presidendi sõnu ukrainlaste meediakanal Unian.

“Ukraina kaitsjad annavad tugevaid ja täpseid lööke ladudele ja muudele okupantide logistika seisukohalt olulistele punktidele. Ja see vähendab oluliselt Vene armee ründepotentsiaali. Sissetungijate kaotused ainult suurenevad iga nädalaga. Nagu ka nende varustamise keerukus,” toonitas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on hetkel teada, et Vene sissetungijad on pea nädalaga kaotanud juba 11 relva- ja laskemoonaladu.

6. juuli 2022

15:48

Pildid: Venemaa jätkab pommitamisega Harkivis

Politseinikud kontrollivad Harkivis Vene raketilöögis kannatada saanud HS Skovoroda Harkivi Riikliku Pedagoogikaülikooli hoonet
Pilt: Sky News
Pilt: Sky News

13:34

Ungari keeldub Ukrainat relvadega varustamast oma kodanike kaitsmiseks

Ungari välisminister Péter Szijjártó on kaitsnud oma riigi jätkuvat Venemaa energia ostmist ja keeldumist varustada Ukrainat relvadega, et aidata riigil end sissetungijate eest kaitsta.

Ta ütles, et katse asendada Venemaa energiavarustust tähendaks sõjakulude kandmist Ungari rahva kanda.

Ja ta väitis, et Ungari ei tarni Kiievile relvi, et vältida 150 000 Lääne-Ukrainas elava ungarlase elu ohtu seadmise Venemaa poolt.

“Meie jaoks on põhieesmärk selles sõjas mitte mingil moel osaleda,” ütles ta CNN-ile.

12:02

Ukraina ametnike sõnul hukkus Venemaa mürskude tagajärel veel vähemalt seitse inimest

Ukraina ametnike sõnul on Venemaa mürskudes Ukrainas viimase 24 tunni jooksul hukkunud vähemalt seitse inimest ja vigastada saanud 25 inimest.

Riigi presidendi kantselei teatel võtsid Vene väed sihikule Kagu-Ukraina linnad ja külad, enamik tsiviilelanikke hukkus Donetski provintsis, kus Venemaa on viimastel päevadel oma pealetungi hoogustanud.

Kuberner Pavlo Kyrylenko ütles Telegrami postituses, et provintsi keskel asuvas Avdijivka linnas hukkus kaks inimest ning Donetski linnad Slovjansk, Krasnogorivka ja Kurakhove teatasid kumbki ühe tsiviilisiku hukkumisest.

11:28

Suurbritannias on väljaõppel esimesed Ukraina sõdurid

Briti kaitseministri Ben Wallace’i sõnul on riiki väljaõppele saabunud esimesed Ukraina sõjaväelased.

“Hiljuti saabus Ühendkuningriiki esimene Ukraina sõjaväelaste rotatsioon. Väljaõpe toimub kirde-, edela- ja kagupiirkonna sõjaväepolügoonidel,” märkis Wallace parlamendi veebilehel.

Tema sõnul läbivad Ukraina sõdurid Suurbritannia sõjalisel baasväljaõppel põhinevad kursused. Iga kursus kestab mitu nädalat.

“Püüame suurendada kursuste mastaapi ja sagedust vastavalt Ukraina soovidele. Samuti arutame rahvusvaheliste partneritega võimalusi koolitusprogrammis osalemise suurendamiseks, tehes konstruktiivset koostööd riikidega, kes on valmis juhendajate või varustusega toetama,” lisas Wallace.

Minister rõhutas, et vastuseks Venemaa ebaseaduslikule sissetungile Ukrainasse annab Briti valitsus Ukrainale sõjalist abi 2,3 miljardi naela ulatuses. Selle raames koolitatakse Ühendkuningriigis kuni 10 000 Ukraina sõdurit.

09:41

Venemaa õhulöögid tabasid Ukrainas Hmelnõtskõi piirkonda

Õhuhäiresireenid töötasid teisipäeva õhtul peaaegu kogu Ukrainas, sealhulgas pealinnas Kiievis, ütles president Volodõmõr Zelenskõi igaõhtuses kõnes.

Teated Venemaa õhulöökide kohta tulid siiski vaid Lääne-Ukrainast Hmelnõtskõi piirkonnast. Võimalike hukkunute ja vigastatute olemasolu alles uuritakse.

08:30

Zelenskõi: ukrainlastele tuleb anda elementaarne kaitse rakettide eest

Riigi ülesanne on anda juba sel aastal ukrainlastele elementaarne kaitse Vene raketirünnakute eest, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

“See on meie maksimaalne ülesanne meie riigi jaoks – juba sel aastal anda ukrainlastele elementaarne julgeolek, elementaarne kaitse raketirünnakute eest,” ütles ta õhtuses videopöördumises.

“Ööl vastu 5. juulit anti peaaegu kogu meie riigi territooriumil õhuhäire. Enne seda ei olnud pealinnas ja mitmes oblastis juba mõnda aega häiret, ja mõned tundsid ennast isegi eriti ärevalt sellise ebahariliku vaikuse pärast,” lausus Zelenskõi.

Presidendi sõnul “ei maksa otsida terroristide tegevuses loogikat”.

“Vene armee ei tee mingeid pause. Tal on üks ülesanne – võtta rahvalt elu, hirmutada inimesi, et ka paar päeva ilma õhuhäireta tunduks juba osana terrorist. Ja täna õhtul Kiiev ja taas peaaegu kogu Ukraina oli õhuhäirega.”

“Meie ülesanne teiega – vastu pidada, enda eest hoolitseda, eelkõige oma emotsioonide eest, maksimaalselt aidata kaasa riigi kaitsmisele, kaitsta riiki nii palju kui on vaja meie võiduks,” lisas Zelenskõi.

Presidendi sõnul tulistasid Ukraina õhutõrjejõud osa rakettidest alla.

Ta lubas, et iga päev tehakse tööd, et saada Ukrainale kaasaegsed ja piisavad raketitõrjesüsteemid.

5. juuli 2022

16:34

Slovjanski linnapea teatas venelaste massiivsest suurtükitulest

Vene väed on asunud massiivselt pommitama Ida-Ukrainas asuvat Slovjanskit, millest on saamas Moskva järgmine sihtmärk Donbassi piirkonnas, ütles teisipäeval linnapea. 

“Slovjansk! Linna massiivne tulistamine. Kesklinn, põhjaosa. Varjuge kõik,” kirjutas Vadõm Ljahh Facebookis.

Ukraina võimud on korduvalt kutsunud Slovjanski elanikke piirkonnast lahkuma, kuna rindejoon on pärast naaberoblastis Luhanskis asuvate Severodonetski ja Lõssõtšanski hõivamist linnale lähenemas.

Vene suurtükitules on alates pühapäevast sõja eel umbes 100 000 elanikuga linnas saanud surma vähemalt kuus ja vigastada veel 19 inimest.

Seni Ukraina kontrolli all olevad Slovjansk ja piirkondlik halduskeskus Kramatorsk on  Venemaa järgmised sihtmärgid Donbassi vallutamise kampaanias.

2014. aastal said Moskva-meelsed nõndanimetatud separatistid Vene konfliktis Kiieviga mõneks ajaks Slovjanski üle kontrolli.

16:00

Ukraina liitlased panid paika ülesehitustööde aluspõhimõtted

Kümned riigid lubasid teisipäeval toetada Ukraina eeldatavasti pikka ja kulukat ülesehitamist, samas märkides, et riik vajab ulatuslikke reforme läbipaistvuse suurendamiseks ja korruptsiooni ohjeldamiseks.

Umbes 40 riigi juhid allkirjastasid kahepäevase konverentsi järel Šveitsi Lugano linnas samanimelise deklaratsiooni, milles pandi paika Ukraina taasülesehitamise aluspõhimõtted.

Šveitsi president Ignazio Cassis, kes konverentsi koos Ukrainaga kaasvõõrustas, nimetas seda esimeseks sammuks Ukraina pikal teel taastumiseni.

“Meie tööga valmistutakse ajaks pärast sõda ajal, mil sõda endiselt kestab,” ütles ta lõputseremoonial.

“See peaks andma Ukraina rahvale lootust ja kindlust, et nad ei ole üksi.”

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles, et ülesehitustööde maksumus ulatub 750 miljardi dollarini.

Ta ütles, et deklaratsioon on pika taastusprotsessi algus.

“Peame tegema kõik hävitatu paremaks kui see oli,” lausus ta.

Deklaratsiooni kohaselt pühenduvad riigid “täielikult Ukraina toetamisele lühi- ja pikaajalisel taastumisel”.

Samuti avaldati toetust “Ukraina Euroopa-perspektiivile ja EL-i kandidaatriigi staatusele”.

Deklaratsiooni aluspõhimõtete kohaselt peab ülesehitustöödel juhtohjad võtma Ukraina ise.

Samal ajal kui Ukrainasse voolab miljardite dollarite väärtuses välisabi, tähendab jätkuv mure vohava korruptsiooni üle, et Ukrainale seatakse tingimuseks ulatuslikud reformid.

Lugano põhimõtetes rõhutati, et “taasteprotsess peab panustama Ukraina reformide kiirendamisse, süvendamisse, laiendamisse ja saavutamisse ning vastupidavusse vastavalt Ukraina Euroopa-kursile”.

“Taastumisprotsess peab olema läbipaistev ja andma aru Ukraina rahva ees,” seisis dokumendis.

Samuti kutsuti üles tagama, et taastumine oleks “kaasav ja tagaks soolise võrdõiguslikkuse”.

Smõhal esitles valitsuse esmaspäeval mitmejärgulist taastekava, milles esmajoones keskendutakse sõjast mõjutatud inimeste vahetutele vajadustele, misjärel võetakse ette tuhandete pikaajaliste taasteprojektide rahastamine, kus seatakse eesmärgiks Ukraina muutumine euroopalikuks, roheliseks ja digitaalseks.

Teisipäeval rõhutas ta, et tema riik on valmis panema paika raamistiku kiirete muutuste tagamiseks.

“Kui me ütleme, et oleme valmis kiirelt tegutsema, mõtleme seda tõsiselt,” ütles ta, märkides, et selleteemaline kohtumine peaks toimuma juba teisipäeval.

Samuti märkis ta, et plaanis on juba ka kaks jätkukonverentsi, millest ühe korraldab paari kuu pärast Euroopa Liit ja järgmise tuleval aastal London.

14:38

Pilt: purustatud sild Lõssõtšanski ja Sjevjerodonetski vahel

Pilt: Sky News

10:46

Nisusõda: sõjategevus Ukrainas süvendab näljakartust

Venemaa kallaletung Ukrainale on tõsiselt segi löönud rahvusvahelise nisuturu ning hoiatuste järgi võib see mõnedes riikides näljahädani viia.

Nisujahust sõltub paljude toitude valmistamine. “Igaüks sööb nisu, kuid mitte igaüks pole võimeline seda tootma,” ütleb majandusteadlane ja raamatu “Inimkonna toitmine” autor Bruno Parmentier. 

Vaid umbes tosin riiki on võimelised tootma piisavalt nisu, et seda eksportida.

Hiina on küll maailma suurim tootja, kuid oma 1,4 miljardi elanikuga on ta ka suurim importija.

Suurimad nisueksportijad maailmas on Venemaa, USA, Austraalia, Kanada ja Ukraina. Seevastu Egiptus, Indoneesia, Nigeeria ja Türgi kuuluvad suurimate importijate hulka. 

Teraviljahinnad olid maailmas tegelikult kõrged juba enne veebruaris alanud Venemaa kallaletungi Ukrainale. 

Mõju on avaldanud kasvavad energiahinnad, väetiste hinnatõus, samuti koroonapiirangud ja nendega seotud probleemid tarneahelais.

Lisaks põhjustas kuumalaine Kanadas eelmisel aastal kehva saagi.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale tõusid hinnad veel kõrgemale, ulatudes mais Euroopa turgudel 400 euroni tonni eest, mida on kaks korda enam kui eelmisel suvel.

Eriti dramaatiline on hinnatõus arengumaade jaoks. Rohkem kui 30 riiki sõltuvad Venemaast ja Ukrainast 30 protsendi ulatuses oma nisu impordivajaduses, kinnitab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).

06:55

Dnipros ja Harkivis oli varahommikul kuulda plahvatusi

Dnipros ja Harkivis oli teisipäeva varahommikul kella nelja kuulda plahvatusi, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian kohalike elanike sotsiaalmeediasõnumeid.

Enne seda kuulutati peaaegu kogu Ukrainas õhuhäire.

Dnipros kõmatas tunnistajate sõnul vähemalt kuus plahvatust. Samuti teatati vähemalt ühest tulekahjust raketitabamuse saanud hoones.

06:43

Arestovitš: venelased kandsid Lõssõtšanski vallutamisel suuri kaotusi

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul kandsid venelased Lõssõtšanski vallutamisel suuri kaotusi, vahendas esmaspäeval ukrainlaste meediakanal Unian.

Arestovitš ütles seda vestluse ajal Vene inimõigusaktivisti Mark Feiginiga.

“Kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt pandi seal magama kolm brigaadi Vene okupante ja mitu tankipataljoni. Ehk siis kuskil 7000 sissetungijat, mitte vähem ja võib-olla rohkemgi,” rääkis Arestovitš.

06:10

Zelenskõi sõnul pole sissetungijate vägede võitmine kerge ülesanne

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis esmaspäevaõhtuses videoläkituses, et sissetungijate vägede murdmine on raske ülesanne, mis nõuab aega ja üliinimlikke pingutusi, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

Presidendi sõnul pole olukord rindejoonel päevaga oluliselt muutunud. Vaenlane jätkab Sumõ oblasti piirialade, Harkivi linna ja Donbassi erinevate piirkondade terroriseerimist. Ukraina relvajõud reageerivad, surudes peale ja hävitades päevast päeva järjekindlalt okupantide pealetungipotentsiaali.

“Meil on vaja nad murda. See on raske ülesanne, see nõuab aega ja üliinimlikke jõupingutusi. Aga meil pole alternatiivi – see puudutab meie iseseisvust, meie tulevikku, kogu Ukraina rahva saatust,” rõhutas Zelenskõi.

4. juuli 2022

14:26

Zelenskõi: Ukraina ülesehitamisel on ees “kolossaalne” töö

Kümnete riikide ja organisatsioonide juhid kogunevad esmaspäeval Šveitsi konverentsile looma “Marshalli plaani” sõjast laastatud Ukraina ülesehitamiseks, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas, et ees on “kolossaalne” töö. 

“Töö maht juba vabastatud aladel on tõepoolest kolossaalne,” ütles esmaspäeval videokõnega konverentsi poole pöörduv Zelenskõi pühapäeval. “Ja meil on veel vabastada üle 2000 linna ja küla Ukraina ida- ja lõunaosas. 

Kahepäevane Lugano konverents oli plaanitud juba enne Venemaa kallaletungi ning sellel pidi algselt arutatama Ukraina reforme. Kuigi konverentsi peateemaks kujuneb sõja tõttu riigi ülesehitamine, valmistab üldlevinud korruptsioon Ukrainas endiselt muret ning reformide läbiviimine saab võimaliku taastamisplaani eeltingimuseks.

Luganos üritatakse panna paika Ukraina ülesehitusprotsessi põhimõtted ja prioriteedid. Ukraina suursaadik Šveitsis Artjom Rõbtšenko ütles konverentsi eel, et see aitab luua “kaardi” riigi ülesehitamiseks.

Teiste seas osalevad konverentsil Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Tšehhi, Poola ja Leedu valitsusjuhid.

12:13

Kiiev: Vene relvajõud on kaotanud Ukrainas 36 200 sõdurit

Vene relvajõud on sissetungi algusest kaotanud Ukrainas umbes 36 200 sõdurit, 1589 tanki, 804 suurtükki ja 3754 soomukit, teatas esmaspäeval Ukraina relvajõudude peastaap.

“Vaenlase lahingukaotused 24.02-04.07 on kokku isikkoosseisus umbes 36 200 (+230 viimase ööpäevaga), 1589 (+5) tanki, 3754 (+10) soomukit, 804 (+3) suurtükki, 246 raketiheitjat, 97, 105 õhutõrjesüsteemi, 217 lennukit, 658 (+4) drooni, 187 helikopterit, 144 tiibraketti, 15 laeva ja paati,  2629 (+11) autot ja paakautot, 65 (+1) erimasinat,” seisab Facebooki postituses.

Märgitakse, et vaenlane kandis suurimaid kaotusi Slovjanski ja Donetski suunal.

11:42

Ukrainas on sõjas saanud kannatada 989 last

Ukrainas oli 4. juuli hommikuse seisuga Venemaa kallaletungi tagajärjel saanud kannatada üle 989 lapse: noorsooprokuröride ametliku teabe kohaselt oli hukkunud 345 last ja üle 644 saanud vigastada, teatas esmaspäeval peaprokuratuur.

Need arvud ei ole lõplikud, käib on töö nende täpsustamiseks lahingutegevuse kohtades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel, öeldakse teates.

Lapsi on enim kannatada saanud Donetski oblastis – 345, Harkivis – 185, Kiievis – 116, Tšernihivis – 68, Luhanskis – 61, Mõkolajivis – 53, Hersonis – 52, Zaporižžjas – 31

3. juulil hukkus Donetski oblasti Slovjanski linnas okupantide pommitamise tagajärjel üheksa-aastane tüdruk.

3. juulil tulistasid Vene väed uuesti Donetski oblasti Bahmuti linna. Vigastada said kaheaastane poiss ja nelja-aastane tüdruk.

Vene relvajõudude pommirünnakute tõttu on saanud kannatada 2102 õppeasutust. Neist 215 hävis täielikult.

10:25

Uus psühholoogiline piir on ületatud – 36 000

Ukraina kaitsjad saatsid ühe päevaga põrgusse üle 200 okupandi, vahendab UNIAN.

Ukraina sõjavägi on likvideerinud enam kui 36 000 Vene sissetungijat, selgub Ukraina relvajõudude peastaabi uues kokkuvõttes.

Alates 24. veebruarist on venelaste kaotused olnud umbes 36 200 sõdurit, millest 230 on neutraliseeritud viimase ööpäeva jooksul.

“Suurimad kaotused kandis vaenlane Slovjanski ja Donetski suunal – andmeid täpsustatakse,” rõhutas peastaap.

08:45

Saksamaa on kantsleri sõnul Ukraina aitajate esirinnas

Saksamaa on riikide seas, mis teevad sõjast räsitud Ukrainale sõjalise abi andmiseks kõige rohkem, ütles pühapäeval riigikantsler Olaf Scholz, kes kaitses viivitusi relvade tarnimisel Kiievisse, vahendasid uudisteagentuur AFP ja ukrainlaste meediakanal Unian.

“Saksa relvade tarnimise viivitused võrreldes USA relvade kiirema liikumisega on tingitud vajadusest koolitada Ukraina sõdureid Saksamaal,” ütles Scholz pühapäeval USA telekanalile CBS News.

“Saksamaa on riikide esirinnas, mis teevad aitamiseks kõige rohkem. See, mida me praegu saadame, on kõige kaasaegsem tehnoloogia ning seetõttu keeruline ja vajab väljaõpet,” sõnas Scholz.

Kantsleri hinnangul on USA ja Saksamaa tarnete ajakava võrdlemine ebamõistlik.

“Te peaksite mõistma, et Ühendriikide taolisel riigil on see erinevus, et kulutatakse palju kaitsele ning teil on väga palju relvi ja varusid,” rääkis Scholz.

“Nendes asjades võite leida väga palju kõiketeadvaid kriitikuid, kes just eile otsisid Google’ist teavet ja arvavad nüüd, et teavad absoluutselt kõike,” sõnas kantsler.

Unian tõi välja, et mitmed lääneriigid, kelle seas eelkõige Saksamaa ja USA, otsustasid Ukrainat pea kohe pärast Venemaa sissetungi toetada ja on varustasid riiki suure hulga relvadega. Samas on Berliini korduvalt kritiseeritud, et ta ei tee Ukraina aitamiseks piisavalt.

08:30

Zelenskõi: Venemaa elu kirjeldavad peagi sõnad vaesus ja defitsiit

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas pühapäeval arvamust, et elu Venemaal kirjeldavad peagi sõnad “vaesus, defitsiit ja kokkuvarisemine”, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Kõigi intelligentsete inimeste jaoks Venemaal on selge, et Ukraina võidab sõja ning see on vaid aja ja kaasaegsete relvade hankimise küsimus,” rääkis president.

“Venemaa majandus on sattunud viimase 50 aasta suurimasse kriisi. Maailm keeldub sidemetest Venemaaga. Sõnad kokkuvarisemine, defitsiit ja vaesus kirjeldavad Venemaa elu seni, kuni see soovib olla terroristlik riik,“ märkis president.

President tõi välja, et Vene sissetungijad on kaotanud Ukrainas üle 35 000 sõduri.

“Ja see on ikkagi konservatiivne hinnang. Ja milleks see kõik? Et hullud propagandistid kuskil oma eetris varemetel Venemaa või Nõukogude Liidu lippe näitaksid? Teist vastust lihtsalt pole,” ütles Zelenskõi.

07:10

Zelenskõi: Ukraina ei anna midagi ära ja võtab kaotatud alad tagasi

President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas pühapäevaõhtuses videopöördumises, et Ukraina ei anna midagi ära ja võtab kaotatud alad tagasi tänu paremale taktikale ja kaasaegsete relvade saamisele, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Riigi põhiülesanne on teha kõik selleks, et meie kangelastel, meie relvajõudude kõikidel sõduritel oleks kõik vajalik riigi kaitsmiseks. Et neil oleksid kaasaegsed relvad. See pole lihtne ja nõuab suuri jõupingutusi ning arvukalt läbirääkimisi, kuid me tagame selle,” lubas president.

Zelenskõi toonitas, et Ukraina jõuab tasemele, kus okupantide niiöelda tule-eelis kaob.

“Me ei raiska ega kaota päevagi – veename partnereid, loome uusi sidemeid ja kasutame kõiki võimalusi – poliitilisi, diplomaatilisi, informatsioonialaseid,” jätkas riigipea.

Zelenskõi tõi välja, et pühapäevbal tulistas Vene armee järjekordselt jõhkralt rakettide ja suurtükkidega muu hulgas Slavjanski, Kramatorski ja Harkivi linnu.

“Ainult Slavjanskis sai surma vähemalt kuus inimest ja paarkümmend vigastada. Hukkunute seas oli tüdruk nimega Eva. Selle aasta augustis oleks ta saanud kümneaastaseks,” lisas president.

Zelenskõi sõnul on Venemaal piisavalt rakette ja suurtükke, et Ukrainas linn linna järel hävitada.

“See on reaalsus. Seetõttu hävitame okupantide sellealast potentsiaali – päevast päeva, kalkuleeritult ja jõuliselt. Ja loomulikult mängivad selles olulist rolli HIMARS-süsteemid ja muud relvad, mis me partneritelt saime,” rääkis president.

Zelenskõi rõhutas, Ukraina ehitab uuesti üles majad ja võidab tagasi maa, aga eelkõige tuleb hoida ja kaitsta oma inimesi, millele aitavad kaasa liitlastelt saadud kaasaegsed relvad.

“Ukraina ei anna midagi ära,” kinnitas president.

Riigipea tõi välja, et Ukraina relvajõud liiguvad mõnel pool järk-järgult edasi. Seda nii Harkivi regioonis, Hersonis ja merepiirkonnas.

“Tuleb päev, mil me saame sedasama öelda ka Donbassi kohta,” ütles riigipea.

07:00

Ukraina relvajõud teatasid taandumisest Lõssõtšanskist

Ukraina relvajõud teatasid pühapäeval, et üksused taandusid riigi idaosas asuvast strateegilise tähtsusega Lõssõtšanski linnast pärast nädalaid kestnud ägedaid lahinguid pealetungivate Vene vägedega.

“Selleks, et säästa Ukraina kaitsjate elusid, võeti vastu otsus taanduda,” ütlesid relvajõud avalduses, lisades, et Vene vägedel on ülekaal nii elavjõus kui sõjatehnikas.

Moskva teatas varem pühapäeval Lõssõtšanski hõivamisest, kuid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõrjus seda väidet, öeldes, äärelinnas käivad veel lahingud.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu väitis varem päeval, et Vene väed on hõivanud strateegilise Lõssõtšanski linna ja kontrollivad nüüd kogu Luhanski oblastit.

“Sergei Šoigu teavitas Vene relvajõudude ülemjuhatajat Vladimir Putinit Luganski Rahvavabariigi vabastamisest,” teatas Vene kaitseministeerium avalduses.

“Vene väed ja nende separatistidest liitlased on võtnud Lõssõtšanski ja teised lähikonna linnad, eeskätt Belogorovka, Novodružeski, Malorjazantseve ja Bila Hora täielikult oma kontrolli alla,” lisas ministeerium. 

Mõni minut enne teadet ütles Vene kaitseministeeriumi kõneisik, et Lõssõtšanskis jätkuvad lahingud ja Ukraina väed on “täielikult ümber piiratud”. 

Luhanski kuberner Serhi Haidai kirjutas pühapäeval Telegramis, et venelased tugevdavad Lõssõtšanskis ja selle ümbruses positsioone ja linn on leekides.

Zelenskõi kinnitas hilisõhtul, et Ukraina ei anna midagi ära ja võtab kaotatud alad tagasi.

1. juuli 2022

15:02

Saksamaa mõistis hukka Vene vägede rünnaku Odessa oblastis

Saksamaa mõistis reedel hukka Vene vägede raketirünnaku Odessa oblasti väikelinna elumajale ja puhkekeskusele ja ütles, et ka Venemaa elanikel oleks aeg seista silmitsi tõega oma valitsuse julmade tegude kohta.

“Julm viis, kuidas agressor Venemaa suhtub ükskõikselt tsiviilelanike surmadesse ja räägib taas kaasnevast kahjust, on ebainimlik ja küüniline,” ütles Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit.

“Venemaa elanikud peavad samuti lõpuks sellele tõele näkku vaatama.”

13:48

Ametnikud: Vene raketirünnakutes Odessa lähistele hukkus 19 inimest

Vene raketid tabasid reede varahommikul elurajooni Odessa lähedal ja surma sai vähemalt 19 inimest, ütlesid Ukraina ametnikud.

Videol koidueelsest rünnakust on näha Odessast 50 kilomeetrit edelasse jääva Serhiivka väikelinna elumajade söestunud rusud. Ukraina presidendi kantselei teatel tulistati elumaja ja kahe kämpingu pihta kolm Vene raketti Kh-22.

“Odessa oblastis sooritasid venelaste strateegilised lennukid Musta mere suunast raketilöögi. Üks rakett tabas üheksakorruselist elumaja ja teine puhkekeskust Belgorod-Dnestrovski rajoonis. Kortermaja üks sissepääs hävis täielikult,” seisis väejuhatuse teadaandes.

“Terroristlik riik tapab meie inimesi. Vastuseks kaotustele lahinguväljal võitlevad nad tsiviilelanikega,” ütles presidendikantselei juht Andri Jermak.

Julgeolekuteenistuse teatel sai surma 19 inimest, kaks neist lapsed. Vigastustega toimetati haiglasse 38 inimest, nende hulgas kuus last ja rase naine.

Enamik ohvreid oli korrusmajas, teatasid päästjad Telegrami-kontol.

Maja juurde kuuluvas kaupluses jätkuvad rusude äravedu ja kustutustööd.

Odessa sõjaväeadministratsiooni pressiesindaja Serhi Bratšuk ütles, et raketid tulistati välja sõjalennukilt, mis saabus Musta mere kohalt.

Öö varem korraldasid Vene sissetungijad samuti raketirünnaku Odessa oblastile. Ukraina sõjaväe andmetel viidi raketirünnak Odessa piirkonnale läbi strateegiliste lennukite Tu-22M abil.

Mõne päeva eest sai Vene raketirünnakus Kesk-Ukrainas Krementšukis surma vähemalt 18 inimest, kui rakett tabas ostukeskust.

Vene president Vladimir Putin eitas Moskva väe süüd Krementšuki rünnakus.

Vene väeüksused lahkusid neljapäeval oma positsioonidelt strateegiliselt tähtsalt Maosaarelt Odessa ranniku lähistel. Maosaar ehk Zmiinõi saar muutus täiemahulise sõjategevuse alguses sümboolseks Ukraina vastupanus Vene okupatsiooniväele.

11:44

Mariupolis leiti ühishaud enam kui saja surnukehaga

Mariupolis leiti vennashaud, milles oli üle saja surnukeha, kirjutas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko Telegramis.

„Uus vennashaud rusude all Vasakkaldal,” kirjutas Andrujuštšenko. “Kiievi tänav 53. Jälle üle saja surnukeha veebruari lõpust. Okupandid koristavad kõrval rususid, ümbermatmisest juttu ei ole. Inimesed jätkavad sisuliselt elu hauakambrites.”

„Okupatsioonivõimud on niivõrd haaratud pildi loomisest taastamistöödest, et ümbermatmiseni käed ei ulatu. Ajutised tänahauad muutuvad vähehaaval püsivateks,” lisas Andrjuštšenko.

11:41

Mõkolajivi tabasid reede hommikul raketid

Ukraina Mõkolajivi oblasti sõjakuberner Vitali Kim avaldas üksikasju Mõkolajivi reede hommikuse pommitamise kohta, edastas portaal Unian.

Ta kinnitas hommikust raketirünnakut linna pihta ja ütles, et vaenlane tabas kohalikku ettevõtet, õnneks inimohvreid ei olnud.

“Meie õhutõrje tulistas ühe raketi alla,” lisas Kim.

10:32

EK kannustab Ukrainat korruptsioonivastast reformi kiirendama

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles reedel Ukraina parlamendile, et Euroopa Liidu liikmesus on käeulatuses, kuid selleks tuleb läbi viia korruptsioonivastased reformid.

“Te olete loonud muljetavaldava korruptsioonivastase aparaadi,” ütles Von der Leyen videosilla vahendusel Ukraina ülemraadale. “Aga neil institutsioonidel on vaja hambaid, õigeid inimesi juhtivatel kohtadel.”

09:16

Zelenskõi: Ukraina alustas elektri eksporti Euroopa Liitu

Ukraina alustas elektri eksporti Euroopa Liitu Rumeenia kaudu, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenskõi.

Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, seal hulgas Itaalia ja Saksamaa, on tugevas sõltuvuses Vene maagaasist oma energiavajaduste täitmisel, ent on pidanud vaatama alternatiivsete võimaluste poole, kuna Moskva vähendab gaasitarneid.

Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina alustas märkimisväärset elektrieksporti EL-i territooriumile Rumeenia kaudu.

“Tegu on alles esimese etapiga. Me valmistume varustamise suurendamist,” sõnas ta.

Presidendi sõnul on võimalik suurt osa Vene gaasist, mida eurooplased tarbivad, Ukraina kaudu asendada.

“Küsimus pole ainult ekspordituludest meie jaoks, küsimus on julgeolekust kogu Euroopale,” sõnas ta.

Ukraina elektrivõrk ühendati Euroopa omaga märtsi keskpaigas ning seltkaudu tuleb sõjale vaatamata energia.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen säutsus, et Ukraina eksport annab EL-ile täiendava elektriallika ning Ukrainale endale hädavajaliku tulu.

“Nii et me mõlemad saame kasu,” sõnas ta Twitteris.

08:36

Zelenskõi: Ukraina Euroopa integratsiooni ei saa peatada

Ukraina Euroopa integratsiooni ei saa peatada, avaldas neljapäeval ukrainlaste meediakanali Unian vahendusel veendumust president Volodõmõr Zelenskõi.

Presidendi sõnul on kõigi riigi esindajate ülesanne täita võimalikult kiiresti kõik tingimused, et valmistuda läbirääkimiste alustamiseks Ukraina Euroopa Liidu liikmelisuse üle.

“Meie prioriteet – ja see saab olema kõigi riigi esindajate ülesanne – tuleb teha kõik võimalikult kiiresti, et valmistuda liikmelisuse üle läbirääkimiste alustamiseks. Ametnikud, saadikud, diplomaadid – kõik peavad selle teemaga 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas töötama. Muide, homme on sellel teemal uudiseid. Ukraina eurointegratsiooni ei saa peatada,” rääkis riigipea.

08:30

Odessa oblastis leiti venelaste õhulöökide järel 18 surnukeha

Odessa oblastis tabasid vaenlase raketid mitmekorruselist elumaja ja puhkekeskust, surma sai vähemalt 18 inimest, teatas reedel ukrainlaste uudisteportaal Unian.

“Odessa oblastis sooritasid venelaste strateegilised lennukid Musta mere suunast raketilöögi. Üks rakett tabas üheksakorruselist elumaja ja teine puhkekeskust Belgorod-Dnestrovski rajoonis. Kortermaja üks sissepääs hävines täielikult,” seisis väejuhatuse teadaandes.

Päästjad tõid rusude alt välja 18 hukkunu surnukehad ja osutasid arstiabi seitsmele haavatule, kelle seas kolmele lapsele. Maja juurde kuuluvas kaupluses jätkuvad rusude äravedu ja kustutustööd.

“Rünnaku järel põlengut puhkekeskuses ei lahvatanud, kuid see sai kahjustada. On ohvreid. Nende arv on täpsustamisel,” lisati avalduses.

Öö varem korraldasid Vene sissetungijad samuti raketirünnaku Odessa oblastile. Ukraina sõjaväe andmetel viidi raketirünnak Odessa piirkonnale läbi strateegiliste lennukite Tu-22M abil.

08:02

Zelenskõi sõnul kasutavad vaenlased Donbassis kõiki relvavarusid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevaõhtuses videopöördumises, et Vene okupandid kaevasid oma varudest välja kõik relvad Luhanski ja Donetski ründamiseks, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Olukord Donbassis on jätkuvalt kõige karmim. Üliraske. Okupantide tuleeelis on endiselt väga märgatav – nad on juba lihtsalt kõik oma reservidest välja kaevanud, et meid tabada. Luhanski oblastis, Donetski oblastis. Olen tänulik kõigile, kes sellistes tingimustes meie kodumaad kaitsevad. See on tõeline kangelaslikkus,” rääkis riigipea.

“Olukord Venemaa rünnakute all ägavas Ukraina idaosas asuvas Lõssõtšanskis on erakordselt keeruline ja vahetpidamatu suurtükituli muudab tsiviilelanike evakueerimise võimatuks,” ütles varem päeval Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.

Zelenskõi tõi samas välja, et USA teatas neljapäeval peatsest uuest toetuspaketist Ukrainale, mis on eelkõige kaitsevaldkonnast.

“Olen president Bidenile selle abi eest tänulik. Peagi läheb see rindejoonele ja töötab vabaduse kaitsel Ukrainas,” lubas president.

USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et Ühendriigid koos liitlastega toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja ning et Venemaal ei õnnestuks riiki alistada.

“Me kavatseme jääda Ukraina kõrvale ja kogu allianss kavatseb jääda Ukraina kõrvale, nii kaua kui vaja kindel olemiseks, et Venemaa neid ei alista,” sõnas Biden.

“Ukraina on juba praegu andnud tõsise hoobi Venemaale,” ütles Biden. President lisas, et ta ei tea, kuidas sõda lõpeb, ent see ei lõpe Venemaa võiduga Ukraina üle.

07:10

Zelenskõi kommenteeris Maosaare vabastamist okupantide käest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris neljapäevaõhtuses videopöördumises rahva poole Maosaare vabastamist Vene okupantide käest, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Kahtlemata on “madu” täna põhisõna. Ilmselt räägiti Maosarest sama palju sel päeval, kui sinna jõudis Vene laev. Siis lahkus laev igaveseks ja nüüd on saar taas vabastatud. Olen tänulik luurele ja “Alfa” võitlejatele. Olen tänulik meie laskuritele, armeele ja õhuvägede pilootidele,” rääkis Zelenskõi.

President toonitas, et Maosaar on strateegiliselt tähtis punkt ja selle vabastamine muudab oluliselt olukorda Mustal merel.

“See ei taga ikkagi julgeolekut ja ei garanteeri, et vaenlane ei naase. Aga see piirab juba oluliselt okupantide tegevust. Samm-sammult sunnime nad oma merelt, maalt ja taevast välja,” lisas Zelenskõi.

Ukraina armee tervitas neljapäeval Vene väe taganemist Maosaarelt, mis langes okupatsioonivägede kätte Kremli invasiooni esimestel päevadel.

“Tänan Odessa oblasti kaitsjaid, kes võtsid maksimaalseid meetmeid meie territooriumi strateegiliselt olulise osa vabastamiseks,” ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi suhtlusvõrgustikus Telegram.

“Suutmata panna vastu meie suurtükitulele, rakettidele ja õhurünnakutele, lahkusid okupandid Maosaarelt,” märkis Zalužnõi.

Moskva teatas varem, et lahkub saarelt “hea tahte märgiks”, et lubada Kiievil põllumajanduskaupu eksportida.

“Niisiis, et Venemaa head tahet välja näitaks, peame teda regulaarselt läbi peksma,” kirjutas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak suhtlusvõrgustikus Twitter.

Kiiev süüdistab Venemaad oma teravilja varastamises ja üleilmse toidupuuduse põhjustamises läbi Ukraina viljaekspordi tõkestamise.

Maosaar sai Ukraina vastupanu sümboliks, kui saare kaitsjad veebruari lõpus Vene sõjalaeva allaandmisnõude tagasi lükkasid ja ristleja Moskva ebatsensuursesse kohta saatsid. Mõni aeg hiljem uputasid Ukraina sõjaväelased Venemaa Musta mere lipulaevaks peetud ristleja.

30. juuni 2022

15:06

Johnson: Maosaarelt taandumine tõestab, et Ukrainat ei saa alistada

Vene sõjaväelaste lahkumine Musta mere Maosaarelt näitab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini strateegilised eesmärgid Ukrainas ei ole täidetavad, ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson neljapäeval.

“Lõpuks selgub, et Putinil ei ole võimalik allutada endale riiki, mis ei aktsepteeri tema võimu,” ütles Johnson Madridis NATO tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil ja rõhutas alliansi ühtsust Venemaa vastu.

14:35

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak: Et Moskva näitaks oma head tahet, peame ta regulaarselt läbi peksma

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak kirjutas oma Twitteri kontol nii:

„Kõik plaani järgi? Jällegi, Vene väed põgenevad Zmijinõi saarelt „hea tahte väljendusena” – Vene Föderatsiooni kaitseministeerium kinnitas seda. Seega, et Moskva näitaks oma head tahet, peame ta regulaarselt läbi peksma. Lühidalt – rohkem relvi ja kiiremini rahu ilma natsitähe Z-ita…”

13:05

Venemaal on vangis üle 6000 Ukraina võitleja

Venemaa kaitseministeeriumi väitel on nende käes vangis üle 6000 Ukraina võitleja.

“Kinni võetud või alla andnud Ukraina sõjaväelaste koguarv on üle 6000,” ütles kaitseministeeriumi kõneisik Igor Konašenkov avalduses päev pärast seda, kui sõja pooled vahetasid vange.

12:24

Ukraina väejuhatus: okupandid on Maosaarelt ilmselt lahkunud

Vene sissetungijad on okupeeritud Maosaarelt (Zmiinõi, Bile) oma garnisoni riismed evakueerinud ja arvatavasti lahkusid saarelt täielikult, vahendab BNS.

“Öösel, meie Maosaare sõjalise operatsiooni eduka järgmise etapi raketi- ja suurtükiüksuste tulelöögi tulemusena evakueeris vaenlane kahe kiirpaadiga kiiruga garnisoni riismed ja tõenäoliselt lahkus saarelt,” seisis teates.

Väejuhatuse andmetel saar praegu põleb, kostab plahvatusi. Operatsiooni lõplikke tulemusi uuritakse, öeldi teates.

Ukraina presidendi kantselei juht Andrei Jermak omakorda kinnitas infot Vene okupatsioonivägede saarelt lahkumise kohta.

“Maosaarel ei ole enam venelasi. Ukraina relvajõud viisid läbi suurepärase operatsiooni. Kõik saab Ukrainaks,” kirjutas ta Telegramis.

Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov väitis neljapäeval, et Vene sõjaväelased viidi Maosaarelt ära hea tahte avaldusena näitamaks, et Venemaa ei takista teravilja ja põllumajandussaaduste eksporti Ukrainast.

“Venemaa relvajõud lõpetasid 30. juunil hea tahte sammuna Zmeinõi saarel neile antud ülesannete täitmise ja tõid seal paiknenud garnisoni ära,” ütles Konašenkov teabetunnis.

11:17

Ukrainas on hukkunud umbes 35 600 Vene sissetungijat

Ukraina relvajõud on 30. juuni seisuga hävitanud 1573 (+1) tanki, 3726 (+6) soomukit, 790 (+9) suurtükki, 246 (+0) MLR-süsteemi, 104 (+1) õhutõrjesüsteemi, 217 (+0) sõjalennukit, 185 (+0) helikopterit, 14 (+0) sõjalaeva/kutterit, 2602 (+4) muud sõidukit ja tankerveokit, ja 143 (+1) tiibraketti.

09:52

Lõssõtšanski linn seisab silmitsi rünnakute tulviga

Lõssõtšanski linn, mis on Ida-Ukraina Luganski oblasti viimane suurem piirkond, mis on endiselt Ukraina kontrolli all, seisab silmitsi rünnakute tulviga, kuna Vene väed üritavad piirkonda vallutada, vahendab Sky News.

Vene väed ja nende separatistlikud liitlased kontrollivad 95% Luganskist ja umbes poolt Donetskist, kahest provintsist, mis moodustavad peamiselt venekeelse Donbasi.

09:49

Ukraina minister: kolmas maailmasõda on juba alanud

Ukraina kaitseminister ütleb Sky Newsile, et kui Ukraina langeb Venemaale, on järgmised Euroopa riigid.

Oleksii Reznikovi sõnul pole mõtet Venemaaga pingeid “mitte eskaleerida”, sest sõda on juba käes.

Ta ütles, et kolmas maailmasõda on juba alanud.

09:10

Mõkolajivi eilses raketirünnakus kasvas hukkunute arv kuueni

Mõkolajivis on eilehommikuse raketilöögi ohvrite arv kasvanud kuueni. Vigastatuid on samuti kuus, teatas Mõkolajivi oblasti sõjaadministratsioon.

„Eile, 29. juuni hommikul lasti Mõkolajivi ja eeslinnade pihta välja üle kümne raketi. Fikseeriti korterelamu tabamus, kus on teada kuus hukkunut ja kuus kannatanut. Samuti tabas rakett puhkebaasi ja garaažikooperatiivi,” öeldakse teates.

08:51

Ukraina kindralstaap: vastane püüab blokeerida Lõssõtšanski linna

Vastane püüab Lõssõtšanski blokeerida, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap.

„Donetski suunal püüab vastane suurtükiväe toetusel blokeerida Lõssõtšanski linna ja võtta oma kontrolli alla Lõssõtšanski-Bahmuti maantee lõiku. Tuld anti tsiviilinfrastruktuurile Lõssõtšanski, Verhnjokamjanka ja Siverski piirkonnas. Õhulöök anti Vovtšejarivka lähedale. Pealetung toimub Verhnjokamjanka lähedal ja rünnatakse Lõssõtšanski naftatöötlemistehase piirkonnas. Lahingutegevus jätkub,” teatas kindralstaap.

08:33

Zelenskõi taunis Süüria tegevust isehakanud vabariikide tunnustamisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taunis kolmapäevaõhtuses videopöördumisest Süüria otsust tunnustada Ida-Ukraina kahe isehakanud separatistliku vabariigi iseseisvust ja nimetas seda muu hulgas väärtusetuks žestiks, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Venemaa pigistas Süüriast välja sõnumi Donbassi okupatsioonistruktuuride väidetavast tunnistamisest väidetavalt riigina. See on väärtusetu žest,” sõnas president.

Zelenskõi oli juba varem päeval uudisest kuuldes koheselt teatanud diplomaatiliste suhete lõpetamisest Süüriaga.

“Ukraina ja Süüria vahel suhteid enam ei ole,” ütles Zelenskõi suhtlusvõrgustikku Telegram postitatud videos.

President lisas, et sanktsioonide surve Süüria vastu saab olema veelgi suurem.

29. juuni 2022

16:02

NATO liidrid taunivad Venemaa kohutavat julmust Ukrainas

NATO liidrid mõistsid kolmapäeval Madridi tippkohtumisel hukka Venemaa kohutava julmuse Ukrainas ja lubasid Kiievile suuremat toetust võitluses Vene vägedega.

“Ukraina võib arvestada meiega nii kaua kui vaja,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

15:14

Ukraina siseministeerium: suve lõpuks Ukrainat ei vabasta

Ukraina siseministeerium avaldas nukra prognoosi oma relvajõudude vastupealetungi kohta, mille järgi suudetakse suve lõpuks vastase edasitung vaid peatada, vahendab BNS.

Ukraina relvajõud suudavad Venemaa pealetungi suve lõpuks täielikult peatada, kuid oma ala okupatsioonist vabastamisest sel ajal ilmselt juttu ei ole, ütles siseministri nõunik Viktor Andrussiv.

Samuti kutsus ta Slovjanski elanikke üles evakueeruma, ennustades sealse olukorra halvenemist.

Samas täpsustas Andrussiv, et lähiajal on linna hõivamine või ümberpiiramine võimatu, ent kasvab pommitamise oht.

“Läbimurded on ebatõenäolised. Kahjuks on väga suur oht tsiviltaristu laiaulatuslikuks pommitamiseks. Seetõttu kutsun kõiki, kes vähegi suudavad, siiski üles evakueeruma,” sõnas ta.

Andrussiv nimetas suvise vastupealetungi ennustusi alusetuiks.

“Kahjuks ei näe ma väljavaadet meie võimsaks vasturünnakuks. Meil ​​võib olla edukaid vasturünnakuid, mõni läbimurre. Sest edukas vasturünnak põhineb kahel osisel: õhujõul ja suurtükiväel. Kahjuks ei lähe meil sellega nii hästi kui lubati,” selgitas ta.

Sellegipoolest usub Andrussiv, et suvega vaenlane peatatakse.

“Ma ei näe suurte meiepoolsete vasturünnakute võimalust, aga loodan, et meil on piisavalt jõudu, et nende edasitung peatada,” võttis ta oma jutu kokku.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse juht Kirõlo Budanov ütles varem, et esimesi “nähtavaid tulemusi” relvajõudude vastupealetungil Hersoni oblasti vabastamisel on oodata augustis.

14:37

Zelenskõi palus NATO-lt rohkem kaasaegset relvastust ja rahalist abi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval Madridi tippkohtumisele kogunenud NATO liidritele, et tema riik vajab kaasaegseid relvi ja rahalist abi Vene sissetungi tagasilöömiseks.

“Me vajame palju rohkem kaasaegseid süsteeme, kaasaegseid suurtükke,” ütles Zelenskõi videosilla vahendusel, lisades, et rahaline abi ei ole mitte vähem tähtis kui relvastuse andmine.

13:59

Zelenskõi: Venemaa püüab jutuga natsismist Ukrainat demoniseerida

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi usub, et Venemaal püütakse lugudega “natsismi” kohta Ukrainat demoniseerida, vahendab BNS.

“Küsimuse natsismist Ukrainas on alati tõstatanud Venemaa, millel on inimõigustele alati äärmuslikud vaated. Neil on natsismi ilmingud neis piinamistes ja kuritegevuse tasemes, mille nad siia maha jätsid,” ütles Zelenskõi USA telekanalile NBC.

Presidendi sõnul “demoniseerivad nad Ukrainat, öeldes, et siin on mingi natsism. Nad teavad, et natsid piinasid Teise maailmasõja ajal minu perekonda. Võrreldes enamiku maailma riikidega on meie riigis madalaim juudiviha määr”.

“Nad ise õigustavad oma kuritegusid,” ütles Zelenskõi.

13:22

Ühendkuningriigi välisminister: Kõigepealt peame Venemaad alistama, siis läbirääkimisi pidama

Ühendkuningriigi välisminister ütles NATO paneelile, et läbirääkimised Vladimir Putiniga ei too praegu rahu, vahendab Sky News.

“On absoluutselt hädavajalik, et me kindlustaksime Venemaa lüüasaamise Ukrainas,” ütles Liz Truss. „Ja see on hädavajalik Euroopa julgeoleku, vabaduse ja demokraatia huvides ning see on ainus viis, kuidas me saavutame Euroopas püsiva rahu.”

“Mõned ütlevad, et praegu, kui Venemaa on veel Ukrainas, võiks olla läbirääkimiste võimalus, kuid ma arvan, et see tooks kaasa valerahu ja tooks kaasa edasise agressiooni tulevikus,” lisas Truss. “Nii et minu väga tugev sõnum on, et peame kõigepealt Venemaad alistama ja hiljem läbi rääkima.”

13:19

Liitlased on külmutanud 330 miljardi dollari eest Vene eliidi vara

Liitlasriikide sanktsioonide eest vastutav rakkerühm andis kolmapäeval ülevaate, mille kohaselt on Lääs alates Moskva kallaletungist Ukrainale külmutanud 330 miljardi dollari väärtuses Venemaa eliidile ja Vene keskpangale kuuluvat vara.

USA justiitsministri Merrick Garlandi ja rahandusministri Janet Yelleni moodustatud Venemaa-vastaste sanktsioonide jõustamise rakkerühma REPO kohaselt on blokeeritud 30 miljardi dollari ulatuses vara, mis kuulub vene oligarhidele ja ametnikele.

Lisaks on külmutatud 300 miljardi dollari ulatuses vara, mille omanik on Venemaa keskpank.

13:09

Zelenskõi: Vene okupatsiooni julmused on Vene teabepoliitika tulemus

Zelenskõi ütles, et Venemaa sissetungijate julmused okupeeritud Ukraina alal on riigi teabepoliitika tagajärg, vahendab BNS.

“Seda mõjutab juhtkond. Need inimesed ei ole vabad. Nad ei vali, mida vaadata, mida lugeda. Nad elavad kurtide ja pimedatema teabemetsas. Nad ei saa isegi aru, kuidas tsivilisatsioon areneb. Ja neile öeldakse, et nad on ülirahvus. See on sama mis natsidel. Kõik teised on teise-, kolmanda-, viiendajärgulised nagu lihapoes,” ütles Zelenskõi USA telekanalile NBC antud usutluses.

“Teabepoliitika lähtub alati juhtkonnast. Juht ei ütle neile – mine, vägista. Juhid muutsid nad inimesteks, kes on nendeks kohutavateks sammudeks võimelised,” ütles Zelenskõi.

12:38

Zelenskõi: Meie ühe mehe kohta kaotab Venemaa viis

President Volodõmõr Zelenskõi ütles USA telekanalile NBC, et Ukraina kaitsejõud on mõnel pool vaenlase tagasi löönud ja mõnel pool olid nad sunnitud vastase arvulise ülekaalu tõttu taanduma, kuid igapäevased lahingud toovad suuri kaotusi, sealhulgas Venemaale, edastas portaal Unian.

Zelenskõi rõhutas, et Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond ei alustanud sõda mitte ainult Ukraina, vaid kogu demokraatliku maailmaga, mistõttu kaotavad Ukraina lüüasaamise korral kõik demokraatlikke väärtusi kuulutavad riigid.

“Kui meie kaotame ühe mehe, kaotab Venemaa viis. Kus meie kaotame ühe tanki, kaotavad nemad viis. Jah, me võitleme. Aga peame olema ausad ja ütlema, et meil on tõesti raske. Sest ühe meie tanki kohta on neil kümme, neid on ühe meie võitleja kohta kümme. Ükskõik kui tugevad me ka ei oleks, neid on kümme korda rohkem. Meil ​​on raske, aga peame vastu,” ütles ta.

President lisas, et Ukraina kaitsejõud on mõnel pool vaenlase tagasi löönud ning mõnel pool olid nad sunnitud vastase arvulise ülekaalu tõttu taanduma.

“Üks ühele Venemaaga on meile raske. Ja ilmselt peame vastu, seetõttu on Euroopa ja USA toetus väga oluline… Kõik peavad mõistma, et see ei ole meie sõda. See ei ole mitte Venemaa ja Ukraina sõda, see on kogu tsiviliseeritud maailma sõda Venemaaga, selle sõjalis-poliitilise juhtkonna, väega. Me ei saa seda üksi teha ja jumal tänatud, et nad meid aitavad,” ütles Zelenskõi.

10:07

Stoltenberg: Venemaa kujutab otsest ohtu NATO julgeolekule

Stoltenberg ütles, et NATO tippkohtumisel Madridis on kolmapäeval kavas määratleda Venemaa ohuna, mis ähvardab liikmesriikide julgeolekut, vahendab BNS.

“Ütleme selgelt välja, et Venemaa kujutab otsest ohtu meie julgeolekule,” rääkis Stoltenberg enne NATO strateegilise kava avalikustamist. 

09:44

Mõkolajivi rünnakus suri kolm inimest

Ukraina lõunaosas Mõkolaivi linnas sai kolmapäeval elumajale langenud Venemaa raketilöögis surma vähemalt kolm ja haavata viis inimest, teatasid kohalikud võimud, kes on alustanud päästetööd ellujäänute jaoks, vahendab The Guardian.

Mõkolajivi linnapea Oleksandr Senkevitš ütles, et linna tabas kaheksa raketti ning kutsus elanikke üles evakueeruma. Ta ütles, et hoonet tabas Vene tiibrakett X-55.

Sündmuskohalt tehtud fotodelt oli näha suitsu, mis lendas neljakorruselisest hoonest, mille ülemine korrus on osaliselt hävinud.

09:23

Stoltenberg: Liitlased on valmis muutma Rootsi ja Soome ratifitseerimisprotsessi võimalikult kiireks

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et ootab Rootsi ja Soome sõjalise liidu liikmelisuse kiiret ratifitseerimist, vahendab The Guardian.

“Teeme tippkohtumisel otsuse kutsuda Rootsi ja Soome liikmeks, see on enneolematult kiire,” ütles ta Madridis NATO tippkohtumise teisel päeval. Mõlemad riigid esitasid mai keskel avalduse liidu liikmeks saamiseks.

“Pärast kutset vajame ratifitseerimisprotsessi 30 parlamendis. See võtab alati aega, kuid ma eeldan, et see läheb ka üsna kiiresti, sest liitlased on valmis püüdma ratifitseerimisprotsessi võimalikult kiiresti teoks teha,” lisas Stoltenberg.

09:10

Ukraina pihta on tulistatud üle 2800 raketi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa on tema riigi pihta tulistanud juba üle 2800 raketi, vahendab BNS.

Zelenskõi rõhutas, et need on üksnes raketid, kuid Ukraina linnu tulistatakse ka teistest relvadest.

“Tänaõhtuse seisuga on meie linnu tabanud Vene rakettide koguarv 2811. Ja kui palju on veel olnud lennukipomme, kui palju suurtükimürske,” lausus president.

Ühtlasi lisas ta, et raketilöögiga ostukeskusele Krementšukis soovis okupant tappa võimalikult palju inimesi.

“Vene rakett tabas sihilikult seda objekti. Ilmselgelt selline käsk oli. On ilmne, et just sellised koordinaadid said Vene mõrtsukad selle raketi jaoks,” ütles Zelenskõi.

“Ja selle riikliku terrorismi akti eest, nagu ka kõigi teiste eest, tuleb Venemaal vastust anda. Ukraina lahinguväljal, sanktsioone tugevdades ja loomulikult ka tribunalis,” ütles president.

Päästjate sõnul on hetkel teada 18 Krementšukis hukkunut, rusudest on leitud seitse inimkeha fragmenti. Arstiabi on osutatud 59 inimesele, neist 25 on intensiivravil.

08:54

Zelenskõi: Vene ÜRO delegatsioon tõusis, et mitte mõrtsukatena näida

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeva õhtul videopöördumises, et ÜRO Julgeolekunõukogu Vene delegatsiooni liikmed tõusid okupantide tapetud ukrainlaste mälestamise ajal püsti, et “mitte avalikult mõrtsukatena näida”, vahendas portaal Unian.

“ÜRO Julgeolekunõukogu austas täna seistes kõigi meie pinnal Vene sõjaväe poolt tapetud ukrainlaste mälestust. Vene delegatsiooni liikmed vaatasid julgeolekunõukogu saalis viibijate poole ja otsustasid ka tõusta – lihtsalt selleks, et mitte avalikult mõrtsukatena näida. Aga kõik teavad, et just Vene terror, just Vene riik tapab süütuid inimesi selles Ukraina rahva vastu vallandatud sõjas,” rõhutas president.

Ta lisas, et kutsus ÜRO-d üles kasutama ÜRO põhikirjas olemasolevaid mehhanisme, et peatada Venemaa manipuleerimine organisatsiooni struktuuridega ning luua eritribunal, mis uuriks Vene okupantide tegevust Ukraina pinnal.

28. juuni 2022

14:54

Ukraina siseminister: 21 inimest on pärast Krementšuki rünnakut endiselt teadmata kadunud

Ukraina siseminister Denys Monastyrskiy ütles briifingul, et pärast Krementšuki kaubanduskeskuse rünnakut on endiselt teadmata kadunud 21 inimest.

“Meil on 18 inimese surnukehad, 21 inimest on endiselt kadunud,” ütles Monastõrski, lisades, et 18 leitud surnukeha hulgas võib olla ka osa kadunud inimestest.

14:50

Kiiev: 17 Ukraina kaitsjat vahetati 15 Vene sõduri vastu

Venemaa vangistusest vabastati 17 Ukraina kaitsjat, vahetus toimus 17 inimest 15 vastu, edastas teisipäeval Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus.

Sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaap viis Venemaa poolega läbi järjekordse sõjavangide vahetuse valemi 17-15 järgi, teatas luure peavalitsus.

“16 Ukraina sõjaväelast naaseb koju, neist kaks on ohvitserid ja 14 sõdurit. Vabastati ka üks tsiviilisik. Vabanenutest viis on raskelt haavatud ja vajavad kiiresti ravi,” öeldi Telegrami teates.

09:27

Ühendkuningriigi minister: Krementšukis toimunu näitab, et Putini barbaarsusel pole lõppu

Briti valitsuse minister ütles, et Venemaa eilne raketirünnak Krementšuki kaubanduskeskusele oli “terrorism” ja see näitas, et Putini barbaarsusel pole lõppu ja see oli “osa järjekindlast metsikusest Venemaa valitsuse poolt,” vahendab The Guardian.

“On oluline, et jääksime Ukraina juurde ja teeme kogu selle sissetungi ajal kõik endast oleneva, et neid toetada,” rääkis Ühendkuningriigi digitaalmajanduse minister Chris Philp. “Ühendkuningriik on andnud toetust 1,3 miljardi naela väärtuses. Oleme varustanud 5000 tankitõrjerakette, oleme varustanud õhutõrjerakette, oleme varustanud laevatõrjerakette. Oleme andnud humanitaarabi. Pakume välja õpetada 10 000 Ukraina sõdurit iga 120 päeva järel. Seega peame meie läänes, mitte ainult Ühendkuningriigis, vaid kogu läänes tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat sõjaliselt sel pimedal tunnil, millega nad silmitsi seisavad.”

“Me ei tee seda, sest oleme mures eskaleerumise pärast,” lisas Philp. “Ja tegelikult, kui rääkida Ukraina valitsusega, pole nende küsimus vägedes. Neil on palju vabatahtlikke, noori mehi ja naisi, kes kaitsevad vabatahtlikult oma kodumaad, nagu ma loodan, et seda teeksid ka siinsed inimesed, kes seisid silmitsi sarnase ohuga. Mida nad vajavad, on varustus!”

09:14

Zelenskõi: Venemaast on saanud maailma suurim terroriorganisatsioon

President Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäevaõhtuses videopöördumises rahva poole, et Venemaast on saanud maailma suurim terroriorganisatsioon, vahendab BNS.

“Kõik viimastes rünnakutes hukkunud on rahumeelsed inimesed ja mitte ühtegi sõjaväelast. Vene riik on saanud maailma suurimaks terroriorganisatsiooniks. Ja see on fakt. Ja see peaks olema nüüd juriidiline fakt. Ja kõik maailmas peaksid teadma, et Venemaa nafta ostmine, sidemete säilitamine Venemaa pankadega, Venemaale maksude ja tollimaksude maksmine annab terroristidele raha,” rõhutas riigipea.

Zelenskõi mõistis juba varem esmaspäevase Venemaa raketilöögi Krementšuki kesklinnas asuvale kaubanduskeskusele hukka jultunud terrorirünnakuna.

“Tegemist on ühe kõige jultunuma terroriaktiga Euroopa ajaloos,” sõnas Zelenskõi.

“Rahulik linn, tavaline kaubanduskeskus – naised, lapsed ja tavalised tsiviilisikud seal sees. Seal oli enne õhurünnaku väljakuulutamist umbes tuhat inimest,” rääkis Zelenskõi, kes jagas videot leekidesse haaratud kaubanduskeskusest koos kümnete pääste- ja tuletõrjeautodega väljas.

Vene rakett tabas esmaspäeval Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 16 ja haavata 59 inimest.

Ukraina nõuab seoses Venemaa viimaste rünnakutega tsiviilsihtmärkide pihta ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, teatas esmaspäeval maailmaorganisatsioon.

“Teisipäeval korraldatava kohtumise keskmes on rünnak Krementšukile, aga ka teised viimased rünnakud muu hulgas Kiievi elurajoonidele,” ütles praegu ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva eesistujariigi Albaania esinduse kõneisik.

Venemaa julm ja jälestusväärne raketilöök Ukraina rahvarohkele ostukeskusele kujutab endast sõjakuritegu, teatasid esmaspäeval juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et rünnak oli sihilikult ajastatud nii, et see langeks kokku kaubanduskeskuse kõige aktiivsema tööajaga ja tooks kaasa maksimaalse arvu ohvreid.

27. juunil 2022 Ukrainas Poltava oblastis Krementšuki kaubanduskeskuses Venemaa raketilöögist haavata saanud abielupaar hoidis haiglas käest kinni.
Pilt: Scanpix

09:03

Zelenskõi nimetas rünnakut ostukeskusele jultunud terroriaktiks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi mõistis esmaspäevase Venemaa raketilöögi Krementšuki kesklinnas asuvale kaubanduskeskusele hukka jultunud terrorirünnakuna.

“Tegemist on ühe kõige jultunuma terroriaktiga Euroopa ajaloos,” sõnas Zelenskõi.

“Rahulik linn, tavaline kaubanduskeskus – naised, lapsed ja tavalised tsiviilisikud seal sees. Seal oli enne õhurünnaku väljakuulutamist umbes tuhat inimest,” rääkis Zelenskõi, kes jagas videot leekidesse haaratud kaubanduskeskusest koos kümnete pääste- ja tuletõrjeautodega väljas.

Vene rakett tabas esmaspäeval Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 16 ja haavata 59 inimest. Poltava kuberner Dmõtro Lunin ütles, et kardetavasti ohvrite arv veel kasvab.

Zelenskõi hoiatas samuti, et kaotused võivad olla märkimisväärsed.

“Praegu teadaolevalt õnnestus õnneks paljudel inimestel välja pääseda. Nad said välja. Aga sees oli veel inimesi – töölisi ja osa külastajatest. Tulekahju puhkes tohutul alal ja päästeoperatsioon jätkub,” seletas president.

President rõhutas ka, et Venemaa ei rünnanud seda objekti juhuslikult.

“Sellist objekti saavad rakettidega rünnata ainult täiesti loomastunud terroristid, kellel ei tohiks olla kohta Maal. See ei ole ekslik raketitabamus, see on Venemaa kalkuleeritud löök,” sõnas Zelenskõi.

08:54

Zelenskõi: Vene rakett tabas Krementšukis rahvast tulvil ostukeskust

Vene rakett tabas esmaspäeval Poltava oblastis Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja, vahendas ukrainlaste portaal Unian president Volodõmõr Zelenskõi sõnu.

Surma sai vähemalt 16 ja haavata 59 inimest, ütles Poltava kuberner Dmõtro Lunin, lisades, et kardetavasti  ohvrite arv tõuseb.

“16 surnut ja 59 inimest on saanud viga. Selline on hetkel olukord Krementšukis raketirünnaku tulemusena,” ütles Lunin. Üheksa inimest on viimastel andmetel raskelt vigastatud.

“Okupandid andsid raketilöögi kaubanduskeskuse pihta, kus oli üle tuhande tsiviilisiku. Kaubanduskeskus põleb, päästjad kustutavad tulekahju, ohvrite arv on kujuteldamatu,” märkis Zelenskõi sõnumirakenduse Telegram kanalis.

Ta rõhutas, et see objekt ei kujuta Vene sõjaväe jaoks ohtu ega strateegilist väärtust.

“Venemaa jätkab oma jõuetuse demonstreerimist tavakodanike peal. On asjatu loota adekvaatsusele ja inimlikkusele nende poolt,” lisas Zelenskõi.

Veebi on ilmunud ka video kaubanduskeskusest Amstor põgenevatest inimestest.

Teiste seas avaldas video Ukraina siseministri nõunik Anton Heraštšenko. 

Avaldatud salvestisel on kuulda üht ellujäänut hüüdmas: “Oleme elus!”

Ukraina relvajõudude andmeil tulistati raketid Kh-22 Krementšuki pihta kaugpommitajailt Tu-22 M3 Venemaa Kurski oblastist. Teine rakett tabas viimastel andmetel linnastaadionit.

“Järjekordne Venemaa sõjakuritegu. Vene rakett tabas kaubanduskeskust. Välja tulistati kaks raketti, millest üks tabas ostukeskust ja teine linnastaadionit,” märkis Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov.

“Kõik vajalikud avalikud teenused töötavad ja haavatutele osutatakse kogu vajalikku arstiabi,” lisas Danilov.

Ukraina isaosas asuvas Lõssõtšanski linnas sai esmaspäeval Venemaa õhurünnakus surma vähemalt kaheksa tsiviilisikut, kes olid parajasti väljas joogivett kogumas, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.

08:47

Ukraina nõuab rünnakutega seoses ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist

Ukraina nõuab seoses Venemaa viimaste rünnakutega tsiviilsihtmärkide pihta ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, teatas esmaspäeval maailmaorganisatsioon.

Vene rakett tabas esmaspäeval Poltava oblastis Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 13 ja haavata enam kui 40 inimest, ütles Poltava kuberner Dmõtro Lunin, lisades, et kardetavasti ohvrite arv tõuseb.

“Teisipäeval korraldatava kohtumise keskmes on rünnak Krementšukile, aga ka teised viimased rünnakud muu hulgas Kiievi elurajoonidele,” ütles praegu ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva eesistujariigi Albaania esinduse kõneisik.

Venemaa julm ja jälestusväärne raketilöök Ukraina rahvarohkele ostukeskusele kujutab endast sõjakuritegu, teatasid esmaspäeval juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid.

“Süütute tsiviilisikute vastu suunatud valimatud rünnakud kujutavad endast sõjakuritegu,” edastasid riigijuhid avalduses.

“Mõistame selle jälestusväärse rünnaku karmilt hukka,” lisati teadaandes.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et rünnak oli sihilikult ajastatud nii, et see langeks kokku kaubanduskeskuse kõige aktiivsema tööajaga ja tooks kaasa maksimaalse arvu ohvreid.

08:26

Macron nimetas ostukeskuse ründamist Ukrainas jõleduseks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron mõistis esmaspäeval karmilt hukka Venemaa õhulöögi Ukrainas asuva Krementšuki linna ostukeskusele ja nimetas seda muu hulgas jõleduseks, bahendab BNS.

Rahvusvaheline pahameel rünnakuga seoses kasvab ja seda koguneb teisipäeval arutama ÜRO Julgeolekunõukogu.

Vene rakett tabas esmaspäeval Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 13 ja haavata enam kui 40 inimest. Poltava kuberner Dmõtro Lunin ütles, et kardetavasti ohvrite arv veel kasvab.

“Venemaa rünnak Krementšuki ostukeskuse vastu on jõledus. Jagame ohvrite perede valu ja viha sellise julmuse ees. Vene inimesed peavad nägema tõde,” kirjutas Macron suhtlusvõrgustikus Twitter.

Macroni postituse all olid videokaadrid leegitsevast kaubanduskeskusest, millest tõuseb paksu musta suitsu.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et rünnak oli sihilikult ajastatud nii, et see langeks kokku kaubanduskeskuse kõige aktiivsema tööajaga ja tooks kaasa maksimaalse arvu ohvreid.

08:10

Johnson: Vabaduse eest tasub maksta

Briti peaminister Boris Johnson kaitses esmaspäeval Lääne toetust Ukrainale kui hinda, mida tasub maksta, meenutades liitlaste võitu natsi-Saksamaa üle, vahendab BNS. “Pidage meeles, et läinud sajandi keskel kulus demokraatiatel palju aega, kuni nad mõistsid, et peavad vastu seisma türanniale ja agressioonile,” ütles ta BBC-le Teisele maailmasõjale viidates.

“Aga diktaatorite, eriti Natsi-Saksamaa lüüasaamisega osteti endale kümneteks ja kümneteks aastateks stabiilsus,” ütles ta. “Vabaduse hind on tasumist väärt,” rõhutas ta.

Kuna Venemaa Ukraina sissetungi majanduslikud tagajärjed eskaleeruvad, tuues kaasa hüppeliselt tõusvad tarbijahinnad, toiduainete nappuse ja energiapuuduse, kasvab ka kartus ränga tagasilöögi ees.

G7 juhid on kutsunud kohale ka viie tärkava majandusega riigi juhid, et saavutada laiemat kandepinda Ukraina toetamisele.

Johnson võttis veidi hiljem sõna ka Venemaa viimaste raketirünnakute kohta.

“Venemaa raketirünnak rahvarohkele kaubanduskeskusele Ukrainas asuvas Krementšuki linnas demonstreerib Vene presidendi Vladimir Putini julmuse ja barbaarsuse sügavust,” ütles Johnson.

“Putin peab mõistma, et tema käitumine üksnes tugevdab ÜK ja kõigi teiste G7 riikide otsustavust seista Ukraina kõrval nii kaua kui vaja,” lisas peaminister.

Ukraina nõuab seoses Venemaa viimaste rünnakutega tsiviilsihtmärkide pihta ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, teatas esmaspäeval maailmaorganisatsioon.

Vene rakett tabas esmaspäeval Poltava oblastis Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 13 ja haavata enam kui 40 inimest, ütles Poltava kuberner Dmõtro Lunin, lisades, et kardetavasti ohvrite arv tõuseb.

“Teisipäeval korraldatava kohtumise keskmes on rünnak Krementšukile, aga ka teised viimased rünnakud muu hulgas Kiievi elurajoonidele,” ütles praegu ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva eesistujariigi Albaania esinduse kõneisik.

27. juuni 2022

15:56

Zelenskõi palus G7-l piirata Vene nafta hinda

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus esmaspäeval juhtivate tööstusriikide ühendust G7 piirata Moskva poolt eksporditava nafta hinda, et sel viisil Venemaad sissetungi eest Ukrainasse veelgi rohkem pitsitada, vahendab BNS.

“Meie jaoks on tähtis G7 riikide järjekindel positsioon sanktsioonide küsimuses. Sanktsioone tuleb veelgi tugevdada, piirates agressori poolt eksporditava nafta hinda,” kirjutas Zelenskõi Telegramis pärast pöördumist G7 tippkohtumise poole.

Zelenskõi sõnul “tunneb Ukraina G7 riikide toetust”.

“Tänan teid kaitse- ja finantsabi eest meie riigile võitluses Venemaa sissetungi vastu,” ütles Ukraina president.

Kõrge USA ametiisik ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et läbirääkimised Vene naftale hinnalae määramise üle edenevad. Euroopast oluliselt vähem Vene naftast sõltuvad USA ja Kanada on Vene nafta sisseveo juba keelustanud.

14:54

Saksamaa asekantsler: Gaasipuudus võib viia tõsise majanduskriisini Euroopas

“Talve jooksul ähvardab stsenaarium, kus tegelikult tuleb kärpeid kehtestada,” vahendab Sky News Robert Habecki. “Minu arvates tooks see kaasa tõsise majanduskriisi Euroopas ja Saksamaal ning seda tuleb iga hinna eest vältida. Me veel ei ole seal, aga selleks, et mitte jõuda, on vaja otsustavat, ühist, solidaarsuspõhist ja eelkõige väga kiiret tegutsemist.”

Ta avaldas toetust USA juhitud plaanile kehtestada Venemaa naftaimpordile hinnapiir.

Venemaa on vähendanud oma gaasitarneid Euroopasse torujuhtme Nord Stream 1 kaudu, eriti rängalt tabas see Saksamaad.

13:03

Piirkonna kuberner kutsub tsiviilelanikke üles Lõssõtšanskist evakueerima

Ukraina Luganski kuberner Serhiy Haidai kutsus tsiviilelanikke Ida-Ukraina linnast evakueerima, öeldes, et olukord on “väga raske”, vahendab The Guardian.

“Lugupeetud Lõssõtšanski linna territoriaalse kogukonna elanikud ja nende sugulased. Seoses reaalse ohuga elule ja tervisele kutsume üles viivitamatult evakueeruma. Olukord linnas on väga raske. Päästke ennast ja oma lähedasi. Hoolitsege laste eest. Veenduge, et teie eest hoolitsetakse Ukraina territooriumil asuvates evakuatsioonilinnades,” kirjutas Haidai.

12:14

USA teatas G7 uutest sanktsioonidest Vene kaitsesektorile

Ühendriigid kuulutasid esmaspäeval välja juhtivate tööstusriikide G7 ühenduse uued sanktsioonid Venemaa kaitsetööstuse vastu, vahendab BNS.

“G7 liidrid laiendavad sihitud sanktsioone, et piirata veelgi Venemaa juurdepääsu lääne tehnoloogiale, mis võiks toetada Vene relvatööstust,” teatas Valge Maja.

“Ühendriigid võtavad ühtlasi agressiivselt sihikule Vene kaitsesektori tarneahelad ja piiravad Venemaa võimet asendada oma jõhkras sõjas juba kaotatud sõjatehnikat.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus esmaspäeval G7 tippkohtumisele kogunenud liidreid tegema kõik, mis nende võimuses, et lõpetada Venemaa kallaletung Ukrainale selle aasta lõpuks.

Zelenskõi ütles videopöördumises tippkohtumisele, et Ukraina vägede jaoks muutuvad lahingutingimused raskemaks ning kutsus seetõttu G7 juhte tegema kõik, et sõda lõpeks sel aastal, ütles tippkohtumise allikas.

Kui sõda kestaks üle talve, tooks see Zelenskõi sõnul ohu, et lahingutegevus venib veelgi pikemaks.

Hoolimata lääne karistusmeetmetest Moskva vastu, palus Zelenskõi, et survet ei vähendataks ning et Venemaa suhtes kehtestataks “raskeid ja ulatuslikke” sanktsioone.

10:58

Harkivi oblastis surid 21- aastane ja 57-aastane naine Venemaa mürskude tagajärjel

Lisaks tabas üleöö Vene rakett kooli hoovi ja kolm tsiviilisikut said plahvatusohtlikke vigastusi, vahendab The Guardian.

“Meie relvajõud jätkavad kokkupuutejoonel okupantide hävitamist. Harkivi suunas ründasid sissetungijad Dementiivka ja Pitomnõki suunas. Izjumi piirkonnas ei lakka vaenlane edasipürgimist. Meie kaitsjad osutavad vastupanu, hävitades okupantide tööjõudu ja soomusmasinaid,” kirjutas piirkonna kuberner Oleh Synyehubov.

09:50

Zelenskõi sõnul saab nädal olema kõigi jaoks väga oluline

President Volodõmõr Zelenski märkis pühapäevases videopöördumises tuleva nädala tähtsust Ukraina jaoks, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.

“See nädal saab olema meie kõigi jaoks väga oluline. Seetõttu jätkame tööd kõikidel tasanditel ega aeglusta oma tempot,” ütles riigipea oma videoläkituses 123. sõjapäeva lõpus.

Zelenskõi tõi välja, et rääkis pühapäeval Kanada peaministri Justin Trudeauga. Kõne puudutas kaitsetoetuse tõstmist Ukrainale ja seda, kuidas veelgi suurendada sanktsioonide survet Venemaale.

“Tänasin Justinit muidugi ka juba osutatud abi eest,” lisas president.

“Viivitused partnerite poolt meie riigile relvade üleandmisel on samas Venemaale üleskutseks korraldada aina uusi ja uusi rünnakuid,” tõdes Zelenskõi.

Presidendi sõnul jätkab ta nõudmistega, et partnerid annaksid kiiresti üle Ukraina relvajõududele vajalikud relvad.

Zelenskõi tõi välja, et Vene armee sooritas pühapäeval raketirünnakuid mitmele Ukraina linnale.

“Venemaa tulistas pealinna Kiievi pihta taas rakette. Hommikul. Maailma teine armee saavutas seekord “võiduka võidu” lasteaia ja elumaja üle. Hukkus mees, kes oli kõigest 37-aastane. On haavatuid ja nende hulgas on tüdruk, kelle nimi on Ženja ja ta on seitsmeaastane. Suurtüki- ja miinipildujatuli ei lõpe Harkivi oblastis, Sumõ oblastis ja Donbassis,” rääkis president.

Zelenskõi toonitas samas, et osa rakette lasti alla.

“Aga ainult osa sellest. Vajame võimsat õhutõrjet – kaasaegset ja täielikult efektiivset ja sellega meil tulebki tegeleda,” jätkas president.

“Okupante tuleb kõigest jõust peksta, et nad ei arvaks, et suudavad kedagi survestada või kuskil kedagi üle mängida. Millest need raketid täna räägivad? Millest räägivad eilsed 62 raketti? Need on Venemaa stiilis ehk eskaleeruda olukorda iga kord, kui rahvusvahelised sündmused toimuvad,” seletas riigipea.

Zelenskõi sõnul on see võimalik ainult siis, kui Ukraina saab kõik, mida küsib ja täpselt sel ajal, mil ta seda vajab – relvad, rahaline toetus ja sanktsioonid Venemaa vastu.

“Selles sõjas ei saa see teisiti olla. Sest just siin – taevas Kiievi kohal, merel Odessa lähedal, maal Harkivi oblastis, Donbassis, Hersonis ja Zaporižžja oblastis – seal otsustatakse, milline saab elu Euroopas tulevikus olema. Just siin Ukrainas otsustatakse seda ja mitte kusagil mujal,” ütles president.

Zelenskõi sõnul pole Venemaal nii palju rakette kui ukrainlastel on otsusekindlust.

“Aga ainult veel võimsamad relvad suudavad Vene relvi peatada,” jätkas president.

Ukraina kaitseminister Aleksei Reznikov rõhutas samuti pühapäeval pärast raketirünnakuid Kiievile, et Ukraina peab võimalikult kiiresti kasutusele võtma tõhusad raketitõrjesüsteemid.

22. juuni 2022

13:14

Vene vägi kinnitab kanda Lõssõtšanski lähedal

Vene vägi kinnitab kanda Lõssõtšanski ümbruse asulates, jätkuvad tänavalahingud Severodonetskis, ütles Luhanski sõjakuberner Serhi Haidai, vahendab BNS.

“Venelased lähenevad Lõssõtšanskile, kinnitades kanda selle lähedal asuvates asulates. Linna tulistatakse suurtükkidest, tankidest, pommitatakse lennukitelt. Haavata on saanud vähemalt kolm tsiviilisikut, mitu politseinikku sai vigastada. Politsei, prokuratuur, SBU hooned pidasid raketirünnakutele vastu,” kirjutas ta Telegramis.

Kuberneri sõnul jätkuvad tänavalahingud ka Severodonetskis – vaenlane avas taas tule Sõnetski ja Pavlogradi küla, juba hävinud sildade ja kahel korral Azoti tehase pihta. Kahjustada said puhastusseadmete ala üks keemiatehase kontrollpunktidest.

Venelased üritavad piirata sisse ka Ukraina üksusi Borovske ja Voronove lähistel.

Lisaks täheldatakse Popasnyansky suunas keerulist olukorda.

“Vaenlane sisenes Toškivkasse, mis võimaldas tal suurendada oma tulemõju teistele asulatele. Ustõnivkas, Podlesnes ja Mõrna Dolõnas on sissetungijad juba jalge alla võtmas, nad ründavad Bela Horat. Meie võitlejatel on Girske piirkonda rakse kaitsta,” rääkis kuberner.

Samas märkis ta, et Girskes hävis möödunud ööpäeva jooksul üheksa, Zolotes seitse ja Novoivanivkas 12 maja.

13:05

Kuberner: Vene naftatöötlemistehase põlengu võis põhjustada droon

Rostovi oblastis Ukraina piiri lähistel asuva Novošahtinski naftatöötlemistehase tulekahju võis põhjustada droonirünnak, vahendab BNS.

“Ühe versiooni järgi põhjustas tulekahju mehitamata lennumasina (UAV) rünnak tehase tehniliste rajatiste vastu,” ütles regiooni kuberner Vassili Golubev Telegrami suhtlusplatvormil. Sündmuskohal leiti drooni tükke, lisas ta.

12:48

Zelenskõi: Vene vägi on kurt ratsionaalsusele

Ukraina relvajõud tugevdavad kaitset Luhanski oblastis taktikaliste sammudega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tavapärases teisipäevaõhtuses videokõnes, vahendab BNS.

“Seal on praegu kõige karmim. Sissetungijad suruvad peale. Pressivad ka Donetski suunas. Harkivi oblastit laastab julm ja küüniline Vene suurtükituli. Nad ei loovuta sissetungijatele midagi, aga Vene vägi on kurt mis tahes ratsionaalsusele. See lihtsalt hävitab, lihtsalt tapab, tõestades sellega oma juhatusele, et ei seisa paigal,” ütles Zelenskõi.

“Lõunas kaitseme oma Mõkolaivi oblastit, Zaporižžja oblastit. Vabastame järk-järgult Hersoni oblastit. Ja nii samamoodi, nagu me võitleme EL-i otsuse eest Ukraina kandidatuuri kohta, võitleme iga päev selle eest, et meie riiki oleks võimalik varustada kaasaegsete relvadega,“ rõhutas president.

“Meie partnerite kiirusest, selle kiirusest, kuidas nad oma Ukrainale abi andmise otsuseid ellu viivad, sõltuvad otseselt tuhandete inimeste elud,” ütles ta.

11:44

Luhanski kuberner: Severodonetskis on põrgu

Venemaa on koodanud jõud Severodonetski ja Lõssõtšanski vastu, linnad on pideva suurtükitule all, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai kolmapäeval, nimetades olukorda põrguks, vahendab BNS.

“Kõik meie positsioonid on olnud neli kuud tule all kõigist, ma rõhutan kõigist relvadest, mis Vene sõjaväel on,” ütles Haidai sotsiaalmeedias.

“Siin on lihtsalt põrgu,” lisas ta, rääkides Severodonetskist, mida Vene väed on nädalaid rünnakud, et kogu linn oma kontrolli alla saada.

“Meie poisid hoiavad oma positsioone ja teevad seda, nii kaua kui vaja,” kinnitas ta.

Vene väed on viimasel ajal suurendanud oma territooriumi Severodonetskis ja liikunud lähemale ka temast üle Donetsi jõe asuvale Lõssõtšanskile.

Haidai sõnul püüavad Vene väed Lõssõtšanskit sisse piirata, kuid linn on ikka veel Ukraina relvajõudude kontrolli all.

“Lõssõtšanskit pommitatakse ägedalt iga suure kaliibriga relvadest,” ütles ta ja lisas, et purustused on tohutud.

Evakuatsioon Lõssõtšanskist käib. “Me viime tasapisi inimesi välja,” ütles kuberner.

Severodonetskis on mitusada tsiviilelanikku Azoti keemiatehases lõksus ega saa ägedate lahingute tõttu sealt väljuda.

“Evakuatsioon oleks võimalik, kui oleks kokkulepe kõrgeimal tasemel, kui oleks relvarahu ja selgelt paika pandud marsruut,” ütles Haidai.

07:55

Lõssõtšansk on Vene vägede lakkamatu rünnaku all

Ukraina relvajõud on Donbassis Sjeverodonetsi ja Lõssõtšanski kaksiklinna kohal massiivse ja pideva Vene suurtükirünnaku all, vahendab BNS.

Nüüd tabab pommirahe järjest enam ka Sjeverodonetskist üle jõe asuvat Lõssõtšanskit, kinnitas Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai Telegrami kanalis.

“Nad lihtsalt hävitavad seal kõike… Nad hävitasid hooneid ja kahjuks on inimohvreid,” ütles ta.

Vene väed hõivavad ümberkaudseid külasid ning kontrolli saavutamine kahe linna üle võimaldaks neil Donbassis edasi liikuda.

Lõssõtšanskis jättis Venemaa rünnak senise politseijaoskonna kohale augu ning pihta said ka lähedal asuvad kortermajad, teatas AFP korrespondent linnast.

Esmaspäeva öösel politseijaoskonda tabanud löögis sai võimude sõnul 20 politseinikku viga. “Vaheseinad kukkusid maha ja uksed lendasid eest,” kirjeldas toimunut end Petrovitšiks nimetanud politsenik.

04:50

Ukraina: taristule tekitatud kahju ulatub üle 100 miljardi euro

Venemaa okupatsiooniväe tekitatud kahju suurus Ukraina taristule ulatub hinnanguliselt 100 miljardile eurole, Kremli täiemahulise sissetungi tulemusena on hävitatud kuni 30 protsenti kogu riigi infrastruktuurist, vahendab BNS.

Kahju hindas Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov usutluses Prantsuse ajalehele Le Monde.

Sõja tagajärjel hävisid teed, sillad, sadamad, raudteed ja lennuväljad, sõnas ta.

Ministri kohaselt ulatus 25. mai seisuga elu- ja mitteeluhoonete (koolid, haiglad, jne) ning taristu hävinguga Ukraina majandusele tekitatud otsese kahju kogusumma saja miljardi euroni, sealjuures transpordivahendeid hävis ligi 40 miljardi euro eest.

Kubrakov märkis, et riik üritab prioriteetseid rajatisi taastada, hoolimata edasise hävimise ohust. Mõnes vabastatud piirkonnas on taastamistöödega juba algust tehtud, kuid ressursside puudumise tõttu ei saa see kiiresti juhtuda.

Ministri sõnul said sissetungijate tegevuse tõttu enim kannatada Mariupol, Harkiv, Tšernihiv, Sjevjerodonetsk ja Lõssõtšansk. Oma kodu on kaotanud vähemalt 320 000 ukrainlast.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles varem, et Vene president Vladimir Putin tahab Ukrainat füüsiliselt hävitada eesmärgiga purustada idee Ukraina rahvast.

21. juuni 2022

21:54

Kuberner: Venemaa suurtükirünnakud Harkivi oblastis nõudsid 15 inimelu

Venemaa suurtükirünnakutes Harkivi oblastis sai teisipäeval surma vähemalt 15 inimest, kelle seas oli ka kaheksa aasta vanune laps, vahendab BNS.

“Viisteist inimest sai surma ja 16 haavata. Sellised on Vene päevaste suurtükirünnakute kohutavad tagajärjed Harkivi oblastis,” ütles Harkivi oblasti kuberner Oleg Sõnehubov oma Telegram kanalil.

Sõnehubovi sõnul oli tegemist nelja erineva vahejuhtumiga.

Vene väeüksused tulistasid Harkivi linnast 30 kilomeetri kaugusel olevat Tšuguivi linna, kus sai surma kuus ja haavata neli inimest, ütles Sõnehubov.

Viis inimest hukkus ja 11 sai viga Harkivis, kus suri ka kaheksa-aastane laps. Äärelinna tabanud suurtükitules sai hukkunud poisi ema vigastada.

Veel kolm inimest sai surma Zolotšivis, Harkivist 40 kilomeetri kaugusel põhjas.

“See on terrorism. Need on inimsusvastased kuriteod, mis peavad saama karistatud,” ütles Sõnehubov.

Venemaa piirist umbes 50 kilomeetri kaugusel asuv Harkiv sai sissetungi alguses Moskva okupatsiooniväelt kõvasti räsida, ent Ukraina relvajõududel õnnestus linn ja ümbruskond tagasi enda kontrolli alla saada.

Sestsaadik on venelased keskendunud Donbassi idapoolsetele aladele, peamiselt Donetski ja Luhanski oblastitele.

19:40

Ukraina: Vene väed kasutasid naftaplatvormi sõjalise rajatisena

Ukraina tunnistas teisipäeval Musta mere naftaplatvormi ründamist, öeldes, et Vene väed kasutasid seda sõjalise rajatisena, vahendab BNS.

Odessa piirkondliku sõjaväeadministratsiooni kõneisiki Serhi Bratšuki sõnul kasutas Venemaa platvormi sõjalise rajatisena “õhutõrje-, radari- ja luuretehnika” ladustamiseks, mis “aitab venelastel saavutada täielikku kontrolli Musta mere loodeosa üle”.

17:03

Ukraina sai kätte moodsad Saksa suurtükisüsteemid

Ukraina teatas teisipäeval, et on “lõpuks” enda käsutusse saanud Saksamaa tarnitud moodsad suurtükisüsteemid, vahendab BNS.

“Panzerhaubitze 2000 on lõpuks osa Ukraina suurtükiväe 155 mm haubitsate arsenalist,” kirjutas Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov sotsiaalmeedias, tänades oma Saksa kolleegi Christine Lambrechti.

Saksamaa teatas läinud kuul, et saadab Ukrainasse seitse liikursuurtükki, kiirendades raskerelvade tarnimist, et aidata Kiievil võidelda Venemaa sissetungi vastu.

Saksa sõjaväel on ladudes umbes 100 sellist haubitsat, kuid ainult 40 on lahinguvalmis.

USA, Prantsusmaa ja teised Ukraina liitlased on lubanud Kiievile täiendavaid raskerelvi ning Washingtonist saabuvad tarned Ukrainasse sel kuul.

Lääs on saatnud Ukrainasse relvi, et aidata sel Kremli vägede vastu võidelda, kuid Kiiev kurdab, et on saanud vaid murdosa sellest, mida vajab, nõudes raskemat relvastust.

16:16

USA justiitsminister arutab Ukrainas sõjakuritegusid

USA justiitsminister Merrick Garland külastab teisipäeval Ukrainat, et arutada sõjakuritegudes osalenud isikute vastutusele võtmist riigis, millele Venemaa poolt veebruaris kallale tungis, ütles justiitsministeeriumi ametnik, vahendab BNS.

Garland kohtub Ukraina peaprokuröri Irõna Venediktovaga, et arutada USA ja rahvusvahelisi jõupingutusi aidata Ukrainal “tuvastada, tabada ja kohtu alla anda isikud, kes on seotud Ukrainas sõjakuritegude ja muude julmuste toimepanemisega”, ütles ametnik.

14:19

Musta mere naftaplatvorm põleb jätkuvalt

Venemaa annekteeritud Krimmi rannikul Ukraina vägede väidetava rünnaku järel puhkenud tulekahju naftaplatvormil on lähenemas puuraugule, vahendab BNS.

Moskva määratud Krimmi kuberner Sergei Aksjonov süüdistas rünnakus Kiievit, öeldes, et viga sai kolm inimest ja veel seitse jäi kadunuks.

“Mis puudutab tulekahju platvormil, see ei vaibu. Öösel lähenes tuli puuraugule,” ütles Krimmi senaator Olga Kovitidi uudisteagentuurile Interfax.

Kovitidi sõnul jäktub seitsme kadunud isiku otsimine. Kolm haavatut on haiglas, kuid nende elu pole ohus.

“Esialgsed andmed osutavad, et kõiki ei päästetud, kuid on lootust,” ütles Krimmi ametnik Oleg Krjutškov Telegramis.

Tegemist on esimese teadaoleva rünnakuga naftataristu vastu Krimmi rannikul alates Venemaa täiemahulise kallaletungi algusest Ukrainale 24. veebruaril.

Aksjonov, kelle Moskva määras kuberneriks pärast poolsaare annekteerimist 2014. aastal, ütles esmaspäeval, et rünnati kolme platvormi ja evakueeriti 94 inimest.

Platvormid kuuluvad Krimmis registreeritud nafta- ja gaasifirmale Tšernomorneftegaz, mis on 2014. aastast USA sanktsioonide all.

14:01

Ukraina: Venemaa on hõivanud Donbassis rindeküla Toškivka

Vene vägi tungis Donbassis teisipäeval veelgi sügavamale Ukraina territooriumile, teatades rindeküla Toškivka hõivamisest kaksiklinna Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski lähedal, kus viimastel nädalatel on käinud armutu sõjategevus okupatsiooniväe ja Ukraina relvajõudude vahel, vahendab BNS.

“Tänase seisuga, vastavalt meie teabele, kontrollivad venelased Toškivkat täielikult,” ütles Sjevjerodonetski kohaliku omavalitsuse juht Roman Vlassenko Ukraina riigitelevisioonile, lisades, et lahing Donbassi üle käib nüüd “täie hooga”.

Sõjale eelnenud ajal elas Toškivkas umbes 5000 inimest ning see paikneb umbes 25 kilomeetri kaugusel Sjevjerodonetskist lõunas.

“Kogu Luhanski oblast on nüüd Ukraina ja Vene armee vahelise lahingutegevuse epitsenter,” ütles ta.

11:34

Kuberner: Venemaa põhjustab Lõssõtšanskis katastroofilist hävingut

Ukraina teatas teisipäeval, et Donbassi tööstuslinna Lõssõtšansk on Vene vägede turmtule all, mis põhjustab katastroofilist hävingut, vahendab BNS.

Linn on olnud viimastel nädalatel Ukraina ja Vene vägede ägedate lahingute keskmes.

“Lahingud Sjevjerodonetski tööstusalal ja katastroofiline häving Lõssõtšanskis,” ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai sotsiaalmeedias, lisades, et Lõssõtšansk sai esmaspäeval Vene vägede ägedas tules suuri purustusi.

05:40

Ukraina-Poola piiripunkti läbilaskevõimet on jõudsalt suurendatud

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Poola ja Ukraina vahelise piiripunkti Korczowa-Krakovetsi läbilaskevõimet suurendatud 50 protsendi võrra.

Zelenskõi hinnangul suurendab see oluliselt eksporti ja importi üle piiri. Presidendi kinnitusel kaasajastatakse ka teisi Ukraina ja Euroopa Liidu vahelisi piiripunkte.

Nädalapäevad tagasi leppisid Ukraina ja Poola Ukraina avatud piiri projekti raames kokku piiripunkti läbilaskevõime suurendamises.

04:02

Vene ajakirjaniku Nobeli medal müüdi oksjonil Ukraina laste toetuseks

Sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja ja Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratovi Nobeli medal müüdi esmaspäeval oksjonil 103,5 miljoni dollari eest, et toetada Ukraina sõja eest põgenenud lapsi, vahendab BNS.

Müügi korraldanud oksjonimaja Heritage Auctions andmetel ostis medali ära veel tuvastamata telefonipakkuja.

Oksjonimaja andmetel läheb kogu raha ÜRO lastefondile UNICEF, mis suunab selle sõja tõttu ümberasustatud Ukraina lastele humanitaarabiks.

Muratov võitis auhinna 2021. aastal koos Filipiinide ajakirjaniku Maria Ressaga muu hulgas “püüdluste eest kaitsta sõnavabadust”.

Novaja Gazeta oli sunnitud oma tegevuse Venemaal peatama, sest pärast riigi rünnakut Ukrainale muutus Venemaal objektiivse meedia töö võimatuks. 1993. aastal NSV Liidu ainsa presidendi Mihhail Gorbatšovi asutatud Novaja Gazeta oli ainus Venemaa suurleht, mis arvustas Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja tema poliitikat.

Märtsi lõpus teatas Novaja Gazeta, et peatab tegevuse ning hakkab trükis või digikujul uuesti ilmuma alles pärast Vene-Ukraina sõja lõppu. Teade järgnes järelevalveasutuse Roskomnadzori järjekordsele hoiatusele, mis ähvardas sellelt meediumi tegevusloa ära võtta.

Lätis ilmus mai alguses koostöös kirjastusega Rīgas viļņi ajalehe Novaja Gazeta Euroopa väljaanne.

Läti ajakirjanduslevisse jõudnud Novaja Gazeta Europe on Rīgas viļņi andmetel “sunnitud paguluses elavate vabakutseliste Vene ajakirjanike väljaanne ja nende sõltumatu vaade Ukraina sõja sündmustele ja protsessidele Venemaal”.

03:45

Podoljaki hinnangul ei piirdu Vene impeeriumi isud Ukrainaga

Ukraina presidendi kantseleiülema nõunik Mõhhailo Podoljak ütles esmaspäeval, et Venemaa ähvardused jõulise kättemaksuga Leedule tõestavad taas, et impeeriumi isud ei piirdu ainult Ukrainaga, vahendab BNS.

Podoljaki sõnul mõistab Moskva ainult jõukeelt ja peab teadma iga oma järgmise sammu hinda.

“Leedu vastase jõulise kättemaksu ähvardused Venemaa poolt tõestavad taas, et impeeriumi isud ei piirdu ainult Ukrainaga. Selline verejanuline retoorika peaks saama rahvusvahelise üldsuse tugeva reaktsiooni,” rõhutas Podoljak.

Vene välisministeerium nõudis esmaspäeval Leedult “avalikult vaenulike” piirangute tühistamist Euroopa Liidu (EL) sanktsioonide alla kuuluvate kaupade transiidile läbi Leedu Kaliningradi oblastisse.

“Kui kaubavedude transiit läbi Leedu Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Vene Föderatsiooni territooriumi vahel ei taastu, jätab Venemaa endale õiguse sammudeks oma riiklike huvide kaitseks,” märkis ministeerium avalduses.

Vene välisministeerium lisas, et kutsus välja Leedu ajutise asjuri, et protestida “provotseerivate ja avalikult vaenulike” meetmete vastu.

Ministeeriumi hinnangul rikub transiidikeeld 2002. aastal EL-i ja Venemaal vahel sõlmitud lepingut. 

Leedu välisministeerium edastas esmaspäeval Venemaa ajutisele asjurile Sergei Rjabokonile noodi, milles selgitas Euroopa Liidu meetmete rakendamist Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Venemaa vahel transporditavatele terase- ja mustmetallitoodete transiidile.

Kohtumisel lükati ümber Vene esindajate teave, et Leedu keelas väidetavalt sanktsioonide aluse kauba transiidi Kaliningradi oblasti ja Venemaa vahel, seisab ministeeriumi avalduses.

“Reisijate ja kaupade, mille suhtes Euroopa Liidu sanktsioonirežiim ei kehti, vedu jätkub läbi Leedu Kaliningradi oblastisse ja vastassuunas. Leedu ei ole kehtestanud sellele transiidile ühepoolseid, individuaalseid ega täiendavaid piiranguid. Leedu rakendab järjekindlalt Euroopa Liidu sanktsioone, millel on mitmesugused üleminekuperioodid ja jõustumiskuupäevad,” täpsustati teadaandes.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles esmaspäeval, et Leedu järgib teatud kaupade blokeerimisega Kaliningradi Euroopa Liidu sanktsioone.

“Leedu pole kehtestanud ühtegi ühepoolset piirangut ja rakendab vaid Euroopa Liidu sanktsioone,” ütles Borrell pärast kohtumist EL-i välisministritega. 

Leedu teatas läinud nädalal, et keelab kõigi EL-i sanktsioonide alla kuuluvate kaupade, muu hulgas kivisöe, metallide, ehitusmaterjalide ja kõrgtehnoloogia raudteetransiidi läbi oma territooriumi Kaliningradi.

02:02

Zelenskõi: Venemaa suhtub Ukraina tegevusse väga närviliselt

President Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases videopöördumises, et Venemaa suhtub Ukraina tegevusse väga närviliselt, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul peab ta eelkõige silmas edusamme Euroopa suunas liikumisel. President märkis, et järgmised nädalapäevad on tegusad.

“Me liigume Euroopa Ülemkogu peamise otsuse poole, mis võetakse vastu reedel. Nagu ma eeldasin, on Venemaa meie tegevuse pärast väga närvis. Taas Odessa ja Harkivi pommitamine, taas katsed Donbassis jõhkraks ründetegevuseks. On kurjus, mida saab rahustada vaid lahinguväljal,” rääkis president.

Zelenskõi sõnul kaitstakse praegu vihaselt Lõssõtšanskit ja Sjeverodonetskit.

“Kogu see regioon on kõige raskem. Seal on kõige raskemad lahingud. Aga meie turjakad mehed on seal. Sissetungijad saavad valusa vastuse oma sõjale meie vastu. Olen tänulik armeele ja luurele, kes seda vastust annavad,” ütles Zelenskõi.

Euroopa Komisjon näitas reedel üles tugevat toetust Ukrainale, kui soovitas Kiievile anda Euroopa Liidu (EL) kandidaatriigi staatus. Komisjoni säärane heakskiit võib lisada Ukraina juba järgmisel nädalal ühendusega liituda soovijate hulka.

“Jah, Ukrainat tuleks tervitada kandidaatriigina, see tugineb arusaamal, et tehtud on head tööd, kuid tähtsat tööd on ka veel ees,” ütles komisjoni president Ursula von der Leyen.

Ukraina kandidatuuri peavad heaks kiitma ühenduse kõigi 27 riigi liidrid järgmisel nädalal Brüsselis aset leidval tippkohtumisel. Eelmisel nädalal andsid kolme suure EL-i liikmesmaa – Prantsuse, Saksamaa ja Itaalia – liidrid oma täieliku toetuse visiidil Kiievisse.

Vaatamata sellele, et EL-i liikmestaatus võib olla aastate kaugusel, nimetas Zelenskõi vastavat otsust “ajalooliseks saavutuseks” ning ütles, et see toob nende võidu Venemaa vastu kahtlemata lähemale.

20. juuni 2022

23:46

Ukraina sõjavägi hävitas idasuunal 106 sissetungijat

Ukraina sõjavägi hävitas esmaspäeval idasuunal 106 sissetungijat ja jätkasid agressori ohjeldamist, vahendab BNS.

Samuti hävitati tank, soomustransportöör, kaks suurtükiväesüsteemi, viis miinipildujat, kaks drooni ja kaks laskemoonaladu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis varem, et ägedad lahingud Donbassis jätkuvad. Vene armee kasutab seal peamiselt suurtükiväge ja kõige parema väljaõppe saanud vägesid.

Uniani andmetel lasid Ukraina sõjaväelased ühtlasi Svetlodarski lähedal alla Venemaa ründelennuki Su-25 ja vangistasid seda juhtinud Vene erasõjafirma Wagneri piloodi.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureandmetel tegutsevad Venemaa väed Donbassis puuduliku isikkoosseisu ja üha rohkem killustatud rühmadena.

19:56

Biden peab vähetõenäoliseks Ukraina külastamist algaval Euroopa reisil

USA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et suure tõenäosusega ei külasta ta oma sel nädalal algaval Euroopa ringreisil Ukrainat, vahendab BNS.

Biden ütles esmalt, et “sõltub”, kui talt küsiti võimaliku Ukraina-visiidi kavandamise kohta.

“Sellel reisil, vähetõenäoline,” vastas ta seepeale ajakirjanikele, kes püüdsid talt kätte saada kommentaare pikisilmi oodatud visiidist Kiievisse.

19:50

Zelenskõi: Venemaa on Aafrika pantvangi võtnud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval Aafrika Liidule (AL), et Aafrika on pantvangis Venemaa sõjategevuse tõttu tema riigis, mis on toonud kaasa üleilmse toidunappuse ja tõstatanud kartuse näljahäda laienemisest mustal mandril, vahendab BNS.

“Aafrika on tegelikult pantvang. Ta on nende pantvang, kes on algatanud selle sõja meie riigi vastu,” ütles Zelenskõi pöördumises Aafrika Liidu poole, kus ta süüdistas Venemaad Ukraina teraviljaekspordi blokeerimises.

Ent Zelenskõi sõnul peab Kiiev keerulisi läbirääkimisi Venemaaga oma Musta mere sadamates paikneva teravilja blokaadi lõpetamise nimel.

Venemaa sissetung ja Ukraina sadamate blokaad on teraviljaekspordi halvanud maailma ühes suuremas viljatootjariigis, vallandanud märkimisväärse teravilja ja väetiste puudujäägi ja asetanud sadade miljonite inimeste elu ja tervise ohtu.

“See sõda võib näida teile ja teie riikidele väga kaugena. Ent toiduhinnad, mis katastroofiliselt tõusevad, on juba toonud sõja miljonite Aafrika perekondade kodudesse,” ütles ta.

Ehkki üleilmne teraviljakriis kestab Zelenskõi sõnul nii kaua kui Venemaa jätkab oma “koloniaalsõjaga”, püüab Ukraina teha kõik võimaliku oma teraviljavarude vabastamiseks ja sadamate kaudu ekspordiks saatmiseks. Samuti tegeldakse Zelenskõi sõnul uue logistilise tarneahelaga, mille kaudu viia välja 25 miljonit tonni vilja, mis on lõksus Ukrainas.

Seni pole maailmaorganisatsioonidel õnnestunud Venemaad veenda sissetung lõpetada.

Zelenskõi sõnul tahab Kiiev tihendada dialoogi Aafrika Liidu liikmesriikidega ning nimetab peatselt ametisse Aafrika eriesindaja. Samuti tegi ta juba ettepaneku avada arutelu suure poliit- ja majanduskonverentsi üle, mille eesmärk oleks arendada suhteid Ukraina ja Aafrika vahel.

Senegali president ja Aafrika Liidu eesistuja Macky Sall tänas Zelenskõid Twitteris ja ütles, et Aafrika “jääb ustavaks rahvusvahelisest õigusest kinni pidamisele, konflikti rahumeelsele lahendusele ja kaubandusvabadusele”.

18:23

Zelenskõi: sadamate blokaadi lõpetamiseks peetakse keerulisi kõnelusi

Ukraina peab keerukaid läbirääkimisi oma sadamate vabastamiseks Venemaa blokaadi alt, ütles president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval, hoiatades, et teraviljakriis võib kesta sama kaua kui Venemaa “koloniaalsõda”, vahendab BNS.

“Me viime läbi keerulisi mitmetasandilisi läbirääkimisi Ukraina sadamate blokaadi lõpetamiseks. Kuid edusamme veel pole… Seetõttu jätkub ülemaailme toidukriis, kuni jätkub see koloniaalsõda,” ütles ta videopöördumises Aafrika Liidule.

17:03

Ukraina annab Venemaale kübervastulööke

Ukraina IT-vägi ründas 13. juunist 19. juunini rohkem kui 400 Venemaa veebiressurssi, sealhulgas Venemaa kohtuid ja terroriüksuste veebilehteti ajutiselt okupeeritud Ukraina alal, teatas esmaspäeval Telegramis Ukraina digiarenguministeerium, vahendab BNS.

Digiarengu ministeeriumi teatel sundisid Peterburi majandusfoorumi akrediteerimisbaasi vastu toimunud küberrünnakud Venemaa presidendi kõne tunni võrra edasi lükkama, mis rikkus tema kohtumise sõjakorrespondentidega ja vähendas kihutustöö hulka.

Lisaks on pidevate küberrünnakute tõttu Venemaa piirkonnakohtute ressursside teave olnud mitu nädalat kättesaamatu.

Samuti tõkestas IT-vägi ajutiselt Ukraina okupeeritud alal terroriüksuste võrguressursid ja jätkab rünnakuid Venemaa meedi veebilehtedele.

17:00

Aksjonov: Ukraina ründas naftapuurimisplatvorme

Venemaa annekteeritud Krimmi liider Sergei Aksjonov süüdistas esmaspäeval Ukrainat poolsaare rannikul asuvate naftapuurimisplatvormide ründamises, vahendab BNS.

“Täna hommikul ründas vaenlane Tšernomorneftegazi puurimisplatvorme. Olen ühenduses meie kolleegidega kaitseministeeriumis ja FSB-s, praegu tegeleme inimeste päästmisega,” kirjutas Aksjonov Telegramis.

Aksjonov ütles, et päästetud on viis inimest, kellest kolm on haavatud. Ülejäänute otsingud jätkuvad patrull-laevade ja lennukite abil, lisas Krimmi liider.

Aksjonov ei täpsustanud, milliseid platvorme rünnati. Tšernomorneftegazil on Mustal ja Aasovi merel mitu gaasi- ja naftavälja.

Tegemist on esimese teadaoleva rünnakuga Krimmi mereenergiataristu vastu alates Venemaa kallaletungist Ukrainale tänavu 24. veebruaril.

15:04

Ukraina keelustas Kremli-meelse partei tegevuse

Ukraina kohus keelustas esmaspäeval riigi suurima Kremli-meelse erakonna ja andis korralduse selle varade konfiskeerimiseks, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas märtsis määruse, mis keelas mitme julgeolekuteenistuste poolt Moskva-meelsena tuvastatud partei tegevuse.

Apellatsioonikohus keelas erakonna Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel tegevuse, teatas Ukraina justiitsminister Denõss Maljuska. “Kohus otsustas kanda kõik erakonna varad üle riigi omandusse.”

Erakonna Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel asutas 2018. aastal magnaat Viktor Medvedtšuk, keda peetakse Vene presidendi Vladimir Putini peamiseks liitlaseks Ukrainas. 2019. aasta parlamendivalimistel saavutas erakond Zelenskõi bloki järel teise tulemuse, enne partei keelustamist märtsis seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale oli erakonnal ülemraadas umbes 30 saadikut.

Justiitsministri teatel on Ukrainas keelustatud kümme Moskva-meelset parteid, kelle tegevus on tunnistatud Ukraina riiklikku julgeolekut õõnestavaks.

12:52

Jermak: Ukraina sõlmib julgeolekutagatiste raamlepingule lisaleppeid

Lisaks julgeolekutagatiste raamlepingule võib Ukraina tagajariikidega sõlmida kahepoolsed lepped, ütles Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak esmaspäeval portaalile LB.ua antutud usutluses, vahendab BNS.

“Igas riigis on erinevad sisemised protseduurid ja omapärad. Seetõttu võib see olla ulatuslik julgeolekutagatiste raamleping, mis sisaldab üldpõhimõtteid, parameetreid ja tööriistu. Sellele peavad alla kirjutama kõik või enamik garantriike,” ütles ta.

Jermaki sõnul peab see leping läbima parlamentides kõik siseprotseduurid, kohaliku seadustamise ja ratifitseerimise.

“Kuid selle alusel on vaja sõlmida iga garantriigiga täiendavad kahepoolsed tagatislepingud. Need sisaldavad rohkem selgeid üksikasju. Samuti tuleb need allakirjastanud riikides täielikult ratifitseerida,” ütles Jermak.

„Püüame kasutada ära rahvusvahelise õiguse arengu ning enne ja pärast 24. veebruari partneritega koostöös saadud parimaid kogemusi,“ ütles ta.

11:01

Borrell: Ukraina viljaekspordi blokeerimine on sõjakuritegu

Kui Venemaa jätkab Ukraina teraviljaekspordi blokeerimist, tuleks Moskva selle eest vastutusele võtta, ütles esmaspäeval Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell, vahendab BNS.

“On võimatu kujutleda, et Ukrainas on blokeeritud miljoneid tonne nisu, samal ajal kui ülejäänud maailmas on inimesed näljas. See on tõeline sõjakuritegu,” ütles Borrell EL-i välisministrite kohtumisel.

Lääs nõuab, et Venemaa lõpetaks Ukraina Musta mere sadamate blokaadi, mis võimaldaks toimetada maailmaturule hiigelsuuri viljavarusid. EL toetab ÜRO püüdlusi vahendada kokkulepet Ukraina, Venemaa ja Türgi vahel vilja väljavedamiseks, kuid seni ei ole edu saavutatud.

Ühtlasi püüab EL kummutada Moskva väiteid, et hinnatõusus ja toidunappuses Lähis-Idas ja Aafrikas on süüdi EL-i poolt Ukraina sõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonid.

“Tahan rõhutada, et seda kriisi ei põhjusta Euroopa sanktsioonid. Meie sanktsioonid ei võta sihikule toitu ega väetisi,” ütles Borrell. “Probleemi põhjus on Venemaa, Ukraina teravilja blokeerimine Venemaa poolt.”

Prantsuse välisminister Catherine Colonna nõudis, et Moskva, kes püüab leida võimalusi lääne mõjutamiseks, “lõpetaks mängud üleilmse näljahädaga”.

“Teravilja blokeerimine on maailma stabiilsusele ohtlik,” ütles Colonna EL-i välisministrite kohtumisel.

10:56

Ukraina kaotas kontrolli Severodonetskiga külgneva küla üle

Ukraina teatas esmaspäeval, et kaotas kontrolli Severodonetski linnaga külgneva Metjolkine küla üle, vahendab BNS.

“Kahjuks ei kontrolli me enam Metjolkinet. Vaenlane jätkab reservide koondamist,” teatas Luhanski kuberner Serhi Haidai sotsiaalmeedias.

Enne sõda elas Metjolkines umbes tuhat inimest.

Haidai lisas, et Vene väed tulistavad pidevalt Severodonetski Azoti keemiatehast, kus Ukraina teatel on varjul sadu tsiviilelanikke.

Severodonetski linnavalitsuse juht Oleksandr Strjuk ütles esmaspäeval Ukraina televisioonile, et Vene armee kontrollib nüüd suurt osa linna elurajoonidest.

“Kui rääkida kogu linnast, siis meie relvajõud kontrollivad endiselt enam kui kolmandikku. Ülejäänu on Vene vägede käes,” ütles Strjuk.

“Linnas käivad ööpäevaringselt tänavalahingud. Vaenlane paiskab pealetungile aina enam elavjõudu, et linn tormijooksuga vallutada ja meie sõdurid välja tõrjuda. “

03:41

Sjevjerodonetskis tapeti nädalaga 28 kadõrovlast

Eelmisel nädalal likvideeriti Sjevjerodonetski lahingute ajal 28 Venemaa sissetungijate ridades teenivat kadõrovlast, vahendas pühapäeval ukrainlaste meediakanal Unian kohaliku ajakirjaniku ja blogija Roman Tsõmbaljuki informatsiooni, teatab BNS.

Tsõmbaljuki sõnul sai tšetšeenlaste üksuses haavata veel vähemalt 47 võitlejat.

Tsõmbaljuki andmetel olid hukkunute seas Doldajev Makhmud, Musajev Movla, Bakmurzajev Khovaži, Ibliev Magomed, Džabrailov Malik, Ljubkhan Zainul, Yandiev Aslan ja teised.

Ajakirjanik tõi välja, et kadõrovlased kandsid kaotusi vaatamata sellele, et nad ei osalenud otsestes lahingutes Ukraina kaitsjatega.

“Tuleb märkida, et Ahmati üksus ei osale otseses lahingutegevuses, vaid ainult tänavate ja majade puhastamises,” kirjutas Tsõmbaljuk.

02:45

Zelenskõi: Ukraina armee peab vastu hoolimata ägedatest lahingutest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas pühapäevaõhtuses pöördumises, et Ukraina armee peab Donbassis vastu hoolimata ägedatest lahingutest, vahendab BNS.

Zelenskõi andmetel kasutab Vene armee seal praegu kõige rohkem suurtükiväge ja kõige parema väljaõppega vägesid.

“Aga Sjeverodonetsk, Lõssõtšansk, Avdijivka, Krasnogorovka ja teised kuumad kohad peavad vastu. Meil lihtsalt on sellised inimesed. Meie armee peab vastu. Ja ma olen tänulik kõigile, kelle tugevus täna on meie homne võit,” rõhutas president.

Unian tõi uudises lisaks välja, et alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on presidenti üritatud viis korda mõrvata. Kõik tapmiskatsed pandi Zelenskõi enda sõnul toime veebruari lõpus ja märtsi alguses. Rünnakute üksikasju pole avaldatud, kuid räägitud on muu hulgas näiteks tšetšeeni võitlejate salgast, kelle ülesandeks oli Zelenskõi tapmine, kuid kes “täielikult hävitati”.

02:30

Zelenskõi sõnul on oodata vaenlase vaenutegevuse aktiivsuse kasvu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole, et uuel nädalal on oodata Venemaa vaenutegevuse aktiivsuse kasvu muu hulgas seoses Euroopa Liidu otsusega riigi staatuse osas, vahendab BNS.

“Homme algab ajalooline nädal. Nädal, mil kuuleme Euroopa Liidust otsust seoses Ukraina kandidatuuri staatusega. Ma arvan, et kõigile on ilmselge, et alates 1991. aastast on Ukraina jaoks olnud vähe nii tähtsaid otsuseid. Ja ma olen kindel, et ainult positiivne otsus vastab kogu Euroopa huvidele,” ütles president.

Zelenskõi kinnitas ütles, et kasutab sel nädalal kõiki võimalusi Ukraina Euroopa-perspektiivi kaitsmiseks. Eelkõige on kavas terve rida uusi pöördumisi eurooplaste poole.

“Ilmselt peaks sellisel nädalal ootama ka Venemaa vaenuliku aktiivsuse kasvu. Ja mitte ainult Ukraina, vaid ka teiste Euroopa riikide vastu. Tuleb valmistuda ja valmis olla. Hoiatame oma partnerid,” lisas president.

Sõjablogi varasemad postitused on nähtavad SIIN.

Kommentaarid (33)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
15. aug. 2022 06:53
Liibanoni ajakirjaniku Elijah J. Magnieri andmetel on Venel leping Iraaniga 1000 drooni ostmiseks juba alla kirjutatud ning esimesed eksemplarid Ukrainas äragi katsetatud. Venemaa enda droonitööstus ja -arendus on vajadustest maja jäänud. Iraan aga peaks koos Türgi ja Iisraeliga kuuluma järgmisse gruppi pärast USA-d kui selle valdkonna vaieldamatut liidrit ja talle järgnevat Hiinat. Ukraina meedia andmetel ründavad venelased Donetskimaal juba Pervomaiske´t, järgmist asulat Piskyst loodes, kuigi Pisky enda täielikku vallutamist vaenlase poolt veel eitatakse.
oneline
6. aug. 2022 11:36
https://korrespondent.net/ukraine/politics/4449636-vtorzhenye-rossyy-v-ukraynu-onlain
ei keegi
3. aug. 2022 07:04
Olukord rindel 2. augustil 2022 . Venelased arendavad pealetungi Donetskist põhja suunas. Saateks võimas suurtükituli. Vaenlasel on osalist edu. Vabatahtlik Sergei Gnezdilov iseloomustab Facebooki postituses olukorda Pisky juures kui "kuut päeva põrgut". 152 mm mürsud lõhuvad nende vastupidavatena tundunud betoonkindlustused kümne minutiga. Paljud tema kaaslased on juba surnud. "Sõidab reserv positsioonile läbimurret sulgema ja viie minuti pärast on 15 mehest terve vaid üks"." Situatsioon aga vaikitakse maha", lisab ta. Õhtuses videopöördumises president Zelensky siiski sisuliselt kordas vabatahtliku hinnangut olukorrale Donbassis: "seal (Pisky, Avdiivka ja teistes kohtades) on lihtsalt põrgu".
offshore
29. juuli 2022 17:15
Panama paberid näitavad, kuidas finantseeritakse Vene sõjaväge. https://www.9tv.co.il/item/47572
eeskuju
29. juuli 2022 16:57
https://www.youtube.com/watch?v=Z6PXY00R56Y
vaatleja
29. juuli 2022 14:39
Lisaks 173-le kirikule on venelased hävitanud ka viis islami usupaika ja viis juudi sünagoogi. https://objektiiv.ee/vene-armee-on-havitanud-ukrainas-173-kristlikku-kirikut/
šotlane
23. juuli 2022 15:56
B. Johnson külastas Inglismaal ukrainlaste väljaõppelaagrit. https://www.youtube.com/watch?v=yYSm-lgsX7E&t=66s
täpsustaja
23. juuli 2022 12:33
_Vene välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval, et Moskva sõjalised eesmärgid Ukrainas ei ole enam keskendunud «ainult» riigi idaosale, vaid lääneriikide jätkuvate relvatarnete tõttu on Kreml muutnud oma kavatsusi. _ https://maailm.postimees.ee/7570211/ukraina-luurejuht-peab-toenaoliseks-vene-runnakut-odessa-vastu Algsed plaanid nägid ette hoopis Ida – Euroopa üle kontrolli saavutamise ja USA väljaajamise Euroopast. Medvedjev lubas Euraasia liitu Vladivostokist Lissabonini, Kadõrov ähvardas hiljuti Poolat ja Wagner Baltimaid. Aastat tagasi oli Kadõrovil kõva sõnavahetus ka ühe Iisraeli kindraliga jne.
autor välja
22. juuli 2022 18:54
FSB endise ohvitseri Strelkovi (Girkin) roll. https://www.9tv.co.il/item/47167 Российско-украинский продюсер Александр Роднянский полагает, что в войне РФ против Украины помимо президента России Владимира Путина виновен бывший сотрудник органов ФСБ, руководитель общественного движения "Новороссия", военный обозреватель Игорь Стрелков (Гиркин).
insurgent
22. juuli 2022 17:02
https://www.delfi.ee/artikkel/120039502/video-ukraina-eriuksus-tabas-gru-spiooni-kelle-telefonist-leiti-digitaalne-sojapaevik
lesgiin
21. juuli 2022 15:32
Aserid Ukraina poolel. https://report.az/ru/armiya/pogibshego-azerbajdzhanca-voennogo-ukrainskoj-armii-provodili-v-poslednij-put/
usutehnik
18. juuli 2022 21:03
Ukraina sõjaväes loodi nüüd ka pearabi ametikoht, lisaks muftile ja kristlikule vaimulikule. https://www.9tv.co.il/item/47400
varia
18. juuli 2022 20:13
Путину грозят еврейским проклятием, от которого мог умереть Сталин: "Еще раз ударишь!" h ttps://daily.dialog.ua/255451_1658072804 Putinile ähvardatakse juutide needus peale panna. h ttps://www.unian.net/world/lyubimyy-rayon-rossiyan-v-nyu-yorke-planiruyut-pereimenovat-v-chest-ukrainy-novosti-mira-11908122.html 14 июля городской совет Нью-Йорка одобрил законопроект о переименовании Брайтон-Бич-авеню и Кони-Айленд-авеню в Бруклине в Украинский путь. Этот микрорайон Бруклина называют "Маленькая Одесса" из-за большого числа выходцев из СССР. New Yorgis antakse ühele piirkonnale Ukraina nimetus.
vaatleja
18. juuli 2022 14:46
h ttps://teadus.postimees.ee/7565128/nadala-teadus-saksa-astronaut-matthias-maurer-mustalt-merelt-ukrainasse-lastavad-vene-raketid-on-kosmosest-vaadatult-nagu-peo-peal#_ga=2.63362607.1616207041.1658126810-628055636.1613839435 h ttps://www.thespacereview.com/article/4416/1
K. Kambala
17. juuli 2022 15:42
Siinset lugedes on kohe selge, et Ukraina ja ukrainlased (missugused nendest?) on juba sõja võitnud. Vene on põlvili ja enamasti juba tapetud ja hävitatud. Slava Ukraini. Aga kellega siis täna veel sõditakse. Võidupidustused, võiduparaad ja Nürnbergi protsess oleksid pidanud juba toimunud olema. Kui seal on veel kedagi hinges, keda tribunali alla tarida.
värske kraam
15. juuli 2022 19:15
Kavkazcenter.com teatab, et Iraan ei müü Venemaale droone, sest see eskaleeriks sõjategevust Ukrainas. Hiina ei ole Venemaa liitlane, vaid teatud valdkondades partner.
ban
11. juuli 2022 21:43
https://www.middleeastmonitor.com/20220707-moscow-orders-jewish-agency-to-stop-working-in-russia/
11.07. - 22.07. 1995
11. juuli 2022 19:04
https://en.wikipedia.org/wiki/Srebrenica_massacre
11.07. 1943
13. juuli 2022 13:56
https://en.wikipedia.org/wiki/Volhynian_Bloody_Sunday
operatsioon husky
10. juuli 2022 13:06
1943. aasta 4. juulil algas Kurski kaare lahing. Juba paar tundi enne Saksa vägede pealetungi algust andsid Punaarmee suurtükid ja miinipildujad (47000 tk) marutuld Saksa vägede positsioonide pihta. Saksa poolel oli sama relvastust viis korda vähem. Selleks, et vähendada Punaarmee lahingukoormust, sooritasid liitlased 10. juulil Sitsiilias dessandi. See lõpetas Saksa lisavägede saatmise Idarindele, sest keskenduda tuli nüüd ka Lõunarindele. Juba varem 13. mail olid Saksa - Itaalia väed (250000 meest) kapituleerunud Tuneesias liitlaste vägedele. Liitlastel õnnestus Itaaliast tulnud kütuselaevad põhja lasta ja muuta Rommeli armee liikumisvõimetuks. https://en.wikipedia.org/wiki/Allied_invasion_of_Sicily
Uskmatu Toomas
8. juuli 2022 11:38
Kurb on kõike seda lugeda aga kas lääne paindumatus selleni ei viinudki?
ei keegi
8. juuli 2022 09:30
Intervjuus Sky News`ile seletab Douglas MacGregor väljendit sõjast "viimse ukrainlaseni" siiski vähe teisiti [tegelikult lausa vastupidiselt] sellele, mida me hr Podoljaki sisendusest järeldama peaks: "Saage aru, mida kauem see [sõda] kestab, seda enam inimesi hukkub niisama ja seda suuremat kahju kannab Ukraina - ta on juba niigi sisuliselt riik-pankrot ... Me [Lääs] ei saa endale lubada võitlust viimse ukrainlaseni." https://www.youtube.com/watch?=RHGr1n5wdpF
bisnis
7. juuli 2022 16:17
Vägagi autoriteetne Bulgaaria riiklik väljaanne Bulgarian Military avaldas loo selle kohta, et nii Ukraina enda kui ka Prantsuse allikatele toetudes on tulnud ilmsiks, et Ukraina on müünud kaks prantslastelt saadud 155 mm haubitsat venelastele otse maha. Nimetatud haubitsad on juba „Uralvagonzavod“ nimelises sõjatehases Venemaal, kus neid põhjalikult uuritakse ja erilist huvi pakub seadeldise elektroonika. https://uueduudised.ee/uudis/maailm/andres-raid-eesti-ametkonnad-peaksid-relvaari-arvestades-ukraina-sojalisel-abistamisel-hoolikad-olema/
põllumees
5. juuli 2022 15:00
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120031018/ukraina-kariloomad-polevad-pommitamistes-elusalt-see-on-oudusunenagu
ei keegi
5. juuli 2022 13:20
Politico ajakirjanik Christopher Miller avaldas Twitteris vestluse Luganski oblastis võidelnud Ukraina ohvitseriga Kolm nädalat tagasi olnud nende Popasnast põhjas paiknenud väeosas 60 sõdurit, nüüd, pärast 30 miilist taganemist itta, on neid alles 20. Relvad ja laskemoon pärinevad neil kõik nõukogudeaegsetest varudest, ka venelaste üks Ka-52 ründekopter tulistati alla nende endi toodetud "Igl`iga", teine aga tuli järgmisel päeval tagasi ja ründas uuesti. He said, Russian tanks and artillery are the biggest problems facing them; the number of the tanks and the artillery barrages hitting them is crazy ...
taust
4. juuli 2022 20:36
https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ukraina-soda-ja-stereotuupide-teisenemine/ Venemaa idealiseerimisel on pikem ajalugu. Külma sõja ajal olid lääne üliõpilaste ja vasakpoolsete vastasteks pigem Euroopa kolonialismiajalooga riikide nagu ka Ameerika Ühendriikide valitsused, mis eri kontinentidel konflikte alustasid, sõdu vallandasid, valitsusi vahetasid, olid vabaduse ja inimõiguste nõudmises mõnede hinnangul silmakirjalikud jne. Vietnami sõja vastu protestiti lääneriikides palju ja see oli kõigile näha. Hiljem tulid suurema avalikkuse tähelepanu alla Iraak ja Afganistan, mille puhul sõjalise sekkumise õigustatuses samamoodi kaheldi. Tavaline oli, et n-ö progressiivselt meelestatud tudeng Lääne-Euroopas, USAs ja mujal kleepis oma ühiselamutoa seinale Che Guevara ja Karl Marxi pildid. Kiruti kapitalismi ja kiideti kommunismi. Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopa nn sotsialismimaadel toimuva kohta teati vähe ja neid käsitleti ühtsena.
plaan
4. juuli 2022 19:45
https://eestinen.fi/2022/07/tsetseeni-komandor-votame-vajadusel-ara-terve-euroopa-latil-on-vaid-2-kummipaati-ja-3-dartagnani-hobuse-seljas/
ei keegi
3. juuli 2022 22:05
Ukrainlased õgvendasid ümberpiiramise vältimiseks rindejoont. "Luhansk oblast is now practically controller by Russia" (02.07.22)
ei keegi
27. juuni 2022 18:33
KUI ENDALE NÄPPU LÕIGATA, siis on valus jah, sest kuidas see oligi: "Kanada kehtestatud sanktsioonide tõttu on Siemens Energyl pregu võimatu kapitaalremonditut turbiine kliendile tagasi saata, ...", teatab err.ee. Klient on teadaga Gazprom ja turbiinid on vajalikud Nord Stream 1 kaudu Saksamaale gaasi pumpamiseks. Pole turbiine, pole gaasi.
Uskmatu Toomas
8. juuli 2022 11:40
Palju mõjukam on Gazpromi süüdistada gaastarnetega manipuleerimises!
ei keegi
2. aug. 2022 00:52
et turbiini võetakse remondiks küll vastu aga tagasi ei anta ja sina siis muudkui manipuleerid!?
Minu Arvamus
27. juuni 2022 14:59
Saksamaa asekantsler: Gaasipuudus võib viia tõsise majanduskriisini Euroopas. Aga kas see siis ei olegi sanktsioonide eesmärk?
diplomaat
24. juuni 2022 22:20
h ttps://www.youtube.com/watch?v=fE404dKWtNU Miks Iisrael deporteerib riiki tulnud Venemaa ja Ukraina kodanikke? h ttps://eestinen.fi/2022/06/briti-peaminister-riiki-saabuvad-ukrainlased-voidakse-saata-rwandasse/